Paul Keres Eero Puusepp 9.A Elulugu Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948. aasta HaagMoskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandatneljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20st
Paul Keres(7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta sndis Narvas, kis koolis Prnus ja ppis 1937-1947 Tartu likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast lipilasselts Liivika liige. Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st. Turniiri vitis Mihhail Botvinnik.
Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES..............................................................................................................................3 1.1. Elukäik..................................................................................................................................3 1.1.1. Pere................................................................................................................................4 1.1.2. Surm...........................................................
Paul Keres 19161975 Paul Keres- on eesti maletaja. Sünnikoht: Narva Õppekoht: Tartu Ülikool 1937-1945 Pere ja lapsepõlv Vanemad: Peeter Keres ja Marie Keres Vend: Herald Keres (vanem vend, eesti füüsik) Koolis mängis maalet uuesti. Peamiselt mängis vastu Heraldi Keresi. Kui ta oli 13, siis oli tema esimene välkmale turniir. Postitas harjutused ajalehes. Tegeles algul kirimalega (1935 Euroopa meister). Paul kulutas palju jõudu maletamisele kirja teel. Ta võis mängima üheaegselt 150 malepartii. Ta paistis silma ka maleteoreetikuna. Ta on autor “Male Kool”. Paul oli 1936-1940 ajakirja “Eesti male” peatoimetaja.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Marcus viiderfeld PAUL KERES referaat 5.B klass juhendaja: Külli retpap PAUL KERES Paul keres sündis 7. jaanuar 1916 Narvas, ja suri 5. juuni 1975 Helsingis. Paul keres oli Eesti maletaja.Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Paul Keres Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning
RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM Eesti sport 30ndatel Rapla 2010 Sisukord: 1.Üldiselt Eesti spordist.............................................................................................................. 3 2.Kristjan Palusalu ..................................................................................................................... 4 3.Paul Keres ............................................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 1.Üldiselt Eesti spordist 1928. aastal vahetati välja ESK-eesti spordi komitee esimees, kelleks sai J. Laidoner 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne
1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele hilisema presidendi Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Paul Keres sndis Narvas, Eestimaal, 7. jaanuaril 1916 a. Pauli isa Peeter Keres oli prit Viljandimaalt, ema Marie (neiuna Lmmergas) Keres Lnemaalt. Narva kolis perekond 1915. aastal, eemale lheneva sja eest. Tagasi Prnusse kolis perekond alles 1922. aastal. Omandas keskhariduse Prnus, kus lpetas gmnaasiumi 1935. aastal. ppis 19381941 Tartu likoolis matemaatikat ja oli 19361940 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Abiellus 1940. aasta detsembris Maria Viiresega, peresse sndis kolm last. Paul Keres suri 5
PAUL KERES TIMO TIMMI 5 B Paul keres sündis aastal 1916 Narvas, kus nad olid põgenenud Pärnust läheneva sõja eest. Sõja eest aga ei õnnestunud neil pääseda. Pärnusse jõuti tagasi siis, kui Paul oli 6 aastane. Tema vasak käsi sai viga ja trauma oli eluaegne. Sõltumata sellest arenes Paul kehaliselt hästi. Talle meeldis väga mängida tennist, milles tema tehnika ja andekus olid tähelepanuväärsed. Paul keres tegeles tennisega ka täismeheeas. Eesti edetabelis oli ta esimese kümne mängija hulgas. Malest oli Paul Keres huvitatud juba poisekesena. Ema lausa kartis poisi võimalikku kaldumist hasartmängudele. Pärnu linnas tõusis ta vanemate poiste üllatuseks linna koolinoorte esimaletajaks. 13 aastasena võitis täiskasvanute hulgas Pärnu meistritiitli välkturniiril, kus võitis kõiki oma vastaseid. Nüüdseks kutsuti teda tõsiseks maletajaks.
KUULSAMAD SPORTLASED MICHAEL JORDAN (KORVPALLUR) BABE RUTH (PESAPALLUR) MUHAMMAD ALI (POKSIJA) JIM BROWN (AMEERIKA JALGPALL) WAYNE GRETZKY (JÄÄHOKIMÄNGIJA) EESTI • SAJANDI ALGUSES ESIMESED SPORDISELTSID (JALGRATTA, JOOKSMINE, VÕIMLEMINE, JALGPALL, POKS, UJUMINE, UISUTAMINE) • EESTLASED OLID OLÜMPIAMÄNGUDEL ESIMEST KORDA 1918 VENEMAA VÕISTKONNAS • 1919 RAJATI EESTI SPORDI LIIT JA EESTI OLÜMPIAKOMITEE • 20. SAJANDI KUULSAMAKS SPORTLASEKS NIMETATI PAUL KERES • ERIKA SALUMÄE (JALGRATTUR) ANTS ANTSON (KIIRUISUTAJA) JAAN TALTS (TÕSTJA) ERKI NOOL (KÜMNEVÕISTLEJA) PAUL KERES (MALETAJA)
Liina Reiman teater, üks esimesi kutselisi näitlejaid. Õpetas Lavakunstikoolis, mängis näiteks ,,Kuningas Oidipuses" Läks Soome, sest Eestis polnud temasugusele talendile piisavalt suuri rolle. Mait Metsanurk kirjanik, proosad: ,,Ümara jõel" ,,Orjad" näidendid: ,,Talupoja poeg" ning ,,C.R.Jakobson" ja ,,Mässuvaim, ehk Agulirahvas läheb ajalukku" Oskar Luts kirjanik ,,Kevade" ,,Suvi" ,,Sügis" lühikomöödia ,,Kapsapea" Paul Keres maletaja, on 5kroonisel rahatähel. Tema järgi on nimetatud Paul Kerese malemaja Tallinnas, Pärnus, Narvas. 3x NSV Liidu maletsempion, võistkond võitis 7 aastat maleolümpia Paul Pinna teatritegelane ja näitleja. Alustas tegevust Estonia teatriseltsis. 1914 lahkus Venemaale, kus saavutas edu. Vabadussõja ajal Draamateatri direktor, näitleja, näitejuht.
gräulichblau ·auf der Vorderseite Karl Ernst von Baer estnischer Anthropologe deutscher Abstammung, Naturforscher, Geograph · auf der Rückseite Universität Tartu (ist im Jahr 1632 vom schwedischen König gegründet) · im Jahr 1992 ausgegeben · im Jahr 2006 und 2007 leicht verändert und wieder ausgegeben 5 KRONEN ·die Farbe des Geldscheines ist orange · im Jahr 1991 ausgegeben · im Jahr 1994 leicht verändert · auf der Vorderseite Paul Keres estnischer Schachspieler, Internationaler Großmeister, berühmter Schachtheoretiker · auf der Rückseite Blick auf Hermannsfestung von Narva (Keres' Geburtsort), Narva fluss (Grenzfluss zu Russland) und Festung von Iwangorod (Russland) 10 KRONEN · die Farbe des Geldscheines ist rot · im Jahr 1991 ausgegeben · im Jahr 1994 leicht verändert · im Jahr 2006 generalüberholt · auf der Vorderseite Jakob Hurt estnischer Folklorist, Theologe und
Ausgegeben 1992, heute durch die 1-kr-Münze ersetzt und daher kaum mehr im Umlauf anzutreffen. · 2 Krooni: (gräulich-blau) Vorderseite Karl Ernst von Baer (estnischer Anthropologe deutscher Abstammung, Naturforscher, Geograph), Rückseite Universität Tartu (gegr. 1632 vom schwedischen König). Ausgegeben 1992 (schlechte Qualität), 2006 und 2007 (leicht verändert, gute Qualität). · 5 Krooni: (orange) Vorderseite Paul Keres (estnischer Schachspieler, Internationaler Großmeister, berühmter Schachtheoretiker), Rückseite Blick auf Hermannsfestung von Narva (Keres' Geburtsort), Narvafluss (Grenzfluss zu Russland) und Festung von Iwangorod (Russland). Ausgegeben 1991, 1992 und 1994 (leicht verändert), gute Qualität. · 10 Krooni: (rot) Vorderseite Jakob Hurt (estnischer Folklorist, Theologe und Sprachwissenschaftler, Gesellschaftsaktivist), Rückseite Blick auf Tamme-Lauri-Eiche in Urvaste
1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati Karmin) ja a-st 2000 korraldatakse seal tema mälestusvõistlust. PAUL KERES Keres oli oli eesti maletaja. Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Ta tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri Bad Nauheimis 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel turniiril ja võitis suurvõistlustel rohkesti esikohti. Kuulus seitsmel korral maleolümpia võitnud ja kolmel korral Euroopa meistriks tulnud endise NSV Liidu meeskonda.
Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! 3 "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Eesti laskurid Meistrivõistlustel, mis toimusid aastal 1937, Eesti võistkond võitis kolm laskmisvõistlust ja Argentiina karikavõistluse. Uks karikavõistlus võideti veel kord aastal1939. 4 Paul Keres Rahvusvaheline malemeister Paul Keres võitis kuulsuse rahvusvahelises malemaailmas. Rahvusvaheline start algas Varssavis 1935. aastal. Aasta 1936 Münchenis ja 1936-1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. 1937. a maleolümpia Stockholmis. Aastatel 1938-1944 toimus jätkuv väljakujunemine, Keres sai AVRO turniiri triumfaator. 1939. aastal toimus maleolümpia Buenos Aireses. Kokku mängis Keres 29 aasta jooksul (1935-1964) 11 maleolümpial, saavutas 7 kuldmedalit.
Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad Maadlemine Tõstmine Pallimängud (jalgpall ja korvpall) Kergejõustik Laskmine Tuntumad sportlased Kristjan Palusalu – maadleja Kaks kulda Berliini olümpia- mängudel Paul Keres - maletaja Kristjan Palusalu Paul Keres Kasutatud allikad http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/ErnstJuliusOpik.jpg http:// www.erm.ee/UserFiles/Shop/Products/Tartu%20%C3%9Clikool%20Jaani%20t%C3%A4nav_1.jpg https://www.lib.ttu.ee/img/Paul_Kogerman.jpg http://21k.ee/wp-content/uploads/2012/10/noodid.png http://laura.artcol.ee/e-ope/courses/Tartu_kunstnikke/Galeriid_Eesti-kunstnikud/Viiralt_Eduard/c
aastal Baer Peterburi ja samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liimeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Baeri huvide nimerkiti on pikk,näiteks kuulusid sinna: embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia,geograafia jne. Viimased eluaastad (1867-1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Tart Toomemäel asub ka Baeri mälestuskuju. 5 krooni-Paul Keres sündis aastal 1916 7. jaanuaril Narvas. Ta oli NSV liidu üks parimaid malemändijaid,tema saavutuste hulka kuulusid maleolümpia pronksmedal (1939) eesti võistkonnaga, kolmekordne NSV maletsempion (1947,1950,1951), ning kuulus seitse korda NSV liidu võistkonda,mis võitis maleolümpia (1952,1954,1956,1958,1960,1962,1964). Tema mängustiili kirjeldati: ,,erakordselt mitmekesine" ,mis aitasid koos tema isiksuse ja saavutustega propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal
Eesti kroon Alljärgnevad kultuuritegelased ei elanud aastatel 1917-1920. Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta on kujutatud kümne kroonisel. Lydia Koidula luuletaja. Ta on kujutatud saja kroonisel. Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta on kujutatud viiesaja kroonisel. K.E.von Baer loodusteadlane. Ta on kujutatud kahe kroonisel. Paul Keres maailmameister males. Ta on kujutatud viie kroonisel. Eesti ühe kroonine Kristjan Raud 22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse 1913-1943 Kalevipoja illustreerimine Eesti kahekümne viie kroonine Anton Hansen Tammsaare 30.01.1878 01.03.1940 Kirjanik
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER
3. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. 4. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. 5. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 29. 0-20js6-62M7 1. 0 veerelaagri täpsusklass, 20 sisevõru läbimõõt, js6 võlli tolerantsitsoon, 62 välisvõru läbimõõt, M7 laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välisvõrul: Smax = Dmax dmin = 62 61,987 = 0,013
aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. Vool kulgeb läbi hoidemähise ja hoiab lülitusharki paigal.
2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liikuvates liidetes kasutatakse seda istu teljesuunalisel liikumisel kui on nõutav kõrge suunatäpsus. Näiteks: kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, puurpingi spindel keres, klapisäär juhtpuksis jms. Avasüsteemis ISO/SD 286-1: 2001 järgi on tegemist lõtkuga istuga Tabel 1 +0,021 Ava: Ø30 Võll: Ø30 -0,013 TD = Dmax – Dmin = 30,021 – 30 = 0,021 mm TD = +0,021-st kuni 0-ni = 0,021 mm. Td = dmax – dmin = 30,000 – 29,987 = 0,013 mm Td = – 0 -st kuni –0,013-ni = 0,013 mm. Smax = Dmax – dmin = 30,021 – 29,987 = 0,034 mm
Hilised sordid õitsevad juuni lõpust kuni juuli teise dekaani lõpuni ning valmib alates augusti teisest poolest. Nad on suurema võrsumisvõimega ning nende varte arv on suurem, nad pikemad ja rohkem harunenud, mis tagab suurema saagi võrreldes varajasemaga. Pikkade varte puuduseks on, et nad lamanduvad kergemini lopsaka kasvu korral ning nende söödaväärtus alaneb just alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu. See omakorda raskendab mehhaniseeritud koristamist. (Parol, Keres, 2014) Varajased sordid õitsevad juuni keskpaigast juuli esimese dekaani lõpuni ning valmivad augusti esimesel poolel. Varajastel sortidel on kiire kasv. Katteviljata külvi ja kattevilja alla külvamise korral hakkavad nad esimesel aastal moodustama varsi ja õisi. Sellest tulenevalt võib varajane sort anda saaki juba esimesel aastal 10t haljasmassi. Varajaste sortid on ka tavaliselt põuakindlamad kui hilised, sest nad hakkavad juba kevadel kiiremini areneva ja
Keskmine ping 2 T H , S=0,02+0,014=0,034 mm Istu tolerants Tolerantsi järk IT5 IT4 2) Joonis 1. Ava ja võlli joonis 3) Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, nad annavad liitele väikese pingu. Kasutatakse 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumisel ning detailide puhul, millel on õhukesed seinad. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 -klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) neid kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul. Samuti kasutatakse neid ka õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks samuti ka keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z on suure pinguga, seal saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Neid iseloomustab püsiv pindsurve kogu detaili
Sinimägede Muuseumis suvel on võimalik ka meres saab iga ajaloohuviline ujuda. Väga head toitu saab tunda ennast hästi. Sadama Grillist. Muuseum on avatud T-L krunk.ee 10.00-17.00, P 10.00-16.00 muuseum.vaivara.ee Narva Paul Keres Narvas on päris mitu kaubanduskeskust, kus on Narvas asub mälestusmärk ka häid söögikohti. Ööbida Narva linnus Paul Keresele, kes oli Eesti on võimalik Narva lähistel 1254. aastast pärinevad malemängija ja male- Nooruse Spa-Hotellis või esimesed teated taanlaste kirjanik
Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega) Populaarne oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine Suured spordipeod (Eesti mängud), maavõistlused Osaleti olümpiamängudel ning maailma ja Euroopa meistrivõistlustel Kristjan Palusalu (maadleja, 2 olümpia kulda) Paul Keres (tippmaletaja, rahvusvaheline meister) Kasutatud materjalid 9. klassi ajalooõpik
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
b Tuuleenergia On tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt pöörleva võlli pöörlemiskiiruse 10001800 pöördeni minutis Kiirelt pöörlev võll paneb käima elektri-energiat tootva generaatori tuulegenetaator
AUTOMAATKÄIGUKAST Kristjan Teearu KOOSNEB PLANETAARÜLEKANNE Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR
Estonian sport Alfred Neuland ● 10 October 1895 ● first Olympic gold 1920 ● weightlifter ● 12 WR Palusalu’s triumph ● 10 March 1908 ● Berlin Olympic games 1936 ● two gold ● Greco-Roman and freestyle heavy weight ● people came to railway stations ● 40 000-60 000 people Paul Keres ● January 7, 1916 ● chess grandmaster ● the world's top players from the mid-1930s to the mid-1960s. ● the strongest player never to become world champion ● one of the greatest players in history Jaan Talts ● 19 May 1944 ● weightlifter ● silver 1968 ● gold 1972 ● 41 WR ● lifted 500 kg Erika Saulmäe ● born 11 June 1962 ● track bicycle racer ● only Estonian female medallist ● gold in 1988, 1992 Andrus Veerpalu ● 8 February 1971
tulevasi nimekaid mängijaid Mikenast, Schmidti, Friedemanni, Villardit jt. 26. detsembrist 1922 kuni 6. jaanuarini 1923 toimusid Tallinnas esimesed Eesti meistrivõistlused males, mille võitis Paul Rinne. Igal aastal hakkasid toimuma koolinoorte esivõistlused ning malematsid Tallinna ja Helsingi vahel. 1920. aastatel olid parimad mängijad Mikenas, Herbert Virkus ja Johannes Türn. 1930. aasta koolinoorte meistrivõistlustel tuli esikohale tulevane Eesti parim mängija Paul Keres (teiseks tuli võitja vanem vend, tulevane füüsik Harald Keres). 1930 toimus Tallinnas paremate Eesti maletajate turniir, millest võttis osa tolleaegne maailmameistrikandidaat Jefim Bogoljubov, kes üllatuslikult jäi Mikenase järel teiseks. 15. jaanuaril 1931 asutas Johannes Raad pärast kahte ebaõnnestunud katset (1923 ja 1927) Eesti Maleliidu. Sama aasta augustis astus Eesti Maleliit FIDE liikmeks.
portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. Kuid on maetud Kullamaale, kust kunstik on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel. Tema varase loomingu peamisteks saavutusteks on portreemaalid. Näiteks: Loid Pavel, Hilda Ürpus, Paul, Keres jne. Ta on maalinud paljude kultuuriinimeste portreesid, kuid on maalinud ka mitmeid perekonnaliikmeid. Portreemaalide kõrvalt lõi Valdemar Väli ka mastikumaale. Samuti on ta oma töödes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu eluolu. Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta
KONTROLLTÖÖ ( Eesti vabariik 1920.-1930. aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president b) Julius Kuperjanov Eesti sõjaväelaste juht, esindas meie riiki edukalt sõdades ...
Ei astu reaktsiooni lämmastikhappega Kasutusalad Vanasti kasutati väärismetallina Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks Peeglites ja reflektorites Alumiiniumpulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina Alumiiniumnõud Alumiiniumfoolium Elektrijuhtmetes Vahtalumiinium(pildil)-ehituses Leidub deodorantides Alumiiniumsulamid Tuntuim duralumiinium Kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keres ja mujal Silumiin-happekindel, kasutatakse masinatööstuses Magnaalium (pildil)-korrosioonikindel sulam magneesiumist ja alumiiniumist Keraamika Savi sisaldab mitmesuguseid aluminosilikaate Savist toodete valmistamine põhineb alumiiniumi plastilisusel Portselani saadakse valge savi (kaoliin), jahvatatud kvartsi ja päevakivi segu kokkusulatamisel Aluminotermia Alumiiniumi omadus kõrgel kuumusel teisi metalle nende
Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor koosneb liikumatust osast ehk staatorist, liikuvast osast ehk rootorist ja laagrikilpidest. Staator koosneb kerest ja faasimähistest. Keresse on pressitud õhukestest plekkrõngastest koosnev uuretega toru. Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised juhtmeotsad tähistatakse tähtedega C1 , C2 , C3, lõpud - C4, C5, C6. Rootor koosneb võllile kinnitatud südamikust ja mähisest. Rootori võllile on pressitud uuretega plekkrõngastest südamik. Lühisrootori mähis koosneb rootori uuretesse valatud alumiiniumvarrastest. Varraste otsad on üksteisega ühendatud otsarõngaste abil. Sellest ka nimetus
maksevahendina üksnes mündi emiteerinud riigis. Väärismetallist meenemüntide müügihind on enamasti kõrgem mündi nimiväärtusest. 5. Kui kaua ja kus saab eesti kroone eurodeks ümber vahetada? Eesti krooni pangatähti ja münte saab Eesti Panga muuseumipoes vahetada eurodeks tähtajatult ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 kroon 6. Kes olid kujutatud 5, 25, 50 ja 500 eesti kroonisel rahatähel? 5-Paul Keres, Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinnu linnustega 25- Anton Hansen Tammsaare,Vargamäe talu 50- Rudolf tobias, Estonia teater 50- Carl Robert Jakobson, Suitsupääsuke 7. Kuidas nimetatakse seadust, mille alusel tegutseb Eesti Pank? Eesti pank tegutesb Eesti Panga seaduse alusel
Rooliajamite tüübid: Esimene: Võimendiga ja võimendita rooliajamid Võimendiga rooliajami puhul on löögid mida autoga sõites tunda võib palju väiksemad, ehk siis roolivõimend leevendab lööke juhi kätele ja on tunduvalt kergem rooli üldse keerata. Teine: Hammaslatt-hammassektor Neid kasutatakse suurematel autodel, need on kahekordse ülekandega roolimehhanismid ja reeglina varustatud ka võimendiga, mis asub roolimehhanismiga ühises keres. Kolmas: Hammaslatt Hammaslatt roolimehhanism on hetkel kõige levinum roolimehhanism sõiduautodel. Ehitus on sellel lihtsam, kui kõigil teistel. Sobib hästi roolivõimendiga koos töötama. Hinna pooles odav, lihtne, kergem. Neljandaks: Tigu-rull tüüpi roolimehhanism Enam sellist roolimehhanismi ei kasutata, kuigi see oli varasematel autodel kasutusel. Seda on raske koostöötama panna roolivõimendiga.
kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu Kuulus spordiklubisse nimega Tallinna ,,Sport." (Kristjan Palusalu) 14 Maailma tippmaletajate hulka jõudis ka eestlane Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva 5. juuni 1975 Helsingi). Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta Varssavis 1935. aastal. Aastatel 1936- 1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. Paul Keres võistles ka1937. aastal maleolümpial Stockholmis. Kokku mängis Paul keres 11 maleolümpial ja võitis nendel 7 kuldmedalit. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal.
P5-205 või lihtsalt 5-205. Kõige täpsem on P2 laager.Veere laagri istamisel masinatel ei töödelda laagri võrusi. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda laagri pesa või võlli. Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus ei tohi ületada sõltuvalt laagri täpsusest 0,25-0,6 vastava mõõtme tolerantsi. Isumis pindade siledus peab olema Ra-skaala järgi piirides 0,1mm-0,16mm. Istude valik veere laagrile sõltub koormus olukorrast. Veere laager töötab tavaliselt nii, et üks võru pöörleb ja teine seisab paigal. Kuna laager
3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige.
30. kes on kujundanud selle õpiku? Kontroll töö õpiguga vastused 1. Lehekülg 97. 2. Aadu. 3. Martin Klein. 4. Kristjan Palusalu. 5. Maret ,Piret ,Pille ,Piia ,Andrus ja Rein. 6. Sest tuli minna dispanseriesse läbi vaatusele ,kus uuritakse kes ei ole haige ja kes ei ole hull. 7. Rahvamustrit. 8. Juta Koidla ,,Maasika". 9. Et puude otsast kostab lakkamatut linnulaulu. 10. Boriss Nikolski. 11. Jaak Urmet ja Lauri Vanamölder. 12. Tallinnas. 13. Paul Keres. 14. Juurvilja ladu. 15. Andres Jaakso 16. 1943. 17. Miks sul seljas ,kilpkonn. 18. Savitahvlile. 19. 3. 20. Ta polegi surnud. 21. 24.juuni. 22. Ülle Meister. 23. Otfried Preunler. 24. Jaan Talts. 25. Presidendid Arnold Rüüel ja Lennart Meri. 26. Etlemine. 27. Andrus Veerpalu ja Mart Poom. 28. Axel Roosmann 29. Maire Aher. 30. Kristjan Allik.
Liina Reiman, Mari Möldre, Hugo Laur. Ants Lauter Draamateatri näitleja ja lavastaja. Sport Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres - maletaja 4. Võrdle 1920. 1930. Aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi. Sarnasused Erinevused Eesti keelne kool, uued Põhikool 6-klassiline ja 5-klassiline õppeprogrammid ja õpikud, uued gümnaasium, suurenes kutsekoolide koolimajad. arv. ELULAAD JA OLME 1
'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mälk kirjanik 'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel 1921 Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922 Linastus 'Mineviku varjud' .1922 Vanalinna kooli hoone 1902 TÜ alustas tööd eesti keelsena -1919
ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). K...
tagakljel eestlastele olulist paika vi smbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupride mtmed on 140 70 mm, hilisemate kupride mtmed on 140 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali: Nimivrtus Phivrv: Esiklg: Tagaklg: Vlja antud: 1 kroon kollakaspruun Kristjan Raud Toompea loss 1992 2 krooni Sinakashall Karl Ernst Von Baer Tartu likool 1992,2006,2007 5krooni Oranz Paul Keres Narva jgi koos narva 1991,1992,1994 ja jaanalinna linnustega 10 krooni punane Jacob Hurt Tamme Lauri Tamm 1991,1992,1994,2006,2007 25 krooni roheline Anton Hansen Tammsaare Varagame talu 1991,1992,2002,2007 50 krooni roheline Rudolf Tobias Estonia teater 1994
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
Soviet Union on the 24th February 1918 and again on the 20th August 1991 after 51 years of occupation. The second date is known as the Restoration of Independence Day The Estonian language belongs to the Finno-Ugric group and is most similar to Finnish Estonia was the first country in the world to introduce online political voting Estonia won the Eurovision Song Contest in 2001 with the song Everybody There are over 1500 Islands, 1000 lakes and 7000 rivers in Estonia Chess Grandmaster Paul Keres was born in Estonia. When he died in 1975 over 100,000 people attended his funeral, thats around 10% of the entire population of Estonia! The official name of Estonia is the Republic of Estonia. Estonia is situated in the Baltic region of Northern Europe and spreads over an area of approximately 45,226 sq km. The capital of Estonia is Tallinn, Tallinn is also the largest city in the country. The official language of Estonia is Estonian, while Russian is also spoken widely.
Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja Henrik Sepp ajaloolane Peeter Tarvel ajaloolane KUJUTAV KUNST Ants Laikmaa kunstnik KIRJANIKUD Kristian Raud kunstnik Gustav Suits luuletaja Konrad Mägi kunstnik
Esimene pill toodeti aastal 1976: StingRay kitarr ja bassimudelid. (joonis 22) Samal ajal kui kitarride müük vaibus, sai StingRay bassist väga nõutud kaup oma ebatavalise disaini tõttu. Hoolimata faktist, et Music Man'i brändi ostis 1984. aastal ära Ernie Ball'i firma, on basskitarr säilitanud oma pideva tootmise alates ajast, mil seda esimest korda tutvustati. Originaalne StingRay oli esimene instrument, mis tõusis esile aktiivse eelvõimendi süsteemi tõttu (kitarri keres oli patarei, mis lisas võimsust). See süsteem võib võimendada spetsiifilisi sagedusi nende kahandamise asemel, nagu traditsiooniline tooni nupp oli teinud. See süsteem andis instrumendile suure toonispektrite valiku, hoolimata sellest, et ta mahtus ühele Humbuckeri helipeale. Tänapäeval on StingRay sobitatud kahe helipeaga ning on saadaval erinevates variatsioonides nii 5-keelelise kui ka sõrmlaua märgete versioonina.
angle of loll. 4.2. Vigastatud ruumi veega täitumise kiirus Ruumi veega täitumise kiirus m3/sec läbi veealuse ava arvutatakse valemist Q = µ A 2 g H või Q = µ A 2 g ( H - h) , siin vooluhulga tegur, mille suuruseks 0,6 ...0,75; A augu pindala; H augu süvis laeva WL-st; h augu keskme süvis ruumi veepinnast. Näidis 5. Laeva keres on 2m süvisel auk mõõtmetega 250x250mm. Leida laeva veega täitumise kiirus. Q = µ A 2 g H = 0,65 0,0625 2 9,81 2 = 0,255m 3 / sec = 920m 3 / h Järeldus: Veega täitumise kiirus on liiga suur, sellist veevoogu laevast välja pumbata laeva süsteemid ei suuda tuleb sulgeda auk. Näiteks kasutada välisplaastrit. 45
See on sümbol, mis iseloomustab eestlaste tugevust ja tänu millele saavutati vabadus ning pandi alus iseseisvale riigile. Keegi ei oleks veel sajand tagasi uskunud, et vabadus ja oma raha oleks võimalik. Sellised mõtted oleks välja naerdud. Me ei tohi unustada inimesi, tänu kellele see unistus on tõeks saanud. Neid eestlasi, kes on uskunud oma maa vabadusse, esindavad rahatähtedel kalliks saanud näod. Paul Keres, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula ja Robert Jakobson need on inimesed, kes suurendasid ühtekuuluvustunnet eestlaste südametes ning aitasid meie rahval kasvada suuremaks, kui keegi oleks arvanud. Seetõttu ongi Eesti krooni tähtsus meie jaoks hindamatu. Meie raha peegeldab meie juuri, saavutusi, rahva ajalugu ning elu. Tuleks tõsiselt mõelda enne, kui me sellistest väärtustest loobume. Siiski ei julge ma väita, et inimesed, kes pooldavad eurot, on vähemal määral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
