Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni (0)

Ajalugu
Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227):

• Lõpetas muinasaja Eestis
  
• Eestis 8 maakonda , Hiiumaa asustamata
  
• 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba
  
• 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks
  
• Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid
  

• Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas.
  
• Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid.
  
• Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks.
  

• Eestlastel puudusid liitlased
  
• Korraga mitu vaenlast: latgalid , leedulased, liivlased , sakslased, taanlased , venelased , rootslased
  
• Maa kurnati välja
  
• Eestlastel puudusühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks
  
• Maakondadevaheline koostöö olematu
  
• Vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem
  
• Vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt loota
  
• Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga selja taga oli Rooma ja terve kristlik Lääs
  

• Ümera lahing (1210)- eestlaste võit
  
• Madisepäeva lahing ( 1217 ) – peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu , vaenlaste poolel Kaupo ; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu
  
• Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad , ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse
  
• Tartu vallutamine ( 1224) – suurem vastupanu Eesti mandriosas murti
  
• Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227
  

• Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia , isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist
  
• Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond)
  
• Eesti ala lülitati Lääne-Euroopa kultuuri- ja majandusruumi (õhtumaised ja kristlikud väärtused)
  

• Jüriöö ülestõus( 1343-1345)
  

• Vana- Liivimaa jaotatud neljaks feodaalriigiks: Eestimaa hertsogkond(Taani), Saare-Lääne piiskopkond (Piiskop), Orduriik ( Liivi ordu valdused ), Tartu piiskopkond(piiskop).
  
• Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile.
  
• Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid.
  
• 1224. loodi Tartu piiskopkond, sellest pool oli( Sakala) ordu valitseda .
  
• 1228. loodi Saare- Lääne piiskopkond, millest neljandik jäi ordu valitseda.
  
• Pärast Muistset Vabadusvõitlust puhkes taani ja Mõõgavendade ordu vahel tüli.
  

• 1238. sõlmiti Stensby leping, millega Harju- ja Virumaa läksid Taani võimu alla.
  
• Eesti ja Läti alal tekkis Vana-Liivimaa – väga lõtv konföderatsioon.
  
• 13. sajandil tekkisid Eesti aladele linnad