Lauldi isamaalisi laule, kõik oli väga südamlik. Kaasas olid transistorraadiod, kust kuulati kõnesid. Tallinnast Marju Lauristin hõikas kolm korda "Vabadus". Kõik inimesed hõikasid kaasa, neid oli seal umbes kahe miljoni ringis. Enamusel pisarad jooksid. Kui hakkas hämarduma sõitis meist mööda Heinz Valk. Ta seisis bussi uksel ja röökis: "Ükskord me võidame niikuinii!". Rahvas aplodeeris ja hõikas hurraa. Kõik tähtsamad inimesed olid Lätti läinud, kus toimus miiting. Seal peeti Eesti, Läti ja Leedu keelseid kõnesid. Kui me sinna jõudsime oli miiting läbi. Liiklus oli väga aeglane - umbes 5- 10 km/h. Lätis olid tuhanded lõkked ja sügislilled. Kõik oli väga pidulik ja kaunistatud, küünlaid oli palju. Olime seal kaua, jalutasime, laulsime, kõik olid lõbusad. Inimesed olid kõik nagu sõsarad ja velled. Mitte ühtegi joodikut, autoõnnetust ega pahandust. Koju tagasi sõites laulsime terve tee. See päev oli väga vajalik
rajamise vastu Kirde-Eestisse. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki! · augustis loodi MRP-AEG (=Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp) · 23. augustil korraldati miiting Hirvepargis Tallinnas (korraldas MRP-AEG). Seal räägiti ausalt MRPst. Miiting näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma, organiseeruma. · septembris käidi välja IME-ettepanek (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma). IME = isemamajandav Eesti. IME mõte seisnes selles, et viia Eesti (NSV Liidu sees ja sotsialismi raamides) üle isemajandamisele. Sellega lõpuks nõustus ka NSV Liidu keskvalitsus 1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. · detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts
olulised. Isegi õnnetusjuhtumid jõudsid lehtedesse. Suhete paranemine läänega Afganistani sõja lagunemine 1989 idabloki lagunemine Poola, Ungari, SDV, Tsehhi, Bulgaaria, Rumeenia 1990 Saksamaa taasühines Miks ei suutnud Gorbatsovi reformid NL-i päästa, vaid lagundasid seda? Sest sõnavabadus laienes ning sellest kasvas välja rahva püüe vabaduse poole. Reformidega kaasnes salastatuse vähenemine. Näiteks 1987 Hirvepargi miiting, kus avalikustati MRP sisu. 1990 Gorbatsovi eemaldumine liberalismist Jaanuaris 1991 sõjaline sekkumine Leedus ja Lätis. Teha uus liiduleping et uuendada Nõukogude Liitu. Seda ideed arutati juba aastaid Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid Gorbatsovi vastu Boris Jeltsin 19-21.08.1991 augustiputs riigipöördekatse RESK Vanameelsete riigijuhtide ühendus Riikliku erakorralise seisukorra komitee SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. m...
Laulev Revolutsioon Laulev Revolutsioon on poeetiline ühisnimetus aastatel 1988 kuni 1991 Eestis toimunud rahvuslikele meeleavaldustele kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. 1987. A kevadel puhkes Eestisse kavandatud keskkonnaohtlike fosforiidikaevanduste vastu massiline protestikampaania niinimetatud fosforiidisõda. Noor helilooja Alo Mattiisen ja luuletaja Jüri Leesment lõid laulu ,,Ei ole ükski maa" mis rõhutas kõigi eestimaalaste ühtehoidmist ning solidaarsust Virumaaga. Laulu eri salme esitas kokku kümmekond tollase ENSV armastatumat lauljat ning see sai kiirest väga populaarseks. Tõeline laulev revolutsioon sai alguse aga 1988. A kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Seda võib pidada ka laulva revolutsiooni tippaastaks. Mõned faktid: -14. mai 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud ...
1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega, mis kujunes surveavalduseks
20. sajandi alguse revolutsioonide mõju Eesti riikluse välja kujunemisele 20. sajandi alguses toimus mitmeid revolutsioone, mis mängisid suurt rolli Eesti vabamaks muutumisel ning selle ala eraldumist Venemaast. Samuti muutsid need inimeste igapäevaelu ja tõmbasid inimesi endaga kaasa. Toimus traagilisi sündmusi nii Tallinnas, kui ka mujal. Kaasatud olid kõik: talupojad kui ka linlased. Linnades korraldati miitinguid ja talupoegade osaks jäi mõisade rüüstamine ja nende mõjuvõimu nõrgestamine üle kogu Eesti. Enamasti tagasihoidlik eestlane oli valmis ennast mitmeid kordi kokku võtma ja tegema ühtselt mõistetavaid avaldusi Eesti vabamaks muutmise nimel. Samuti tähendas see muutuste ootamist valitseva korra suhtes riigis, kuna sellega poldud rahul. 1905. aastal toimus revolutsioon, mille ajendiks oli Verine pühapäev. Tallinnas korraldati tööliste streike, peeti miitinguid ja leidsid aset kokkupõrked politseiga. P...
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV
impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel.
Aasta 1917 Eestis 1.Veebruarirevolutsioon- 2. märtsi sündmused Tallinnas a)Ülelinnaline streik ja miiting (20 tuh. Inimest) b)Vangide vabastamine ja paksu Margareeta põletamine c)Ametiasutuste rüüstamised ja tapmised d)Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits 2.Autonoomia a)Rahvuslaste autonoomiaseaduse projekt b)26. märtsil suur eestlaste demonstratsioon Petrsogradis Ajutisele Valitsusele surev avaldamiseks (40 tuh. Inimest) c)30. märtsil annab Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia- omavalitsusõiguse Venemaa koosseisus
TAASISESEISVUMISE ETAPID · fosforiidikampaania; · Hirvepargi miiting; · EMS ja ERSP loomine; · loominguliste liitude ühispleenum; · laulev revolutsioon; · iseseisvusdeklaratsioon; · üleminekuperiood; · IME majandusprogramm; · omariikluse taastamine. FOSFORIIDIKAMPAANIA 1987. aasta kevad Rahvas tunnetas esmakordselt ühtekuuluvuse jõudu. HIRVEPARK 23. august 1987 Poliitiline meeleavaldus, kus räägiti esmakordselt Hitleri- Stalini 1939. a. salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumi rahvastele. EMS JA ERSP · 1987.a. lõpus EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts; esimene massiorganisatsioon · 1988.a. alguses ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei; esimene poliitiline erakond · pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tä...
Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti aastatel 1938 1939 Eestimaa aastatel 1940 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1940 miiting Tapa keskväljakul "Tervitame Eesti NSV vastuvõtmist NSVLiitu"
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond:
Grabi jt. 1988. aasta detsembris asutati Soomes senini tegutsev Eesti Muinsuskaitse Seltsi Tugi. Suur osa seltsi liikmetest jätkas tööd Eesti Komitees ja Eesti Kongressi istungjärkudel. EMS oli üks Balti keti eestvedajatest (23.08.1989). Muinsuskaitse seltsi panus laulvasse revolutsiooni: sinimustvalge taastamine eesti rahvus-värvideks ja rukkilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks (23. juuni 1988) Hirvepargi miiting Hirvepargi miiting toimus 23. augustil 1987 (MRP allkirjastamise 48. aastapäeval), kaks aastat enne Balti ketti. Eestvedaja: Molotovi-Ribbentroppi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), üritust juhtis Tiit Madisson. See oli esimene edukas poliitiline meeleavaldus ENSV's. MRP-AEG grupp loodi Pärnu Muinsuskaitse Seltsi varjus 15. augustil 1987. Algsed 7 liiget olid: Heiki Ahonen, Jan Kõrb, Lagle Parek, Tiit Madisson, Mati Kiirend, Jüri Mikk, Ilse Heinsalu.
Eesti taasiseseisvumine Ajalugu 9b klass Keidy- Anet Lavrikov Fosforiidikampaania Toimus 1987. a Rahvas tunnetas ühte- kuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting Toimus 23.09.1987.a Esmakordselt räägiti Hitleri- Stalini 1939. a salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumirahvastele. EMS ja ERSP loomine 1987. a lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988. a moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste
9. Mis on kodanikuosalus? Tooge näiteid Kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks heakorrakampaanias, Teeme Ära, loomakaitseühingus, õpilasesinduses. 10. Mis on kodanikualgatus? Tooge näiteid Kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve. 11. Millised on kodanikuosaluse vormid? Nimetage. Kodanikuosaluse vormid: Protestiavaldused – miiting, protsestimarss, allkirjade kogumine internetis. (Kodanikualgatuse vormid: protestialgatus, nõudev algatus, toetav algatus, altruistlik algatus.) 12. Mis on vabatahtlik tegevus? Millised on selle tunnused? lk. 50 Vabatahtlik tegevus – tegevus, millega tahetakse aidata abivajavaid inimesi või lahendada sotsiaalseid probleeme. Tunnused: Tegevus toimub inimese vabast tahtest; tegija ei saa rahalist tasu, kuigi võib
-tel aastatel said paljud kolhoosid peaosa oma tuludest tööstustegevusest · 1964. a oli Eestis põllumajanduses üle mindud rahapalgale · 1978. aasta lõpul venestussurve tugevnes suuresti · 1968. aasta paiku sai alguse dissidentlus Eestis · 1972. a nõudsid dissidentide grupid Eesti iseseisvuse taastamist · 1980. a oolinoored protestisid meeleavaldustega venestamissurve vastu · 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis peetud miiting taotles avalikult Eesti iseseisvuse taastamist · 1988-1989 toimus nn laulev revolutsioon · 1990. a tuli kokku Eesti Vabariigi kodanikkonna registreerimise alusel Eesti Kongress · 20. augustil 1991 rahvaliikumise survel läks Eesti poliitilistel jõududel korda kokku leppida koostööks ning NSV Liidu lõpliku lagunemise tingimustes taastada Eesti iseseisvus · 1994. a Vene sõjaväe väljaviimine tähendas päriselt okupatsiooni lõppu
fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp) Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise . 1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS) 1988.a moodustati I poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks sai Lagle Parek
a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. *IME 26. September 1987. Isemajandava Eesti kontseptsioon ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist. Savisaar, Kallas. *Üleminekuperiood üleminek turumajandusele. 90 aastatel, lõpp eesmärgiks oli oma rikluse taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson. *ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi oma riikluse taastamiseks, L. Parek 1988. *Rahvarinne loodi perestroika toetuseks, tõid sinimustvalge avalikkuse ette. Savisaar. *Balti kett 23. August 1989, Loodi MRP vastu ja Rahvarinne organiseeris seda. *Eesti Kongress esindusorgan. Kodanikud said valida. Tunne Kelam, 90 algus. Kultuurilised: EMS Eesti *Muinsuskaitse selts. 1987. A. Vabadussõja mälestusmärkide taastamine M
osavõtjaga Venemaa-meelne ''rahva tahte miiting'', millel avaldati meelt Ukraina uute võimude vastu. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: ''Venemaa, Venemaa, Venemaa'' ja ''Putin on meie president!''. Protestijad üritasid vahetada Ukraina lippu linnavalitsuse hoonel Venemaa lipu vastu aga see katse ei õnnestunud neil. Volodõmõr Jastuba üritas protestijaid hajutada, kuid teda süüdistati riigireetmises. Miiting avaldas Jatsubale umbusaldust ning valis tema asemele Sevastopoli ärimehe, Venemaa kodaniku Aleksei Tšalõi. Hääletusel otsustati luua omakaitseüksused, allutada miilits uutele linnavõimudele ning lõpetada Ukrainale maksude maksmine. 24.veebruar 24. veebruaril Krimmi peminister Anatoli Mogiljov teatas, et regiooni juhtkond kiidab heaks kõik Kiievi parlamendis vastu võetud seadused. Sevastopoli
*Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3.okt 1990 - Saksamaa taasühinemine 14
a.Nõukogude Liidu kooseseisu, vaid suurriigid leppisid selles omavahel kokku. MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Balti riikide iseseisvusele. Miitingust teatasid „Ameerika Hääl “ ja Moskva kesk TV. 23.08.1987. rahvuskoosolekul nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistmist(NSV Liidu juhtkond eitas nende olemasolugi) ja Nõukogude anneksiooni lõpetamist. Rahva teadlikus oma tõelisest ajaloost ja valmidus tõe eest seista oli kasvanud. Rahva enda algatatud miiting toimus 1. Korda 2.maailmasõja totalitaarse võimu all okupatsiooni tingimustes ja sellest võttis osa 2000-5000 inimest. Eesti pagulased organiseerisid 32. USA senaatori kirja NLKP peasekretärile Mihhail Gorbatšovile palvega mitte takistada Balti riikide MRP-le pühendatud miitinguid. See hoidis ära miitingu relvastatud laialiajamise. Hirvepargis toimunu oli Gorbatšovi avalikustamispoliitika.
Paldiski mber; mlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1939 algas baltisakslaste lahkumine Eestist. 1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17.06.1940 kirjutas J.Laidoner alla Narva diktaadile (20 000 punaarmeelast). 1940 JUUNIPRE: 21.06 toimus Vabaduse vljakul Moskva poolt organiseeritud miiting, kus nuti valitsuse tagasiastumist niing uue moodustamist. Samal htul moodustati "juunivalitsus" mida juhtis peaminister J.Vares. Algas puhastus Eesti riigiaparaadis, kus thtsad ametikohad lksid jrk-jrgult le kommunistidele. Organisatsioonide sulgemine (Isamaa ja Kaitseliit jne), lubatud oli ainult Eestimaa Kommunistlik Partei. EESTI INKORPOREERIMINE: Juulis saadeti riigikogu laiali ning kuulutati vlja Riigivolikogu ennethtaegsed valimised. Hletada sai ainult Eesti Ttava
o Jagatakse pakkidesse, rasked ja lihtsamad eraldi, antakse väärtused o Aitab ennustada projekti läbiviimise aega · Burn-up ja burn-down graafik o Down kui palju tööd veel vaja teha o Up kui palju tööd on tehtud o Burn-down võib olla ebaefektiivne, kui mõnel päeval on tehtud 10 stoorit ja juurde tulnud 10 stoorit jne. · Stand-up miiting o Jagatakse muresi o Selguvad probleemid o Tööpäeva algus o 10-15 min. o Põhilised 3 küsimust: Millega oled hakkama saanud pärast eilset stand-up-i? Millega saad hakkama täna? Mis on sinud takistused? Kasutatud kirjandus · www.kusmin.eu/wiki · http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development · http://en.wikipedia.org/wiki/Extreme_Programming#Values
rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. Eriarvamuste suhtes muututi sallivamateks. Eestlastel oli mitmeid deokraatlike rahvaliikumisi. Esimeseks rahvarohkeks sündmuseks osutus fosforiidikampaania. Avalikustati, et Moskva tahab rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Järgmine oli Hirvepargi miiting, mis oli poliitiline meeleavaldus MRP vastu. Rahvarinde loomise idee sündis telesaates ´´Mõtleme veel´´. Telesaates osalesid ja ideede autorid olid Edgar Savisaar ja Marju Lauritsin. Rahvarinne koondas rahvast ühistegevuseks. Edgar Savisaar tegi ka ettepaneku Rahvusraamatukogu kaablikraavi kaevamisele, mille inimesed ka vastu võtsid. 1988. aastal algas laulev revolutsioon. Eestlasi hakkas üha rohkem ja rohkem sellised rahvaliikumiste sündmused kasvatama
23, august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde moodustamiseks 14.17
1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine
juunil 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon Eestis. Selle käigus lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", valiti Riigivolikogu uus koosseis, mis oli tegelikult vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. 17. juulist, mil toimus Võiduväljakul suur miiting, on pärit fotod, millel nõuti Eesti astumist Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu. Fotodel on näha suuri juubeldavaid inimmasse, kes kõik on väga õnnelikud, kuid pole näha mitte ühtegi tanki ega relvastatud isikuid. Reaalsus oli aga see, et need fotod said tõe moonutamiseks ümber töödeldud Nõukogude Liidu poolt ja miitingul osales vaid käputäis inimesi, kust ei puudunud ei tankid ega ka relvad.
Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestijaid soovisid uut valitsust. Miiting kasvas üle mässuks ja sama päeva õhtuks teatas president Päts valitsuse välja vahetamisest. Algul ei saanud võimule ühtegi kommunisti. Juulis toimusid Riigikogu valimised. Selle võitis Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaadid, kuna tulemusi võltsiti ja rahvast hirmutati. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja ENSV(Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi) ja liideti Nõukogude Liidu kooseisu. 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda
järgmisel päeval sisenesid punaarmee tankid Tallinna · Valitsusliikmete plaan Rootsi põgeneda kukkus aga läbi ja nad arreteeriti ---- Eesti kaotas II maailmasõjas ligi veerandi oma elanikkonnast ~ 280 000 inimest Hävitati paljud suurlinnad Tartu, Narva, Tallinn. Katse iseseisvust taastada luhtus ning Eesti jäi ligi pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla. Taasiseseisvumine 20. augustil 1991 · 1987 fosforiidikampaania · 23.09.1987 Hirvepargi miiting · IME ettepaenk 1987 · 17.juuni 1988 Rahvarinde ettepanekul korraldatud 150 000 liikmega meeleavaldus · 11.september 1988 laulev Eesti · 12.november 1988 interliikumise miiting · 16.november 1988 suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Toompeal · 23. August 1989 Balti Kett · 15.mai 1990 Interrinde meeleavaldajad ründavad Toompead · 20.august 1991 Taasiseseisvumine, vene vägede liikumine Tallinna poole · 21
- 1990 Mis aastal jagunes Tšehhoslovakkia Tšehhiks ja Slovakkiaks?- 1992 Mis aastal langes Berliini müür?- 1989 Mis aastal sai paavstiks poolakas Johannes Paulus II?- 1978 Mis aastal sai Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidu juhiks?- 1985 Mis aastal algasid tööliste massilised rahutused Poolas?- 1980 Mis aastal sai Lennart Meri Eesti presidendiks?- 1992 Millal toimus Balti kett?- 23.08.1989 Millal teatas Nõukogude Liit enda laialisaatmisest?- 26.12.1991 Millal toimus suur Interliikumise miiting, kui üritati tungida Toompea lossi?- 15.05.1990 Millal Eesti taasiseseisvus?- 20.08.1991 Mis aastal toimus Eestis nn fosforiidikampaania?- 1987
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
soome ja baltimaad,vene impeeriumi koosseisus.20saj algul oli venemaa kiiret edasi arenenud.mahajäämus võrraldes teiste euroopa riigidega suur pealinn peterburg ja valitses tsar nikolai I.rahvusvahelised poliitikas,arendati agresiivssupoliitika.agresiivne poliitika tekkitas kokkupõrke jaapaniga(sooviti mõjuvõimu suurendamist aasias).vene- jaapani soda toimus 1904-05 (venemaa sai lüüa).kaotus tekkitas sisepingeid venemaal ja soodustas 1905 revolutsiooni teket.9jaan1905 toimus rahumeelne miiting või demonistratsioon(veerine pühapäev).algasid suured rahvarahutused(armee suurus veeriselt rahutused maha).17okt andis nikolai I välja maanifesti:1)rohkem sõnavabadust.2)koosolekute piidamise vabadust.3)riigiduuma valimisi.osaliselt luubadused täideti:1)valiti riigiduuma(piiratud valitustega).2)suurenesid poliitilised õigused.3)nõrgenes rahvuslik rõhutamine.venemaa vajas suuri muutusi ja reforme.tähtis oli agraareform:1)lammutati külakogukonnad.2)tekkisid iseseisvad talud
................................................................ 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett...................
1987ndal aastal, kui EKP Keskkomitee I seketär Karl Vaino rääkis, kuidas Eesti saab aidata toitlustusprogrammile kaasa fosforiidilademed. See toob kaasa roheliste politiseerumise, sest lahtine kaevandamine on keskkonnale väga kahjulilk, toob kaasa ka välistööjõu sissevoolu. 1. mai 'Fosforiit? Tänan ei!' Veel poliitikasse muinsuskaitseliikumine. Muinsuskaitse Selts tõstab küsimuse, et tuleb taastada kõik vanad mälestused jms. 14.juunil 1987 sanktsioneerimata miiting Riias I taoline kogu sotsialistlikus süsteemis. Küüditamise aastapäeval. 23. august ka Tallinnas esimene avalik miiting, korraldajaks MRP- AEG, Tunne Kelam üks osaleja. EKP Kk ja MN tühistasid oma 1985. a määruse fosforiidi katsekaevanduse rajamise kohta. Tekivad esimesed eraettevõtted - erataksod, toitluskoperatiivid. 1987 toimub see kõik. 1988 massiliikumise aasta. Algas Tartus 24. veebruar, organiseeriti Tartu rahu aastapäeva tähistamine.
venestuspoliitikale selgelt vastu. · Toimus Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine Tallinnas Hirvepargis miitingul, kus räägiti pakti olemusest, suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut aga väikse kokkusaaminea, kus olevat häbitult Nõukogude võimu mustatud ja neid kuulanud vaid üksikud "uudishimulikud". Tegelikult oli Hirvepargi miiting oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. (selle avalikustasid endised poliitvangid) 4.slaid · 10.14. juuni öölaulupidudel Tallinnas kogunes isamaaliseid laule laulma ligi 100 000 inimest. Lauluväljakul esitati kõik vähegi eestikeelsed ja eestimeelsed lood. Niivõrd mõjusad rahvaaktsioonid ei jäänud märkamata ka Moskvas · 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus Balti
Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike
tähendab, et kõigepealt alustasid läbirääkimisi SLV ja SDV (liiduvabariik - lääs; ja dem. vabariik - ida). Peale neid läbirääkimisi, vaatasid üle ühinemislepingu ja kooskõlastavad selle 4 Saksamaa okupeerinud riiki - USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa. Probleeme tekitasid erinevad eluolud, SLV's elati paremini kui SDV's. Gorbatšov tahab NSVL'i moderniseerida, kuid ei oska seda teha. 23. augustil 1987 toimub väike miiting Tallinnas, kus räägitakse, et MRP’l olid salalepingud, millest ei olnud eelnevalt räägitud. Sai alguse MRP AEG (avalikustamise Eesti grupp) liikumine. 1988. aprl loominguliste liitude pleenum, kus kasutati glasnosti täiel määral. Räägiti venestamisest, Eesti arenguperspektiivitusest, arenguvõimalustest. 1988. suvel algas laulev revolutsioon. Juunis sõidab K. Vaino Moskvasse, ning Moskvast tuleb Eestisse Vaino Väljas.
Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks. VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist
fosforiidikampaaniaks. Edasi hakkas rahvas looma poliitilisi ühendusi ja gruppe, näiteks Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG), mille eesmärk oli tuua päevavalgele 1939. aastal Hitleri ja Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23. augustil toimus Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus MRP-AEG eestvedamisel. 2. Ühiskonna politiseerumine Olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel etendas Hirvepargi miiting. Esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon loodi 1987. aasta lõpul Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus,
seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus. Sotsiaaldialoog läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendus välja kasvanud tavakodanike probleemidest hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm gruppi: 1) Seltsing mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena võivad tegutseda ka haiglad või õppeasutused. Protestiavaldus miiting või demonstratsioon, on huvide väljendamise viis, mis on seadusega lubatud. Demokraatia on tugev kodanikud kasutavad oma õigusi ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. Seaduspärane kohtuprotsess kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi.
1905. a revolutsioon Põhjused: eesti oli vene koosseisus, pärisorjus oli kaotatud, aga pärisorjuslikud igandid olid tugevad, 19. saj lõpul algas venemaal tööstuslik pööre Revolutsiooni käik: 1. algus- 9. jaanuar Venemaal Verise pühapäevaga (Talvepalee juures tulistati rahulikku protesti korraldanud tööliste pihta). 2. Hakkasid tekkima parteid, intelligents nõudis üldist valimisõigust. 3. 16. okt 1905 Praeguse Estonia juures toimus tööliste miiting, 94 neist tapeti. 4. Ülevenemaaline streik kõik streikisid. 5. 17. okt andis tsaar välja manifesti, millega lubati kokku kutsuda parlament. Inimestele lubati isikuvabadused (sõna-, kirjavabadus). 6. Osad leidsid, et eesmärk on saavutatud, teine osa sai alles nüüd õige hoo. 7. Eestis hakati looma parteisid: Tõnisson (Eesti Rahvameelne Eduerakond) tema algatusel tuli kokku Tartus ülemaaline rahva asemike koosolek. Tekkis tüli juhatuse valimisel
Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENE...
Mis viis Eesti taasiseseisvumiseni? 1987 1987 augustis loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp 23. august miiting Tallinnas Hirvepargis. See oli koos lätlaste ja leedukatega kokku lepitud 26. august ilmus ajalehes ,,Edasi“ IME ettepanek st. ettepanek viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva. 24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures 13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17
◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal sini-must-valge Põgenemiskatse Rootsi inimkaotused u 280 000 inimest territoriaalsed kärped industrialiseerimine sundkollektiviseerimi ne võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost 1987 kevad – fosforiidikampaania aug – MRP-AEG ◦ L. Parek 23. aug – Hirvepargi miiting 26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma dets – EMS ◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne ◦ E. Savisaar - rahvuslipp 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni – meeleavaldus lauluväljakul
1905 6. veebruar 1905.a. 1905 26. november Tartus revolutsiooni protestimiiting asutatakse Eesti Tartu Ülikooli aulas Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas 1905 aprill algavad politseiaktsioonid 1905 november Tallinnas revolutsionääride luuakse esimesed arreteerimiseks ametiühingud 1905 24. juuni Tallinna tööliste miiting Nõmmel 1905 november Tallinnas luuakse 1906 tegevust alustab Eesti esimesed ametiühingud Noorsoo Kasvatuse Selts (ENKS) 1905 10. detsember Tallinnnas ja 1906 12. august eesti kutselise Harjumaal kuulutatakse välja teatri algus: avatakse sõjaseisukord (kestab kuni 1908): "Vanemuise" uus teatrimaja algavad massilised vahistamised, (A.Kitzbergi näidendiga "Tuulte keelatakse koosolekud, suletakse pöörises")
umbes 20 000 osavõtjaga venemeelsed,kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis, soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: "Venemaa, Venemaa, Venemaa" ja "Putin on meie president!". Protestijad üritasid vahetada Ukraina lippu linnavalitsuse hoonel Venemaa lipu vastu, aga see katse ebaõnnestus[viide?]. Sevastopoli Linna Riikliku Administratsiooni pea Volodõmõr Jatsuba üritas protestijad hajutada, kuid teda süüdistati riigireetmises. Miiting avaldas Jatsubale umbusaldust ning valis tema asemele Sevastopoli ärimehe, Venemaa kodaniku Aleksei Tsalõi. Hääletustel otsustati luua omakaitseüksused, allutada miilits uutele linnavõimudele ning lõpetada Ukrainale maksude maksmine. 24. veebruaril valiti Sevastopoli linnapeaks Venemaa kodanik Aleksei Tsalõi. See oli vastuoluline samm, sest Sevastopolil pole tegelikult linnapead. Sevastopoli linnapea ülesandeid täidab tegelikult linna administratsiooni esimees, kelle määrab Ukraina
2.perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva reziimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud mitte üksnes NSVl impeeriumi, vaid varises kokku sotsialismimaailm (Euroopas) tervikuna 3.tagurlike jõudude riigipöördekatse 1991 augustis Sündmused 1985 märts Gorbatsovi võimuletulek 1987.88 fosforiidikampaania 1987 23 aug Hirvepargi miiting, MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) 1987 sept IME (Isemajandav Eesti) projekt, idee viia eesti majandusliku sõltumatuseni NSVL-st 1987 EMS teke (Eesti Muinsuskaitse Selts) 1988 2 veebr Tartu rahu aastapäeva tähistamine 1988 24 veebr EV 70. aastapäeva tähistamine 1988 apr loominguliste liitude ühispleenum · isemajandamisele ülemine · rahvusteaduste prioriteedi taastamine · avalikustamise süvendamine
Kaardistamise tähtsus Kaardistamine on inimkonnale vajalik olnud juba aegade algusest saadik. Isegi kurikuulsad Giza püramiidid on rajatud teatud täpsusega ilmakaarte suhtes ning kujutavad endast teadupärast Orioni vöö maapealset projektsiooni. Seega ei saa kaardistamisest praktiliselt mitte kusagil mööda vaadata ja seda nii ajalises kui ka ruumilises mõttes. Kaardistamine on petlikult lihtne toiming. Kaardistamine on põhimõtteliselt maailma mõõtmine. Kaardistamine pole seotud ainult matemaatikaga see võib olla nii poliitiline, spirituaalne kui ka moraalne. Sama põhimõtte järgi võib öelda, et kaardistamise andmed ei ole ainult arhiivipõhised, need võivad olla ka vaatluslikud, mälu järgi või ettekujutatud. Maailm vaadelduna läbi kaardistamise võib olla materiaalne või mittemateriaalne, tõeline või ihatud, terviklik või ainult üks osa tervikust. Ühesõnaga, kaardistamine võib piiritleda ja visandada mingi ala ükskõik, mis suuruses alate...