Eesti ajalugu (1)

Keskaeg. Vana-Liivimaa pt. 8 – 12

Haldusjaotus 13.sajand

• 1226 Modena Wilhelmi vaheriik
  
  • Virumaa, Läänemaa ja Järvamaa
    
• 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti
  
• 1237 Liivi ordu
  
  • Saule lahingus Mõõgavendade ordu laguneb, rajatakse uus, sakslastega koostöös – Liivi ordu
    
  • 1238 Stensby leping
    
    • Taani saab endale Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa – tekib Eestimaa hertsogkond, keskuseks Tallinn
      
• 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel
  

• Rooma paavst
  
  • Eestimaa
    
    • Harju – ja Virumaa
      
    • Ilmalik võim kuulus Taani kuningale , kohapeal kuninga asehaldus , tegeleb Tallinnas ( maksud , linnade kindlustamine)
      
    • Vaimulik võim - Tallinna peapiiskop , Lundi peapiiskopkonnale Rootsis; vaimulik võim
      
  • Liivimaa
    
    • Ülejäänud Eesti, Läti
      
    • Allus Saksa-Rooma keisrile – ei sekkunud oma alamate asjadesse
      
    • Saksa ordu
      
      • Liivi ordu – keskuseks Võnnu (Lätis)
        
    • Riia piiskopkond
      
      • Saare – Lääne piiskopkond, keskuseks Lihula, moodustati 1228.
        
      • Tartu piiskopkond
        

Välissuhted

• 1236 Saule lahing
  
  • Mõõgavendade ordu ja leedukate vahel
    
• 1260 Durbe lahing
  
  • Soomlased saavad iseseisvaks
    
• 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit
  
  • Vana-Pärnu, Saare-Lääne uus keskus, hävitatakse, keskuseks Haapsalu
    
  • Piiskop Otto von Lauterberg suri ühes lahingus
    
    • Trapetsikujulised hauakivid
      
• 1410 Grünwaldi lahing
  
  • Sakslased said jälle lüüa leedukatelt
    
• 1242 Jäälahing
  
  • Aleksander Nevski peatas tungi itta (taheti õigeusu kirik ära lõgkuda, alates 1054 kirikulõhe)
    

Jüriöö ülestõus 1343-1345.

Osapooled

• Taanlased
  
• Harju-Viru vasallid
  
• Sakslased
  
• Eestlased
  

Sündmuste käik

• 23. aprill 1343 ülestõusu algus Harjumaal (23.04.1343)
  
  • Ülestõus Läänemaal
    
• 4. mai kohtumine Paides
  
  • Liivi ordumeister kutsus 4 kuningat, kohale läksid saadikud
    
  • Ordumeister ei lubanud saadikuid Paidest välja enne, kui meister on tagasi – „eestlasi tuleb karistada “
    
    • Tapetakse eestlaste juhid (7)
      
• 11. mai Kanavere lahing
  
• 14. mai Sõjamäe lahing
  
  • Mõlemas saadakse lüüa
    
• 19.august jõuavad rootslased Tallinna, kuuldes, et on lüüa saadud, minnakse tagasi
  
• 24. juuli ülestõus Saaremaal
  
  • 1344 sakslaste vägi Saaremaal, juht Vesse tapetakse
    
    • Ilmastiku olude tõttu sakslased siiski lahkuvad taas
      
  • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine
    

Sisesuhted hiljem

• 1346 Taani müüb oma valdused – enamus Eestist ordule
  
• 1396 Liivimaa suurim kodusõda
  
  • Ordu vastaseks Tartu piiskop Damerov, kes moodustab suure koalitsiooni (palju tutvusi, keisri ja itaalivendadega, kuid need on liiga kaugel)
    
  • Tartu vallutatakse, põletatakse suur osa Tartust maha
    
  • 1397 Danzigi kongress – Damerov kutsub kokku
    
    • Kohal on keisri esindaja, Saksa ordu kõrgmeister jnejne
      
      • Lepitakse kokku, et Riia peapiiskop peab edasi kuuluma Ordusse
        
      • Piiskopi vasallid on vabastatud ordu sõjaretkedest – Ordule ei meeldinud
        
      • Ordu valitsetav ala suureneb – Ordule meeldis
        
      • Harju-Viru vasallid säilitasid oma senised õigused - Jungingeni armukiri
        
• 1421 maapäev
  
  • 1435 said oma lõpliku kuju
    
    • Riia peapiiskop
      
      • Vaimulikud
        
    • Ordumeister
      
      • Ametnikud
        
    • Vasalkonnad – mõisnike esindajad
      
    • Linnade esindajad
      

Välissuhted hiljem

• 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi
  
  • Laieneb Moskva suurvürstiriik kuni Vana-Liivimaa piirideni
    
    • 1481 Moskva rüüsteretked Vana-Liivimaale (toimuvad ka vastastikused rüüsteretked)
      
• 1492 Ivangorod
  
  • Kahelpool jõge vastasseisud
    
• 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis
  
  • Liivimaa kaupluste huvidele vastuminek, kaupmehed võeti kinni, viidi Moskvasse, kaubad võeti endale
    
• 1502 Smolina lahing
  
  • 
    
    • 1503 vaherahu – algul 6aastaks, mida pikendati pidevalt – ketis Liivi sõjani 1558.aastani
      

Maa läänistamine

• Lääniisandad
  
  • Saksamaalt
    
    • Von Maydel’id, kellel on üle Eesti palju mõisaid,väljaspool Eestit neid ei teate. See-eest kuna Saaremaal tähendab Maidel maimusid, ning nende vapi peal on ka kalamaimud, arvatakse, et nad olid saksistunud eestlased.
      
  • Taanist
    
  • eesti päritolu – mõned üksikud, kes mingil hetkel tundsid, et vastusõdimine on mõttetu ning astusid üle nende poolele
    
• Linnused
  
  • Vakusepidu- maksude üleandmine lääniisandale
    
  • eramõisad
    
  • kirikumõisad - ehk pastoraalid, tagasihoidlikumad, maakohtades.
    
• 14. sajand mõisnikule kogu võimutäius
  
  • Oli järk-järgult toimunud oma roll Jüriöö ülestõusul
    
  • Rüütelkonnad – ühe piirkonna mõisnikud hakkavad koos asju arutama.
    

Talupoegade olukord 13.-14. saj

• keelati väliskaubandus – saarlastele suurim löök, Saaremaa oli olnud rikkaim piirkond suure rahvaarvuga , kuid nüüd rahvaarv väheneb ja hakatakse rääkima Saaremaast kui vaeseimast piirkonnast.
  
• Naturaalandam – osa viljasaagist
  
  • Kümnis – kindel protsent saagist, algselt 10%, hiljem peaagu 50%-ni
    
  • Hinnus – kindla suurusega osa, nt 10 kotti kartulit sellelt talust
    
• Teotöö – mõisa põllul töötamine, hiljem on see kui teoorjus
  
• Kirikukümnis – kirikuõpetajat tuleb ülal pidada
  
• ehitustöödel osalemine – talupojad ehitasid ehitisi
  
• sõjateenistus
  

Maarahvas 14. – 16. sajandil

• Rahvaarvu kasv
  
• Sisserändajad
  
  • sakslased
    
  • rootslased
    
    • algas XIII sajandi teisel poolel, soodustasid maahärrad, müües neile maa vabasse omandisse - rootslased kohustusid valvama merepiiri ning tõkestama eestlaste väljarännet Soome, mis muistses vabadusvõitluses lüüasaamise järel võis olla oluliselt suur, eriti rannapiirkondades ja saartel. Kuna rootslased tõrjusid eestlased eemale merest, sadama- ja kalapüügikohtadest, võimalusest osa saada rannaõigusest jm., siis polnud omavahelised suhted eriti kiita, pealegi suurenes rootslaste põlastus eestlaste suhtes vastavalt nende pärisorjastamise astme tõusule.
      
    • I: Et tagada rahumeelne kaubavahetus, sest eestlased tegid röövretki merel
      
    • II: oma riigis oli rahvast liiga palju
      
  • Venelased
    
    • Peipsi järve kaldal
      
  • juudid , mustlased
    
    • Doonau kallastelt
      
• Kihistumine
  
  • Adratalupojad
    
    • Keskmine talumees , oma talu peremees , see-eest mitte talu omanik. Tema maad arvestastati adramaades
      
  • Üksjalad
    
    • adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku.
      
      • Jalategu – töötasid mõisavahenditega
        
  • Vabatalupojad
    
    • olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas. Ka talupoegadest mõisa ametimehed (kupjad, aidamehed jne) olid vabatalupojad
      
  • maavabad
    
    • üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud.
      
    • Vabadikud - sai lisaks ka endale mingi maalapi mida harida, sulased- töötasid Jüripäevast Mihklipäevani
      
    • Träälid- orjad
      

Talupoegade olukord 14.-16. saj

• Mõisate arvu kasv
  
  • Eesti vilja hea kvaliteedi tõttu tõusid viljahinnad välismaale müües
    
• Koormiste kasv
  
  • teoorjus
    
  • kümnise suurenemine
    
  • raharent
    
• Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke
  
  • “mees või võlg” – annad selle talupoja tagasi või makad tema eest
    
  • haagi - e adrakohtunikud – otsisid üles põgenenud talupojad
    
  • 1507 relvakandmise keeld
    

Linnad

• Lüübeki õigus (-raamat, -kogu)
  
  • Tallinn 1248 – vapil kolm lõvi, Taani (1)
    
  • Rakvere 1302 – vapil kroon, Wesenberge (7)
    
  • Narva 1345 – Narwig, kala krooniga (9)
    
• Riia õigus
  
  • Tartu 1262 – samasugune vapp kui täna, Darbatensis, linnus ja kaks risti (3)
    
  • Haapsalu 1279 – linnus kotkaga, sam amis täna (4)
    
  • Viljandi ( 1283 ) – rukkilill vapil, ühest otsast ulatub välja rist (5)
    
  • Paide 1291 – kivitorn kahe bloki vahel, Wittenstain (6)
    
  • Uus-Pärnu 1318 – vapil rist ja võti, mis on ka tänapäeval Pärnu vapp (8)
    
• Piiskopiõigus
  
  • Vana-Pärnu 1251 – Antiqua Perona, piiskop nagu kloun ja kull vapil (2)
    

Linnade juhtimine

• Raad
  
  • Bürgermeistrid – neid oli 2-4, moodustasid midagi juhatuse taolist
    
  • Raehärrad – mehed, kellest koosnes raad
    
  • rae juures linnafoogt – maahärra, kelle territooriumil raad asus
    
  • Sündik - seadusetundja
    
• Gildid
  
  • Suurgild
    
  • Mustpeade vennaskond
    
    • Kaitsepühakuks Mauritsus, kes oli mustlane
      
  • Väikegild
    
• Tsunftid
  
  • tsunftisundus, tsunftijänes
    
  • skraa – tsunfti põhikiri
    

Kaubandus

• Hansa Liit
  
  • Mõjutab Läänemere riike kõige enam
    
  • Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu
    
• Vahenduskaubandus
  
  • teravili välja
    
  • Euroopast sool, tekstiil , metall (Tallinna linn soolale ehitatud, Helsinki ehitati, konkureerimaksTlnaga)
    
    • Tartust on leitud kõige rohkem Veneetsia klaaspeekreid, Lossi tänavalt
      
  • Venemaalt karusnahad, vaha
    

Kirikuelu

• Piiskop - ametisseõnnistamine, kontroll preestrite tegevuse üle, kirikute sissepühitsemine, missade läbiviimine
  
  • Tallinn
    
  • Tartu
    
  • Saare-Lääne
    
• Toomkapiitel – iseseisev üksus oma vara ja kassaga, nö kirikunõukogu
  
  • Toomkoolid - eesmärgiks oli jõukate linnakodanike poegadele hariduse andmise kaudu kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Tartus, Haapsalus ja Tallinnas.
    
  • Kloostrikoolid – Tallinna dominiiklaste klooster, Kärknas Tsistertslaste klooster
    
  • Linnakoolid – linnakirikute juures, allusid raele. Olevist ekiriku juures 1432.aastal. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja ladina keelt
    
  • Ülikoolid – Saksamaal Rostock , Leipzig , Bologna , Pariis, Praha . Johann Pulck ( silmapaistev eestlane)
    
  • Kõrgem ladinakool – kohalikele talulastele, Vana-Pärnus, ebaõnnestus reformatsiooni tõttu.
    
• Skolastik – toomkooli toomhärrast juhataja
  
• Sinod – vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud
  
  • Visitatsioon – kirikukatsumised, külaskäik
    
• Klooster – ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik
  
• Mungaordud
  
  • Tsistertslased – ehk bernardiinid, 1098.aasta; elasid kesiselt hädavajalikust. Mungaordud Tartu lähedal Kärknas ja Padisel, nunnakloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas –aadlike niased, tütred, lesed . Ora et labora! – Palu ja tööta!
    
  • Dominiiklased - (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu , asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215.aastal. Pidi elama vaesuses , kandsid tumedat kapuutsiga rüüd. asusid dominiiklased 1229.a, Tartusse 1300.a, hiljem ka Narva
    
  • Frantsisklased - e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu) esimene ja tuntuim rändmungaordu. Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist. Eesmärgiks ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas, pidid elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel ning kandma halli paigatud mungarüüd. Lihtrahva seas väga populaarsed , kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Frantsisklastel kloostrid Tartus
    
  • Augustiinlased – 1244.aastal. Jagunesid kaheks põhiliseks haruks: Püha Augustuse reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased- eremiidid , ks kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim munk Martin Luther. Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Klooster tegutses 1407 - 1577 . aastani, hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis.
    

Reformatsioon

• 1517 reformatsiooni algus – Martin Luther
  
• 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas
  
• 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas
  
• 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus
  
  • M. Hoffmann
    
  • Hävitati liigne luksus , reliikviad, pildid
    
• Liivi sõjani nn usurahu , mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus .
  
• 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus
  
  • Sõjaline võimsus vähenes
    
• 1525. esimene katekismus
  
• 1535.aastal Wandrat - Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus
  
• 1578 .aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele
  
• 
  

Eesti varauusajal

• 1558-1583 Liivi sõda
  
• 1583-1627/1645 kolme kuninga võim
  
• 1583/1627/1645-1710 Rootsi aeg
  
• 1700-1710/1721 Põhjasõda
  
• 1710/1721-1917 Vene aeg
  
• 1783-1796 asehalduskord
  

Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend

• Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas:
  
  • Taani, Rootsi, Poola-Leedu
    
  • Venemaa
    
    • 1492 Ivangorod
      
      • Ivan IV Julm (Grožnõi, tglt ähvardav, aukartusega). Tema arust Moskva kolmas Rooma
        
    • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis
      
    • 1502 Smolino lahing
      
    • 1503 vaherahu
      
    • 1539 keelati vene kaupmeestel Liivmaal tegutseda
      
    • takistati kaupade ja spetsialistide jõudmist Venemaale
      
• “Tartu maks” – väitsid, et Tartu piiskopkonna alad on põlised Venemaa alad, seega peaks Tartu maksma. Räägiti ka vürst Vjatškost, kes kaitses Tartut.
  

Tähtsamad sündmused

• 1557 . aastal läksid eestlased Moskvasse ilma rahata abi paluma
  
• 22.jaanuar 1558. venelaste retk Tartumaale
  
• Mais – langeb Narva
  
• 16.juuli langeb Tartu
  
  • Tartu piiskopkond likvideeritakse, piiskop ise vangistati Kärkna kloostrisse , hiljem küüditatakse Siberisse
    
• 1559. aasta aprill vaherahu – Liivi ordu liikmed toetasid Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs valdused Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte, kes suutis sõdida kolme erineva poole peal.
  
  • Saare-Lääne piiskopond kaob.
    
• 1560 . aasta 2.august Härgmäe lahing, langeb Viljandi.
  
• Talurahva ülestõus – kohalikud mõisnikud tapetakse, Poluvere mõis piiratakse ümber, hiljem nende kuningkas juhitu tapetakse.
  
  • 1561.aasta – Põhja-Eesti (Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa) alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le
    
  • 28.november Liivi ordu alistub Poolale
    
  • 1570 – 1578 Liivimaa kuningriik
    
    • Riigi keskuseks Põltsamaa, meie ainsaks kuningaks Magnus !
      
    • Kui Ivan IV kuuleb Magnuse reetlikkusest, likvideeritakse Liivimaa kuningriik
      
  • Saaremaa kuulub Taanile
    
• 1577.
  
• 1579. Poola pealtung
  
• 1581 Rootis pealetung
  
• 1582 Jam Zapolski vaherahu
  
  • Ivan IV tunnustab, et Lõuna-Eesti Poolale
    
• 1583 Pljussa vaherahu
  
  • Põhja-Eesti Rootsile
    
  • Saaremaa Taanile
    
  • Venemaa, kui sõja põhjustaja jääb kõigesti üle
    
• 1563 -1570 Põhjamaade Seitsmeaastane sõda
  

Osapooled

• Tartu piiskopkond 18.07.1558 venelastele
  
• Saare-Lääne piiskopkond sept 1559 Taani kuningale
  
• Põhja-Eesti ja Tallinn 4.06 ja 6.06.1561 Rootsile
  
• Liivi ordu 28.11. 1561 Poole-Leedu riigile
  
  • Fürstenberg
    
  • Kettler
    
• Liivimaa kuningriik 1570-1577
  
  • hertsog Magnus, Ivan IV
    
• Venemaa:
  
  • Ivan IV Julm
    
    • Šig Alei, Šuiski, hertsog Magnus
      
      • Sõja käigus muutus vaimselt haigemaks, paranoia, jälitamisfoobia. Suri aasta pärast Liivi sõja lõppu.
        
• Taani:
  
  • Hertsog Magnus
    
    • Frederik II
      
• Rootsi
  
  • Erik XIV, Ivo Schenkenberg- võis olla eestlane, väiksemate väeüksuste juhataja, räägitakse kui väga osavast mehest „Liivimaa Hannibal“; Ohtra Jürgen- eestlane, Pontus De la Gardie - Rootsi vägede juhataja, laskis Narva rüüstata, andis loa kolm päeva seal teha mida taha rüüstasid, vägistasid, tapsid .
    
• Poola-Leedu e Rzeczpospolita
  
  • Sigismund II August, Stefan Batory, hertsog Magnus
    

Tulemused

Eesti kolme kuninga alluvuses

Taani aeg Saaremaal 1559-1645

• 1563 Kuressaare linnaõigused
  
  • Üks linn tekib, selleks on Kuressaare. Ära see-eest kaob aga Vana-Pärnu (1584), mis liidetakse Uus-Pärnuga. Kuressaare Nõukogude-aegne nimi oli Kingissepa, Viktor Kingissepa järgi, kes oli Eesti revolutsionaar ning leidis, et sellist asja kui Eesti Vabariik, pole vaja.
    
• Saaremaa rüütelkond, reduktsioon ehk mõisa maade riigistamine . Taani riigi võim võttis mõisnikelt maad ära. Seejäral pidid mõisnikud riigilt maad rentima.
  
• Asehaldur , ametkonnad, mis koosnesid vakustest.
  
  • vakusekohus
    
• 1643 -1645 sõda Taani ja Rootsi vahel, Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile.
  

Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629I

• Sigismund Augusti privileegid
  
  • Aadlile kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses.
    
• Liivimaa konstitutsioonid
  
  • Kõrgema võimu kandja oli asehaldur,
    
  • Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad
    
  • Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis – nö Poola parlament .
    
• Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused
  
• Vastureformatsioon
  
  • Püüded taastat katoliku usku
    
• 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus
  
  • Gümnaasium Tartusse
    
  • tõlkide seminar
    
  • jesuiidid õppisid ära eesti keele ning said seetõttu Eestis väga populaarseks. Nad kirjastasid eesti keelseid teoseid, tuntuimaks on „Agenda Parva “
    
  • Antonio Possevino
    
• 1600-1629 Poola-Rootsi sõda
  
  • Altmargi vaherahu 1629
    
    • Eestis lõpeb kolmekuninga periood.
      

Rootsi aeg Põhja-Eestis 1561-1710

• Eestimaa hertsogkond
  
  • Kuberner – kõrgeim võimukandja Põhja-Eestis.
    
  • Seitse linnuselääni
    
  • Foogtid valitsesid riigimõisates, oli talurahva kohtunik ja maksukoguja
    
• Eestimaa rüütelkond
  
  • Maapäev
    
  • Maakonnad e kreisid – Läänemaa kreis, Viru kreis jne
    
• pärisorjusliku korra järkumine
  

Haldusjaotus

• Kindralkuberner
  
  • Liivimaa kubermang koosnes Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätist. Liivimaa kindralkuberner Riias
    
  • Eestimaa kubermang koosnes Järva-, Harju- ja Virumaast. Eestimaa kindralkuberner Tallinnas Toompeal.
    
• Rüütelkonnad
  
  • Eestimaa
    
  • Liivimaa
    
  • Saaremaa
    
  • Maapäev – igapäevase võimu teostamiseks maapäeval.
    
  • 6/12 maanõunikku
    
  • pealik/ maamarssal
    
• Landestaat- ehk rüütelkonna võim Rootsi kubermangudes
  

Kohtusüsteem. Rahvastik

• Eestimaa kubermang
  
  • Eestimaa Ülemmaakohus
    
  • meeskohus
    
  • adrakohtunik
    
• Liivimaa kubermang
  
  • Liivimaa Õuekohus
    
  • maakohus
    
  • sillakohtunik
    
• Enne Liivi sõda ligi 280 000 inimest. Pärast sõda, 1620 .aastatel elas Eestis vaid 100 000 inimest.
  
• 1656-1661 Rootsi-Vene sõda
  
• 1695 .aastal u 350 000 inimest
  
  • Kuna tööjõudu oli vaja, soodustati talurahva vaba liikumist viljakamatele maadele. Eestisse kutsuti talupoegi mujaltki, suuremateks tulijateks olid venelased, lätlased ja soomlased. Sisserändajad sulandusid üsna valutult eestlaste hulka. Eestlaste arv kasvas kiiresti ning enne Suurt Nälga (1695-7) elas Eestis u 400 000 inimest.
    
• 1695-1697 Suur nälg, suri u 75 000 inimest
  

Talurahva olukord

• pärisorjus ja sunnismaisus
  
• 1645.aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus – talupojad on mõisnike omandid.
  
• 1668 Liivimaal Totti maapolitseikorraldus
  
• Rakmetegu- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl.
  
• Jalategu- 1 mees talust mõisas tööl peamiselt kevadel ja suvel.
  
• Abitegu- mõisa abistamine kiiretel hooajatöödel (sõnnikuvedu, ehitustööd, rehepeks ).
  
• Mõisavoor- talvine viljavedu Tallinna, Pärnu või Riia sadamatesse.
  
• Loonusrent - ehk andamid talu saagist (vili, liha, puud, mesi jne).
  

Linnad

• Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem
  
  • Tallinn suurim, Narva esiletõus
    
• Väliskaubandus
  
  • Eksport : teravili, lina, kanep , tõrv, puit, karusnahad.
    
  • Import: sool, metall, luksuskaubad.
    
  • Pulli Hans- eestlane, suur ärimees Tartus, veeteed pidi Läänemerre kaupa Lodjadega.
    
• Käsitöö
  
  • Manufaktuurid - käsitööstulik ettevõte: tellislöövid, lubjaahjud, vaseveskid, saeveskid, paberi tootmine, nt Hüti klaasikoda-Hiiumaal.
    

Reduktsioon

• 1660.aastal saab võimule Karl XI.
  
• 1680. aastatel toimus reduktsioon - eravalduses olevate mõisamaade tagasivõtmine riigile. Kokku läks riigi käsutusse u 60% maadest . Mõisnikud jäid küll peremeheks oma maade üle, kuid neid loeti nüüdsest Rootsi riigi rentnikeks).
  
  • 4/5 Liivimaa, ½ Eestimaa (maad võeti vähem ära, sest Põhja-Eesti läks Liivi sõja ajal Rootsi koosseisu vabatahtlikult) ja 1/3 Saaremaa mõisatest (Taani ajal juba võeti maad ära)
    
  • J. R. Patkul vs J. J. Hastfer
    
  • 1694 kaotati Liivmaa rüütelkond, maapäevad riigi kontrolli alla, kaks distrikti
    
• Hakati pidama vakuraamatuid
  
  • Pandi kirja talupoegade täpsed kohustused mõis ees.
    
  • Talupoeg sai õiguse mõisnikke kohtusse kaevata
    
  • 17.sajandi lõpuks on Eestis umbes 1000 mõisa
    
    • Nimetatake Rootsi viljaaidaks – rukkikasvatus.
      
    • Mõisamaade laiendamine, talupoegade maade vähenemine, nende töö nõudmise suurenemine.
      
  • Kreisifoogt- riigiametnik, kes mõistis mõisated õigust.
    

Kultuur

• Luteri kiriku kindlustamine!
  
  • Konsistoorium- kõrgeim kiriklik nõukogu
    
  • Kindralsuperintendent- piirkonna kiriklik juht
    
  • Vöörmünder- kiriku abitöölised, et lähendad talurahvast kirikuga .
    
    • Johann Fischer
      
  • Nõiaprotsessid,
    
  • Pühajõe mäss 1642 – mõisnik lõi veski Pühajäe äärde, järgmine aasta oli viljaikaldus seega rahvas uskus, et mõisnik segas Pühajõe rahu ning korraldati mäss veski mahalammutamiseks.
    
    • 1694.aastal viimane nõiaprotsess, mis lõppes surmaga, poomissurmaga, Mõdrik.
      
• Kirjasõna
  
  • vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis
    
  • 1637.aastal Heinrich Stahli grammatika – tuntuim sakslane , kes üritan eesti keelt uuendada ja ühtset grammatikat luua.
    
  • Piiblikonverentsid- vaieldi selle üle, milline on õige kirjaviis (Hans Susi oli üritanud juba tõlkida) ja kuidas peab piiblit tõlkima
    
  • 1686 Wastne Testament , A. ja A. Virginius (isa ja poeg, võtsid aluseks Lõuna-Eesti keele)
    
  • 1693 J. Hornungi grammatika
    
  • 1675 I saksakeelne ajakiri
    
• Talurahvaharidus
  
  • Bengt Gottfried Forselius
    
    • Soome-rootsi perekonnast
      
    • Kirjutas esimese aabitsa
      
    • 1684 Piiskopimõisa seminar (koolitas õpetajaid talurahva jaoks, Forseliuse gümnaasiumi vastaspargis)
      
    • Õpilased: sündis umbes 1670.aastate paiku Ignatsi külas Ignatsi Jaak, kes astus Forseliuse seminari 1684.aastal, Pakri Hansu Jüri. Mõlemad läksid Forseliusega Rootsi Kuninga juurde, kes poiste lugemis- ja laulmisoskuse üle rõõmustas ja kaks kuldtukatit kinkis . Ignatsi Jaak sai hiljem köstriks ja koolmeistriks ja õpetas elu lõpuni talupoegi pälvides koguduse heakskiidu. Esimese naisega oli tal kaks last, teise naise Liisaga oli vähemalt seitse last, kes kõik olid õpetatud targemad lapsed.
      
  • 1687 Liivimaa maapäeva otsus igasse kihelkonda kool. Mõisaomanikud aga kõik ei tahtnud talurahva eest raha maksta
    
  • Koduõpe – emad õpetasid vokki kedrates talvel
    
• Kõrgem haridus
  
  • Levis uus mõttevool – humanism , mis rõhutas teadus ja hariduse tähtsust.
    
  • Johan Skytte – Gustav II Adolfi õpetaja
    
    • 1630 Tartu, gümnaasium 1631 Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium)
      
    • 15.10.1632 Academia Gustaviana
      
      • 1656 Tallinna, 1690 taasavati,
        
      • 1699-1710.aastatel asus ülikool Pärnus
        
      • Esmalt õpiti kuus aastat filosoofiateaduskonnas, seejärel kolm aastat kas arsti-, õigus- või teoloogiateaduskonnas.
        
• Kujutav kunst
  
  • Barokk
    
    • Nt Tartu Raekojahoone torn
      
    • pompöösne
      
    • Christian Ackermann- puussepp
      
  • Rõngasristid- nt Läänemaal Karuse kirikus või 1640.aastal Sitakoti Matts maetud Kullamaa kirikus
    
  • Bastionid - suured muldkindlused kahuriväe kaitsmiseks
    
• Talurahva kultuur
  
  • vana: rehielamu ; toidulaud ja rahvuspühad
    
  • uus: kõrtsid; tubakas jõuab Eestisse; hakkab välja kujunema tänapäeval tuntud rahvariided ; torupill Eestisse.
    

Eesti 18.sajand

Põhjasõda 1700 – 1721

Põhjused ja eeldused

• Põhjus
  
  • Võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, sooviga Rootsile koht kätte näidata
    
• Eeldused
  
  • Loob soodsad tingimused
    
  • Venemaa ja Poola vaherahu Türgiga, sellega saavad Poola ja Venemaa vabad käed sõdimiseks
    
• Rootsis oli samal ajal näjahäda, 15-aastane kuningas, Liivimaa aadlike rahulolematus - redukstioon, opositsiooni liidriks Patkul
  
• 1699 sõlmivad Poola kuningas AUGUST II TUGEV, vene tsaar PEETER I ja Taani kuningas FREDERIK IV Rootsi-vastase liidu.
  

Osapooled

• Poola - Saksi kuurvürst August II Tugev
  
  • J. R. Patkul
    
• Taani - Frederik IV
  
• Venemaa - Peeter I
  
  • Rajas Peterburgi, millele kirjutati 27.mail alla
    
  • B. Šeremetjev
    
• Rootsi - Karl XII
  
  • Stephen Raabe- vaieldakse, kas oli päriselt olemas või mitte, legendi kohaselt aitas rootslasi juhatades vene väed sohu.. Näitab, et eestlased hoidsid Rootsi poole
    
  • W. A. von Schlippenbach
    
  • Maamiilits- eestlastest
    
  • Käsu Hans- nimeliselt vanim teada olev eestlasest luuletaja, „Oh ma Tartu vaene liin “ („Oh mu vaene Tartu linn“) oli küster, uskus, et Tartu oli patune , sp tulid venelased (venäiline)
    

Sündmused

• 12.02.1300 – Poola väed piiravad Riiat, sest nad arvasid seal olevat Peete I, kes reisis seal tihti salanime all
  
• 12.september – Vene väed Narva all
  
• 19.november – Narva lahing, kohale on tulnud ka Karl XII, venelaste moonavarud langevad rootslaste kätte, lumi puhub venelastele näkku
  
  • Peeter I hakkab vene vägesid reformima
    
  • Karl XII peatub Laiusel, tegid lumesõda sõduritega talv –dokumenteeritud, eesmärgiks sõdureid valvel hoidma
    
• 1701 – 1703 aastal – Vene vägede rüüsteretked
  
• Mai 1704 – Kastre jõelahing, mil Venemaa vallutas rootslaste laevastiku Emajõel, lipulaeva lasksid nad õhku, nüüd olid veeteed vabad.
  
• 14.07 1704 – Tartu alistub, rünnati Krooksu poolt, sealt oli aga müür tugevam jõe poolt aga nõrgem
  
• 9.08.1704 – vallutatakse Narva
  
• 1708 – Tartu hävitatakse, Tartu ja Narva elanike küüditamine
  
  • Venelased pole endas kindlad
    
• 1709 – Poltaava lahing
  
  • Karl XII põgeneb Türki, rootslased saavad lüüa
    
  • katk
    
• 1710 – alistuvad Tallinn, Pärnu, Kuressaare
  
  • Idee kohaselt on sõda läbi
    
• 1721 – Uusikaupunki rahu, millega Soome
  

Tulemused

• 29.09.1710 – Rootsi garnison Eestis alistub
  
• 1721. aastal Uusikaupunki rahu, millega Vanameela läks Eesti-, Läti- ja Ingerimaa
  
• Rahvaarv langes taas u 120 000 inimeseni
  

Vene võim

Balti erikord

• Restitutsioon - Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele
  
• Balti erikord
  
  • Senised seadused ja maksukorraldus
    
  • Luteri usk
    
  • Saksakeelne asjaajamine
    
  • Tollipiit Venemaaga
    
• Halduskorraldus
  
  • Kindralkuberner - pärit välismaalt, ei sekkunud riigiasjadesse
    
  • Baltisakslaste kaitsjad
    
    • Rüütelkonnad
      
    • Justiitskolleegium- tegeleb baltisakslaste õigustega
      
    • Kammerkontor- nö kaubanduskoda, kaitses baltisakslaste majandushuve
      
    • Aadlimatriklid- aadlike nimekiri, kuhu kantud aadlikele kuulusid kõik õigused
      
  • Linnade omavalitsused - raad
    
• Teraviljakaubandus
  
  • Vili – viin – praaga – härjad – sõnnik - vili
    
• Pärisorjus
  
  • 1739. aastal Roseni deklaratsioon - eesti taluporg, koos oma ihu ja hingega, kuulub mõisnikule
    
    • Mõisnik võis talupoega osta, müüa, vahetada, kinkida, pärandada
      
    • Talupoja varandus kuulus mõisnikule
      
    • Mõisnik võis piiramatult määrata koormisi
      
    • Talupoja karistamine on mõisniku, mitte riigi asi
      
• George Brown 1765 a positiivsed määrused:
  
  • Talupoeg sai õiguse vallasvarale
    
  • Mõisakoormised täitnud talu võis ülejäägi vabalt turustada
    
  • Piirati kodukari õigust – mõisnik ei tohtinud ihunuhtlust üle 30 kepihoobi määrata
    
• Kaubandus
  
  • Välja: vili, puit, lina, kanep
    
  • sissE: sool, raud, tubakas, heeringas , luksuskaubad
    
• Tööstus
  
  • Viinaköögid, saeveskid (vaseveskid kaovad, telliselöövid, lubjaahjud
    
  • 1743.aastal Räpina paberivabrik – vanim praegu töötav vabrik , kasutab vanapaberit, kaltsupaber
    
  • Põltsamaa portselan, peeglid
    

Asehalduskord 1783 – 1796

• Katariina II
  
  • taotles vene impeeriumi piirialade eriõiguste kaotamist
    
  • 1764.aastal ringsõit Eestis
    
    • Lasi ehitada kivisilla
      
  • 1765.aastal FBrowne positiivsed õigused
    
    • Õigus vallasvarale
      
    • Ülejäägi vaba turustamine
      
    • Piirid mõiskoormistele
      
    • Kodukarja piiramine
      
    • Õigus mõisniku peale kaevata
      
• 1783.aastal asehalduskord
  
  • Tekkisid Viljandi ja Võru maakonnad
    
    • Paldiski (1783), Viljandi ja Võru (1783) maakond
      
  • Linnaõigused said Võru ja Paldiski (kokku oli nüüd Eestis 12 linna)
    
  • Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur ja rüütelkonnad laiali
    
  • Linnades said kodanikuõigused majaomanikud
    
  • Pearahamaks- 70 kopikat aastas, mis maksid kõik meessoost täiskasvanud isikud
    
    • Hingeloendid- teada saamaks, kui palju maksukohuslasi on
      
    • Talupojad tõlgendasid pearaha maksmist kui mõisakoormistest vabastamist ja mõnel pool puhkesid rahutused
      
      • 1784 .aastal pearaharahutused, Räpina Puuaiasõda
        

Kultuur. Vaimuelu.

• Saksa kultuuriruumi mõjud
  
• Pietism - – taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad
  
  • 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle)
    
• Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine – levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid , ohvrikohti, viiuleid, torupille.
  
  • Tallinna Paap - peeti vahepeal nõdrameelseks, tegi rituaalseid toiminguid paastus ligi 5 päeva, vahepeal „pesi end pattudeks puhtaks“ ja tänas selle eest jumalat. Põletas ära enda luksesemed ja nimetas end prohvetiks. Tundis hästi piiblit. Elu lõpu poole
    
  • Haridus oli oluline, iga inimene pidi oskama kirjutada, lugeda ja arvutada. Arendati koorilaulmist. Samuti võõrduti kõrtsidest ja kuritegevuse tase langes meeletult.
    
    • Liikumine keelati 1743.aastal – nähti ohtu, mõisnikud ei suutnud kontrollida.
      
• Valgustus e ratsionalism – eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel).
  
  • J. G. Eisen von Schwarzenberg 1764 „Ühe patroodi kirjeldus...“ -
    
  • August Wilhelm Hupel ja Peter Ernst Wilde andsid välja Põltsamaal 1766 – 1767 I eestikeelne ajaleht „Lühike õppetus mis sees head rohhud täeda antakse“
    
    • Kuidas end ravida, karskuse eest; kuidas talupojad end pettuste eest säästa võivad: pettur tuleb viinapudel käes, ajab palju juttu , pakub suutäisi viina , kuniks joobnud olete, seejäral annate vaka asemel poolteist; valitsevale klassile teadaandmiseks, et pärisorjus on oma aja ära elanud.
      
• Haridus
  
  • 1765.astal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava
    
  • 1731 .aastal I maarahva kalender
    
• Kujutav kunst
  
  • Klassitsism : Tartu Ülikool
    

19.sajandi I pool

Talurahvarefomid.

Eeldused

• 1796.aastal Merkel „Lätlased, eriti liivimaal filosoofilise sajandi lõpul“ (valgustusajatul)
  
• 1802.aasta Petri „Eestimaa ja eestlased“
  
• Majanduslik kriis
  
  • Mõisnike nõudmised hakkasid ületama nende majanduslikke võimalusi. Mõisnikud kulutasid rohkem raha, suured maa-alad aga tehnika puudus.
    
• Aleksander I
  
  • Valmis talurahva olukorda kergendama.
    

1802 Eestimaa ja 1804 Liivimaa talurahvarefom

• „IGGAÜKS...“
  
• Talupoeg võis oma talu pärandada, kui kohustused mõisa ees on täidetud.
  
• Normeeriti koormisi- motivatsiooni küsimus
  
• Piirati veelgi mõisnike kodukariõigust- õigus füüsiliselt karistada
  
• Keelati talupoegade müümine
  
• Vallakohtud - esimesed iseseisva hakkamasaamise koolide eelduseks
  
  • Pisemate vargute ja tülide lahendamiseks
    
  • Tekkis esimene ühistöö vorm magasiait - iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema
    
• talurahvarahutused
  

1816 Eesti maal ja 1819 Liivimaal pärisorjusest vabastamine

• 1812 . Napoleoni sõjaretk- tema kaotas enda vallutatud aladel Ida-Euroopas pärisorjuse
  
• Talupoeg kuulutati isiklikult vabaks (st ei tohi osta, müüa, vahetada). Sellega loeti pärisorjus kaotatuks.
  
• Talupoja linnaasumine jäi piiratuks- rendileping
  
• Talurahvas sai prii - ehk perekonnanimed .
  
  • Maa jäi mõisnike omandisse, talupoeg pidi seda rentima. Raha rendi maksmiseks talupoegadel ei olnud, maa eest tuli tasuda tööga mõisniku põllul. Sellist rendivormi nimetati teorendiks ja iseloomustamaks talu-mõisa suhteid kutsutakse 19.saj I poolt ka teoorjuse ajaks.
    

Talupoja kohustused

• Mõisakoormised
  
  • Teotöö
    
  • Naturaalandam
    
  • Maksud
    
• Riiklikud
  
  • Pearaha
    
  • Nekrutiksvõtt
    
• Kogukondlikud
  
  • Teede korrashoid
    
  • Magasiait
    
  • Ehitustööd
    
  • Vaese hoolekanne
    
• Kirikumaks
  

Talurahva koosseis

• Mõisrarahvs u 10%
  
• Kilter- talurahva järelvalvaja, abi kubjas , kubjas, aidamees
  
• Külarahvas
  
• Pererahvas u 40%
  
• Sulasrahvas u 30%
  
  • Elas talurahvaga samas majas
    
• Vabadikud e popsid, saunikud u 20%
  
  • Tegi tööd talus aga ta elas talurahvast eraldi ning talle anti pisikene maalapikene
    

Uued tuuled, rahutused

• Soov pageda
  
  • Venemaal ja mujal paremad maad, vähem makse ja kohustusi
    
  • Pühajärve sõda 1841 - omalaadne protestivorm oli usuvahetus .
    
  • Legend Valgest laevast mis viivat meid paremale maale
    
• Kartul ja lina
  
• Usuvahetusliikumine
  
  • 1840-50-tel aastatel läks luteri usust õigeusku (talurahva jaoks tsaari usku) u 60 000 talupoega (peamiselt Võru- ja Saaremaal).
    

19. sajandi keskpaik.

Uued talurahvarefomid.

1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal talurahvaseadus

• Üleminek raharendile, teotöö kaob, mõisamoonakad – töötasid mõisa jaoks
  
• Talude päriseksostmine
  
• Talu- ja mõisamaa eraldamine, maade kruntimine- iga talu sai oma maa, otsustati iseseisvaid otsusi.
  

2. juunil 1858.aastal Mahtra sõda

• Uue seaduseraamatul olid iga lehe järel märkmete jaoks üks tühi leht. Eestlased arvasid et mõisnikud on osad seadused välja hoopis jätnud ning hakati mässama. Surid kaks soldatit ja 7 reameest. Hiljem määrati mõned soldatid kadalippu, 40 meest said ihunuhtlust
  
• 1863 passiseadus
  
  • Nimede andmine
    
  • Väljaränne (1893 Venemaal u 64 00 inimest)
    
• 1865 keelatakse kodukari – ei tohi peksta
  
• 1866 vallaseadus
  
  • Vabanemine mõisa eestkoste alt
    

Majandus

• 1860 – 1870.aastatel ulatuslik talude päriseksostmise hiilgeaeg
  
• Põllumeeste seltsid
  
• Laevanduse areng
  
  • Häädemeeste, Lahemaa
    
  • Metskaptenid
    
  • 1864.aastal Heinaste Merekool , tänapäeval Ainaše Lätis
    
  • Enn Uuetoa ehk Kihnu jõnn
    
• Tööstuse areng
  
  • Kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas
    
  • 1858. aastal Kreenholmi manufaktuur
    
  • Paberi-, metalli- ja tsemendivabrikud
    
• 1870 aastal raudtee Haapsalus
  
  • piimakari
    
• Eestlastest mõisnikud
  
• Kadakasakslased
  
  • Jõukamad eestlased, kes võtsid endale sakslasest naise või õppisid ise saksa keele ära nõnda, et nende lapsed enam eesti keelt ei osanudki
    
  • (painduvad, kuhu vaja)
    

Kultuur

• Haridus
  
  • Koolisundlus- oluline oli kirjutamis - ja lugemisoskus, kui seda osati, kooli ei pidanud minema, õppemaksu pidi ka maksma
    
  • Vallakool-kihelkonnakool- andekamad ja rikkamate vanemate lapsed
    
  • Õpetajate seminarid- Tartus ja Cimze’s
    
• 1802.aastal Tartu ülikooli taasavamnine
  
  • Õppetöö saksa keeles
    
  • Parrot - esimene rektor
    
  • Struve - struve meridiaan täheteadlane
    
  • Baer- embrüoloogia
    
  • Pirogov - arst
    
  • Morgersten, Mantoiffel, Krause , Punge
    
• Seltsiliikumine
  
  • Turni liikumine, Kotzebu teater- näiteringi seltsid, lauluseltsid
    
• Estofiilid - baltisakslased , keda huvitas eestlaste kultuur
  
  • 1838.aastal ÕES e Õpetajate Eesti Selts
    
• Eestlastest haritlaste teke
  
  • Faehlmann , kunstnik Johann Köler, tsaari ihuarust Philipp Karell, Kreutzwald (Vidri Rein Ristimetsast), Kristjan Jaak Peterson
    

• Margapuu
  

Ärkamisaeg

Rahvusliku liikumise kujunemine

• Eestlaste majandusliku jõukuse kasv
  
• Eestlaste haridustaseme tõus
  
• Eestlaste otsustusõiuste kasv
  
• Baltisaksa ja vene haritlaste vaidlused eestlaste rahvusküsimuse ümber
  

Rahvuslik liikumine

• 1863 „Kalevipoja“ rahvaväljaanne
  
• 1864 paalvekirajde aktsioon
  
  • A. Petersoon, Johann Köler
    
• 1857.astal „ Perno Postimees “
  
  • Johan Voldemar Jannsen (1919-1890) tegevusega. Sündis Vändras möldri pojana, sai hea hariduse ning hakkas tegutsema Vändra köstrina. 1857. a alustas “Perno Postimees”- esimene perioodiliselt ilmuv eestikeelne ajaleht. Esimeses numbris võttis kasutusele mõiste “eesti” senise “maarahva” asemel. JVJ lootis eestlaste rahumeelsele arengule, kokkuleppele sakslastega, ärgitas oma kirjatöödes talusid ostma, tutvustas moodsat põlluharimist, avaldas rahvalikke jutte ja luuletusi, propageeris haridust jne. 1864 jätkas ajalehe väljaandmist Tartus “Eesti Postimehe” nime all. Lehe kaastööliste seas olid ülekaalus Lõuna-Eesti kooliõpetajad ja taluperemehed. Esimesed kirjutised avaldasid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson .
    
• 1865 „Eesti Postimees“
  
• 1865 laulu- ja mänguselts „ Vanemuine “
  
  • Lydia Koidula (Lydia Emile Florentile ( Mihkelson ) Jannsen)
    
• 1866. aastal vallaseadus
  
• 1869. aastal I üldlaulupidu
  
• 1870.aastal raudtee Paldiski-Tallinn-Peterburi liin
  
• 1870 Eesti Üliõpilase Selts -kokkuleppeline
  
• 1870 „Kolm isamaakõnet“
  
  • Carl Robert Jakobson
    
• 1871.aastal Eesti Aleksandrikooli peakomitee
  
  • Eestikeelse kõrgkooli loomine, mis vastab eestlaste tasemele
    
  • Jakob Hurt (1839-1907).
    
  • Sündis Põlva lähedal Himmastes, pärast ülikooli sai temast kirikuõpetaja. Üliõpilasena kirjutas artikleid “Eesti Postimehele”, oli tegev EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts) asutamise juures, tegutses ka “Vanemuises”. Lühikest aega toimetas “Eesti Postimehe” lisalehte, milles avaldas ka oma nägemuse Eesti ajaloost, see oli liiga eestimeelne.
    
• 1872. aastal Eesti Kirjameeste Selts
  
  • ühendas eesti soost haritlasi, peaeesmärgiks oli eestikeelse kirjasõna (eriti õpikud) väljaandmine. Alustati rahvaluule kogumisega.
    
  • Jakob Hurt
    

Kriis rahvuslikus liikumises. Venestamine

• 1878.aastal „Sakala“
  
  • Hakkab ilmuma Viljandis
    
  • Nõuti eestlastele sakslastega võrdseid õigusi, majanduslike kitsenduste kaotamist, eesti keele laiemat kasutuselevõttu jne
    
  • Jakobson lõhenes Postimehest ning sai loa oma ajalehe loomiseks
    
  • Jakob Hurt ei pooldanud “Sakala” kriitikat pastorite ja eriti religiooni aadressil, Hurt lahkub „Sakalast“
    
    • Algas suur lõhe rahvuslikus liikumises
      
• 1880.aastal pärast tagandamist kõikidest ajalehtedest ja rahvusliku liikumiste rühmitusest, läks Jakob Hurt Peterburi
  
• 1881. aastal tapetakse Aleksander II
  

• 1882.aastal sureb Carl Rober Jakobson 41.aastaselt (1841-1882)
  
  • võrreldes Hurdaga käremeelsem, saksavaenulikum ja venesõbralikum.
    
  • Noorpõlv veedetud Peterburis. Nime tegi endale artiklite ja õpikute avaldamisega. Suurt tähelepanu pööras põllumeeste seltsidele ja ostis endale talu KURGJAL, et isiklikku eeskuju najal näidata eesrindlikku majandamist.
    
• 1882.aastal saadeti siia senaator Mannassein, kes hakkas koguma talupoegadelt kaebusi baltisakslaste vastu, mis hiljem toodi ettekääneks reformide tegemiseks
  
• 1883. aastal Hugo Treffneri Gümnaasium .......... troonile astub Aleksander III
  
• 1884.aastal õnnistatakse sini-must-valge lipp
  
• 1885.aastal Liivimaa kubermeriks Zinovjev, Eestimaal Šahhovskoi ning alustati poliitiliste ümberkorraldustega
  
  • Kindralkubernerideks sakslaste asemel venelased
    
  • Riigiametitesse umbkeelsed venelased
    
  • Ametiasutustes seati sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased)
    
  • Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest.
    
• Hariduselu alased muudatused:
  
  • Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus)
    
  • Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati
    
  • Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu
    
  • Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena
    
  • 1893.a viidi vene keelele üle Jurjevi Ülikooliks nim. Tartu Ülikool. Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma.
    
• 1887.aastal õppekeeleks vene keel
  
• 1888.aastal Jakob Hurt ja Villem Reimann alustasid rahvaluule üleestilist kogumist
  

• Tartu ajaleht „ Olevik “ Ado Grenzstein , pidas ärkamisaega ajalooliseks eksimuseks, püüdis keelata laulupeod ning kutsus eestlasi üles vene keelt õppima, et hiljem oleks kergem vene rahva sekka sulanduda.
  

Eesti xx sajandil

Rahvastik

• Rahvaarv u 1 000 000
  
  • eestlased 90%
    
  • venelased 4,5%
    
  • sakslased 3,5%
    
• Väljarändamine
  
  • Venemaale 120 000
    
  • Põhja-Ameerika 15 000
    
• Linnastumine
  
  • maarahvastik 80%
    
  • suurim linn Tallinn 116 000 inimest
    
  • linnaelanikest eestlased u 60%
    

Maamajandus

• U 58% kogu maast kuulus 1917 mõisatele
  
  • piimakari
    
• Talude päriseksostmine
  
  • kõige aeglasem rannikul, võlakoorem
    
  • ühistegevus
    
• Peremehed 40%
  
  • Rendi- ja pärisperemehed
    
• Poolproletariaat 30%
  
  • käsitöölised ja vabadikud
    
• Maaproletariaat 30%
  
  • sulased ja mõisatöölised
    

Tööstus

• Suurimad keskused Tallinn ja Narva
  
• Tekstiilitööstus
  
  • Sindi, Kärdla
    
  • 1857 Kreenholmi manufaktuur - töötas üle 5000 töölise ja mille territooriumil alustas tööd esimene linnatapamaja Eestis
    
  • 1898 Balti puuvillamanufaktuur
    
• Masinatööstus
  
  • 1859 Wiegandi masinatehas
    
  • 1865 Krulli metallitehas
    
  • 1870 Raudtee peatehased
    
  • 1899 Volta elektrimasinatehas, vagunitehas Dvigatel
    
• Paberitööstus
  
  • Tallinn, Räpina
    
  • 1893 Kohila puupapi ja paberivabrik
    
  • 1899 Türi paberivabrik, tselluloosivabrik Waldhof Pärnus
    
• Tsemendivabrikud
  
  • Kunda, Aseri
    
• Sõjatehased
  
  • 1912-13 Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Tallinnas
    

Poliitiline maastik

• Valitsusleer
  
  • baltisakslased
    
• Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib
  
  • „Postimehe“ ringkond e aatemehed
    
  • Jaan Tõnisson (1868-?) sai 1896.a Karl August Hermanni asemel “Postimehe” peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber haritlasi, nt Peeter Põld, Karl August Hindrey jt. Nad seadsid tegevuses esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega, nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Toetajatena nähti jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust.
    
  • Villem Reiman
    
• Liberaalsete demokraatida radikaalne tiib
  
  • „ Teataja “ ringkond e majandusmehed
    
  • Konstantin Päts (1874-1956) asutas „Teataja“ 1901.aastal, kaasates noored ja vihased, nt Jaan Teemanti ja Anton Hansen Tammsaare , pidades tähtsaimaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist, leides, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega.
    
  • 1904 .a sai eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel võimule, Pätsist Tallinna aselinnapea. Toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne).
    
  • Jaan Teemant
    
• Revolutsiooniline leer ehk sotsiaaldemokraatlikud
  
  • „Uudised“ – asutas Peeter Speek 1903.aastal
    
  • Ideed levisid nii Tartu Ülikoolis kui ka suurte linnade paljurahvuselistes tehastes . Kaasa aitas paljude Venemaa sotsiaaldemokraatide saatmine Baltikumi kui Vene riigi ääremaale. Eesti linnadesse tekkisid Venemaa Sotsiaal¬demokraatlik Tööliste Partei allorganisatsioonid.
    
  • Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde , Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste õiguste tunnustamist. Toetajateks olid radikaalsed noored, intelligents ja töölised.
    
  • M. Martna
    
• 
  

1905.aasta revolutsioon

• 20.saj algul tabas Venemaad ja selle koosseisus ka Eestit kriis:
  
  • Suures riigis puudusid jätkuvalt kodanikuõigused
    
  • Vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal mõisnik
    
  • Vabrikutööliste olukord oli talumatu
    
  • Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga
    
  • Spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud.
    

• 9.jaanuar 1905 - Verine Pühapäev Peterburis
  
  • jõudis kiiresti Eestisse ning peagi streikisid Tallinna ja Narva töölised ning Tartu üliõpilased. Suvel liitusid streikijatega mõisamoonakad, sügisel algasid vägivallapuhangud politsei ja sõjaväe vastu. “Postimehe” ja “Teataja” grupid esitasid märgukirju, milles nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. „Teataja” teravama tooni pärast hakkas tsaarivalitsus Pätsi pidama eestlaste revolutsiooni juhiks.
    
• 15.okt 1905 – ülevenemaaline streik
  
  • Rongid seisavad, post seistab jne
    
• 16.okt 1905 tulistati meeleavaldust Uuel Turul Tallinnas (Praeguse Estonia teatri kohal). Hukkus 94 inimest, haavatud u 200 inimest. Osa võttis
  
• 17.okt 1905 andis tsaar Nikolai II välja manifesti, millega püüti revolutsiooni vaigistada.
  
  • Riigiduuma - lubati kokku kutsuda esinduskogu
    
  • I eestlaste partei asutas Jaan Tõnisson – Eesti Rahvameelne Eduerakond (demokraatlik Venemaa, eesti keelele suuremad õigused, kultuuriautonoomia). Päts oma parteini 1905.a ei jõudnud, küll aga asutati veel Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus.
    
• 27. – 29.nov rahvaasemike kongress
  
  • Mõõdukad eesotsas Jaan Tõnissoniga
    
  • Radikaalid Jaan Teemantiga
    
  • Käremeelsemad radikaalid jäid TÜ aulasse ja nõudsid tsaarivõimu kukutamist, mõõdukamad eesotsas Tõnissoniga lahkusid Bürgermusse (saksa selts suurte ruumidega) saali ja nende nõudmistes oli esikohal senise korra parandamine.
    

• Poliitlised: korraldada valimised valimaks parlament Venemaal
  
• Rahvuslikud nõudmised: eesti keel õppekeeleks
  
• Majanduslikud: teetööd jms olgu ühtlaselt rahvale jaotunud, rentide ja maksude alandamine , monopolid, kõrtsid ja muud joogikohad rahva enamuse peale kinni panna
  

• Poliitilised: tsaarivalitsus kukutada , riigikogu boikoteerida, demokraatlik vabariik luua
  
• Majanduslikud: õllepoodide, kõrtside, monopolipoodide, õlle-ja viinavabrikute tegevus sunduslikult lõpetada, pankadest ja riigihoikassadest raha välja võtta
  
• Rahvuslikud nõudmised: eesti keel õppeaineks
  

• 10.dets sõjaseisukord – tsaarivalitsus keelas koosolekut, osa sotsialiste vahistati
  
• 12.dets algab mõisate põletamine
  
  • Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud. Valitsus vastas karistussalkade ellukutsumisega. Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese, tuhendad saadeti vangi või Siberi.
    
  • Karistussalkade tegevus tähendas revolutsiooni kõrgpunkti möödumist, kuigi 1906-7 aastal toimus veel terve rida väiksemaid väljaastumisi. Oma eesmärke revolutsioon ei saavutanud, kuigi muudatusi Vene riigi elus tehti. I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealhulgas Jaan Tõnisson. Päts emigreerus, elades Šveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi.
    

Revolutsioonijärgne elu

• Liberaliseerumine
  
  • Lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 MHG tol ajal Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlastekool)
    
  • Leevenes tsensuur
    
  • Vabam organisatoorne tegevus
    
• Poliitiline seisa
  
  • ERE „ Religioossus , seaduslikkus ja rahvuslus “
    
  • Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei, kellest hiljem kasvavad bolševnikud) mõju kasv J. Anvelt , V. Kingissepp
    
• Kultuuriuuendus
  
  • Noor-Eesti („Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks“ Tuglas , Suits jt)
    
  • 1909 ERM
    

Eesti I maailmasõja ajal

Esimene maailmasõda 1914 – 1918

• Antand
  
  • Prantsusmaa
    
  • Inglismaa
    
  • Venemaa
    
  • USA jne
    
• Keskriigid
  
  • Saksamaa
    
  • Austria-Ungari
    
  • Türgi jnr
    

Sõjategevus ja Eesti

• 1915.aastal rinne Riia all
  
  • Algul loodeti kiiret ja võidukat sõda
    
• Allveelaevad Eesti vetes
  
• 1917. septembris läheb Riia sakslastele
  
• 29.september Saksa dessant Saaremaale
  
  • Lääne-Eesti alad sakslastele
    

Sõja mõjud

• Eestisse paigutatud Vene väed
  
  • Kuni 200 000, laatsaretid, sõjapõgenikud
    
• Mobiliseeritud
  
  • U 100 000
    
• Mõju majandusele
  
  • Puudus toorainet ja töölistest
    
  • Tehaste evakueerimine
    
  • Rekvireerimised
    
  • Inflatsioon - rubla väärtus langes
    
• Mõju sisepoliitikale
  
  • Linnadeliidu Tallinna komitee – sõjapõgenike abistamine, selle varjus aeti Eesit asja
    
  • Põhja-Balti Komitee
    
  • Rahulolematus tsaarivõimuga
    
  • Rahvusväeosade ja autonomia idee
    
    • Jüri Vilmsi
      

Iseseisvuse väljakuulutamine

Eeldused

• Ütne kirjakeel , raamatute ja ajakirjanduse lai levik
  
• Kõrge kirjaoskuse tase (97%) ja rahvusliku haritlaskonna olemasolu
  
• Rahvuse eneseteadvuse tugevnemine ja kõrge organiseerituse tase (seltsid, ühistud jms)
  

• Talude päriseksostmine tegi talupojast maa peremehe
  
• Eesti oli üks arenenumaid Vene riigi piirkondi peale 1905.a rev majandustõusu
  
• Toimus kiire linnade eestistumine, linnades tekkis eestlastest majaomanike, kaupmeeste, haritlaste, tööliste kihid
  

• 1905.a rev käigus loodi poliitilised erakonnad , esile kerkisid esimesed poliitikud
  
• Eestlaste osatähtsus omavalitsustes suurenes, sealt tuli halduskogemusi
  
• I Maailmasõjas nõrgenes nii Vene kui Sx võim
  
• Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid
  
• Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest
  

Võitlus autonoomia eest

• 23.veebruar – rahutused Petrogrodis
  
• 2.märts – rahutused Tallinnas
  
  • streigid , Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi.
    
  • Rahutuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska . Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu – rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus.
    
• 3.märts – võim Ajutisele Valitsusele
  
  • Kaksikvõim, mis ei suuda kontrollida kogu Venemaad, enamust kontrollib nõukogude võim (töölised ja soldatid)
    
• 26.märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis
  
  • Osavõtjaid umbes 40 000
    
• 30.märts – määrus Eesimaa kubermangu valitsemise ajutuse korra kohta
  
  • Eestimaa kubermang, komissar Jaan Poska
    
• 23.aprill 1917 lõi polkovnik Siegfried Pinding Eesti I Polku.
  

Autonoomia

• 23.mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised
  
• 1.juuli – Maapäev tuli kokku
  
  • Maavalitsus täidesaatva organina, J. Raamot ja Konstantin Päts
    
• Reformid
  
  • Rahvusväeosad, Juhan Laidoner
    
  • Eesti keel asjaajamiskeeleks
    

Erakondlik maastik

• Eesti Demokraatlik erakond
  
  • Jaan Tõnisson
    
  • Esindas Lõuna-Eesti jõukamate talupoegade, haritlaste ja linnakodanike huve ning seisukohti
    
• Radikaal -Demokraatlik Erakond ehk Eesti Maarahva Liit
  
  • Konstantsin Päts
    
  • toetus eelkõige suurtalunikele
    
• Eesti Tööerakod
  
  • Jüri Vilms
    
  • Linnade keskkihi ja ametnikkonna esindajaks
    
• Eesit Sotsiaaldemokraatlik ühendus
  
  • M. Martna
    
  • vähemlaste e. menševike positsioonidel
    
• Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei
  
  • Ehk esseerid , nt Gustav Suits
    
• Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolš€vike) Partei Eesti allorganisatsioon
  
  • Jaan Anvelt
    
  • 1917. aastaks oli neil ligi 70 000 liiget
    

Oktoobripööre Eestis

• Võim liigub vaikselt nõukogude poole kätte
  
• 8.oktoobril – Lääne-Eesti saared sakslaste käes
  
• Loosungid “Maha sõda”, “Leiba! Rahu! Tööd!”
  
• 26.oktoobril – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte
  
  • Võimule tuleb Lenin
    
• 27.oktoober – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõudkogude Täitevkomitee
  
  • Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtšinskiga
    
  • Jaan Poska andis võimu üle Kingissepale Alustas ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks
    
    • Sõja-Revolutsiooni-komitee
      
  • Nõukodus, üheparteiline dikaruu
    
• Kärbiti kodanike õigusi:
  
  • keelustati poliitilised koosolekud
    
  • arreteeriti rahvuslasi
    
  • Riigistati pangad , suurettevõtted, hotellid ja restoranid .
    
  • Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti
    
  • Talupoegadele maad ei jagatud
    
    • enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast
      

Enamlaste võimu all

• 15.november 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis
  
  • Jaan Tõnisson välismaale Eesti esindajaks
    
• Jaanuar 1918 esimesed konkreetsed sammud omariikluse suunas
  
  • saadeti välja saatkonnad Eesti taotluste tutvustamiseks Venemaal, Prantsusmaal ja USA-s.
    
  • Aktiviseerusid baltisakslased otsustasid Venemaast lahku lüüa ja Saksa keisririigiga ühineda.
    
• 19.veebruar 1918 – Eestimaa Päästekomitee
  
  • Konstantin Päts, Konstantin Konik , Jüri Vilms
    

Iseseisvuse väljakuulutamine

• 21.veebruar 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks
  
• 23.veebruar – loetakse ette Pärnus Endla teatri rõdul
  
• 24.veebruar – manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus
  
• 25.veebruar – saklaste sissemarss Tallinna
  

Vabadussõda

Saksa okupatsioon 1918

• Bresti rahuleping Saksa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel
  
  • Venemaa loobus suurest osast oma läänealadest, kaasa arvatud Eesti aladest .
    
  • Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele, kes ei tunnistanud ei Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust.
    
• Saksa okupatsiooni iseloomustas:
  
  • komissarid asendati baltisakslastega
    
  • Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelustati
    
  • Ajakirjandus allutati tsensuurile
    
  • Laiali saadeti rahvusväeosad ja Omakaitse
    
  • Vangistati poliitilisi liidreid (nt K. Päts), üle 200 inimese hukati (nt J. Vilms)
    
  • Eksport: vili, kartul, loomad, mets, tehaste sisseseaded jne
    
    • kasvas tööpuudus, tõusid hinnad, langes elatustase, seati sisse kaardisüsteem elanike varustamiseks toiduainetega (nt 50 g leiba päevas)
      
  • Saksastamine - asjaajamine ja koolisüsteem
    
  • Baltisakslased üritasid luua vormiliselt iseseisvat, kuid Sx-ga tihedalt liitunud Balti hertsogiriiki. Kuna Sx valitsus kahtles selle mõttekuses, venis riigi loomine pikale ning ametlikult kuulutati uus riik välja alles 1918.a novembris Riias, kuid I MS lõpp jõudis kätte ja hertsogiriik likvideeriti.
    
  • Eestlased võitlesid Saksa okupatsiooni vastu passiivsete (st mitte relvastatud) vahenditega
    
    • Peideti toiduaineid, loodi põrandaalune Omakaitse ja välisdelegatsioonid saavutasid EVR iseseisvuse de facto ( faktiliselt , samas mitteametlikult) tunnustamise GB ja Pr valitsuste poolt
      

Sõjategevuse algus

• I MS lõpp andis vene enamlastele võimaluse tühistada senised kokkulepped Saksamaaga ja alustada ettevalmistusi endise impeeriumi taastamiseks
  
  • loodeti valla päästa maailmarevolutsioon .
    
• November 1918 koondati Eesti idapiirile u 12 000 meest (Eesti Rahvaväes & Kaitseliidus kokku oli sel ajal u 3000 vabatahtlikku)
  
  • a)Narva alt Tallinna peale
    
  • b) Pihkva alt Valga-Võru suunas.
    
  • Sõda püüti näidata kodusõjana, seetõttu otsiti Venemaalt üles võimalikult palju kommunistlikke eestlasi
    
  • Petrogradis moodustasid Viktor Kingisepp, Jaan Anvelt jt Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee, mis kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis.
    
• 22. november 1918 – esimene Punaarmee rünnak Narvale löödi sakslaste jõududega tagasi
  
  • kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist
    
    • võtsid endaga kaasa kogu raskerelvastuse, jättes eestlastele vähesel määral vintpüsse ja kuulipildujaid.
      
• 28. nov. 1918 – Punaarmee teine rünnak Narvale langeb.
  
• Enamlaste kiire edasitung. 1919 a algul jäi rinne pidama Tallinn–Paide–Viljandi–Pärnu liinil.
  
• Ebaedu põhjused:
  
  • Eestlaste arvuline vähemus
    
  • Relvastuse ja varustuse ebapiisavus
    
  • Madal võitlusmoraal, lootusetuse meeleolud
    
• Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu
  

Murrang sõjas

• 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung
  
  • 14. jaanuar vabastati Tartu
    
  • 19. jaanuar vabastati Narva
    
  • 30. jaanuaril Vabadussõja veriseimaid lahinguid Paju mõisa juures, langes Julius Kuperjanov .
    
  • 01.veebruaril vabastati Valga ja Võru
    
  • 04.veebruaril vabastati Petseri, kogu Eesti territoorium oli vaba.
    
• Järgnes saavutatu kaitsmine. Mais 1919 koondas Venemaa lõunarindele ca 75 000 meest, kuid eestlaste kaitse pidas vastu.
  
• veebr – Saaremaa mäss
  
• 24.aprill – ASUTAV KOGU
  
  • I peaminister Otto Strandman
    
• Mai – sõda Eesti piiridest välja
  
  • viia sõjategevus võimalikult kaugemale Eesti piiridest ja jätta sõdimise pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks
    
  • Venemaa lõunarindel ca 75 000 meest
    
  • Põhjakorpus
    
• juuni –Landeswehri sõda
  
  • puhastati suur osa Lätist enamlastest. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev Landeswehr ja saksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz ) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega.
    
  • 5. juuni algas Põhja-Lätis Eesti & Landeswehri vaheline sõjategevus, mis tipnes Võnnu ( Cesise ) vallutamisega eestlaste poolt 23.06.1919 (Võidupüha)
    
• Okt-dets – lahingud Narva taga
  
  • Loodearmee
    
• 2. veebr 1920 – Tartu rahu
  

Eeldused

• Soomusrongide (juhid ANTON IRV, KARL PARTS) ja meredessantide ( admiral JOHAN PITKA ) edukas tegevus.
  
• Vabatahtlikest loodi võitlusvõimelised eriväeosad ( Kuperjanovi partisanid, Kalewi-Malewa jt)
  
• Teiste riikide toetus Soome, Taani & Rootsi vabatahtlikud, Inglise laevastik Tallinna reidil)
  
• JOHAN LAIDONERI tegevus sõjavägede ülemjuhatajana
  
• Paranes sõjaväe varustatus
  

Tartu rahu

• sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas
  
• nov – läbirääkimised Tartus
  
  • Jaan Poska
    
  • Adolf Joffe
    
• 31. dets – vaherahuleping
  
• 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus
  
• 2. veebr – Tartu rahuleping
  
• 30. märts – rahuleping jõustub
  

Rahulepingu tingimused

• Sõja lõpetamine
  
• Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust
  
• Pandi paika riigipiir
  
• Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga
  
• Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest
  
• Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad
  
• Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast)
  
• Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta
  

Sõda arvudes

• Eesti sõjaväes 75 000 – 80 000
  
• Inglise laevastik
  
• Soome vabatahtlikud 4000
  
• Vene valged 20 000 -50 000
  
• Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400
  
  • Langenuid 3600 -5000, vangis 700
    
• Venemaa 160 000
  
  • Langenuid ?, vangis 10 000
    

HTG Vabadussõjas

• Saksa ajal salajane organiseerimistöö
  
  • Parts, Kuperjanov
    
  • 12.november Konstantin Treffneri kõne
    
  • Lõpuklasside õpilased in corpore Kaitseliitu
    
• 21.detsember läheb Tartu venelastele
  
  • Viimaste kaitsjate seas 57 treffneristi
    
  • 22.detsember astus Kuperjanov i patajloni, enamik kooliõpilaste pataljoni
    
• Kokku osales 2376 HTG õpilast
  
  • Noorim 12
    
  • Hukkunuid 9, enam
    
  • Vabadusristiga autasustatud 2
    

Eesti Vabariik 1920ndatel

Põhiseaduslik kord

• 23.aprill 1919 tuleb kokku Asutav Kogu Tallinnas
  
  • Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (valiti iga 3 aasta tagant).
    
  • Täidesaatev võim kuulus valitsusele. Valitsusjuhti nim. Riigivanemaks.
    
    • Kuna Eestis presidendi ametikohta ei loodud, täitis Riigivanem ka mõningaid tema funktsioone- nt esindas riiki ametlikel üritustel. Presidendi puudumine viis riigi 1930-tel aastatel riigivalitsemise kriisini.
      
• Kehtestati põhiseadusega kodanikuõigused:
  
  • võrdsus seaduse ees sõltumata rahvusest, soost, usutunnistusest ja varanduslikust seisusest
    
  • isiku- ja korteripuutumatus
    
  • ühingute-, koosolekute-, usu-, sõna- ja streigivabadus
    
  • õigus eraomandileJuuni 1920 – põhiseadus
    
  • Valitsus, ees riigivanem
    

Parteipoliitiline maastik 1920 - 1932

• Traktoreid polnud, küik põllutööd käsitsi omade vahenditega.
  
• Algas loodusvarade kasutamine
  
• Palju tehaseid, tööstus (põlevkivi), tikuvabrikud, paberivabrikud, tekstiilitööstus, masinatööstus,
  

1.detsember 1924 mäss

• Sisepoliitiline vapustus,
  
  • Õpikus välispoliitika all, kuna selle taga oli nõukogude liit ja Komitern (kommunistlik internatsionaal
    
  • Täideviija Eestis oli EKP (Eesti Kommunistlik Partei)
    
• U 300 ründajat
  
  • mehed tungisid Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Kuna töölised ja sõdurid vastupidiselt lootustele mässuga ei ühinenud, suruti putš mõne tunniga maha.
    
• Hukkus 20 mässulist ja 21 valitutsuse toetajat, samuti teedeminister Kark
  
• Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut
  
• Kaitseliidut taasärkamine
  

Majandus

• Eesti oli üks arenenumaid piirkondi, kuid kadusid nii toorainebaasid kui turud - majandussidemed Venemaaga katkesid.
  
• Allesjäänud tööstusettevõtted ei suutnud Lääne-Euroopa turgudel konkureerida.
  
• Kapitali vähesus, rahva madal ostujõud ja raha ebastabiilsus .
  
  • Käibel olid tsaaririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse rublad; Saksa, Soome ja Eesti margad.
    
  • Oma raha ei usaldatud, inflatsioon e väärtuse kahanemine oli kiire (oktoober 1919 1 $=52 marka ; detsember 1920 1$=379 marka).
    
    • Usaldus taastus oma raha vastu Venemaalt Tartu rahulepinguga saadud 15 milj. kuldrubla.
      
• Halvasti mõjusid meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine - vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus.
  
• 1920 aasta algas puudusega - hinnad tõusid aastaga ca 400%, lisaks oli see ikaldusaasta, Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit.
  
• Kriisist väljaviimine:
  
  • Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti.
    
  • 1919 aastal loodud Eesti Pank - reguleeris rahandussüsteemi ja krediteeris (st laenu andma) tööstusettevõtteid.
    
  • 1923. aastal krahh - Vene turu taassulgumisel
    
• Majanduslik tõus 1924.aastast
  
  • Otto STRANDMANI tegevusega rahandusminister
    
    • piiras riiklike kulutusi
      
    • seadis sisse kontrolli uute laenude andmise üle
      
    • vähendas toetusi tööstusele.
      
  • Tähtsamaks peeti tööstusharusid, mis olid seotud siseturuga, kütusetööstuse arengule (Põlevkivi sai nii kütet kui toorainet tekkivale keemiatööstusele.
    
• Põllumajandus 10. okt. 1919 alanud Maareform - riigistati 2,34 milj. ha maad
  
  • 30% sellest jagati 56 000 uue, nn asundustalu vahel.
    
  • 50% riigistatud maast ( metsad , sood , turbarabad ) jäid riigile
    
  • 20% jagati juurdelõigetena väiketaludele. Sellise jagamise tulemusena tekkis maal väikeomanike kiht. Maade jagamisel eelistati Vabadussõjast osavõtnuid või nende sugulasi. Vähenes palgatööliste kiht. Võõrandati ka mõisnike inventar .
    
  • Suurenenud talude arv - hoogne ehitustegevus (ligi 40 000 maja, üle 100 000 lauta ja muid kõrvalhoonet); kasvavat loomakarja ning uusi põllumajanduslikke masinaid – ühistud (tekkisid ka seoses maaparandusega elektrienergia tootmisega, karjakontrolliga jne)
    
    • Enim toodeti võid ja peekonit, eksporditi Inglise ja Saksa turgudel. Vähesel määral eksporditi mune, juustu, koort.
      
    • Karjakasvatuse muutumises, muutus ka teraviljakasvatuse iseloom. Söögivilja ja kartuli asemele külvati söödateravilja, 1920-te aastate lõpul pidi leivavilja sisse ostma. Hiljem tasakaal taastus.
      
• Vähenesid sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged , tekkis ulatuslik riigile lojaalne talurahvastik
  
• 01.01.1928 hakkas Eestis kehtima kroon (=100 marka)
  
  • seotud Rootsi krooniga
    
  • tagatiseks oli olemas kattevara
    
  • Eesti Pank lõpetas laenude andmise, sellega hakkas edasi tegelema Pikalaenupank.
    

Välispoliitika

• 2.veebruar 1920 Tartu rahu
  
• Saavutada teiste riikide tunnustus
  
• September 1921 Eesti võetakse rahvasteliidu liikmeks
  
• 1922 annab tunnustuse Eestile USA
  
  • Ei tunnusta hiljem, kui Eesti NL koosseisu astub
    
• Balti liidu idee
  
• 1923. aastal Eesti-Läti kaitseliidu leping
  
• 1929.aastal Rootsi kuningas Gustav V Eestis
  
  • Jaan Tõnisson istus samas autos
    

Suure kriisi aastad

Majanduslik kriis

• Algus 1929 USAs
  
• Välisnõudluse langus
  
• Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine
  
• Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest
  
• Riigi sekkumine, hädaabitööd
  
• Juuni 1933 krooni devalveerimine
  

Sisepoliitiline kriis

• 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL)
  
• Andres Larka , Artur Sirk
  
• u 20 000 liiget
  
• tugev keskvõim
  
• I - august 1932, hääletati Riigikogu varianti , kukkus läbi
  
• II - juuni 1933, hääletati Riigikogu parandatud varianti, kukkus taas läbi
  
  • Teistkordne läbikukkumine muutis olukorra riigis ärevaks. Vapsid ja sotsialistid hakkasid moodustama poolsõjaväelisi korrakaitsesalku, toimusid kokkupõrked. Augustis 1933 kehtestati kaitseseisukord , millega piirati poliitilisi vabadusi ja suleti mitmed poliitilised organisatsioonid .
    
• III - oktoober 1933 hääletati vapside põhiseaduse muutmise varianti. See võeti ülekaaluka häälteenamusega vastu ning jaanuaris 1934 jõustus uus Põhiseadus, mille tähtsamad punktid olid:
  
  • Eestile valiti Riigivanem (e president )
    
  • Riigivanem võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali
    
  • Valitsus pidi saama nii Riigikogu kui Riigivanema usalduse
    
  • Riigikogu volitusi pikendati 5 aastale, koosseisu vähendati.1932 aug
    
• Riigivanema kandidaadid Johan Laidoner, Konstantin Päts, August Rei ja Andres Larka
  

Eesti Vabariik 1930ndatel

12.märts 1934 riigipööre

• Kuna rahva seas oli populaarsem Andres Larka, vapside juht, korraldasid Päts ja Laidoner riigipöörde
  
• Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukora
  
  • Korruptsioon
    
    • Kasutas võimu ära, et määrata valitsusse oma soosikuid
      
• Laidoner sõjaväe ülemjuhataja
  
• Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) siseministriks
  
• Valimised lükati edasi
  
• Paul puhkusele
  
  • 2.oktoober vaikivasse olekusse
    

Vaikiv ajastu

• Puhastamine vapsidest
  
• Tsensuur
  
• Riiklik propaganda Talitus (1.raamatu aasta, Eesti lipu aasta = igasse tallu lipp)
  
• Erakonnad keelati ära
  
  • Isamaaliit
    
• Kutsekojad
  
• 8.detsember vapside planeeritud riigipööre – Päts lasi juhid vahistada
  
• Tartu vaim
  

Juhitav demokraatia

• Formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul , tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad
  
• 1937.aasta Rahvuskogu (nt. Põhiseaduse koostamine)
  
• 1.jaanuar 1938.aastal uus põhiseadus
  
  • President (suure võimuga, isegi parlamendi võib laiali saata)
    
  • Riigikogu = 2 kogu
    
    • Riigivolikogu 80 inimest (rahvas valib)
      
    • Riiginõukogu 40 inimest
      
• Veebruaris Riigivolikogu valimised
  
  • Rahvarinne
    
• 24.aprill Pärs presidendiks – kinnitatakse ametisse
  

Majandus

• Riiklik sekkumine
  
• Tööstuse kasv
  
• Ekspordi kasv
  
  • Tähtsamad partnerid Inglismaa ja Saksamaa
    
  • Toiduained, puit, tekstiil
    
• Heaolu kasv
  

Rahvastik

• Rahvuslik koosseis
  
  • 83 % eestlased
    
  • 8% venelased
    
    • Lisaks Peipsi-venelastele, nüüd liaks ka Petseri-venelased
      
  • 1,5% sakslased
    
• Linnastumine
  
  • 68,% maal
    
  • 31,5%linnalises asulad
    
• Hõivatus
  
  • 60% põllimajanduses
    
  • 18% tööstuses
    
  • 22 % ülejäänu teenindus, käsitöö jms
    

Välispoliitika

• Eesti Vabariik oli tunnustatud eraldi seisva riigina, kuid de jure polnud teda keegi tunnistanud
  
• 1934.aastal Balti Antant
  
  • Mõju jäi väikeseks
    
• 1935.aastal Saksa-Inglise mereväeleping
  
  • Läänemeri jäi Saksamaa piirata, Inglismaa kuulutas, et talle see ei kuulu
    
  • Eestil jäi valida, kas Saksamaa või NL
    
• 1938.aasta kuulutab Eesti ennast neutraalseks (neutraliteedi kuulutmine)
  
  • Ei tahetud kumbagi poolt toetada, sest sel juhul
    

Kultuur ja heaolu

• Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke
  
• Keskhariduse levik
  
• Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv
  
• Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus
  
• Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk
  
• Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine
  
• Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt)
  
• Uued kultuurikanalid ( kino , raadio, foto)
  
• Kultuuritarbijaskonna kasv
  
• Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke
  
• Riiklik toetus eesti kultuurile
  

Haridus

• Eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrgehakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed
  
• kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta).
  
• 5-klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas)
  
• selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli.
  
• 1930-tel aastatel seati ülikoolides sisse sisseastumiskatsed , sest tekkinud oli haritlaste üleproduktsiooni oht.
  
  • hakati suuremat tähelepanu pöörama kutseharidusele.
    
• 01.12 1919 avati eestikeelsena Tartu Ülikool.
  
  • Lahkunud vene ja saksa õppejõude püüti asendada eestlastega, lisaks tulid appi soome ja rootsi teadlased. Suurt rõhku pandi rahvusteaduste arengule (eesti keel – J. V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora ; eesti geograafia – E. V. Saks, eesti botaanika – T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool “Pallas” ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp ( neurokirurgia ), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
    

Kirjandus

• 1917 asutati kirjanike koondis “Siuru” (Fr. Tuglas , H. Visnapuu, A. Gailit , M. Under jt),
  
  • uusromantiline stiil domineeris 1920-te aastate I poolel.
    
• Realistlik kujutamislaad
  
  • A. H. Tammsaare, M. Metsanurk, A. Mälk
    
• 1930-te II poolel kerkib uus põlvkond säravaid tähti, kes moodustavad rühmituse “ Arbujad ”
  
  • Heiti Talvik , Betty Alver , August Sang , Uku Masing )
    

Kunst

• Keskuseks Tartu, kus asus Konrad Mäe rajatud “Pallas”
  
• Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt).
  
  • K. Mägi, Ado Vabbe , Günter Reindorff ja Eduard Viiralt.
    

Muusika

• Jätkus laulupidude traditsioon.
  
• Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper – Evald Aava “Vikerlased”. Tegutsesid Heino Eller , Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad . 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht.
  

Film ja teater

• Linastusid I helifilm (“Kuldämblik”) ja I animafilm (“Kutsu Juku seiklused”). Olulisemad tegijad : Konstantin Märska ja Theodor Luts . Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed – Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi “Raadio Ringhääling”, 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor.
  

Sport

• Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres . Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks.
  

Eesti 1939 – 1940

Maailm 1939

• 1922 fašistid Itaalias võimule
  
  • Valisid totalitaarse riigikorra, parempoolsed
    
• 1928 Stalin kindlustab võimu Nõukogude Liidus
  
• 1933 natsid Saksamaal võimule
  
  • parempoolsed
    
• 1935 Inglise - Saksa mereväeleping
  
• 1935 Itaalia tungib Etioopiasse
  
• 1938 märts Anšluss
  
  • Saksamaa liidab endaga Austria, kaob esimene riik Euroopa kaardilt ilma ühegi püstoli pauguta
    
• 1938 september Müncheni sobing (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia)
  
  • Lepituspoliitika
    
• 1939 märts Tšehhoslovakkia jagamine
  
  • Inglismaa ja Prantsusmaa avastavad, et Saksamaad ei saa usaldada . Hakatakse otsima liitlast, sest Saksamaast neil jõud üle ei käi, liitlaseks soovitakse Nõukogude Liitu. Stalin saab kaks lepingut, teisena Hitlerilt.
    
• 23.august 1939 Molotov Rippentropi Pakt
  
  • NL sõlmib lepingu Saksamaaga. Piir jookseb mööda Läänemerd. Balti riigid jäävad Nõukõgude Liidule, Poolast alates Saksamaale.
    
• 1.september 1939 Teine maailmasõda
  
  • Saksamaa tungib kallale Poolale – sõjaline kokkupõrge
    

Okupatsioon

• Päts püüdis populaarsuse võitmiseks riigi valitsemisse kaasata oma poliitilisi oponente.
  
  • Peaministriks Jüri Uluots. Kehtima vaikiva ajastu piirangud ja erilisi muutusi ühiskondlikus elus ei toimunud.
    
• 1940.a kevadel käis II MS täie hooga. NL otsustas ära kasutada Pr vallutamist Sx poolt ning esitas
  
• 16.juunil 1940 Eestile ja Lätile ultimaatumi - Balti riikidele = väikeriigid rikuvad baaside lepingut
  
  • nõuti “nõukogudevaenuliku” valitsuse väljavahetamist ja täiendavate väeosade lubamist Eesti ja Läti territooriumitele. Samaaegselt blokeeriti Eesti sadamad ja baasides paiknevad väed seati lahinguvalmidusse.
    
  • 17.juunil 1940 ületas veel 80 000 punaarmeelast Eesti piiri.
    
  • Narva diktaat
    
    • Punaarmee võttis oma kontrolli alla suuremad linnad, side, raudtee.
      
    • Infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL all
      
    • Keelati meeleavaldusi
      
    • Elanikud (Kaitseliit!) pidid relvad loovutama. Eesti oli okupeeritud.
      

Juunipööre

• Sündmusi hakkas dikteerima Eestisse saadetud NL eriesindaja Andrei Ždanov
  
  • kohalikud vasakpoolsed korraldasid 21.juunil 1940 miitingu, millel nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist
    
  • Demonstrante kaitsesid NL soomusautod ja sõdurid. Meeleavaldajad vabastasid ka paarkümmend vangi, võtsid üle politseijaoskonnad ja Toompea . Eesti sõjaväele oli antud korraldus mitte vastu hakata ja meeleavaldajad desarmeerisid Punaarmee toel Tallinnas asuvad üksused.
    
  • 21.juuni õhtul tehti teatavaks uus valitsuse koosseis, peaministriks määrati Johannes Vares - Barbarus .
    
• Puhastus riigiaparaadis
  
  • võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte
    
  • Juuli algul saadeti laiali Riigikogu
    
    • kuulutati välja uued valimised. Kandideerida lubati vaid NL-le sobivatel isikutel. Valimised viidi läbi püssimeeste valve all ja valimistulemusi võltsiti.
      
• 21-23.juuli 1940 toimus uue Riigivolikogu istung. Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja esitati palve see riik vastu võtta NSVL koosseisu. Veel otsustati teostada maareform ja natsionaliseerida suurettevõtted.
  
  • Päts vabastati presidendi ametist ja juuli lõpul küüditati ta koos perekonnaga.
    
  • 06.augusti 1940 inkorporeeris NSVL Ülemnõukogu ENSV NSVL koosseisu. Iseseisev Eesti riik lakkas olemast.
    

Ühiskondliku elu sovjetiseerimine

• Sovjet – nõukogustamine (tööliste ja soldatite aadikute nõukogud)
  
• Kogu elu allutamine Moska korraldustele
  
• NLKP – EKbP (Eestimaa Kommunistlik (bolševite) Partei
  
  • I sekretär Karl Säre – kui Sakslased tulevad Eestisse, siis Karl Säret Eestist ära ei viidud vaid ta jäi siia, kukkus kinni ning rääkis Sakslastele kõik kom-partei saladused välja. Arvatakse olevat Ü
    
  • Ainukene toimiv partei
    
• Ülemnõukogu
  
  • Presiiidiumi esimees Johannes Vares-Barbarus
    
  • Barbarus läks uue võimuga kaasa, teda soovitas pkandidatuuri Maksim Und või Nigol AndresenSooritas enesetapu pärast
    
• Rahvakomissaride Nõukogu
  
  • Esimees Johannes Lauristin ( laks laevaga põhja)
    

Repressioonid

• NKVD ehk eesti keeles SARK – Siseasjade Rahvakomisariaat
  
• Kasvab välja KGB
  
• Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine
  
  • Aastaga tapetakse ligi 1000 tähtsamat isikut, nt Päts ja Laidoner
    

Ümberkorraldused

• Eesti seadused asendati Vene NSFV seadustega
  
  • politsei asendati miilitsaga
    
  • sõjavägi läks Punaarmee alluvusse
    
  • Natsionaliseeriti (riigistati) tööstus- ja kaubandusettevõtted, pangad, suuremad elumajad. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, kehtestati plaanimajandus .
    
• Talude suurus ei tohtinud ületada 30 ha, äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Riigimõisate baasil loodi esimesed sovhoosid . Kroon asendati rublaga.
  
• Tsensuur
  
  • Ajalehed nimetati ümber ja need ikka ilmusid kuid see, mis NL ei sobinud, see rebiti lehtedest välja
    
    • „Postimees“ – „Edasi“
      
• Mälestusmärkide hävitamine – ajaloolise mälu hävitamine, marmortahvlid, Vabadussõja monumendid
  
• Koolides viidi sisse kohustuslik marksismi -leninismi õpetus ja NSVL ajalugu, likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid, teatrites ja kinodes muudeti repertuaari.
  
• 14.06.1941 toimus esimene massiküüditamine
  
  • oma kodudest viidi Siberisse u 10 000 eestlast, kes tundusid nõukogude võimule kõige ohtlikumad olevat. (aka Leinapäev).
    
  • Kellelegi neist ei esitatud süüdistust, kellegi üle ei mõistetud kohut.
    
  • Algavas NL - Sx sõjas kallutas see samm paljusid eestlasi sakslastes nägema vabastajaid.
    
• 
  

• Hitleri kutsel. Kokku lahkus 14 000 inimest, tugevnesid kuuldused Baltimaade mahamüümisest NSV Liidule.
  

1941.aastal sõjasuvi

• 22.juuni Saksa väed Barbarossa plaani kohaselt tungivad NSV Liitu
  
  • Punaarmee ettevalmistatud väed Ukrainas ja Poolas pandi taganema
    
• Põletatud maa taktika
  
  • Hävituspataljonid – et sakslatele midagi väärtuslikkue ei jääks, õhku laskmine , hävitati kariloomi, vilja ja lasti maha inimesi.
    
• 7.juuli sakslased Eestis
  
  • Luuakse 25 000 meheline Omakaitse umbes endistest Eesti sõjaväelastest ja Kaitseliidu liikmetest
    
• Juulis suudeti pooleks kuuks Saksa eelvägede sissetung peatada
  
  • Põhja-Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon
    
    • Ligi 30 000 ebausaldusväärseiks peetud eestlast viidi Põhja-Venemaal asuvatesse tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri raske metsatöö ja nälja kätte ligi kolmandik mobiliseeritutest.
      
  • Toimus nn. Suvesõda – hävituspataljonid klaarisid arveid metsavendade ja neid abistavate tsiviilelanikega.
    
• 28.august langeb Tallinn
  
  • 55 000 saksa sõjaväelast astus Tallinnasse – neid võeti vastu kui vabastajaid
    

Eesti 1941 – 1944

Saksa okupatsioon

• Eestit, Lätit ja Leedut võeti kui osa NSV Liidust
  
• Ostlandi riigikomissariaat
  
  • Alfred Rosenberg
    
  • Seisukohal, et Baltimaad tuleb germaniseerida, ent neid eesmärke üritati maskeerida hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga
    
• Eesti kindralkomissariaat
  
  • Karl S Litzmann
    
• Eesti Omavalitsus
  
  • Hialmar Mäe – lühike võim, ei võetud tõsiselt
    
• Kontroll poliitika ja majanduse üle
  

Repressioonid ja holokaust

• Nö. Nõiajaht
  
  • vangistati kõik kommunistidega koostööd teinud või selles kahtlustatud isikud
    
  • hukati ligi 7000 Eesti Vabariigi kodanikku, neist umbes 5000 eestlast.
    
  • Tapeti Eestisse rajatud koonduslaagreis kümneid tuhandeid nõukogude sõjavange ja Euroopa riikidest toodud juute.
    
  • U 15 000 sõjavangi suri
    
• Hukkamised ja koonduslaagrid
  
• Natsid mõrvasid Eestisse jäänud juutid ja mustlased
  
  • U 10 000 Euroopa juudi hukkamine
    

Eestlased eri pooltel

Sõjategevus 1944

• veebr sõda jõuab Eestisse
  
  • Briti ja USA Atlandi harta - kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud rahvaste iseseisvus taastatakse.
    
    • NSV Liit oli hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis.
      
• 1944. märtsis Punaarmee pommitab Eesti linnu
  
  • Inglased olid alustanud teiste linnade – tsiviilelanike- pommitamist, Dresden
    
  • Narva, Rootsi ajal ehitatud linn, tehakse maatasa, kuu lõpus pommitatakse Tartut, Tapat ja Jõhvi
    
  • 9. märtsi ööl pommitati Tallinna, kus hävitati osa vanalinnast, teater Estonia ja kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange
    
  • Tänatakse ka HTG õpilasi põlengute kustutamise eest
    
• juuli Sinimägede lahingud
  
• 22. sept Tallinn Punaarmee kätte
  
  • NL poolel laskurkorpus ja Saksa poolelt ka eestlasi sõjaväes, seega võis juhtuda, et sõdisid vend-venna vastu
    
• novembris Saaremaal Sõrve säär langeb
  

Taasiseseisvumiskatse

• Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
  
  • Põrandaalune partei, noorema põlvkonna esindajad, ei pooldanud koostööd ei sakslaste ega venelastega
    
  • Pöödruti Jüri Uluotsa juurde
    
• 18. sept Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse
  
  • Rudolf Penno , Johannes Klement, Kaarel Miidak, Hugo Pärtelpoeg, Johannes Pitkov, August Rei, Juhan Kaarlimäe
    
• Adrmiral Johan Pitka poisid
  
  • Püüdis kaitseväge organiseerida, mereväes, kaitseväes ja sõjaväes väga aktiivne
    
  • Viimased elupäevade käigu kohta on teadmata
    
• 20. sept Toompeal sini-must-valge
  
• Põgenemiskatse Rootsi
  
  • Ebaõnnestus, sest paati polnud võimalik saada
    
  • Jaan Uluots jõudis Rootsi ja koostas eksiirvalitsuse
    
  • Ligi 70 000 eestlast põgenevad läände Saksa vägede taganemisel
    

Sõjas kaotatud

• hukkunute , põgenike ja küüditatutena veerandi oma elanikkonnast - 282 000 inimest
  
  • rindekaotustena 30 000 meest.
    
  • Vähemusrahvused:
    
    • baltisakslased lahkusid aastatel 1939–1941 Saksamaale
      
    • rannarootslased 1943–1944 Rootsi,
      
    • juudid hävitati
      
  • vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 km² ja 56 000 elanikku) liideti 1944. aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga.
    
  • 1945. aasta alguses elas ENSVs kõigest 800 000 inimest, nendest 97–98% olid eestlased
    

Nõukogude Eesti

ptk 39 - 44

Eesti NSV

• Arreteerimised, hukkamised, deporteerimised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised
  
• Kkohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses
  
• Kokku represseeriti Eestis aastail 1945–1959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000.
  
• Ideoloogiavõitlejad Nikolai Karotamm, Andrei Ždanov, G. Naan
  
  • Karotamm oli suhteliselt mõõdukas, juunikommunist
    
• Kodanlik natsionalism – ideoloogiline sõimusõna
  
• 1950 EK(b)P VIII pleenum
  

Kuldsed kuuekümnendad

• “elada ju võib”
  
• Nn rahvuskommunistid – režiimi inimlikustamine
  
• Noorte aktiivsus – EÜE, EÕM, komsomol
  
• 1968 Praha kevad
  

ENSV majandus

• Maareform 1947. aastaks – maa riigistamine, talude max suurus 30 ha, “rahvavaenlastel” 5-6 ha
  
  • Põhieesmärk: eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine
    
  • Uusmaasaajad olid perspektiivitud – vaid kuni 15 ha
    
  • Suurenev riigile müümise kohustus
    
  • Kollektiviseerimine alates 1947 – MTJ-d ja hobulaenutuspunktid, kolhoosid ja sovhoosid
    
  • Kulakuteks tegemine ja suured maksud
    
• 1949 märtsiküüditamine ja massiline “vabatahtlik” kolhoseerumine - kuu pärast 64% taludest ühistatud
  
  • Kolhoosid väiksed ja perspektiivitud
    
  • Hilisem liitmine, kuid juhtkond polnud tasemel – süvenev allakäik
    
  • Stalini surmaks täielik laos
    
• Taastati Eesti raske- ja mäetööstust
  
  • Kirde-Eesti põlevkivikaevandusi ja -elektrijaamu oli Moskvale vaja eeskätt Leningradi piirkonna varustamiseks elektri, põlevkivigaasi ja mitmete esmatarbekaupadega
    
• Põlevkivitööstus, masinaehitus , metallitööstus, tekstiilitööstus, ehitustegevus
  
  • Kohtla-Järve ja Sillamäe suurenemine, võõrtöölised
    
  • ENSVs puudus teave paljude tehaste kohta, Sillamäe ja Paldiski suletud linnad jne
    
• Plaanimajandus ja käsumajandus
  
  • Karl Vaino ajaks pidev toiduainekriis, defitsiit, varimajandus , linnastumine, ökoloogilised probleemid, keeleprobleemid, korteriprobleemid, internatsionaliseerumise läbikukkumine, pessimism
    

ENSV 1944 – 1950

• Territoriaalsed kärped
  
• Industrialiseerimine
  
• Võitlus metsavendadega
  
• 26.03.1949 küüditamine
  
  • 20 722 inimest — 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed.
    
    • Tööjõu juurdesaamine
      
    • Lõhkuda külaühiskond, et ei jääks alles ühtki tugevat talu
      
• Sundkollektiviseerimine
  
  • Algas massiliselt pärast 49.aasta küüditamist
    
• Sovhoos – riiklik organistatsioon, rüüklik mõis
  
• Kolhoos – ühistu, suurema iseotsustamise õigus, justkui eraisikute poolt loodud
  
  • Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ära
    
  • Märtsiküüditamise eel olid kolhoosides 9% taludest, pärast aga 80%
    
• Märts 1950 EK(b)P VII pleenum
  
  • Korraldati poliitline puhastus Eesti võimaladvikus ( juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed olid tülis Venemaa eestlaste ja eestlastega, kuna esimesed soosisid iseseisvusaegsete teadlaste , kunstnike, kirjanike loomigut)
    
  • Karotamme asemel vene-eestlane Ivan Johannes Käbin
    
  • „ Ausalt & Avameelselt“
    
  • Olukorra parandamiseks, natsionalismi vähendamiseks
    
  • Osalesid Klara Hallik , Aare Laanemäe, Harry Roots , Enn Vetemaa , Kalju Komissarov ja Enn Leisson
    
  • Veel vähemtähtsaid võimuvahetusi: ÜN, Ministrite Nõukogu. Juunikommunistide arreteerimised
    
• Kultuurirevolutsioon
  
  • Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid hea laveerija, sai hästi läbi Nikita Hruštšoviga (NLKP esimees)
    
  • Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude.
    
  • Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle.
    
  • Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid
    
• Eesti kui näidisliiduvabariik, soodsamad tingimused
  
  • Karjääri tegi Karl Vaino (ideoloogiaseretäriks)
    
• Samas 1956 Ungari ülestõusu mahasurumine
  
• Süsteeminga kohanemine
  
• Kontakte läänemaailmaga
  

ENVS 1950 - 1978

• 1950 II pool algab ühiskonna vabanemine stalinistlikust surutisest
  
  • Rehabiliteerimine, põllumajanduse areng
    
  • Stalini surma järel
    
• Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000lt inimeselt umbes 50 000ni,
  
  • eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks 50%ni
    
• 1961. aastaks säilitas vaid 1% Eesti ettevõttetest alluvuse NL
  
• 1957 – 1968 rahvamajandusnõukogu
  
• „Kuldsed kuuekümnendad“
  
• 1965. aastal Soome TV
  
• Telesaated „Ameerika hääl“ jne
  
• 1966.aastala Eesti Üliõpilas Ehitus – EÜE
  
• 1968. aastral Praha kevad - Tšehhoslovakkia üritab end vabaks võidelda
  
• 1970. aastal seisak ehk stagnatsioon
  
  • 1964. sai võimule Leonid Brežnev
    
  • 1970. aastatel kolmas koht maailmas elektrienergia tootmises ühe elaniku kohta (Norra ja Kanada järel).
    
    • 1966. ja 1973. aastal valminud Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam - andsid suurema osa Eestis toodetavast elektrienergiast. Energiaallikana kasutati põlevkivi
      

ENVS 1978 - 1988

• 1978. aastal Karl Väino
  
  • Venemaa eestlane, kes eesti keelt ei osanud
    
• Venestamine
  
• Stagnatsioon ehk seisak
  
• Dissidentluse hoogustamine
  
  • 1979. Balti Apell 1980 „40 kiri“ (kultuuriline kiri ametivendadele venestamise vastu)
    
• 1980 Moskva OM
  
  • Tallinnasse tuli vähe inimesi
    
• 1980 noorsoorahutused Tallinnas
  
  • Jalgpallimatš Eesit Raadio ja Eesti Rahvusringhääle vastu, mille vahepausil Propeller esines ja õhutas noori.
    
• Ökoloogilised probleemid
  
  • 1986 fosforiidikampaania
    
  • Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes.
    
• Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia , alkoholism ja kuritegevus . Olukord Baltimaades tekitas rahutust demokraatlikes naaberriikides
  

Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti

ptk 45 - 47

Eeldused

• Rahvusvaheline tasand
  
  • sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus . (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses)
    
  • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas)
    
  • võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.)
    
  • NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) → kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti
    
• NSV Liidu tasand
  
  • Mihhail Gorbatšovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatšov mõistis uuenduste vajalikkust )
    
  • perestroika -poliitika (eesmärk – sotsialismi parandada ja täiustada – tegelikult ei täitunud)
    
  • tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991
    

Uus ärkamisaeg – laulev revolutsioon

• „Ei ole üksi ükski maa“ – esimene vabadust ja rahvust kuulutav massiliselt leviv laul, 1987/88
  
  • Fosforiidisõda – Virumaal fosforiidi kaevandamine ning taheti see puhtaks saada
    
  • Uus maardla jäi rajamata – ühise eesmärgi nimel koos võideldes saavutame edu
    
• 1985.aasta märts – NLKP KK peasekretäriks Mihhail Sergei Gorbatšov
  
  • Haritum, intelligentne , vanem, arenenum – nägi, et asjad on halvasti
    
  • Perestroika – süsteemi parandamine, demokraatlike joonte arendamine ja tunnuste toomsit, tähelepanu korroptsiooni peale, riigiametnike karistamine
    
  • Glasnost ehk avalikustamine – tsensuur kaotatakse, avalik vastupanu
    
• 1987.aasta kevad – fosforiidikampaania
  
• August – MRP-AEG
  
  • Lagle Parek
    
• 23.august – Hirvepargi miiting , rahvas hakkas politiseeruma, organiseeruma
  
  • Järgnes ametliku ajakirjanduse kritiseerimine
    
• 26.november – Ise Majandav Eesti, IME
  
  • Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Tiitma
    
  • Hakati mõtlema majanduslikule autonoomiale, viia Eesti (NSV Liidu sees ja sotsialismi raamides) üle isemajandamisele. Sellega lõpuks nõustus ka NSV Liidu keskvalitsus → 1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest
    
• Detsember Eesti Muinsuskaitse Selts, EMS
  
  • Timiri Velliste
    
  • ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi, õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid
    

Muutuste tuules

1988

• jaanuar – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ERSP
  
  • Loodi alles augustis kuid esimesed üleastumised juba jaanuaris
    
  • Lagle Parek
    
• 2. veebruaril - Tartu rahu aastapäeva tähistamine
  
  • Andrus Ansip kompartei tähtis isik, umbes teisel kohal.. koerad saadeti kallale... Ansip oli ämma sünnipäeval?!
    
• 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäev
  
  • Puudub tegutsemine selle peäva tähistamise vastu
    
• aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum
  
  • nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele, arutati rahvuskultuuri olukorda, avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul )
    
• Rahvarinne
  
  • Idee sündis telesaates „Mõtleme veel“ ja juhiks sai Edgar Savisaar (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks ). Teisi juhte: nt Marju Lauristin
    
• Rahvuslipp aprillis muinsuskaitsepäevade ajal – sini-must-valge lipp
  
• 16.juuni EKP KK I sekretäriks Vaino Väljas (Karl Vaino asemele)
  
  • Vaino Väljas püüdis Moskvale asju näidata leebemal, ei takistanud otseselt iseseisvumiskaitseid ja rahvameelsust)
    
• 17. juunil toimus u. 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul
  
  • Saadikute ärasaatmine Moskvasse, et nad võitleksid eestlaste õiguste eest
    
• 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed , NSV Liidu-meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni:
  
  • Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine)
    
  • Töökollektiivide Ü hend nõukogu
    
    • Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest
      
• 11. septembril toimus Tallinna Lauluväljakul üritus “Eestimaa laul”. Osales u. 300 000 inimest. Kõlas juba üleskutse omariiklus (=iseseisvus) taastada
  
  • „Ükskord me võidame niikuinii!“ Heints Valgu suust
    
• 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis:
  
  • Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes
    
  • Nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel)
    
  • Nüüd tähistame taassünnipäeva nime all
    
• Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid
  

1989

• Jaanuaris keele seadus - asjaaamiskeeleks eesti keel
  
• 24. veebruaril heisatakse sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni
  
• veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress)
  
• 23. augustil toimus Balti kett
  
  • See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärgiks teadvustada Baltikumi probleeme maailmale – 23. august 1989 oli MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja.
    
• 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks!
  

1990

• veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised (valisid õigusjärgsed Eesti kodanikud ja nende järeltulijad). Märtsis peeti esimene istung. Eesti Kongressi alaliselt tegutsevaks organiks sai Eesti Komitee, juhiks Tunne Kelam .
  
• märtsis lõhenes EKP (EKP 20. kongressil):
  
  • iseseisvad , eestimeelsed “rahvuskommunistid”
    
  • Moskva-meelsed
    
• märtsis toimusid (enam-vähem demokraatlikult) valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Selle esimeheks sai (nagu ka eelmises koosseisus oli olnud) Arnold Rüütel. Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar
  
• äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi omariiklusele
  
• mais muudeti ära riigi nimi – Eesti NSVst sai Eesti Vabariik (NB! oldi veel NSV Liidu koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp, vapp ja hümn.
  
• Elavnes ka Interliikumine
  
  • 15. mail toimus nende korraldatud miiting Toompeal. Üleliidulistes venekeelsete töölistega tehastes toimusid streigid.
    
• NSV Liidu keskvõim hakkas pooldama liidulepingut. Kuid oli juba hilja . Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus.
  

1991

• 1991 jaanuar - Moskva verised jõudemonstratsioonid Vilniuses ja Riias (=kommunistide võimuhaaramiskatsed).
  
• märts – iseseisvusreferendum
  
• 19.-21. aug – riigipöördekatse Moskvas
  
  • 19.august nö augustiputš, andis kõige suurema tõuke iseseivsuse väljakuulutamiseks
    
• 20. aug – otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
  
• 6. sept – NSVL tunnustas Eesti Vabariiki
  

1992

• 1992. juuni – rahareform
  
• 28. juuni – uus põhiseadus
  
  • sept – Riigikogu valimised
    
• peaminister M. Laar; president L. Meri
  

Võrdlus iseseisvumiste vahel

Erinevused:

• iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult
  
• 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus)
  
• iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli
  
• iseseisvumisel oli 2 vaenlast – Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel
  
• iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid , toimusid legaalsed üritused
  
• iseseisvumisel eestlased ei saanud loota välisabile, taasiseseisvumisel toetasid paljud maailma riigid, samuti väliseestlased
  
• iseseisvumisel eestlastel olid oma relvajõud, taasiseseisvumisel polnud
  

Sarnasused:

• kasutati soodsat olukorda, kui Venemaa/NSV Liit oli nõrk ja kriisis
  
• mõlemal juhul eralduti suure riigi küljest (Venemaa/NSV Liit)
  
• mõlemal juhul eelnes eestlaste pikaajaline vaimne ja füüsiline kurnamine
  
• mõlemal korral eelnes rahvustunde tõus, rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, suurenenud poliitiline aktiivsus
  
• mõlemal korral eestlaste poliitilised jõud saavutasid otsustaval hetkel üksmeele
  
• mõlemal korral loodeti abi Läänest, tehti selleks ettevalmistusi, tehti selgitustööd maailmale