Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni (0)

Ajalugu
Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227):

• Lõpetas muinasaja Eestis
  
• Eestis 8 maakonda , Hiiumaa asustamata
  
• 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba
  
• 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks
  
• Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid
  

Eesmärgid:

• Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas.
  
• Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid.
  
• Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks.
  

Eestlaste allajäämise põhjused:

• Eestlastel puudusid liitlased
  
• Korraga mitu vaenlast: latgalid , leedulased, liivlased , sakslased, taanlased , venelased , rootslased
  
• Maa kurnati välja
  
• Eestlastel puudusühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks
  
• Maakondadevaheline koostöö olematu
  
• Vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem
  
• Vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt loota
  
• Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga selja taga oli Rooma ja terve kristlik Lääs
  

Tähtsamad sündmused:

• Ümera lahing (1210)- eestlaste võit
  
• Madisepäeva lahing ( 1217 ) – peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu , vaenlaste poolel Kaupo ; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu
  
• Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad , ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse
  
• Tartu vallutamine ( 1224) – suurem vastupanu Eesti mandriosas murti
  
• Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227
  

Tagajärjed:

• Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia , isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist
  
• Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond)
  
• Eesti ala lülitati Lääne-Euroopa kultuuri- ja majandusruumi (õhtumaised ja kristlikud väärtused)
  

Orduaeg ( ):

• Jüriöö ülestõus( 1343-1345)
  

• Vana- Liivimaa jaotatud neljaks feodaalriigiks: Eestimaa hertsogkond(Taani), Saare-Lääne piiskopkond (Piiskop), Orduriik ( Liivi ordu valdused ), Tartu piiskopkond(piiskop).
  
• Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile.
  
• Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid.
  
• 1224. loodi Tartu piiskopkond, sellest pool oli( Sakala) ordu valitseda .
  
• 1228. loodi Saare- Lääne piiskopkond, millest neljandik jäi ordu valitseda.
  
• Pärast Muistset Vabadusvõitlust puhkes taani ja Mõõgavendade ordu vahel tüli.
  

O 1227. vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse.
O Modena Wilhelmi initsiatiivil loodi Järva-, Viru- ning Läänemaast Taani ja orduvalduste vahele otse paavstile alluv vaheriik, mis pidi tuginema eestlastestvanematele.
O 1236. aastal toimunud Saule lahing tähendas Mõõgavendade ordu lõppu.
O 1237 . aastal moodustati Liivi ordu (Saksa ordu Liivimaa haru)

• 1238. sõlmiti Stensby leping, millega Harju- ja Virumaa läksid Taani võimu alla.
  
• Eesti ja Läti alal tekkis Vana-Liivimaa – väga lõtv konföderatsioon.
  
• 13. sajandil tekkisid Eesti aladele linnad
  

Tähtsamad sündmused:

• 23. aprill 1343 –ülestõusu algus Harju-, Viru- ja Läänemaal, sakslaste ja taanlaste tapmine ,mõisate ja kirikute põletamine (jüripäev osutus valituks ilmselt seetõttu, et jüriööl oli traditsiooniks tuld teha. eestlaste suur märgutuli ei äratanud mõisnikes esialgu mingitkahtlust)
  
• Tallinna ja Haapsalu piiramine, järgnes abi ootamine Rootsist-Soomest
  
• ordu ja eestlaste kohtumine Paides , eestlaste neli kuningat ja nende saatjad mõrvati
  
• Sõjamäe lahing Tallinna all (14. mai 1343) - tapeti 3000 eestlast
  
• ülestõusu algus Saaremaal (24. juuli 1343) – saarlased piirasid Pöide ordulinnust ning andsidlubaduse, et kaitsjad võivad vabalt lahkuda, ent pildusid nad pärast kantsi loovutamistkividega surnuks
  
• Karja Kooljamägede lahing Saaremaal (1344. a) – saarlaste kuningas Vesse langes vangining tapeti
  
• saarlaste alistumine (1345. a – väga rasked tingimused, ent alistumine oli siiski lepinguline ;saarlased pidid loovutama relvad ning karistuseks ehitama Saaremaa ordualale Maasilinnakindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskoplinnuse
  

Tagajärjed:

• eestlaste vastupanu lämmatati järgmiseks kahesajaks aastatks
  
• maa laastati
  
• eestlaste vanemkond hävitati lõplikult
  
• väikevasallid vaesusid täielikult
  
• talurahva ja valitsevate kihtide vaheline lõhe suurenes veelgi
  
• 1346. aastal müüs Taani kuningas Harju-Viru 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule, kes omakordaloovutas selle väikese vaheltkasu eest Liivimaa ordule – ordu positsioon Vana-Liivimaal tugevnes veelgi
  

Eesti alad 1346. kuni 1558. aastani ( Liivi sõjani):

• Vana-Liivimaal oli kolm suuremat riiki- Saare-Lääne piiskopkond, Orduriik ja Tartu piiskopkond
  
• 14.sajandi keskpaigaks oli eestlaste rahvaarv Jüriöö ülestõusu, sellele järgnenud julmade repressioonide ja katku tulemusena vähenenud 100 000 inimeseni.
  
• 16. sajandi keskpaigaks kasvas rahvaarv ligi 300 000 inimeseni.
  
• Linnadest olid suuremad Tallinn(7000- 8000 elaniku) ning Tartu ( 5000-6000 inimest). Teistes linnades oli inimesi vähem ( paar tuhat )
  
• Pärast Jüriöö ülestõusu eestlaste õiguslik olukord halvenes, läänimeeste võim talupoegade ületugevnes ja nende voli füüsilist vägivalda rakendada suurenes.
  
• Tekkis teoorjus :
  
  • Lääne-Euroopa maapiirkondadele muutus üle jõu käivaks aina kasvavate linnadevarustamine teraviljaga
    
  • Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti janiiskust ning säilis kaua. Vana-Liivimaa muutus tähtsaks teravilja eksportijaks. Eritinõutud kaup oli siinne rukkis .
    
  • Eesti piirkonna asukad muutusid jõukamaks ning vasallid asusid elama linnast maaleoma mõisa.
    
  • Mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma ka tööd mõisa põldudel(teoorjus), et suurendada viljamüügist saadavat tulu veelgi.
    
  • Mõisatöö korraldamisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus (mõisnike õigu oma talupoegi ilma kohtuotsuseta füüsiliselt karistada ) ning tekkisid kupja ja kiltri elukutsed. Põgenike üles otsimiseks ja tagasi toomiseks pandi ametisse adrakohtunikud.
    
• Sunnismaisuseni jõuti Vana-Liivimaal 15. sajandil.
  
• 1507. aastal keelati eesti ja läti talupoegadel relvade kandmine.
  

Liivi sõda ( 1558- 1583)

• Vana-Liivimaa oli feodaalselt killustunud.
  
• Maad laastasid pidevad kodusõjad ordu ja piiskoppide vahel, viimane toimus aastail 1556 – 1557 (sellesse sekkus ka Poola-Leedu).
  
• Vaenlasi peibutas Vana-Liivimaa soodne asupaik ( kaubateed ), eriti huvitatud oli siinsetesadamate ja kaubalinnade hõivamisest Venemaa.
  
• Vana-Liivimaa oli ühinenud Venemaa-vastase relvade ja strateegilise toorme embargoga ning pidas kinni salakaubapartiisid.
  
• Vana-Liivimaa oli nõrgenenud ja teised riigid Läänemere ääres olid tugevnenud, seega olid jõud tasakaalust väljas, see soodustas sõja puhkemist.
  

Ajend :
„Tartu maks”

• 1554. aastal oli Venemaa ja Vana-Liivimaa vahelist rahu pikendatud vaid tingimusel,et viimane hakkab iga Tartu piiskopkonna meeshinge eest maksma ühe hõbemargaaastas (tagasiulatuvalt aastast 1503).
  
• Väideti, et sakslased olid seda lubanud, kuid tegelikkuses oli tõendusmaterjal võltsitud.
  
• Rahu sõlmimiseks tingimustega nõustuti ja leping ratifitseeriti, kuid summatVenemaale ei tasutud .
  

Tähtsamad sündmused:

• Šigalei juhitud rüüsteretk Lõuna-Eestisse (22. jaanuar 1558) – sõja algus
  
• Narva vallutamine (mai 1558)
  
• Tartu vallutamine (juuli 1558)
  
• aprill – oktoober 1559 , vaherahu pooleks aastaks
  

o ordu annab end Poola-Leedu kaitse alla (august 1559)
o Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile (september 1559)

• Oomuli lahing Härgmäel (2. august 1560) – Liivimaa ordu viimane välilahing (ordu sai hävitavalt lüüa)
  
• eesti talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal (1560. a sügis) – suruti veriselt maha.
  
• juuni 1561 – Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond alistusid Rootsi kuningale (Erik XIV)
  
• 28. november 1561 – Liivimaa aadel, Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop alistusid Poola kuningale ( Sigismund II August)
  
• 28. november 1561 – Vana-Liivimaa lakkas olemast, Eesti ala jäi nelja riigi võimu alla: Venemaa (Ida-Eesti), Rootsi (Põhja-Eesti), Taani (Saaremaa), Poola-Leedu (Lõuna-Eesti)
  
• 1570 . aastal loodi Ivan IV Julma initsiatiivil Liivimaa kuningriik , mille pealinnaks oli Põltsamaa alev ning kuningaks hertsog Magnus .
  
• I Tallinna piiramine (7 kuud aastail 1570 – 1571) – edutu
  
• II Tallinna piiramine (7 nädalat aastal 1577)Pärast vallutuste jagamisel tekkinud tüli Ivan IV Julmaga pages hertsog Magnus tsaari raevueest Poola kuninga kaitse alla. Liivimaa kuningriik lakkas olemast.
  

Tagajärjed:

• Suur osa rahvastikust hukkus.
  

• Pikalt kestnud lakkamatu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad kalestasid inimesi ningmuutsid kombed metsikuks.
  

• Linnad ja kaubandus käisid alla.
  

Uusaeg (1558- 1918):
Kolme kuninga aeg (1583- 1629/1645)

• Vana-Pärnu kasvas kokku Uus-Pärnuga ja kadus iseseisva linnana, juurde tulid Kuressaare(sai 1563hertsog Magnuselt linnaõigused) ja Valga(sai 1584 Stefan Batorylt linnaõigused).
  
• Põhja-Eesti (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa koos Tallinnaga) Rootsi võimu all.
  
• Lõuna-Eesti Poola võimu all.
  
• Saaremaa Taani võimu all.
  
• Pöördepunktiks osutus Poola-Rootsi sõda (1600- 1629).
  

Eellugu :

• 1586. aastal suri Poola kuningas Stefan Batory. Troonipärijaks valiti tema naise õe ja Rootsi kuninga poegSigismund (Zygmunt) III, kes oli üles kasvanud Poola õukonnas ningusulistelt vaadetelt veendunud katoliiklane.
  
• 1592. aastal suri Rootsi kuningas Johan III. Ka tema troonipärijaks krooniti 1594. aastal Sigismund III. Rootsi luterlik võimueliit suhtus uude valitsejasse umbusklikult. Ebasobiv olinii tema katoliiklik ilmavaade kui tõik, et Rootsi-Poola ühisriigi korral jääks Rootsi väiksema venna staatusesse.
  
• Sigismund III naasis peatselt Poolasse ning reaalne võim Rootsis läks tema onu Karli kätte.1599. aastal kuulutas Karl Sigismundi võimult kukutatuks, 1604. aastal kuulutati ta Karl IX nime all kuningaks.
  
• Rootsist ja Poolast kujunesid terveks sajandiks vihased vaenlased.
  

Tähtsamad sündmused:

• Kohutav näljahäda ( 1601 – 1603) – ohvriks langes suur osa rahvastikust.
  
• Vaherahu( 1611 – 1617).
  
• Üldpealetung Liivimaa vallutamiseks (1621 – 1625) – edu saavutati tänu Rootsi sõjaväe paremale relvastusele ning soome talupoegadest ja taluhobustest koosnevale ratsaväele.
  
• Altmargi rahu (1629) – Poola loovutas kõik Väina jõest põhja poole jäävad alad Rootsile.
  

Rootsi aeg (1561/1583/1629/1645–1710/1721):

• 1629. a – Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool olevad alad Rootsile
  
• 1645. a – Brömsebro rahu (lõpetas aastail 1643 – 1645 toimunud Rootsi-Taani sõja), millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile
  
• 1660. a – Oliwa rahu, millega läks Rootsi võimu alla ka Ruhnu saar.
  
• Eesti aladele jäi kaks võimuorganit; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang.
  

Positiivne:

• Sajand Rootsi võimu liitis Eesti kultuuriliselt Põhja-Euroopaga.
  

• Eestlaste vaimu kujundanud luterluse võidukäik.
  
• Arenes rahvaharidus .
  
• Kindla aluse sai eesti kirjakeel
  

Negatiivne:

• Talupoegade õiguslik, sotsiaalne ja majanduslik olukord halvenes pidevalt, sest teoorjuslik mõisamajandus laienes.
  
• Nii Rootsi aja alguses kui lõpus olid suured näljahädad ja verised sõjad.
  
• Võitlus väärusuga tõi kaasa nõiaprotsessid.
  
• Pärisorjus vormistati õiguslikuks.
  

• Gustav Adolf rajas Tartu Gümnaasiumi, mis hiljem nimetati ümber ülikooliks. Olulist rolli selle asustamisel mängis Johan Skytte, Adolfi kasvataja.
  

Pöördepunktiks sai Põhjasõda ( 1700-1721):

• Venemaal oli võimule tulnud auahne, energiline ja uuendusmeelne tsaar Peeter I, kes soovisoma riigile väljapääsu Läänemerele, et lüüa kaasa Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses.
  
• Vene-Poola suhted olid ühises võitluses Türgi vastu paranenud, Vene-Taani suhted olid ühistevaenlaste tõttu ikka head olnud.
  
• Lääne suurriigid olid seotud ettevalmistustega Hispaania pärilussõjaks ega soovinud sekkuda Põhja- ja Ida-Euroopa probleemidesse.
  
• Liivimaa aadliopositsionäär Patkul sõlmis kogu rüütelkonna nimel Saksi kuurvürsti ja Poolakuninga August II Tugevaga lepingu, milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa pärilikuhertsogina, vastutasuks nõuti aadli privileegide kinnitamist ja laiendamist.
  
• Karl XI ajal kaotati sisuliselt pärisorjus.
  
• 1699. aastal sõlmiti Rootsi-vastane salaleping Venemaa (tsaar Peeter I), Saksi ja Taani( Frederik IV) vahel. Venemaa pidi saama Ingerimaa, Poola aga Eesti- ja Liivimaa.
  
• Rootsi polnud sõjaks valmis, sest riigikassa oli tühi; äsja oli maad tabanud suur näljahäda; uus kuningas Karl XII oli noor ja kogenematu; puudusid kindlad liitlased.
  

Tähtsamad sündmused:

• Saksi vägede üllatusrünnak Riiale (12. veebruar 1700) – linna vallutamine ei õnnestunud,algas pikaleveninud piiramine.
  
• Pärast Taani-Rootsi sõda Holsteinis (11.03 – 18.08.1700) astus Taani sõjast välja.
  
• Venemaa kuulutas Rootsile sõja (august 1700)
  
• Rootsi väed maabusid Pärnus (oktoober 1700)
  
• Narva lahing
  
• (19. november 1700) – rootslaste täielik võit, Vene armee kaotasvangilangenuna kogu juhtkonna.
  
• Rootsi väed talvituvad Laiusel (talv 1700 – kevad 1701)
  
• Erastvere lahing (30. detsember 1701) – venelaste esimene võit Rootsi vägede üle.
  
• Hummuli lahing (19. juuli 1702) – venelaste võit, Schlippenbachi (kohalike vägedekomandör) välivägi purustati lõplikult.
  
• Kastre lahing Emajõel (1704) – Rootsi laevastik purustati.
  
• Tartu vallutamine (12. juuli 1704).
  
• Narva vallutamine (9. august 1704).
  

1704. aasta lõpuks oli kogu Ida-Eesti Vene võimu all. Sõjategevusse Eesti alal saabus pikem paus ,mis kestis 1708. aastani.

• Vinni lahing (1708) – viimane välilahing Eesti alal (rootslased kaotasid).
  
• Tartu rüüstamine (juuli 1708) – linnakodanikud küüditati ja linn tehti maatasa (sündmusikirjeldab teadaolevalt esimene eestlase kirjutatud kunstluuletus „Oh! ma waene Tardo Liin“, mille autoriks oli Puhja köster Käsu Hans).
  
• Poltaava lahing Ukrainas (27. juuni 1709) – rootslased said rängalt lüüa, peavägi purustati.
  
• kapitulatsiooniaktide allkirjastamine Tallinnas (29. september 1710) – Tallinn ja Eestimaarüütelkond alistusid Vene vägedele.
  
• Uusikaupunki rahu (1721) - Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi Soome; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast; Rootsi sai õigusel Eesti- ja Liivimaalt igal aastal tollivabalt välja vedada 50 000 rublaeest vilja.
  

Tulemused:

• Põhjasõjas hukkus enam kui pool Eesti rahvastikust (u 200 000 inimest).
  
• Maa oli laastatud ja varemeis, põllud söötis, mitmed linnad hävinud.
  
• Pärisorjus taaskehtestati terveks sajandiks.
  
• Eesti ala läks Vene võimu alla (juba 1710).
  

Vene aeg (1710/1721 – 1917):

• Erinevus võrreldes Rootsi ajaga : Narva linn läks Peterburi kubermangu koosseisu.
  
• Pärast sõda ja katku oli rahvaarv langenud 150 000 inimeseni.
  
• 18. sajandi lõpuks küündis rahvaarv juba üle poole miljoni, seejuures suuremat sisserännet polnud toimunud. Rahvaarv taastus tänu soodsatele majandusoludele; suuremate epideemiate puudumisele 18. sajandi esimesel poolel; rahulikule ajale.
  

Balti erikord:

• 1710. aasta kapitulatsioonidega, mille kehtivust kinnitati Uusikaupunki rahulepingus, said baltisaksaaadel ja linnakodanikud rohkem õigusi ja eesõigusi, kui neil kunagi varem oli olnud.
  
• Kehtima jäid senised seadused ja maksud . Vene impeeriumis vastu võetavad uued seadused jõustusid Eesti- ja Liivimaal alles pärast nende kinnitamist kohapeal. Peterburis asutati Baltikubermangude jaoks eraldi valitsusasutused.
  
• Kindralkubernerideks määrati Venemaa teenistuses olevaid välismaalasi (enamastiskandinaavlasi ja iirlasi-šotlasi). Kubermanguvalitsuse ametikohtadel olid kohalikud baltisakslased .
  
• Kehtima jäi luteri usk.
  
• Kohalikuks asjaajamis-, haridus - ja kohtukeeleks kinnitati saksa keel.
  
• Balti kubermange eraldas ülejäänud Vene impeeriumist tollipiir (selle tõttu kuivas kokkutransiitkaubandus), mis jäi püsima peaaegu 18. sajandi lõpuni.
  
• Kohaliku baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks hakati koostama aadlimatrikleid ehk rüütelkondade liikmete nimekirju. Uusi perekondi lisati sinna vaid teiste liikmete nõusolekul.Paljud siinse aadelkonna võimalused ei laienenud vene aadlikele.
  
• Baltisakslased olid mõjukatel positsioonidel Peterburi õukonnas.
  
• Tänuks privileegide eest olid siinsed baltisakslastest aadlikud ja linnakodanikud täiesti tsaaritruud.
  
• Balti erikord aitas säilitada kohalikku omapära ning pakkus kaitset venestamise eest
  
• Saksa kultuuri kaudu oli ka eestlastel võimalik saada osa Euroopa ühiskultuurist.
  
• Mahtra sõda.
  

Vabadussõja tähtsamad sündmused:

• Narva vallutamine (28. november 1918) – Vabadussõja algus; enamlased kuulutasid Narvasvälja Eesti Töörahva Kommuuni (eesotsas Jaan Anvelt), näiliselt iseseisva riigi, mida juhtisidMoskva marionetid
  
• Üksteise järel langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu
  
  • mobilisatsioon rahvaväkke oli ebaõnnestunud
    
  • kokkutulnud meeste võitlusmoraal oli madal (vastase ülekaal tekitas lootusetust)
    
  • suur osa elanikest ei toetanud valitsust
    
  • oma riik oli veel tundmatu väärtus
    
  • maa ja vabaduse kaitsele asusid kohusetundest ajendatud ohvitserid, Omakaitse baasiläsja loodud Kaitseliidu liikmed ning romantiliselt meelestatud koolipoisid
    
• 1918. aasta detsembriks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist.
  
• Üldpealetung (alates 1919. aasta jaanuarist), veebruari alguseks oli kogu Eesti taas vaba.
  
• Edu põhjused:
  
  • Eesti vägede ülemjuhatajaks oli määratud Johan Laidoner;
    
  • rindele saabusid uued jõud: vabatahtlike üksused Soomest, hiljem Taanist ja Rootsist,soomusrongid;
    
  • varustatus paranes tänu välisabile.
    
• pealetung Vene ja Läti aladele (1919. aasta mai) – Eesti ala oli Eesti Rahvaväe käes.
  
• Landeswehr ’i sõda (5. juuni – 3. juuli 1919)
  
  • Võnnu vallutamine (23. juuni 1919) – võidupüha
    
  • eestlaste jõudmine Riia alla
    
• Vaherahu sõlmiti 3. juulil. Sellega taastati Ulmanise valitsus ning Saksa väed pidid Lätist lahkuma .
  
• Narva kaitselahingud (1919. aasta oktoobrist detsembrini – samal ajal toimusid rahuläbirääkimised
  
• vaherahu (sõlmiti 31. detsembril 1919. aastal, kehtima hakkas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30).
  

Vabadussõja võitmise põhieeldused:

• Enamlased ei soovinud mõisamaid talupoegadele jagada, vaid luua mõisamaadest põllumajanduskommuunid. Maamehed pettusid enamlastes ning nende sümpaatia kuulus pigem Eesti valitsusele ja rahvuslikele erakondadele, kes lubasid maaküsimuse ruttu jaotsustavalt lahendada, jagades maa rahvale.
  
• Enamlaste võit kodusõjas. Ühtse ja jagamatu impeeriumi eest seisvate valgete võidu korral eioleks nende liitlased Balti riikide iseseisvust tunnistanud.
  

Tartu rahu:

• Rahukonverents toimus Tartus (5. detsember 1919 – 2.veebruar 1920).
  
• Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska , Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe.
  
  • Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eestile.
    
  • Eesti vabanes igasugustest kohustustest Venemaaees ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest.
    
  • Venemaa tunnustas esimese riigina de jure Eestit.
    
  • Eesti riigi koosseisu läksid julgeolekulistelkaalutlustel mõned peamiselt vene elanikkonnagavallad Narvataguses ja Petserimaal. Setumaa ühendati esmakordselt ajaloos ülejäänud Eestiga .
    
  • Pooled kohustusid oma territooriumile mitte lubama teisele poolele vaenulike jõudude tegevust.
    
  • Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelased said võimaluse teatud aja jooksul kodumaale tagasi pöörduda (seda tegi u 38 000 eestlast).
    
  • Eesti sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest.
    
  • Venemaa kohustus Eestist ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jm tagastama.
    

Tulemused:

• Eesti poolel hukkus 3600 sõdurit, lisaks valge ja punase terrori ohvrid ning Punaarmee javalgekaartlaste poolel langenud eestlased.
  
• Eesti vägedes sai haavata 14 000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks.
  
• Tekkis uus riik: Eesti Vabariik.
  

Eesti Vabariik 1918- 1940:

• Eesti vabariigi piir määrati kindlaks Tartu rahuga, mis allkirjastati 2. veebruaril 1920. Eesti jagunes 11 maakonnaks. 1917. aastal kaotati valla seisuslikkus ning 1939. aasta reformiga vähendati nende arvu 365-lt 248-le.
  
• Eesti vabariigi alguses oli 13 linna, vabariigi ajal said linnaõiguse ka mitmed alevid.
  
• 23. aprillil 1919 kokku tulnud Eesti Asutav Kogu koostas maareformi, mis võeti seadusenavastu 1919. aasta oktoobris , ning esimese põhiseaduse, mis kinnitati 1920. aasta juunis.
  

• 1. detsembri varahommikul 1924. aastal toimus Tallinnas kommunistide mässukatse.
  
• Organiseerijaks oli Eestimaa Kommunistlik Partei (juht Viktor Kingissepp , kes 1922. aastalriigireeturina maha lasti) ning toetajaks Komintern .
  
• Spetsiaalsed riigipöörajad, kellele anti väljaõpe Moskvas, saadeti Eestisse ning nendeülesandeks oli üheskoos kohalike kommunistidega kas või mõneks tunniks võim haarata ja piiri taga ootav Punaarmee appi kutsuda.
  
• Umbes 350 mässajat ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit,sõjaväelennujaama ja teisi olulisemaid objekte. Mitmel pool saavutasid vandenõulased edu,kuid esines ka takistusi.
  
• Punavägedele appikutse saatmine ebaõnnestus, sest enne jõudis kindral Põdderi improviseeritud rühm telegraafi tagasi vallutada.
  
• Kommunistide populaarsus sai hävitava hoobi.
  

• Eesti astus 1921. aastal Rahvasteliitu.
  
  • põhieesmärgiks Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine
    
  • Eesti oli lugupeetud liige (1925. aastal pani Rahvasteliidu komisjon , mida juhtis JohanLaidoner, paika Türgi-Iraagi piiri).
    
• Julgeoleku kindlustamiseks sooviti luua Läänemere idakalda riike ühendav Balti liit, ent see ebaõnnestus, sest
  
  • Soome orienteerus Skandinaaviale;
    
  • Poola pidas end suurriigiks ja otsis liitlasi Läänest;
    
  • Leedu ei soovinud olla liidus Poolaga (Poola oli Leedult hõivanud Vilniuse );
    
  • Nõukogude Liit avaldas tugevat vastuseisu .
    
• Head suhted loodi Rootsiga (tõendiks diplomaatilised visiidid ), ent puudusid praktilisedtagajärjed.
  
• Vaatamata Vabadussõjale järgnenud piirivaidlustele, sõlmiti 1923. aastal Eesti-Läti lepingud ,ent ka neist ei tulnud mingit reaalset julgeolekuvõitu.
  

Enne vaikiva ajastu kehtestamist:

• Otsiti liitlasi ning sooviti sõlmida lepinguid, millega oma julgeolekut kindlustada.
  
• 1932. aastal sõlmiti Eesti, Läti, Poola, Soome ja Nõukogude Liidu vahel mittekallaletungileping .
  
• 1934. aastal allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu sõprus- ja koostöölepingu, millega loodi Balti Liit.
  
• 1938. aastal kuulutasid Balti riigid end neutraalseks.
  
• 1939. aastal sõlmiti mittekallaletungileping Saksamaaga.
  
• Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) oli enne Teist maailmasõda isoleeritud ja mõjukate liitlasteta.
  
• 1. jaanuaril 1928 toimus rahareform: marga vahetas välja kroon.
  
• 1929. aastal New Yorgi börsikrahhiga alanud ülemaailmse majanduskriisi põhjaks kujunesidEestis aastad 1932 – 1933.
  
  • 1930. aastate teine pool oli Eestile väga edukas.
    
  • Riik sekkus majandusellu senisest aktiivsemalt.
    
  • Hoogsalt arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus.
    
  • Tööpuudus praktiliselt likvideeriti.
    
  • Riik toetas jõuliselt põllumajanduse arengut: laiendati põllupinda, rajati uusi asundustalusid, tegeleti maa- ja tõuparandusega, arendati ühistegevust.
    
  • Eesti väliskaubandusbilanss oli aktiivne: välja veeti rohkem kui sisse.
    

Vaikiva ajastu kehtestamine:

• 12. märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ning Tallinna kesklinnaoma kontrolli alla – toimus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre.
  
• Kehtestati kaitseseisukord , kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi.
  
• Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega.
  
• 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra.
  
• Riigikogu naasis suvepuhkuselt, ent kuna rahvasaadikud arvustasid riigivanema tegevust,kuulutas uus siseminister Kaarel Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõppenuks. Parlament läks „vaikivasse olekusse“.
  
• 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani. Vapside populaarsus kadus.
  
• Opositsiooni keskuseks sai Tartu
  
• , kus leidus palju demokraatlikult meelestatud haritlasi.Üheks opositsioonilise vaimu kandjaks oli Jaan Tõnissoni poeg Ilmar Tõnisson.
  
• 1936. aastal tegi riigivanem Päts alguse kolmanda põhiseaduse koostamisega . 1937. aastaltuli põhiseaduse vastuvõtmiseks kokku spetsiaalselt valitud Rahvuskogu ( opositsioon blokeeris valimisi). Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal.
  
•