Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav.
Fonoloogia kordamisküsimused 1. Fonoloogiline hierarhia Lausung > intonatsiooniline fraas > fonoloogiline fraas > prosoodiline sõna () > jalg ehk kõnetakt (F, ) > silp () > moora () > segment ehk foneem 2. Foneem, allofoon Foneem foneemi ei öelda välja, s.o abstraktne üksus. Ei sõltu kontekstist, vaid hääldus eristab, nii on nt provansaali keeles 'õhtu' seRo ja 'saag' sero (kontekst on sama: se_o) Allofoon allofoone öeldakse selgelt välja. Konteksti poolt määratud, nt kas mõnes Lõuna-Rootsi dialektis on R alati silbi alguses ja r on alati silbi koodas. Foneemid eristavad alati tähendusi, allofoonid on foneemivariandid
oluline, otsustas ori taignast siiski leiva küpsetada. Valminud leib oli aga taevalik kingitus kohev ja maitsev leib kuulutati kohe jumalate kingituseks töökale mehele. Kaugemas minevikus enne rukist oli Baltimaades vanimaks leivaviljaks oder, mille jahust küpsetati alguses paistekakkusid, hiljem juba odrakaraskit ehk odraleiba. Odrajahust tehtud paistekakud olid soojalt süües maitsvad, külmalt muutusid nad kõvaks ja rabedaks ning hapendamisel mõrkjaks (Moora, 1991). Eestis tuli rukkileib odraleiva asemele suhteliselt hilja, tõenäoliselt teise aastatuhande alguses, kui rukkikasvatamine hakkas enam edenema. Selles alates sai eestlaste leivaks must leib rukkileib. Rukis osutus meie loodusoludes ilmastiku suhtes kõige vastupidavamaks ja kõige stabiilsema saagikusega viljakultuuriks, mistõttu seda hakati alates 11. sajandist ka üha rohkem kasvatama (Eesti talurahva ajalugu, 1992).
viiendiku võrra. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaks majanduskriisi on olnud väga sarnased ning samuti ka lahendused mida on nende leevendamiseks tehtud. Olgu need siis hädaabitööde loomine, maksude tõstmine või siis toetuste andmine, et elavdada majandust. Majanduskriis on tõsine löök kõigile, ning seda tuleks pigem ennetada, kui tagajärgedega tegeleda. Kuid siinkohal tuleks ka öelda Argo Moora moora tsitaat:"Majandus on inimese heaks, mitte vastupidi. Majandus pole mingi jumal, mida inimesed teenima peavad."
Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud
ehk segapudru, kohati nimetati mulgi putru ka poolvillane (Harju-Jaani) või kannustiku pudru. Vastseliinas kandis mulgi puder suurmidõga kartohka nime, Urvastes nimetati mulgi putru laiskputr, sandiputr, Harglas sakõ silmiga putr ehk putr ubinõidõga, Helmes ja Jämajal nimetati mulgi putru kärutädi puder, Räpinas aga tummipudõr. Saaremaal (näiteks Ansekülas, Kaarmal ja Valjalas) keedeti mulgi putru kartulite ja odrajahuga, kartuleid pandi rohkem ja jahu vähem. Aliise Moora märgib oma raamatus ,,Eesti talurahva vanem toit", et mulgi puder üle Peipsi Odava poole pole pole jõudnud. Küllaga aga märgib ta ka oma raamatus, et 19. sajandil ja 20. sajandi algul, mil kaer oli Kalinini oblastis esimeseks jahu- ja tangaineks (nagu kohalike elanike suust on üles tähendatud) keedeti kaeratangudega seal hapukapsasuppi, putru, tehti kilet ja kama. Samuti nimetab Aliise Moora oma raamatus, et 19. sajandil ja 20
Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ja Kirjastus nr 4-5, lk 238, 2, 153 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri ajalehe või ajakirija pealkiri ning vastav number, leheküljenumbrid Artiklite kogumikele viitamine (üks konkreetne artikkel paljudest): Kask, Arnold. 1956. Eesti murrete kujunemisest ja rühmitamisest. Raamat: Eesti rahva etnilisest ajaloost: artiklite kogumik. Toimetanud Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 29-31 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri, teose tähis: kogumiku enda pealkiri, toimetaja. Väljaandja. Koht: kirjastus, leheküljenumbrid Kasutatud kirjandus 1. Viide 1 2. Viide 2 3. Viide 3 4. Jne.. Viide 1 Viide 2 Viide 3 Jne... Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri, teose tähis: kogumiku
Èdith Piaf Janeli Moora et Kätlyn Klauzer 7c Biographie Édith Piaf, de son vrai nom Édith Giovanna Gassion, est née le 19 décembre en1915 à Paris et elle est morte le 10 octobre en 1963 à Grasse. Elle est une chanteuse française de musichall et de variétés. De la chanteuse française, elle reste cinquante ans aprés sa mort la plus célèbre chanteuse francophone, tant en France qu'à l'étranger. En 1930, elle quitte son père et chante en duo dans la rue avec Simone Berteaut, qui deviendra son amie, son alter ego. En 1932, elle rencontre son premier grand amour, Louis Dupont.Tous les deux s'installent à Montmartree.Le 11 fèvrier 1933, agèe de seulement 17 ans, elle a une fille, Marcelle, de Louis Dupont devenu son amant.Deux ans plus tard, l'enfant est mort. Images Èdith Piaf Merè Perè ...
Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940)
Jahvatatud segust tehti leiba, mis oli selline, nagu oleks pinnud sees. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, 3 sarapuu-urbi, isegi kanarbikku. Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Oskar Loorits kirjeldab, kuidas inimesed meenutasid rasket põuaaega. Nii olevat Palamuse kihelkonnas korjatud sammalt, kuivatatud see ära ja pandud leiva hulka. Sammal oli leiva ära rikkunud, teinud selle kibedaks nagu tubaka. Leib põlenud varda otsas nagu tael
Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit Põldroos Tallinna Töölisteatri lavastaja Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja Henrik Sepp ajaloolane Peeter Tarvel ajaloolane KUJUTAV KUNST Ants Laikmaa kunstnik
Eriti sinine. Suur hulk siniseid rõngaid, raami ühest servast teise. Alguses lähed mööda, märkad ainult eredat värvi, teed näitusele tiiru peale ja lähed pildi ette tagasi. Midagi kisub sinna rõngaste poole, ehk see intensiivne sinine toon. Väga vahvad olid ka ka tema mõned Tartu tänava pildid. Tartu pilte oli teisteltki kunstnikelt, Lemme Haldre ,,Tartu katused äikesepilve all" oli hoolega valitud värvidega huvitav maal. Suurepärased olid Katrin Moora maastikumaalid. Tema pildid on õrnad, naiselikud, hästi tundlikud. Tunduvad esmapilgul üsnagi sarnased olevat omavahel, aga nendesse peab veidi süvenema. Tegelikult ei tule puude-põõsaste maalimine kõigil ühtemoodi hästi välja, selle jaoks peab inimesel ikka annet olema. Mooral tundus olevat. Tema töödes on Konrad Mägi looduspildid olemas. Tema värvid ja stiil. Tõstavad tuju ja teevad meele paremaks.
koostööd parlamendi ja valitsusega. Presidendiks sai PÄTS. Riigivanem 3)Jutustavad teemad. Vaikiv ajastu riigipöörde tulemus, kõik erakonnad keelustati, alles jäi vaid Isamaaliit, paljud ajalehed suleti, riigi kontroll kehtestati kõikidel alualadel, demo. kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts koostada põhiseaduse. (vaata mõistet PÕHISEADUS). Kultuuritegelased/organisatsioonid/haridus Harri Moora (arheoloog), Ludvig Puusepp (arstiteadlane), Ernst Öpik (täheteadlane), A. H. Tammsaare (,,Kõrboja peremees"), O. Luts , Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Konrad Mägi (kunstnik), Eduard Wiirat (kunstnik). Organis.: Noored Kotkad (eesmärgiks oli kasvatada eesti meesnoori tublideks kodanikeks patriootlikus vaimus. Kodutütred (valmistada noored neiud eelseisvaks eluks ette patriootlikus vaimus. H: algkool (6.klassi ja kohustuslik), gümnaasium (5
Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on muuseumi territoorium 79 ha ja eksponeeritud hooneid 72. Muuseum on keskne vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada
Michael Tallgreni uurimustele. Algsele eesti elanikkonnale saabus siiski hiljem Eesti-ja Liivimaalt Peipsi-tagustele aladele siirdujate näol lisa, eriti alates 19.sajandi keskpaigast 26. Kanti seisukohta jagas õigusajaloolane Imar Arens27, kes Teise maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni ajal oli võtnud osa Tartu ülikooli kompleksekspeditsioonist Peipsitagustele aladele. Arheoloogilisele ainesele toetudes märgib noist pagulasteaedadest veidi hiljem ka Eesti arheoloog Harri Moora, et ida pool Peipsit pidi 11.-12. sajandil leiduma eestlaste või nende hõimlaste, mis tema arvates pärinesid põlistest aegadest. Selles seoses avaldas H.Moora ka kraasnalaste kohta arvamust, et "mitmed vanemad kohanimed ja mõnesugused jooned, mis sealset rahvast eraldasid setudest," kõnelevad selle poolt, et tegemist on kunagise muistse elanikkonna jäänustega, mis on hiljem siirdlaste näol lisa saanud28. Etnograaf Aliise Moora arvates pidid Peipsi idarannikul elanud põliselanikud
südatalvel. Merilaas oli siis just saanud nelja-aastaseks. Ta mäletas ikka veel seda halli suurlinna hallide kivimüüride vahel, halle lõputuid leivadabasid, halli silmisöövat tubakavingu, kurba läbilõikavat rongi vilet ja pimedat ööd. Nii mäletab ta tulekut Eestimaale. Esialgu saadi peavari Äntu mõisale kuuluvasse metsamoonaka Valtri taresse. Ema käis seal ümbruskonnas metsades puid vedamas ja propse koorimas. Sealt tuli varsti lahkuda. Uueks eluasemeks sai Moora metsamoonakatare. Kahjuks aeg pole lapsepõlvekodu vastu armuline olnud. Moorbergide aegsest rehetarega hoonest pole enam midagi järel, tühjaks on jäänud hilisemgi elumaja, kinninaelutatud luukidega aknad ei ava valgusele teed ka südasuve keskpäeval Kersti Merilaas õppis 1921-27 Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakveres tütarlaste erakommertsgümnaasiumis, kust pahempoolsest
Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared(2447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Enim sõjaväe objektidest asus Harjumaal(hõlmates ligikaudu 50 000 ha). 1992. aastal alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatud keskkonnakahjude hindamise tulemused näitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunud naftaproduktidega, järgnesid metalljäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid. Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V., ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes" , 2002, lk. 25.) Pinnas ja jääkreostus Saastatud pinnas muutus eriti akuutseks seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Pinnase saastumist põhjustavad: · põlevkivi aherainemägedest leostuvad saasteained; · soojuselektrijaamade tuhabasseinidest ja põlevkivikeemia ettevõtete jäätmehoidlatest väljauhutud saasteained;
"Kui mõtleme Eesti rahwa wõitlustele muistseil aegadel, kerkib kujutlusse esimese
wabaduswõitluse üldjuhi Lembitu jõuline kuju. Me kui näeksime teda koondamas ja juhtimas
Eesti malewat, me kui tajuksime tema kaugelenägelikku pilku. Lembitu suutis ühendada kõik
Eesti rahwa osad ühiseks rindeks. Lembitu langenud Paata lahingus, algasid meie rahwa
ajaloo murelikumad leheküljed. Aga Lembitu maim elas ja mõitis rahwale tagasi hallis
minewikus kaotatud mabaduse." (Moora, 1938, 6)
Sellest lõigust võib arusaada, et umbes 70. aastat tagasi oli Lembitu väga kõrgel kohal ja ilma
temata oli raske.
Väga lühidalt öeldes oli Lembitu üks Saksamaa vanematest, kes paistis silma
saksalastevastastes võitlustes ja langes Madisepäeva lahingus.
Helme, Mart. Lembitu eestlaste kroonimata kuningas. Tallinn: kirjastus "Kunst", 2010.
Kärmas, Mihkel. "Eesti ja Poola ülikoolid uurivad legendi Lembitu pea kohta". ERR (2017).
Teatri retsensioon ,,Nüüd tõesti aitab jamast" Väisasin 14. oktoobril 2013 aastal Nokia kontserdimaja. Olin soetanud pileti Peeter Oja Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas
Paljud viskavad igapäevaselt toitu ära, paljud nälgivad. Me ei mõtle hamburgerit käes hoides, et kuidas see minu kätte on jõudnud. Hamburger koosneb väga mitmed koostisosast ning igal koostisosal on oma lugu. Tootmisprotsessist kuni tarbijani, läheb raisku hulgaliselt toitu mitmetel põhjustel. Ühiskond peaks koos aitama sellele kaasa ning vähendama toidukadu. Ainult paarist tublist inimesest ei jätku. KASUTATUD KIRJANDUS [1] H. Moora, E. Urbel-Piirsalu, T. Viilvere, "Toidujäätmete teke Eesti kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtetes," 2015. [https://www.envir.ee/sites/default/files/toidujaatmed_ii.pdf]. [Kasutatud: 17. veebruar, 2017]. [2] Tarbi toitu targalt, "Toidukaost, kui tahad rohkem lugeda toidujäätmete probleemist," 2016. [http://tarbitoitutargalt.ee/toidukaost/]. [Kasutatud: 16. veebruar, 2017]. [3] H. Moora, E. Urbel-Piirsalu, K. Õunapuu, "Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti
8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud · Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik- skulptorid · Eduard Viiralt-graafik · Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen
peremärk ja lükati labida abil ahju. Leibade silumine enne ahjupanekut Kui kõik pätsid olid ahjus, pandi plekkplaat ukse ette. Vanemal ajal suleti leivaahi ka paeplaadiga, servad topiti savi, märja tuha või nartsuga kinni. Saardes olevat ahjusuu koguni tellistega kinni müüritud. Leivanõusse jäänud riismed koguti kaapekakuks, mis ahjusuule küpsema pandi. Emad tegid alati lastele nende meeleheaks väikesi pätsikesi. (Moora, 1991; Vunk, 1993). Vormiti ümmargused või piklikud leivapätsid, siluti ning lükati leivalabidaga 1,5-2 tunniks ahju küpsema. Suvel ja sügisel asetati puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla. Selliselt ahju pandud leivad küpsesid alt pruuniks ja olid väga maitsvad. Leibadel lasti ahjus olenevalt pätside suurusest kaks- kolm tundi küpseda. Kui leivad ahju läksid, tehti mõnel pool rusikasuurune tainamuna ja lasti see vette
· Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits. · Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu'' ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''. · Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. · Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit
kutsehariduse arendamine, Tartu ülikooli muutumine rahvusülikooliks, teised kõrgkoolid (osata nimetada veel mõnda!) · teadus Teaduste Akadeemia loomine, rahvusteaduste areng, "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmine", maailmanimega teadlased (Ernst Öpik, Ludvig Puusepp, Edgar Kant), keeleteadlased (Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Oskar Loorits), ajaloolased (Harri Moora, Hans Kruus) · kirjandus · kunst · muusika · teater · kehakultuur ja sport Viiest viimasest punktist tuleb teada arengu üldjooni ja igast vallast paar nime näiteks.
puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2-3 m kõrgused otsavallid. Linnuse õu pindalaga 1500-1600 m² jaguneb lõunaosas kaheks. Kagupoolne osa tõuseb 3-4 m kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on 1,5-2 m kõrgune vall. Sama kõrgune on vall ka linnuse põhjaküljel. Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi ning mitu väikelohulist kultusekivi. Arheoloogilised eeluurimised tegid 1953 Harri Moora ja 1987 A. Lavi. Päästekaevamistel 1998 A. Lavi poolt uuriti linnamäe kagupoolset ja loodepoolsetotsavalli. Uurimistel leiti nii vallides, kui hoovialadel eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallide alal avastati jälgi varasemast palkkindlustusest, mis hävisid 11. sajandi I poolel. Nende kohale rajati uus kindlustuste liin, sedakorda juba liiva-,kruusaga täidetud palktaranditest. Linnamäel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni.
ning Saksa köögid vägagi erievad, olenemata sellest, et need on üksteise traditsioone, valmistamisviise ja toiduaineid üle võtnud. Erinevusi tuli loetelus silmnähtavalt rohkem kui sarnasusi. Ka küsitlus tõestas seda, et Eesti, Vene ja Saksa rahvusköögid on piisavalt eristatavad, et kümme inimest kümnest teeks neil vahet ilma eksimata. 11 KASUTATUD ALLIKAD Aliise Moora, "Eesti talurahva vanem toit", 2007 Maire Suitsu, "Eesti köök", 2010 "Eesti köök", Ajakirjade Kirjastus, 2003 Wimberg, "Eesti köök", 2010 Mikko Savikko, "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki", 2011 "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking" Ülikooli Kohvik, 2006 "Väärt eesti toidud", Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 Anu Jõesaar, "Omanäolised eesti köögid", 2006 Dmitri Demjanov, Mari Kodres, "Sööme ära!", 2011
puutööga, omades enam käsitöönduslikku iseloomu. Tulenevalt metsade suurest osakaalust, suhtelisest eraldatusest ja kaugusest linnadest, on piirkonnas kujunenud välja oma majanduslik lokaliteet. Käsitöönduslik puidutöötlemine on olnud valdavaks tootmisharuks Avinurme kandis sajandeid. Esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias "Peipsimaa etnilisest ajaloost" märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat. Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni. Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda meistreid, kes tänapäeval veel valmistavad käsitsi haabjaid. Haabjas on seest õõnsaks tahutud jäme haavapuu, mida kasutatakse veesõidukina (ühepuupaat)
4 klassikalise teaduskonna kõrval rajati juurde uusi õppetoole. Kõrgharidust lisaks ülikoolile andsid veel kõrgem kunstikool Pallas ja Tln-s tehnikaülikool, riigi kunsttööstuskool (tarbekunst), konservatoorium, kõrgem sõjakool. Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a
Leiti, et halval teemal kirjutatu. EV perioodist võisid vaid valitud inimesed kirjutada. Piirimäe sao õiendada, tal oli sel ajal veel doktoritöö kaitsmine ees. Väiksemaid asju oli teise tsenseerimise viis, kuna artikkel oli viimane ajakirjas, siis lõigati välja. Taha pandi uus sisukord, et päästa kogumikku. Õpetatud Eesti Selts 1838, mitme sari väljaandega, kunstiajalogu, etnograafia ja argeoloogia oma Harri Moora poolt. Eesti Kirjanduse Selts (1907) ajalootoimkond kõrvuti Eesti Akadeemilise Seltsiga EV ajal- Kodu-uurimise toimkond Vabadussõja Ajaloo Komitee 1926 tegeles Vabadussõja materjali uurimise ja talletamisega (ka esemete). Ka arhiiv, kus sõjaväelased, kel annet taolise uurimise jaoks. Ilmus ülevaade Eestist Vabadussõjas, kaks köidet. 1905 revolutsiooni aastapäeva lähenedes 1930. aastail mõeldi, kuidas tähistada. Loodi omaette selts 1905
hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Vee joomist võeti keskajal kui märki puudusest. Linnas hoiduti palja vee joomisest juba puhttervislikel kaalutlustel, inimestele polnud teadmata selle võimalik nakkusohtlikkus. (1) Levinumaid teraviljast hapendatud jooke keskaja Tallinnas oli dunnnber. Ei allikate ega kirjanduse põhjal saa üheselt selgeks, mis joogiga oli tegu, kas kalja või lahja õllega. Samuti jääb selgusetuks taari ja kalja vahekord. Aliise Moora järgi on taar ja õlu omaette tehtavad joogid, kali aga õllepärast saadud jook. Sääraselt valmistatud jooki nimetab Thomas Hiärne hoopis taariks (tahra). Igatahes on Moora väitel mõlemad jooginimetused ,,taar" ja ,,kali" laenatud ka baltisaksa keelde, mis peaks näitama, et tegu oli kohalikku päritolu väga vanade jookidega. (1) Dunneber'i võis Tallinnas valmistada ja müüa igaüks nii palju, kui tahtis, mingeid piiranguid ei seatud
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid................................................................................
Pleenum märkis, et nõukogulikku ülesehitustööd meie vabariigis on suuresti takistanud EK(b)P Keskkomitee büroo ja mõnede juhtivate seltsimeeste töös esinenud tõsised vead mis seisnevad võitluse puudumises kodanliku natsionalismiga. [---] Kodanlikud natsionalistid Kruus, Andresen jt. tegid otsekohe pärast Nõukogude Eesti vabastamist kõik, et anda ülikoolis juhtivad kohad oma mõttekaaslastele (Kleis, Moora, Valdes jt.), kes kasutasid neid positsioone parteivastaseks poliitikaks. Igati kaitstes ja edutades tagurlikke elemente, takistati edumeelsete teadlaste ja õppejõudude tööd. Selle näiteks on ka ebaõige teaduslike kraadide omistamine kodanlikele spetsialistidele (Maiste-Aller, Elango jt.), ilma nende kodanlikus Eestis ja saksa okupatsiooni ajal kirjutatud dissertatsioone ja teaduslikke töid läbi vaatamata. Enamikus need tööd on aga antimarksistlikud, idealistlikud ja
Referaati tehes sain ka ise palju uusi teadmisi selle kohta, mida endast täpsemalt kujutavad ohtlikud jäätmed ning kuidas nendega ümber käia ning sain rohkem aimu sellest, mis toimub prügilates. 10 Kasutatud kirjandus Pildid: http://www.landfill.ee/?koht=14 http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=22881755 http://www.virumaateataja.ee/?id=114283 Tekst: Harri Moora "Pakenditeatmik" http://www.kortsleht.ee/lipp-osta-vahem-prygi http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1 http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=22881755 porthos.mk.ee/~cirsium/rec/Kuidas%20sorteerida%20pr%FCgi%20piltidega.doc http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Pr%C3%BCgi_ohustab_loomi.aid-472 http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Milline_poekott_valida%3F_.aid-1023 http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Kas_ja_milliseid_j%C3%A4%C3%A4tmeid_v %C3%B5ib_kodus_p%C3%B5letada%3F
Rahvusteadused: 1930. Aastail anti välja Eesti Entsüklopeeida(EE), toimetajaks R.Kleis. Peatähelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. NT: 1)Eesti keel: a)J.Aavik mõtles välja uusi sõnu b)J.V.Veski koostas suure Eesti Õigekeelsussõnastiku c)A.Saareste uuris Eesti murdeid 2)Eesti ajalugu:varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, kuid nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. 3)Tuntumad ajaloolased: a)Harri Moora Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog b) Hans Kruus ärkamisaja uurija c)Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu"(Sepp, Libe, Vasar, Oinas) d)Rahvaluule Oskar Loorits e)Botaanika ja sordiaretus Teodor Lippmaa Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused. NT: 1)Arstiteadus. Neurokirurg L.Puusepp, kes tegi maailma esimese ajuoperatsiooni 2)Keemia. Põlevkivikeemik P.Kogerman, kes oli oma erialal maailmas esimene teadlane 3)Astronoomia. E.Öpik 18. Sport.
Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanneteks oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism. Novellidega said tuntuks F. Tuglas ja A. Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks oli Hugo Raudsepp. 1930. a
Tähtsaimaks kõrgkooliks jäi ülikool Tartus, kus säilisid ka mõningad riismed akadeemilisest mõtte-ja eluviisist. Ülikooli ümber ja sees on käinud kord ägenev, kord raugev ideoloogiline sõda (Vahtre 2000). 11 6. TEADUS Eesti teadust täielikult välja ei suretatud. Silmapaistvamatest teadlastest väärivad nimetamist arheoloog Harri Moora, kes võttis olude sunnil enda kanda ka eesti etnograafiateaduse taaselustamise, ajaloolased Enn Tarvel ja Sulev Vahtre, folkloristid August Annist ja Eduard Laugaste, kunstiajaloolane Villem Raam, etnograaf Ants Viires, keeleteadlane Paul Ariste, matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Kogerman, füüsikateoreetik Harald Keres, arstiteadlane Mihkel Kask jpt. Astronoomias hoidis Eesti endiselt oma head mainet (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann jpt.),
rõhtpalkidest ehitatud tarandite taolistest üksteisega liituvatest nelinurksetest ehitustest. Need asetsesid linnuse äärel ja arvatavasti olid ehitatud selle kaitseks. Nähtavasti kasutati tarandeid ka peavarjuna ja vara ulualusena, viimast tõendavad neilt kohtadelt rohkelt leitud savinõude killud. Peedu Kerikmägi oli esimene linnus Eestis, kus teostati ulatuslikumaid arheoloogilisi kaevamisi (1936 aastal H. Moora, A. Vassara ja E. Ariste juhatusel). Linnuse põhiliseks kasutusajaks on olnud I aastatuhande lõpusajandid. Linnus on maha jäetud XI sajandi paiku. Arvatavasti jäeti väike, kohaliku tähtsusega linnus maha, sest viimseil iseseisvusaja sajandeil kasutati ainult suuremaid ja tugevamaid kantse. Tahvel on informatiivne, ilusti kujundatud. 9. Elva jõe luhaniit. Niidud on puudeta või väheste puudega rohttaimedega kaetud alad.
Kõike ühiskonnas laiduväärset ei jõua ka Jüri Saare kujutluses ideaalilähedane õiguskaitsesüsteem läbi hammustada; küsimus on selles, kas õiguskaitseteenistus tegutseb tasakaalustatult, poliitiliste ja konjunktuursete-korruptiivsete eelistusteta. Selles kahtlejaid on palju. See mõjub purustavalt ühiskonna sidususele. Ühiskonna sidusust laastab ka Eesti vaba ajakirjandus, kus vihakõne poliitilise opositsiooni vastu võib võtta uskumatuid vorme. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ajalehe 29. septembri (2016) juhtkirjale pannud pealkirja "Metsaline märatseb veel". Eesti suurima partei Keskerakonna liikmed (arvatavasti siis ka nende poolt hääletajad umbes neljandik Eesti valijatest) saab metsalise sildi. Erik 2 / 20 Moora ütleb otse, et keskerakondlased ei ole pärisinimesed, ja et metsalisest ei saagi päris inimest üleöö, kuigi presidendikandidaat Mailis Repsist tunnistab ta imestusega:
Siis vahtides aknast välja näeb ta 45 aastase tuletõrje pealikku matuserongi kes vaid neil aastat temast varem. Ta otsustab ka ise jalutama minna, ületee aga peatub ta pilk mullas töötava naise peal kes naeratab talle. Tänavanurgal istub vana jutukas ehitusmeister Rähn keda Martin Justuse vältida ei saa ning on sunnitud rääkima möödunud rongist, ,Rähn mainib, et pasunad olid tuunist ära ja võhmast otsas, samuti soovib ta, et surnud vana Moora tema matusel pasunat mängiks nagu vana meister ikka. Kõndides edasi mõistab Martin, et vana tegi nalja kui sanos, et sooviks ka tema matusel linn pasuna kõla täis oleks. Siis Kopli lähistel kohtub ta must valges kleidis 22 aastase klaveriõpetajast juuditariga Isabella kellega ta kõneleb Sokratest ja tema tööst, juudi ema müüb talle kirjutamispabereid oma büroopoes ja muidugi juudi kombel ei jäänud tall pärimata mis põhjusega tal nii palju paberit on vaja. Kaks
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduse...
võõrad. Vanarahva toitudega tutvumine tekitas minus huvi neid toite ka ise järgi proovida. 25 KASUTATUD ALLIKAD 1. Viires, Ants; Vunder, Elle ,,Eesti rahvakultuur" Tallinn, 1998 Roska, Gea; Viires, Ants ,,Söögid ja joogid" (lk 345-366) 2. Kalvik, Silvia ,,Eesti rahva toite" Tallinn 1981 3. Põllumajanduskoja toimetused nr.9 Ottenson, Hilda jt ,,Odav ja tervislik toit" Tallinn 1939 4. Moora, Aliise ,,Eesti talurahva vanem toit" Tartu, 2007 5. (WWW) http://www.naistemaailm.ee/?id=32463 (16.11.2010) Eesmaa, Pamela ,,Rahvakalendri kombeid aastavahetuseks" 6. (WWW) http://www.leivaliit.ee/files/1191490688.pdf (16.11.2010) Pärn, Ellen ,,Rukkileib eestlase põhitoit" 7. (WWW) http://www.folklore.ee/lepp/ (16.11.2010) Lõuna-Eesti pärimuse portaal. Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest 26
Jt Soomeugrilaste kujunemine nn keelepuu teooria järgi. Joonistatud ka teiste keelkondade kohta. Keelepuu esimesed visandid tehtud 19. sajandil soome päritolu keeleteadlaste poolt. Soomlased ja eestlased on põlatud mongolite järeltulijad. Eestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel (hiljem on Eesti arheoloogid hakanud seda nimetama kiviaegse kolme suure rahvastikurände teooriaks): Erinevad teadusalade spetsialistid, kes pakkusid välja ideid ja kontrollisid. Harri Moora – arheoloog (kõige tuntum arheoloog kogu Baltimaade aladel) Lembit Jaanits – arheoloog (kõige parem kiviaja tundja) Paul Ariste – keeleteadlane (tuntum ja tunnustatud) Karin Mark – antropoloog Esimene kultuur oli Kunda kultuur – protoeurooplased. Pole teada, mis keelt nad rääkisid. Protoeurooplased asustasid ala pärast jää sulamist. Neil olid tihedad kontaktid ida pool olevate hõimudega. Pole korralikke luustikke, mis oleks pärit Kunda kultuuri
juurutamiseks teaduses toodi Eestisse Venemaal kasvanud ning hariduse saanud teadlasi. Tööd võisid jätkata ka mitmed iseseisvusaegsed teadlased, kui nende uurimisvaldkonnad ei Tartu Ülikooli raamatukogu jäänud jalgu ideoloogilistele nõuetele. Sel legipoolest tuli kõigil neil esineda korduvate truudusvannetega parteilise teaduse kont raafiateaduse taaselustas Harri Moora, folk septsioonile ja marksistlikule metoodikale. loristidest tuleb nimetada August Annistit ja Sisuliselt nõuti teadlastelt kinnitust, et nad on Eduard Laugastet, kunstiajaloolastest Villem alati valmis teadustõe parteilisele tõele ohvriks Raami j a Voldemar Vaga, etnograafidest Ants tooma. Paraku ei päästnud see kõik Eesti Viirest
sulgemisega. Loodi uus nõukogulik akadeemia. Kõige raskem oli humanitaarteaduste esindajail. Matemaatikuilt, keemikuilt ja füüsikuilt oli raske nõuda ideoloogilisi uurimissuundi. Probleem tekkis aga bioloogias, kus ainuõigeks kuulutatud lõssenkismi tõttu tuli loobuda geneetika arendamisest ja kuulutada see ebateaduseks. Hiljem kuulutati ebateaduseks ka küberneetika. 14. Tuntumad 20.saj. II poole pedagoogikateadlased. Harri Moora arheoloog, etnograafiateaduse taaselustaja Enn Tarvel ajaloolane. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu. Tarvel on viimasel ajal eriti aktiivselt tegelenud Nõukogude okupatsiooni ning eriti selle repressioonide uurimisega. Sulev Vahtre ajaloolane. Vahtre uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega, samuti agraar- ning kultuuriajalugu ja keskaegseid kroonikaid August Annist folklorist Eduard Laugaste folklorist
maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register Esimesed Eesti kutselised arheoloogid • Aarne Michaël Tallgren (1885–1945) Tartu Ülikooli esimene arheoloogia-professor (1920–23) Esimene kinnismuististe registree-rimine (kihelkonnakirjeldused) Teos: “Zur Archäologie Eestis” (I – 1922, II – 1925) – sisuliselt Eesti esiajaloo tervikülevaade • Harri Moora (1900–1968) TÜ kolmas arheoloogiaprofessor ja esimene eestlane sel kohal (pro-fessori kt a-st 1930, korraline professor 1938) Hominiidid ehk esimesed inimlased Hominiidide kohta liikide kaupa vt http://humanorigins.si.edu/evidence/human- fossils/species. Internetis on saadaval mitmesugust materjali, kõik ei pruugi olla ühevõrra usaldusväärne. Allpool on põhiliste liikide loend tähestikulises järjestuses ja lühitutvustustega, sellega tegime tutvust 14. novembri kokkusaamisel.
1. hüpotees Läti Hendriku järgi lõi Lembit ühe preestri maha ja võttis riided endale 2. hüpotees saadud kaubitsemise käigus 3. hüpotees kullaketrajad teevad brokaati (muinasjutud) · Lõhavere kaevud 2 kaevu: üks varjatud valli kõrval, teine linnuse sees. Piiramise ajal, kui vett ei jätkunud, toodi seda linnuse jalamilt. (2 kaevu ka n Otepääl, Keava?l jm) · Kaitseehitiste rekonstruktsioon (a: Harri Moora) vahetult valli taga hooned, mille katustel kivihunnikud, kuna valli taga oli ,,surnud tsoon", kuhu kaarega heidetud kivid ja nooled ei jõudnud HILISRAUAAEGSED HÕREDA KIVIKATTEGA KIVIKALMED põhiliselt kalmetes põletusmatused, kuigi muinasaja lõpuks ilmub ka juba laibamatuseid. Osaliselt on leitud ka kompleksmatuseid. Me ei oska täpselt dateerida kalmistutes olevaid matuseid kalmete järgi ei saaks oletada isegi seda, et Eestis toimus muinasvõitlus
Kuna 20ndatel-30ndatel aastatel sellega tegeleti ja pandi paika ka esimesed hüpoteesid. Üldiselt oli nii, et 19-20ndal sajandil joonistati keelepuumudeleid. See tähendab seda, et ühe koha peal on tekkinud mingi keel, sealt on inimesed asunud laiali ja sellest on tekkinud uued keeled. Eeestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel Selle teooriaga tegelesid tolle aja päris juhtivad spetsialistid. Hiljem on hakatus seda nimetaka ka kiviaegse kolme suure rände teooriaks. · Harri Moora arheoloog · Lembit Jaanits arheoloog · Paul Ariste keeleteadlane · Karin Mark antropoloog Esimene arheoloogiline kultuur oli Kunda kultuur, selle asukad jõudsid siis pärast viimast jääaega. See hõlmas nii Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Lääne-Venemaad. Arvati, et Kunda kultuuri esindajad polnud soomeugrilased nad olid esimesed hõimud, kes Euroopas elasid ehk protoeurooplased. Paul Ariste leidis isegi mõningaid sellised sõnu eesti keeles, millel on
Peatähelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. Näiteks arendati eesti keelt (Johannes Aavik (mõtles välja uusi sõnu), Johannes Voldemar Veski (koostas Eesti Õigekeelsussõnastiku), Andrus Saareste (uuris Eesti murdeid). Varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora (Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog), Hans Kruus (ärkamisaja uurija, koostas teose ,,Eesti Ajalugu"). Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu", autoriteks Sepp, Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused, näiteks: · arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni)
Kõrgemad kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Kõrgem sõjakool Tallinnas. (Vaesemad poisid, tasuta) Kultuurkapital Loodi kultuuri riiklikuks toetamiseks. Teadus Tähtsale kohale kerkisid rahvusteadused.(eesti keeleteadus, eesti ajalugu) Tähtsamad teadlased: Ernst Öpik (astronoom) Paul Kogerman (keemik, lõi põlevkivi keemia, tuli kasuks sest arreteeriti Siberis, kuid venelastel oli ka vaja põlevkivi) Johannes Aavik (keeleteadlane, eesti keele uuendus) Harri Moora ( rahvusliku arheoloogia rajaja, tema ajal hakkavad linnustes väljakaevamised, hakkab muinasaja uurimine) Usuelu Riigikirik Eestis puudus. Tähtsamaks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk. Tekkis muinasusul põhinev taarausk. Ehitisi Eesti Vabariigi ajast Tartu, kaitseliidu 1930 Pärnu, rannahotell Haapsalu, politseinike senatoorium Eesti esimene pilvelõhkuja, Tallinnas draamateatri vastas Raadio (pidi riiklikult registeerima) 1924 anti eetrisse esimene Eesti raadiosaade.
Aare, J. 2001. Ränduri aabits. http://digar.nlib.ee/otsing/stream?pid=nlib- digar:8354&file_id=VAATAMINE_3_1 [05.05.2009] 6. Rekand, T. 2008. Harjumaal põlesid Kaitseliidu maale ladestatud rehvikuhjad. - Postimees (online), 20.mai. http://www.postimees.ee/200508/esileht/siseuudised/tallinn/331694.php [05.05.2009] 7. Pallon, L. Autorehvide utiliseerimise ja kasutamise riskide hindamine. http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1353&lang=est [05.05.2009] 8. Moora, H. 2006. Tootja vastutus elektroonikaromu ja romosõidukite käitlemisel. Juhendeid elektroonikaromu ning romusõidukite kohta käivate õigusaktide nõuete täitmiseks. http://www.eesringlus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2251/tootja vastutus+el.romu+k%E4itlemisel.pdf [05.05.2009] 49 9. Kuurme, K. MTÜ Eesti Rehviliit. http://www.ejkl.ee/content/files/Rehviliit.pdf [05.05
annaabi.ee 
