- koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu - Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) - Tsükliõpe - individuaalne tagasiside: tekstitunnistused - Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). - Võrdlev koolikorraldus uurib hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis - Võrdleva koolikorralduse allikad: - Euroopa haridussüsteemid: annab ülevaate nii riikide kui teemade kaupa kodanikukasvatus, IT, haridusstandardid, elukestev õpe jne
Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika - Steiner pedagoogika Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe Õppimine tegevuse kaudu Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Tsükliõpe Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 1) Eurydice 2) OECD - viib läbi PISA testi 3) UNESCO 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. ·Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu ·Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis ·Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus ·Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapsepõlve, tuleb soodustada nängimist.Laps
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860
omasse, kus liikus algul Izmalivo ja siis Narva polgusesse majorina Ta tegi Venemaa keisririigi teenistuses edukat sõjalist karjääri ja osales alates 1762. Aastani kõigis Venemaa keisririigi poolt peetud sõdades Sai Liivimaa kindralkuberneriks ja jäi sellesse ametisse kuni surmani Tegevus Liivimaa kubernerina 23.aprill 1765. aastal - talurahva õigus vallasvarale, mõisakoormised määrati kindlaks 29.aprill 1765. aastal - koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisadesse Kumbagi määrust ei täidetud täiesti korralikult, sest täielik kontroll mõisnike üle puudus. Tegevus Liivimaa ja Eestimaa kindralkubernerina 1775. aastal Katariina II poolt Balti kubermangude ehk Balti provintside kindralkuberner aastast 1783 Tema ajal moodustati Liivimaa kubermanguvalitsus Pooldas Balti erikorda, samuti püüdis parandada ka lihtrahva olukorda
Eisen von Schwarzenberg - ratsionalistist kirikuõpetaja, töötas välja mitmeid agraarprojekte, alustas rõugete vastu pookimisega. Hupel - kirikuõpetaja, moodustas seltse, levitas raamastuid, koos Peter Wildega (arst) andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus..." · Haridus Põhjasõda andis tagasilöögi ka haridusele. Esialgu jäi hariduse edendamine üksikute kirikuõpetajate teeneks. 1739. aastal kehtestati kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduse kava kohustus kehtis vaid neile 7-12 aastastele, kes polnud kodus lugemist selgeks saanud. Miinimumnõuded: · Iseseisev piibli lugemine · Iseseisev lauluraamatu kasutamine · Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine 1765. aastal Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, nõuti, et igasse kihelkonda, ka suuremasse mõisa asutataks kool. Samas suur roll koduõppel, kirjutamisoskus oli siiski haruldane Eestimaa kubermangus rajati koole veelgi aeglasemalt.
Ajalugu Nõukogude Liit 9. Klass Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust. V: Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil polnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? V: Võimude vägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Mis moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? V: Suurküüditamine nõrgendas metsavendlust oluliselt. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970. aastatel? V: Peamiseks võistlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalik...
tuntuks saanud uudsetest pedagoogilistest vaadetest lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid Komensky pani aluse klassitunni süsteemile. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastuZimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. · Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. · Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara.
kõikvõimalike elualade üle. MAJANDUS 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussaadusi, imporditi tööstus- seadmeid ja tooraineid HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele Loodi uusi kõrgkoole - Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts.
Suureks tähtsaks sündmuseks oli ka laulupidude traditsiooni taastumine ja suursündmuseks kujuneski 1947. aasta üldlaulupidu. Need muutusid omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. Lisaks soodustasid kultuurihuvi ka linnastumine ja rahva haridustaseme tõus. Kasvas ajakirjanduse, raadio televisiooni osatähtsus, mis aitas kaasa kultuurilevitamisele. Nõukogude võim kõrvaldas iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teiste nõukogude vabariikide kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolige õppejõud märgistati rahvavaenlasteks. Selleks pooleks olid enamasti humanitaarainetega ja ajalooga seotud inimesed. Hakati ka põhjalikult õpetama NSV Liidu ajalugu. Algul kehtis ENSVs 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. Pärast seda veel veidi aeg hiljem 1970ndatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Kuna koolidelt nõuti
Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest. Rahvaharidus Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. · koole vähe · õpetajad (köstrid) ise väheharitud · koolihooned peaaegu puudusid 1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne'i ettepanekul koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa. Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamist ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 1774.a. andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 1787.a. anti välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja
kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasiumide vähendamine. Seni märksa suuremat rõhku pandi ka kutseharidesele- rajati uusi kutsekoole, tehti õpilastele mitmeid soodustusi.1934-40 oli kutsekoolide õpilaste arv juba 13 000.
3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1
Väikeseid ja keskmise suurusega koole tuleb kaitsta, sest nendes koolides on tugev side kooli ja kodu vahel, mis on hea hariduse alustalaks. Ta ei leia, et praeguse korra säilitamine suurendaks kihistumist ja õpilasrännet. Sest uue haridusreformiga suureneks see veelgi. Maalelavad noored saaksid kõrgemat haridust ainult suurtematest linnadest ja see muudaks hariduse neile palju kättesaamatumaks ja veel suurendab see survet linnagümnaasiumidele veelgi. Ta loeb praeguse koolikorralduse plussiks ka seda, et on olemas ka nn õpikallakuga koolid, kuhu saavad koguneda need õpilased, kes tahavad paremat haridust ja on nõus selle saamiseks tugevalt pingutama. Repsi arvates peaksime me võtma enda vigadest õppust. Paarteist aastat tagasi madala sündimusega aastatel suletud lasteaiad on hea näide. Me peaksime kõik üheskoos optimaalset kooli võimu säilitama ootuses ja ka teadmises, et sündimus Eestis nii madalaks ei jää.
Alles sajandi teisel poolel 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis PIETISMI peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. Venemaaga KAPITULATSIOONILEPING, mis säilitasid nende eesõigused. läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse Põhjasõja lõpetas 10. septembril 1721 sõlmitud UUSIKAUPUNKI rahu. teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. RATSIONALISM kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas
kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Andekamatele määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. 9. Haridus · Koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte, kooskõlastati programmid · Koolireformi teine etapp teostati 1937 lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda, nelja klassiline algkool + 5 klassiline progümnaasium+3-klassiline gümnaasium või 6 klassiline algkool+3klassiline reaalkool+3klassiline gümnaasium. · Senisest suuremat rõhku pandi kutseharidusele, rajati kutsekoole, õpilastele tehti mitmeid soodustusi
Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Võeti vastu koolikorralduse kava, mille järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud. 4. Talurahva omavalitsused loodi vallakogukonna näol, mis olid mõisniku kontrolli all. Talupoegadesse puutuvad funktsioonid koondusid Vallakohtusse, vallakohtud
piires või õppida individuaalõppekava järgi; · moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; · osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; · saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; · saada sõidu- ja muid soodustusi; · saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; · pöörduda oma õiguste kaitseks haridus- ja teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; · õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. Õppekoormus Ühes õppenädalas on viis õppepäeva
avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid muutuseks koolikorralduses , gümnaasiumi õpilastel on õigus olla valitud kooli hoolekogusse , kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli ruume , raamatukogu, õppe- , spordi- , tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt koolis kehtestatud korrale . Saada soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linna volikogu poolt kehtestatud ulatusest ja korras , saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta , samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta , saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt , saada meditsiinilist ja psüholoogilist abi koolis viibimise ajalm jm. Tugiteenuseid , kasutada õppepäevadel einestamiseks sööklat ja puhvetit , turvalisuse leidmiseks on sul õigus kaitsta ennast , eemalduses kiusajatest , pöörduda oma õiguste kaitseks kooli
Suurtes maa-asulates hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus senisest likuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahfva seotus enda ja vanavanemate kodukohaga. Maaelanikkonna linnastumine viis kokkuvõttes rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude vabariikides kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õeptajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeldati rahvavaenlaseks ja vallandati. Põhjalikult muudeti ka üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppeprogramme, eriti humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV liidu ajalugu. Alguses kehtis 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele.
Ühtlaselt tugev algteadmiste baas on igasuguse õppimise jaoks väga vajalik. Nagu maja ehitades peab vundament olema ideaalselt sile, loodis ning väga tugev, peaks ka vähemalt põhiharidus olema üle riigi ühtlaselt väga heal tasemel. Kui nüüd maja ehitamise näite juurde tagasi tulla, on praegune vundament kahjuks kaldus, konarlik ja kohati ka murenev. Koer on maetud koolikorralduse ja haridusministeeriumi kehva töö alla. Miks ma selles nii kindel olen? Võimekaid õpetajaid on palju, hariduse jaoks vajalik riistvara (ruumid, õppevahendid) on tasemel, kuid iga uus valitsus on veendunud, et just nende tolle hetke ideed on maailma parimad ning nüüd saabub suur läbimurre ning revolutsioon. Tulemuseks on haridussüsteem, mis on iga valitsuse tõugata-tõmmata ning millega sammu suudavad pidada vaid vähesed
toetavad loodusteaduslikku uurmismeetodit Edasised uuringud PISA 2009 keskendub taas lugemisoskusele, PISA 2012 matemaatikale ja PISA 2015 loodusteadustele Järgmistes uuringutes hinnatakse lisaks ka õpilaste võimet lugeda ja mõista elektroonilis tekste PISA tähtsus maailmas PISA on kõige nüüdisaegsem ja põhjalikum rahvusvaheline uuring, mis hindab õpilase sooritust ja kogub ühtlasi taustateavet õpilase, tema perekonna ja koolikorralduse kohta "PISA-uuringu eduga kaasnes huvi Soome koolide vastu välismaal" (Postimees, 16.12.2007) Ameeriklased PISA uuringust http://www.youtube.com/watch?v=xwPKIWamGyA Kasutatud kirjandus http://www.pisa.oecd.org/ http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/pisa http://uudisvoog.postimees.ee/161207/esileht/valisuudised/301788.php?pisa-uuringu-eduga-ka http://www.youtube.com/watch?v=xwPKIWamGyA Aitäh tähelepanu eest!
Rahva eneseteadvuse kasv Kõrtsidest võõrdumine Hakati hävitama muinasusu paiku Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ratio lad mõistus Üleolev suhtumine vagadusse Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) Koolikohustuse kehtestamine Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse · Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid · 18. saj. II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus · 1731.a. esimene teadaolev maarahvakalender · 1766.a. Hupeli esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus..." Pärisorjuse kaotamine Eestis: Mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet (18
ja suhtlema, lugeda artikleid ja saada sisust aru, tõlgendada graafikuid jne. PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridussüsteem. Need uuringut toimuvad iga kolme aasta tagant. Uuritakse 15-aastasi õpilaste teadmisi ja oskusi, kis näitavad nende valmisolekut täiskasvanu eluks. Hindamine toimub kolmes valdkonnas: lugemine, loodusõpetus ja matemaatika. Samuti õpilaste kohta kogutakse taustateavet, perekonna ja koolikorralduse kohta, mis võib aidata leida põhjused tulemuste kohta. PISA uuringut näitavad osalevate riikide haridussüsteemi efektiivsust, tugevusi ja nõrkusi. Soome edu PISA uuringutes 2006 PISA uuringutes osales 155 Soome kooli. Osalevad koolid suhtusid uuringutesse tõsiselt ja keegi osalejatest polnud uuringutest keeldunud. OECD keskmine oli 92%, mis võrreldes teiste Euroopa riikide on suurem. Aga võrreldes ka teiste Põhjamaadega, koolist kõrvaldamise
talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Kultuur 1.Koolid Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud: •Koole oli vähe. •Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. •Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. •1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Kuusalu pastoril Eduard Ahrens, kes koostas 1843.aastal uuesti eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttist ta põhjaeesti keskmurde 2.Religioon • Vene aeg: Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Kuna
Waldorfpedagoogika · Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe · Õppimine tegevuse kaudu · Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Rudolf Steiner (1861--1925) · Tsükliõpe · Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused · Kollegiaalne juhtimine · Waldorfkoolid - kunstiline aspekt kasvatuses ·Lapsekeskse kasvatuse eelised ja ohud ? Mõelgem sellele: kool kui erinevate meetodite sümbioos kas ka tavakoolis, kas ka mulle ? Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad. Rahvusvahelised võrdlusuuringud Võrdlev koolikorraldus uurib: Hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis Võrdleva koolikorralduse allikad: (1) Rahvuslikud koolisüsteemid Ülevaade Euroopa haridussüsteemidest: Eurydice http://www.eurydice.org Ülevaade maailma riikide haridussüsteemidest: UNESCO http://www.unesco.org. OECD http://www.oecd.org/els/education
a) Uue põhiseaduse vastuvõtmine b) Rahvusühtsuse propageerimine c) Kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele 5) Nimetage riigid, kes olid Eesti olulisimad väliskaubanduspartnerid 1930-te aastate 2 poolel? Suurbritannia ja Saksamaa olid suurimad, järgnesid Soome, Rootsi ja Läti Milliseid kaupu Eesti välja vedas? Või, peekon, munad, metsamaterjal, paber, tekstiil, põlevkiviõlid Impordis domineerisid? Tööstusseadmed, keemiakaubad 6) Eesti koolikorralduse aluspõhimõte oli ühtluskool Tartu Ülikooli kõrval domineerisid veel järgmised riiklikud kõrgkoolid: a) Kunstikool Pallas b) Tartu Kõrgem Muusikakool c) Tallinna Tehnikum d) Tallinna Konservatoorium e) Riigi Kõrgem Kunstikool
Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm Hupel. Peale Põhja sõda olid koolide tingimused ning edasiarendamised kehavd. Koole oli vähe, ning õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel.1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremassemõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täielikku rakendamist ei leidnud. Eestimaa kubermangus oli koolide rajamine veelgi aeglasem. Lugemisvara aga vaatamata kooliolude kesisusele levis siiski koduõpetamine ja seetõttu oli vaja emakeelset trükisõna. Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. XVIII sajandi II poolel
eelkõige Eesti huve, muudeti NSV Liidu majandusmonstrumi ripatsiks ja jäi võõrvõimu juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti NSV omamoodi ,,näidisliiduvabariigiks", suure impeeriumi ,,vaateaknaks". Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel oleva ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Põhjalikult revideeriti õppeprogramme. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8-klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis.
1708 toimus Vinni lahing. Veneased küüditasid Tartu ja Narva kodanikud Vnemaale ja lasid Tartu linna õhku. 1710 Vene väed sundisid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinna alistuma. Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla. 1721 lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad. 1739 ilmus esimene täielik eestikeelne piibli tõlge. 1765 Liivimaa(kindralkuberner George von Browne) Maapäev võttis vastu koolikorralduse kava. Põltsama pastor A. W Hupeli algatusel asutati mitmeid koole(Adaveres, Vana- Põltsamaal). Saaremaa ühendati Liivimaa kubermagnduga. 1783 kehtestati asehalduskord. 1797 lõppes asehalduskord ja taastus Balti erikord Katariina surma tõttu eelneval aastal. Esimest korda kasutati Eestis viljapeksumasinat. 1802 J. W. Krause taasavas Tartu Ülikooli. 1802 Eestimaal võeti vastu talurahva seadus. Majutusmaksu tasuma nüüd rahas mitte viljas ega heintes nagu enne
kooliõpetajad. · õpetajad Erilist tähelepanu tuleks hakata pöörama õppemetoodilise kirjanduse fondile. Kui jäädakse olukorda, kus süsteemset täienduskoolitust riikliku õppekava või mõne muu reformi rakendamiseks ei kavandata, peaks sellele vähemalt kooli tasandil mõtlema hakkama. Väga vähestel õpetajatel on isiklik erialaraamatukogu. Seda enam on vaja püüda kooli raamatukokku koondada infot ainedidaktika, õpipsühholoogia, koolikorralduse jt valdkondade kohta. Kindlasti loeksid õpetajad erialakirjandust rohkem, kui nt netiaadressid oleksid kättesaadavaks tehtud. Koolijuhile on selline analüüs vältimatult vajalik kooli käsutuses oleva raha otstarbekaks planeerimiseks ning meeskonnatöö arendamiseks kõigi õpetajate, raamatukogutöötajate, lastevanemate jt osavõtul. Tahavad ju kõik olla hästi informeeritud õpilastele hea õpikeskkonna ning õpetajale meeldiva töökeskkonna loomise võimalustest. 10
Oluliseks peeti siiski ainult kommunistlike autorite loomingut ja tegevust, kuna eesmärgiks oli nõukogude reziimi kindlustamine ja nõukogude kultuuri juurutamine. Näiteks ühelgi rahvaüritusel ei lauldud ainult eesti keelseid laule, vaid pidi olema ka kindlasti vene pärast loomingut. Kirik: mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Kirik lahutati riigist, keelustati kirikus käimine. Haridus: koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem. Keskharidus muutus kohustuslikuks, kuid see viis kokkuvõttes siiski hariduse allakäigule, kuna tunnistuse said ka need, kes tegelikult poleks seda väärinud. Vähenes kõrge tasemega haritlaste arv. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel tingitud kolmeks: kodueestlasteks, väliseestlasteks(läänes) ja Venemaa eestlasteks. Eestlaste kogukond välismaal tekkis Teise
seotud valgustusideede levikuga. Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: Pietistid- ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikkusest Ratsionalistid- ühiskonna hädad tingitud soitsiaalsest korraldusest (pärisorjus) Rahvaharidus Põhjasõja järel halvad tingimused hariduse edastamiseks: Koole vähe (peaaegu puudusid) Õpetajad/köstrid väheharitud Browni tähtsamad ettepanekud: 1765 – võeti vastu koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda või mõisa. (täit rakendamist ei leidnud) 1774- andis Browne välja intruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki peast + teadsid palveid. 1786/87- oli Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist, katekismust. (aabitsad, lauluraamatud) Vaatamata kõigele suur osa talurahvast siiski oskas lugeda. Õpiti
Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud. Tartu Ülikool oli suletud, koole oli vähe, kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel ja õpetajaks oli enamasti kiriku köster. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Mõisnike arvates talupoegadel haridust polnud vaja ja sellepärast see nõue täit rakendamist ei leidnud. Talurahval levis siiski koduõpetamine. Nende lugemismaterjal koosnes Piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender. Tartu Ülikool taastati alles 1802. aastal ja õppetöö toimus saksa ning ladina keeles.
Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti keeles, Kool asus mõned taluhoones, tegutses talviti. 1765. võeti vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist- ei tehtud. Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üpris palju, enamjaolt õpiti lugema just kodus. Piibel, palve-ja lauluraamat. Maarahva kalender 1731. aastal. Willmanni rahvajutud said kuulsaks! 11) Kes oli Johann Wilhelm Krause? - Projekteeris Tartu Ülikooli hooneid, oli arhidekt, hiljem ka professor. Samuti ka kivisilla projekteerija. 12) Kes olid baltimaadevalgustajad ja nende eesrindlikud mõtted
18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad ratsionalistidest kirikuõpetajad olid J. G. Eisen v. Schwarzenberg ja A. W. Hupel. Haridus ja lugemisvara 18.sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol.
nõretavad haavatud naised ja lapsed kuulidest läbistatud laipade kõrval. Vanaema kükitas kätega abitult vehkides verises poris, põlvedel purustatud peaga Ennu laip. Meie 3 põlvkonna lastele võib niisugune suhtumine tunduda naljakaski, kuid need lapsed olid ju surma ja sõda näinud, niisiis on nende koshmaaride võimendamine eriti elajalik. Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Täielikult lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele. Kooliharidus jagatakse kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Erakoolid suletakse, koolikohustust pikendatakse aasta võrra, alustatakse 7-klassilise hariduse juurutamist (kehtestatakse 1944, lõplikult viiakse ellu 1958), keskkooli võetakse kõik soovijad
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on: Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aad...
alal hakkas kujunema pärast 1816; 1819.a. talurahvaseadusi, seadused sisaldasid nõudeid ka koolivõrgu väljaarendamiseks. haridusreformide eesmärk: koolivõrgu laiendamine ja hariduse korraldamisel riigi osa tugevdamine Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (2) 1802 asutati Venemaa Rahvahariduse Ministeerium, millele allutati kõik koolid peale Maria asutiste. Ministeerium töötas välja uue haridusseaduse ja koolikorralduse alused. Avalik õppeasutuste süsteem / peamiselt linnades Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (3) LINNADES elementaarkool – 2 aastat / madalam aste; maakonnalinnas maakonna e. kreiskool – 3 klassi; kubermangulinnas kubermangu gümnaasium – 3 klassi; õpperingkonnas ülikool. (Tartu Ülikool 1802) Avalike õppeasutuste vähesuse tõttu tegutsesid linnades ka eraõppeasutused. Kõik koolid olid ettenähtud eranditult ainult poeglastele.
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf koolis toimub ...
ehitamiseks, ehitustööd lõppesid 1773 · 1764 kehtestasid mitmed Väina-äärsed mõisnikud talupoegadele eraseadused · 1764 sai Põltsamaa pastoriks August Wilhelm Hupel · 1765 - Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks. · 1765 - Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse. · 1766 asutas arst Peter Ernst Wilde Põltsamaale trükikoja · 1766 1767 ilmus iganädalaste annetena A. W. Hupeli ja P. E. Wilde koos tööna esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." · 1767, suvi kutsus Katariina II Moskvasse valitud esindajad, arutamaks keisrinna poolt kavandatud uut seadustekogu
J.G.Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise. Helle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.a. Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat. 1765.a koolikorraldus Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Balti provintsiaalseadustik ehk Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu koostati 19.saj. Provintsiaalseadustik kinnitas veelgi Balti erikorda. See aga ei meeldinud Vene avalikule arvamusele ja 1860.a vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Kindralkuberner ja tema ülesanded
ka sel ajal tegutses kasvatajana. Esiteks endakasvatajana, kes ei õppinud vaid selleks, et professoritelt eksamitel vajalikud hinded saada, vaid töötas ja otsis, et võidelda kätte oma seisukoht, mis usuteaduses ei ole kerge ülesanne. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. 1918 1925 oli P. Põld Tartu Ülikooli kuraatoriks. Ta omab suurimaid teeneid meie rahvusliku ülikooli rajamisel ja ülesehitamisel. Aastast 1920 oli Põld ülikooli pedagoogikaprofessoriks. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis-metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. Last, but not least Peeter Põld oli kasvatajaks ja oma pedagoogiliste veenete teostajaks ka
KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad hooned riigistati, kogudus pidi päris kõrget üüri selle eest maksma. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga. Hakati korraldama noorte suvepäevi (1957), et juurutada välja leeris käimist. Ilmalikud matused ja pulmad said pidulikkust juurde. Taheti õhutada vaenulikkust kiriku suhtes. HARIDUSOLUD: Likvideeriti sõjajärgne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem, hakati lähtuma NSV pedagoogika tõdedest. Humanitaaralad ja nende õp sattusid ideoloogilise surve alla. Süvendatult hakati õpetama NSVL ajalugu. Tunnusjooneks sai klassivõitlus ning vene ja eesti rahva ajalooline sõprus. Vallandati paljud EV aegsed õpetajad, st kooliõpetuse tase langes. ENSV kehtestati alguses 7-kl ja alates 1959.a 8-kl kooliharidus. 1970.a. muudeti keskharidus kohustuslikuks
1920. a. suveks jõuti koostada ühise kaitse- konventsiooni projekt, kuid see nurjus Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikti tõttu. Peale seda üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, kuid takistuseks sai Soome välispoliitilise kursi muutmine. Soome otsustas läheneda skandinaaviamaadele. Neutraliteediseadus võeti 1938. aastal vastu kuna Eestil puudus üha pingestuvas Euroopas reaalne jõud oma erapooletuse kaitsmiseks. 4. Kultuur Muutused hariduses, probleemid- koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. * Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. * Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused. * Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka
uppunule jne). 12. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku A.T. Helle, G. Browne? Anton Thor Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Andis 1739. a. andis välja (põhja)eestikeelse piibli. (esimene tervikuna eesti keeles ilmunud piibel) George Browne oli kindralkuberner. 1765. aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. 1765 avaldas Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisatesse. 13. Selgita: aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. Aadlimatrikkel nimekiri, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Restitutsioon reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Pearahamaks Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19
Ratsionalism · pastorkonna toetus · jagati kasulikke näpunäiteid, elutarkusi · kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust pärisorjus August Wilhelm Hupel ja Peter Wilde ajakiri Lühike Õpetus. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia Riia toomkool. Seal töötas Herder, kes tutvustas eesti rahvaluulet Euroopas. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes trükikoda. 1765 - Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava · rahvakool kõikidesse suurematesse mõisatesse · 18. saj lõpuks oskas lugeda üle poole eesti talurahvast 1739 anti välja esimene eestikeelne Piibel Anton Thor Helle 1731 esimene maarahva kalender TALURAHVASEADUSED 19. SAJ I POOLEL Eeldused · võimul oli Aleksander I uuendusmeelne, euroopalik, valgustusideedele avatud · Venemaal valitsev pärisorjus oli läänemaailma naerualuseks · majanduslik kriis
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
magnetofone otsima. Maarahval lubati käia aina rohkem ja rohkem linnas teatris, kinos ja näitustel. Maadel hakkas samuti juurduma linklik eluviis. Väikesed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni ja pidi hakkama linnas käima koolis. Seega mõtekam oli linna üle kolida ja siis maaelu hakkaski maha surema ja linnas hakkas rohkem rahvast elama. Kuna kõik võimalused olid seal olemas ja tekkis koguaeg ka uusi. HARIDUS NL likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti kasutusele nõugkogude vabariikides ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud kuulutati rahvusvaenlasteks ja vallandati. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu ja vene keelt. KIRIK Vormiliselt tunnistati usuvabadust, aga kirikud riigistati ja hakati igasuguseid takistusi tegema. Nende eesti pidi maksu maksma ja Tartu ülikoolis kaotati usuteadusosakond. Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada
haldusastmeil saab võtta vastutuse vaid juhul, kui neile on eraldatud (või on olemas) vajalikud ressursid (aeg, raha ja kompetents). Optimaalse ressursikasutuse töötab välja haridusökonoomikaga tegelev üksus; – Eesti riik vajab süsteemseid haridusuuringuid ja asjaomast institutsiooni vähemalt üld- ja kutsehariduse teenindamiseks; – eesti keele, eesti hariduse sisu ja koolikorralduse kaitseks tuleb tegelda hariduse ökoloogiaga, mis säilitaks ratsionaalse Eesti koolikultuuri põhiväärtused ja välistaks juhuslikud, kuigi kooliuuenduslikuks kuulutatud reformid. Käesoleval ajal on haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument elukestva õppe strateegia. Elukestva õppe strateegia eesmärgid ja meetmed toetavad konkurentsivõime kava „Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
