Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel ...
NL alustas, ei lubanud Lääne-Berliini kaupu vedada, õhusild Kahepooluseline maailm * Saksamaa lõhenemine * lõpetati NSVL poolt * 1961 Berliini müür Idablokk: juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-B & Lä-B, kommunitslikust kapitalistlikku liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas ...
NSV Liidu lagunemine 1990-1991 Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel 11.03.1990 Leedu taasiseseisvub 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks Balti küsimus rahvusvaelisel areenil 1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Balti küsimus rahvusvaelisel areenil
Kommuistliku süsteemi lagunemine 1)Nõukogude Liidu lagnemine (1991) Perestroika hakkas tasapisi väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone · võeti vastu keeleseaduseid
Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kukkus läbi. Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine 1987.a. loobuti Breznevi doktriinist ja Gorbatsov teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Majanduse allakäik Ida-Euroopa sots. riikides tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialismileeri riikides suurenes rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised, Moskva uuendus-poliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poola-1989.a
Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn. augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus: Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias, Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Fakte: Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Tema abikaasa oli Raissa Gorbatsova (5. jaanuar 1932 - 20. september 1999) ja neil on tütar Irina Virganskaja (1956). Eelnev: NLKP KK peasekretär Järgnev:
positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilisi ja majandusreforme, et muuta varem täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja viimaseks) presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis.
tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988
NSV Liit Liiduvabariigid Euroopa sotssüsteem 1985 Gorbatsov võimule; Perestroika Perestroika, reformid, alkoholi keelustamine; Glasnost; 1986 Katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas; 1986-1987 Baltimaades vabadusliikumine, peamiselt keskkonnakaitse loosungite all
ja glasnost v Korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlus v Üritas peatada võidurelvastumist v osutus välismaal ülimalt populaarseks v paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene v NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine Tegevus Nõukogude Liidu presidendina v valiti 1989 riigipeaks v märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks v toiduainekriisi ning liiduvabariigid taotlus saada suuremat iseseisvust v liidulepingu plaan v võim nõrgenes v loovutas koha Boriss Jeltsinile Tunnustus v Ajakirja Time aasta inimene 1987 v Time'i aasta ja aastakümne inimene 1989 v Nobeli rahupreemia 1990 Gorbatsov ja Eesti v külastas Eestit 1987.aastal v oluline roll taasisesisvumises v päästis valla protsessid, mille tulemusena sai Baltimaade iseseisvuse taastamine võimalikuks. Hilisem elu
6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene.
1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamine paljude maailma riikide poolt. Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. Augustiputsi läbikukkumist ära kasutades saavutasid iseseisvuse kõik liiduvabariigid. NSV Liit lakkas sisuliselt olemast ning lõpetas sama aasta lõpus ka ametlikult oma eksistentsi. Samal aastal juba varem oli laiali saadetud nii Vastastikuse Majandusabi Nõukogu kui ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sellega lõppes ligi pool sajandit kestnud Ida-Euroopa ja maailma suur vastasseis
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
Majandusliku poolepealt. Vabastati Saksamaa rahulepingu tingimustest, tehti sõjatehaseid ja teid. Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine ning elamustasemetõus. See areng sai olla ainult ajutine, Hitler vajas võimalikult kiiresti uut sõda. 3. Nõukogude Liidu loomine 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikut tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Liiduvabariigid mis sinna kuulusid olid: Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia, Aserbaizaan. Gruusia. Veristele jõudemonstratsioonidele vaatamata polnud kommunistide võim 1920.a veel sugugi kindel. Talupojad olid eritirahulolematud, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja kes alustasid mitmel korral mässu. 4. Stalinistlik NSV Liit Pärast Lenini surma 1924.a tõusis esile väliselt tagasihoidlikul partei peasekretäri kohal töötanud
laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Fakte Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Tema abikaasa oli Raissa Gorbatsova (1932-1999) Neil on tütar Irina Virganskaja (1956) Tänan tähelepanu eest!
Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Algas perestroika ehk uutmine. Reformide käigus toimus korruptsiooni- ja alkoholismivastanevõitlus, üleminek turumajandusele, sisepoliitikas liberaalsed reformid ja glasnost ehk uutmine, mitmeparteiline demokraatia. Ent majandusreform ei suutnud 1990.–1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust ja NSVL lagunes. Välispoliitiliselt üritas Gorbatšov peatada võidurelvastumist, NSVL sai demokratiseerumise toetuseks tohutuid välislaene, suhted Läänega soojenesid. Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989. aastal, Saksamaa taasühinemist 1990. aaastal, NSVL lagunemist 1991. aastal.
Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917 aastat. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest hiljem kasvasid välja poliitilised parteid. Gorbatsov püüdis laveerida reformieelsete ja vanameelsete vahel, rõhutades vajadust säilitada sotsialism. Majanduspoliitika kukkus läbi ja riigis süvenes kriis. Riigipöördekatse augustis 1991 Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt tõstatanud enesemääramise küsimuse. Mitmed liiduvabariigid võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool toimusid verised kokkupõrked. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Boriss Jeltsin Riigipöördekatse augustis 1991 Ilmselgeks sai, et Nõukoguse Liit oli oma aja ära elanud. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allkirjastamist püüdis võimule tulla Riiklik
mingit kindlat arvamust Kommunistlik Venemaa VSDTP (bolsevike) Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei. Juhiks oli Vladimir Lenin. 24. 26. oktoober 1917 korraldasid bolsevikud relvastatud riigipöörde. Moodustati valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. 1922. a moodustati NSV Liit ( Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ). Sellesse ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia liiduvabariigid. 1918 1920 a toimus Venemaal kodusõda. 1924. a Lenin suri. 1924 1953 a oli riigi juhiks Jossif Stalin. 20ndate aastate lõpust algas NSV Liidus taas uus majanduspoliitika (NEP), mille käigus toimus: · Indrustrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine ja plaanimajanduse kasutamine · Kollektiviseerimine talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajapidamisteks kolhoosideks Fasistlik Itaalia
NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad)
Faktiliselt ji Nukogude Liit unitaarriigiks.Nukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. leliidulisel Nukogude Kongressil otsustati nukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV hendada Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.Nukogude Liidu pealinn oli Moskva. Thtsaim pha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapev. Alates 1988 hakkasid Nukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ra kasutades vtma endale jrjest rohkem vimu. See viis lpuks Nukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Prast Nukogude Liidu lagunemist hendab osa endisi liiduvabariike Sltumatute Riikide hendus (SR). hiskonnas: lubatud oli ainult ks partei - K(b)P (levenemaaline Kommunistlik (bolevike) Partei) / hiljem NLKP. Ebasoovitava elemendi (Stalini vimalike rivaalide) vljaheitmine parteist; endised
Senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks, tekkisid alternatiivsed parteid, mis olid suunatud Kommunistliku Partei vastu, võeti vastu keeleseadusi jms. Osa liiduvabariike keeldus alustamast läbirääkimisigi liidulepingu uuendamiseks. Kõik see õõnestas Gorbatsovi jalgealust niivõrd, et NSVLi lagunemine muutus vältimatuks. 1991. aasta detsembris kuulutasid allesjäänud liiduvabariigid Nõukogude Liidu laialiläinuks. Sellega oli Nõukogude liit lagunenud ja ühes temaga ka sotsialistlik maailmasüsteem. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima, kuna teda juhiti algusest peale valesti. Ei saa loota häid tulemusi, kui rahvast ainult hirmutatakse ja valitsetakse jõuga. Varem või hiljem hakkab rahvas vastu ning sisemised vastukõlad on niivõrd suured, et võim hakkab kokku varisema. Sotsialistliku süsteemi puhul see nii ka läks.
3. Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndate...
a. asusid vanameelsed jõud rünnakule, nn. augustiputs. Võimu üritas haarata 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, kuhu kuulusid senine asepresident, kaitseminister ja KGB esimees. Augustiputs aga ebaõnnestus, sest selle vastu astusid välja Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas president B. Jeltsiniga. Augustiputs andis viimase tõuke NSV Liidu lagunemisele. Septembris tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust ning detsembris vormistasid ülejäänud endised liiduvabariigid NSV Liidu laialisaatmise. 25. XII 1991. a. pani Gorbatsov juba olematu riigi presidendiameti maha. Jeltsin võttis temalt üle "tuumanupu" ja kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks. Venemaa oli astunud uude ajajärku, tema ees oli avanenud tee tõeliselt demokraatlikuks arenguks.
Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt. Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL välja astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud. 4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul vabadusliikumist summutada? Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski
Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine 1985. a alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistliku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. NSV liidu vabamaks muutumine vähendas aga ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus iseseisvumisest ei olegi nii täitumatu kui see viimastel aastakümnetel paistis ning asusid aktiivselt püüdlema omariikluse taastamise poole. Esimene üldrahvalik liikumine Eestis perestroika ajal oli 1968. aasta fosforiidikampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustat...
jne. · 1990.a. 3.oktoobril kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik; samuti on SLV 1990-ndatel mänginud määravat rolli Euroopa Liidu tegevuses jne. Peep Reimer 5. NSV Liidu lagunemine (1991): (Vt. ka õpik lk.143-145) · Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest
aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamine paljude maailma riikide poolt. Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. Augustiputši läbikukkumist ära kasutades saavutasid iseseisvuse kõik liiduvabariigid. NSV Liit lakkas sisuliselt olemast ning lõpetas sama aasta lõpus ka ametlikult oma eksistentsi. Samal aastal juba varem oli laiali saadetud nii Vastastikuse Majandusabi Nõukogu kui ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sellega lõppes ligi pool sajandit kestnud Ida-Euroopa ja maailma suur vastasseis. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöörde katsed andis Eestile ja teistele Balti riikidele võimaluse omariikluse taastamiseks. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud
Kool Nimi Klass MIHHAIL GORBATSOV Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... 3 2. Elulugu ............................................................................................ 4 2.1 Perekond .................................................................................... 5 3. Kokkuvõte ........................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Mihhail Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. 3 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergeje...
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pa...
hinnapoliitika 2. Poliitiline kaart 1945 – 1991. 2.1. Paigutage numbritega loetletud maade hulgast sobivad õigesse lahtrisse. (Allajoonitud riigid ei sobi kummassegi lahtrisse.) 1 Tšehhoslovakkia 6 Soome 2 Ukraina 7 Poola 3 Ungari 8 Afganistan 4 Eesti 9 Kuuba 5 Gruusia 10 Austria NSV Liidu liiduvabariigid Sotsialismimaad 2,4,5 1,3,7,9 2.2. Nimetage Ida-Euroopa kommunistlike režiimide tekkimise põhjused. 2p Punaarmee kohalolek pärast Teist maailmasõda. Vasakpoolsete jõudude aktiivsus pärast sõda, olid tegevad vastupanuliikumises sõja ajal. NSVL prestiiži kasv – sõja võitja, lääneriigid aktsepteerisid mõjusfääri laiendamist (ja MRP realiseerimist)
Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus.
Venemaa/ NSV Liit 1917 1935 Sissejuhatus Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 1. aug 1914. aastal. Saksa-foobia. Pealinn nimetati 1914. a. St Peterburgist ümber Petrogradiks. Algas sakslaste kaupluste rüüstamine. Mobilisatsioon kulges edukalt, desertööre oli minimaalselt. Kõik tahtsid minna sakslastele "ära tegema". Kehtestati kuiv seadus. Kuid sõjas ei saavutatud kiiret ega kerget võitu. Pikaaegseks sõjaks polnud Venemaa valmis. Ebaedu püüti parandada ministrite vahetamisega. Saatuslikku rolli ministrite vahetamises hakkas mängima Rasputin (1868-1916). Veebruarirevolutsioon Raskusi tekkis linnade toiduainetega varustamises. Veebruari keskel 1917 kehtestati Petrogradis kaardisüsteem. 20. veebruaril vallandas Putilovi tehase administratsioon tuhandeid töölisi, sest toorainepuudusel polnud tehast võimalik käigus hoida. 23. veebr (8 märtsil) 1917 toimus Peterburis demonstratsioon. Oli rahumeelne. Järgnevatel päev...
Töölistel, puudus motivatsioon oma tööd hästi teha. 80ndate lõpus hakatakse vaikselt lubama eramajandusi. Seega hakkas tekkima ka omavaheline konkurents. Varem ei saanud kaupade hindu ei tõsta ega langetada. Nüüd see oli aga võimalik ning kaubavalik muutus mitmekesisemaks. Iseloomusta sündmuse arengut NSVL lagunemisel ning miks ei suudetud lagunemise protsessi kontrollida? Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Pärast NL lagunemist ühendab liiduvabariike SRÜ. Milliste sündmustega said alguse Eestimaal protestiliikumised ja miks ? Loodi interliikumine, sest rahvale ei meeldinud, et EKP järelandmisi ei teinud. Kodanike komiteede liikumine, selle eesmärk oli eest iseseisvuse taastamine. Baltiketi eesmärk oli nõuda baltikumile vabadust.
midagi tuli muuta. Koos Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal tuligi uute majandusreformide programm Perestroika. Koos perestroikaga tuli ka suurem liberaalsus ja vabadus liiduvabariikides. Tekkis ka mingil määral eraettevõtlus. Ühesõnaga hakkas kapitalism tahes tahtmata välja punnitama. See omakorda aga tekitas rahvusteadvuse kasvu, mis viis muuhulgas Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemiseni kaheks tiivaks. Baltikumist alanud liikumine, millele järgnesid ka teised liiduvabariigid, oli üks põhjustest, mis viisid 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni. Teine põhjus oli külm sõda, mis viis NSV Liidu ressursside lõppemiseni. Kui Nõukogude Liit oleks püsima jäänud, oleks pidanud vähemalt üks neist kahest asjast teistmoodi minema, kui mitte mõlemad. Seepärast tuleb mõelda ajalugu ümber, et hakata oletama, milline oleks elu tänapäevases Nõukogude liidus. Oletame, et NSV Liit oleks võitnud külma sõja. Sel juhul oleks lääs selle
ja tuligi võimule keegi moskvameelne kommunist, see toimus 1968. aastal. Breznevi doktriini (1968 Tsehhi kriis 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel 12. Hrustsovi "sula" *mõistis hukka Stalini isikukultuse *suhete parandamine kõikide välisriikidega *rehabiliteerimine- küüditatuid ning sõjavange lasti koju *majanduses muutused- Liiduvabariigid hakkasid ise oma majandust juhtima *eesmärgiks USA-le järgi jõuda ja mööda minna
NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, sinna kogunesid maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud . Juhtis Adolf Hiltler. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. SS- Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline H.Himmler. Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel.
Tegevuse lõpetas VLO ja Saksamaa ühinemine. · Vähenes KP juhtroll, presidentaalne valitsemisvorm. · Tekkis tüli uuendusmeelste ja vanameelsete jõudude vahel, Gorbatovi majanduspoliitika kukkus läbi, ta kaotas palju pooldajaid. Tekkis kriis. · Vene Föderatsioon Boriss Jeltsin. Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud. · Gorbatov kukutati, riigipöördekatse augustiput likvideeriti. · Liiduvabariigid iseseisvused, eesotsas Eestiga. · Sõltumatute Riikide Ühendus SRÜ kogus jõudu, Gorbatov lahkus, NSVL saadeti laiali. Vene Föd. · Rumeenia probleemid, diktaator Ceausecsu. EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE. · 1986, fosforiidikampaania. · 1987, esimene poliitiline ühendus MRP-AEG, tehti Hirvepargis meeleavaldus Baltimaade olukorra näitamiseks. · 1987 lõpus, loodi esimene demokr. org. Eesti Muinsuskaitse Selts ja
Erandiks Jugoslaavia, kus oli valitsejaks Tito, teiseks Albaania, kus oli tegemist Jugoslaavia abiga. Hiina. kommunistid tulid võimule oma jõuga. Kujunes 2 kommunistlikku riiki: NSVL ja Mongoolia, kes oli sõltuvusest NSVList Euroopas tekkis 9 sotsialismileeri riiki: 1. Poola 2. SDV 3. Tsehhoslovakkia 4. Bulgaaria 5. NSVL 6. Ungari 7.Rumeenia 8. Jugoslaavia 9. Albaania Aasias: 1. Mongoolia 2. Hiina 3. Põhja-Korea 4. Põ-Vietnam ->vietnam Ameerikas: 1. Kuuba NSL Liiduvabariigid: 1. Venemaa 2,Ukraina 3. Eesti 4. Läti 5. Leedu 6. Valgevene 7. Moldova 8.Armeenia 9. Gruusia 10. Usbeki 11. Tadsiki 12. Kõrgõstan 13. Kasashtan 14. Turkmeni 15. aserbaidzan Moodustavad kokku Sotsialislku sõprusühenduse va. Hiina, Põ-Korea, Albaania, Jugoslaavia Destaliniseerimine Stalini isiku kultuse hukkamõistmine Iseloomustas üheparteivõim. Võis olla näiline mitmeparteisüsteem, aga võim kuulus siiski ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus
1964 kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK jaanuaripleenumini 1987, kui riigi ametlikuks poliitikaks kuulutati perestroika. 7. Missugused muutused maailmas viisid vastaseisu lõpuni ja kommunistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemiseni? Tulenevalt plaanimajandusest oli riigi majandus pidevalt hädas elanike varustamise toidu ja tarbekaupadega. Hoolimata NLKP KK algatatud uutmisest 1985. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu,] mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.[viide?] 1991. aasta 8. detsembril Venemaa, Ukraina ja Valgevene presidendi sõlmitud Belovežje lepinguga otsustati Nõukogude Liit laiali saata. Nõukogude Liidu lagunemine jõustus NSV Liidu Ülemnõukogu ülemkoja, NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu deklaratsiooniga nr 142-H 26. detsembril 1991.[1]
ametlikult. §47. NSVL LAGUNEMINE I Gorbatsov püüab NSVL koos hoida · 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. · Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. · 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd oli seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. · 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. · 20
NSVL LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSVL koos hoida: 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma.
laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus . Sellel üritusel võttis osa pea 300 000 inimest . Üks kõige tähtsamaid 1988. Aasta sündmusi oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine , millega veelkord kinnitati liiduvabariigi ülimuslikkust Eesti Nsv territooriumil ja deklareeriti et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Kuigi Moskva reageering otsusele oli eitav. Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid. 1988. aasta jooksul on näha et eestlased olid juba ärganud ja hakkasid tegutsema. Aasta lõpuks juba tekitasid survet Moskva vastu . 1989. aasta lagas Eesti keele riigikeelestamisega . Juba veebruaris hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. 1989. aasta üks märkimisväärsemaid ettevõtmisis oli 23
6. NSVL kokkuvarisemine. Kommunismi kokkuvarisemise põhjused NSVL-s: 1* majandus oli jõudnud kriisi, valitses toiduainete ja tarbekaupade puudus, 2* riigis alustatud perestroika ja glasnost äratasid rahva, algasid rahutused, 3* NSV Liiduga vägivaldselt liidetud rahvad nõudsid iseseisvuse taastamist, 4* NSV Liidul polnud jõudu võidelda kõigi rahulolematute vastu, 5* lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist. Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn
Kätlin Kukebal 12A Miks lagunes Nõukogude Liit? Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL) oli aastatel 1917 1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompart...
aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, ? BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-Blokk & Lääne-Blokk, * Liiduvabariigid juht: USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, raudne eesriie *Sotsialismileeri moodustasid Moskva kontrolli all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. *Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul
Kokkuvõte Omariikluse taastamine 1991. aastal 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsa...
• Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud raske kodusõjaga. • Alates 1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem. • Lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile (NSFV) laienes võim ka Ukrainale, Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale. NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) – ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, – tegelikkuses tähendas Vene impeeriumi taastamist keskusega Moskvas, – kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. Majanduspoliitika • 1920datel polnud kommunistide võim päris kindel, rahulolematud talupojad sundisid muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. • NEP (Novaja Ekonomitšeskaja Politika) Majanduspoliitika - NEP • Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga
glasnost ajaloo "valgete laikude" täitmine avalikkuse kujunemine kaadrireform poliitilise süsteemi ümberkorraldamine - 1990 Gorbatsov NSVL president mitmeparteisüsteemi teke vastuolude teravnemine keskus liiduvabariigid vahel; Vene NSFV versus NSVL "suveräänsuste paraad", Konstitutsiooni paragrahv 6 tühistamine, liidulepingu väljatöötamine 1990- 1991 rahvusküsimuse esilekerkimise ootamatus
Novembris 1918 Saksamaal alanud revolutsioon andis Nõukogude Venemaale ajendi rahuleping tühistada · 1918-20 toimus Kodusõda · 1920. aastate algul oli olemas 6 vormiliselt iseseisvat nõukogude vabariiki: Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia. 1921 moodustasid kolm viimast Taga- Kaukaasia föderatsiooni. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus nõukogude liiduvabariigid allutati kärk-järgult keskvõimule.Ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1936. aastal kaotati Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Aserbaidzaani ja Gruusia Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 1924 moodustati Kesk-Aasias Turkmeeni NSV ja Usbeki NSV, 1929 Tadziki NSV,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
