vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid. Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM. Kammkeraamika: Kasutusel savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna selliselt kaunistatud savinõud on väga tüüpilised leiud, siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM Nöörkeraamika: Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab
Miks on aja jooksul see ümber hinnatud? - Tooge 3 näidet, mis iseloomustavad Kunda kultuuri -Seoses asulakohtadega veekogude ääres, ei elatud pidevalt - seoses tööriistadega valmistati kivist, puust ja luust, ebakorrapärase kujuga ning lihvitud vaid servalt -elatusaladega tegeldi korilusega, küttimisega ja kalapüügiga. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal tasemel. * Savinõud, mis olid ilustatud *Tööriistade valmistamisoskused olid arenenumad *kõrge kunstitase Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli Kunda ja kammkeraamika kultuurist kõrgemal tasemel? *Tegeldi loomakasvatusega *Algeline maaviljelus *Kvaliteetsemad tööriistad ( nt venet) *Savinõud olid ilustatud ning paremini valmistatud Missuguseid uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? *Kindlustatud asulad nt Asva *Põldude jäänused nt Soho-Loo
Jõulud eesti rahvakalendris KRISTINA GREBENJUK RP174 Jõulud Jõulud (Lõuna-Eestis ka: talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Traditsioonid Maja ehtimine Rikkalikud piduroad Jõulukuusk Kingitused Jõuluvana, päkapikud Jõululaulud Jõulukuusk Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Jõuluvana Jõuluvana ehk jõulumees on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja. Jõulutoidud Piparkoogid Mandariinid Verivorstid Hapukapsas Kõrvitsasalat Jõuluturg Jõuluturg on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal. Aitäh tähelepanu eest!
nn kodaelamu NEOLIITIKUM Alguseks 5000-1800 eKr savinõude või keraamika kasutuselevõtt. Savinõud valmistati savist. KAMMKERAA- Ümarapõhjaliste Küttimine, Enamasti jõgede Tähtsamaid surnuid MIKA 4000 eKr savinõude kalastamine, korilus. ja järvede ääres, sängitati asula välispind ilustatud, mõned territooriumile, peamine tööriistade mererannal, vahel elamu materjal kivi. väikesaartel. põranda alla. Pandi Elamud asetsesid kaasa noake, ridastikku kõõvits ja ehteid.
5. Milline barokk palee sai üle Euroopa eeskujuks, kirjelda seda. Versailles loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Parki iseloomustab reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 6. Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Inglise park on enamjaolt looduslik ja naturaalne, geomeetrilises prantsuse pargis on aga loodust parandatud ja ilustatud. 7. Mille kaunistamiseks kasutas barokk sisearhitektuur maalikunstnike teeneid? Laemaalid. Tavalised taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. 8. Millises Eesti linnas oli enne II Maailmasõda ilusat barokkarhitektuuri, miks? Narvas, kuna see oli kaubateede sõlmpunkt ja Rootsi riigi idapoolne tugipunkt. Kogu äri ja kaubandus käis läbi Narva. 9. Millise linna rajas Peeter I Neeva kaldale, miks? Mis rahvusest oli enamus arhitekte?
Rahvarii ded Sofia Baitala Eesti keele B2.1 kursus Mis on rahvariided? ◈ See on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti ◈ Eestis tähistasid rahvariided rahvuslikku kuuluvust ◈ Kujutasid endast keerulist märkide süsteemi ◈ Viidati kandja sotsiaalsele seisundile, perekonnaseisule ja eale 2 Rõivaste Töörõivad jaotus Pi iv ise du rõ im rõ lik ad iv ud Kä ad Rõiv ad 3 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Käised ehk lühike pluus ◈ Pikk seelik 4 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Liistik...
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr ) 1. Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda
Kujutati joonistamine. ilu ja kujutamist. Olulised tavalist, Vanade värvikirevus. Lühikesed tunnused, lihtsat elu. meistrite Tundeline erivärvilised ajaperioodi Tõetruu. Ei kopeerimine, kujutamine. pintslitõmbed, d ilustatud. tavalise elu 19.saj algus efektsed 19. Saj teine idealiseerimin kuni sama värvilised kolmandik e. sajandi varjud. Hea kuni 19. Saj 19. Saj keskapik. looduse lõpp
otsest eeskuju neil ei olnud, seega kasutati seda, mida kasutada saadi. 7. Klassitsistlikud maalid olid tasakaaluka, sümmeetrilise ja rahuliku ülesehitusega. Tavaliselt oli maalil vaid kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja selle taga tühi, peaaegu detailideta taust. 8. Lineaarne maal on minu jaoks ühtlustatud ja üldistatud, seevastu maaliline maal on detailne, elutruu ja kergelt ilustatud. 9. Kuulsaim kõrgklassitsismi maalikunstnik Prantsusmaal oli kahtlemata Jacques-Louis David, kelle teost “Horatiuste Vanne” pidasid kaasaegsed revolutsioonilise vaimuloodi selgeks väljenduseks. David-i teisedki teosed on seotud suure Prantsuse revolutsiooniga.
hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Sellel perjoodil jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Sammuti selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekiv ning Läti ja Leedu alalt pärit merevaigu ning Karjala kiltkivi kasutamine. Samuti ilmusid uued täiustatumad tööriistad. Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis. Hakatakse valmistama kangast riided ja vooliti mõningaid väikseid loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena. Üpris palju on leitud sellest
oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuste kaudu. Tänu sellele suudame märgata elu ilusamana. Minu jaoks peab kirjandusteos andma emotsionaalseid tundeid ja mõtteainet. Kindlasti peaks olema ka side peategelasega. Tähtis on saada aru tema mõttemaailmast ja tegude põhjustest, sest kui ma ei suuda leida empaatiat tegelase suhtes, siis muutub raamat igavaks. Väärtuste poolest tahan ma raamatust saada teada tõde ja mitte niivõrd ilustatud kujul lugu, sest üks hea raamat peaks näitama, et hea ja halb käivad koos. Minu arust peab kirjandus ka andma meile mingisuguse õppetunni mida võibolla saaksime ka oma elus kasutada. Sõnakunstil on suur mõju. Kirjandus aitab meil tulla toime argieluga viies meid korraks reaalsusest välja, näidata maailma teistsugusena ning aidates leida lohutust. Iga teos võib meile midagi õpetada, oluline on see lihtsalt üles leida.
kasulikum oli tulekivi, millel olid teravad ääred, Eestis kasutati ka kvartsi. Suuremateks tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Kivikirved oli ebakorrapärased ja seoti käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja tähtedega.(tehti kammiga sellepüräast kutsuti ka kammikeraamika kultuuriks). Umbes 3000 eKr hakkas eestis levima uus arheoloogiline kultuur, nöörkeraamika. Savinõusid ilustati nöörjäljenditega ja nad kujutasid paati välimuselt, hoolikalt lihvitud, kirvetel tuli silmaauk.Nöörkeraamika rahvas tegeles loomakasvatusega ja viljakasvatusega. 2).Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi
Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. MÕISTEID: Muumia - Kuivatamise teel kõdunemise eest kaitstud surnukeha. Vaarao - Egiptuse valitseja. Püramiid - Vana-Egiptuse monumentaalne teravatipuline kivist haudehitis ruudukujulise põhjaga ja kuninga hauakambriga sisemuses. Sfinks - Vana-Egiptuse skulptuur inimese või püha looma peaga lõvi, kuningavõimu sümbol. Obelisk - Kivist neljatahuline sammas, terava tipuga ning ilustatud kirjadega. ISIKUID: Ehnaton - Egiptuse suurim reformaator ja oli Egiptuse valitseja 14. sajandil. Cheops - Egiptuse vaarao 2589-2566 eKr. Suurim pärand Cheopsi püramiid. Tutanhamon - Egiptuse vaarao, temal on siiamaani teadaolev ainus rüüstamata hauakamber. Sai troonile 10-aastasena. Hatsepsut - Egiptuse valitseja u 1490-1468 e.Kr. Dzoser - Egiptuse vaarao 28. saj. algul e.m.a. Ülem-Egiptuse valitseja, kes liitis pärimuse järgi Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks 3000 a. eKr
raiutud hauakambrite suudmed avanesid idast lähtuvatele päikesekiirtele. Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja tema perekonda ning nende kujutamine oli kunstnike peaülesanne. Kadunud on senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena, isegi haiglasena. Tema näo omapära on rõhutatud ja psühholoogiline iseloomustus on keerulisem. Ta pilk on unelev ja tal on salapärane muie. Teda ei ole ilustatud ja ta mõjub elavana, kuid siiski valitsejalikult üleolevana. Paljult on Ehnatoni kujutatud abikaasa ja tütardega. Avameelselt ja veenvalt on näidatud nendevahelist soojust ja hellust. Valitseja keha ebatäiuslikkuse kõrval on silmatorkavalt ilusad tema perekonnaliikmete portreed. Eriti kuulus on kuninganna Nofretete värvitud lubjakivist portreebüst. See on suursugune üldistus, mis ometi mõjub reaalsena ja elavana
Vineeri tükk , mis kuulus nagu uks, seest poolt on välja lõigatud väiksem tükk ja selle asemele asendatud õhuke vineer, kuhu oli põletusmasinaga välja põletatud ühe kuulsa piiritus joogi firma Jack Daniel’s ja seejärel lakkiga kaetud. Vineerid , mis kuulusid nagu seinad olid teine-teis külge fikseeritud väikeste rööbastega .Uksele on ise tehtud lukk kahest naelast ,et ust võiks fikseerida, ning korralikult kinni panna. Kast on seest ilustatud peeglitega ja dioot lambiga põhjal ,et valgustada ilusasti pudeleid.
Ka pole nad sama elusarnased, kui naturaalsed portreed Nigeeria kunstnikelt. Looduse mõõtmine ja kogu kuju korrapärasus on nii võrdselt balansis, et jätavad meile mulje elusarnasest, kuid kaugest ja elujõulisest. ,,See kombinatsioon geomeetrilisest korrapärasusest ja looduse mõõtmisest on iseloomulik kogu Egiptuse kunstile. Saame seda kõige paremini õppida reljeefidelt ja maalidelt, millega olid ilustatud hauakambri seinad. Sõna 'ilustatud', on tõsi, et see oli mõeldud vaid surnud inimese hingele. Tegelikult ei olnud need tööd loodud nautimiseks. Ka nemad loodi ,,elus hoidmiseks". Kord sünges kaugminevikus, oli olnud tava, kus võimuka mehe surma korral lasti tema teenrid ja orjad temaga hauda kaasa minna. Nad ohverdati, et mees saabuks surmajärgsesse ellu sobilikku teed mööda. Hiljem hakati neid õudusi pidama kas liiga julmadeks või kulukateks ja kunst päästeti
Mida suurem on kandidaatide hulk, seda rohkem saab olla valivam. Järgneb kandidaatide sõelumine ehk ebasobivate kandidaatide väljajätmine. Sõelutakse välja inimesed, kes sobivad antud ametikohale. Sõelale jäänud kandidaadid kohtuvad töölevõtmise küsimuses otsustamisõigust omavate isikutega. Selline teguviis aitab säästa firmal aega ja vahendeid. Firma ei tohi kandidaate diskrimineerida soolisel, rahvuslikul, religioossel jne. pinnal. Samuti ei tohi esitada ilustatud või väärinfot täitmisele tulevate töökohtade kohta. Taotleja sobivuse hindamisel konkreetsele töökohale võetakse aluseks need taotleja omadused, mis on seotud konkreetse tööga. Kasuks tuleb ka kohanemisvõime, õppimisvõime, stressitaluvus ja eelnev töökogemus. Organisatsioon võib kandideerijalt paluda esitada järgmisi dokumente – CV koos kaaskirjaga, sooviavaldust, motivatsioonikirja ja soovitukirja. Konkursi võitnud isik kutsutakse tööle.
) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe. vLinnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune paasraketega kaev. vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse. vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel hoiupaigana. vMoskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg viisid Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi.
Kreeka kunst · Arhailine ajajärk (600- 480 eKr) · Klassikaline -//- (480- 323 eKr) · Hellenistlik -//- (323- 30 eKr) Templid 6. Saj eKr- vanimad säilmed, algul ehitati puidudst, ei olnud aknaid. Dooria- kõige lihtsam, algupärasem, neil puudud baas, kannelüürid e. triibud Joonia- sambad läksid peenemaks, tekkisid tetailid, alla tekkis baas Korintase- ülemisel osal on kujutatud taime, rohkem ilustatud. Iktinos- Arhitekt Kallikrates - Arhitekt Parthenon- Jumalanna Atheena tempel http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur/akropol/index.html Kõik pildid saab sellelt lehelt
Raamatu sihtgruppi on raske määratleda, sest juba minu peres luges teose läbi kolm inimest, kes erinesid üksteisest mitmeti: soo vanuse ja huvide poolest. Võib-olla ühendabki antud raamatut lugevaid inimesi uudishimu meediakõmu vastu, kuna raamatust on palju räägitud-kirjutatud ning kriitikud on seda kiitnud. Tegelaskond on väga lai ja värvikas, teosest käis läbi vähemalt 20 erinevat inimest. Neid on kirjeldatud selles mõttes väga valimatult, et midagi pole ilustatud ega mainimata jäetud, isikutest luuakse selge pilt. Raamatu sõnavara ja kõnekujundid on samuti värvikad ning jutud selles raamatus pole just kõige süütumad. Esitatakse palju kontsertide kirjeldusi, nende eel- ja järellugusid ning muljeid nendest; festivalidel käimisi; kuulumist erinevate bändide koosseisu ning arengut koos nendega; joominguid, pidusid ja muuhulgas ka vaimuhaiglas viibimist. Sealt siis pärinebki palju erinevaid karaktereid
Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõikamiseks kasutati tulekivi, kvartstükke. Elanikud- europiidne päritolu. Kammkeraamika kultuur.( neoliitikum) 4 aastatuhat v umbes 2500 e.Kr. jõudsid eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Kaunistatud täkete ja ilustatud lohukestega. Täkkeid tehti ilmselt kammi meenutava riistaga. Tööriistade valmistamine kõvasti arenenud. Maeti asula territoorimile, vahel elamu alla. Lahkunule kaasa midagi. Kõrgekunstitase. Vooliti loomi, linde, lootes et need kaitsevad . Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal.
oleks seljas kaks kleiti. Kanti palju ehteid, vahel ka lausa kahtekümment sõrmust. Kanti ka vöösid, et pihta veelgi rõhutada. Riietus meestel Rüütlid kandsid erinevatest nahkadest tehtud rüüsid. Rüüde all olid kas villased või linased pikad särgid. Püksid oli jalgade ümber, et oleks parem liikuda. Lisaks kanti pikki saapaid. Inglise keskaja traditsioon Kui keegi tähtis isik suri, siis pandi ta ilustatud paadi peale ja saadeti avamerele. See oli kombeks, kuna arvati, et Jumal võtab lahkunu merel oma hoole alla. Nii tehti ka Tristaniga kui arvati, et ta on surnud. Muusika 1859. aastal valmis Richard Wagneri reformooper ,,Tristan ja Isolde", kust on pärit ka kuulus pala: ,,Liebestod". Filmis oli kasutusel Anne Dudley looming. Üheks neist oli näiteks ,,Wedding Cortege". Muusika ,,Liebestod": http://www.youtube.com/watch?v=fktwPGCR7 ,,Wedding Cortege": http://www.youtube
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi) Gabrielle Bonheur Chasnel sündis 19.augustil 1883. aastal Saumuris ja suri 10. jaanuaril 1971. aastal. Ta oli prantsuse moelooja ning 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia (Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone.) Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud
Läänemere pind umbes 30 meetrit ja Eesti pindala suurenes märgatavalt Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid
1654 aastal tehtud löögikell. See oli väga osavalt eksponeeritud, et alla oli sätitud peegel klaas, kust siis peegeldus kella sisemus. Kella kõrval seintel oli kohe kaks suuremõõtmelist portreed ühe vene kunstniku poolt, kes olevat töötanud Eesti pinnal umbes 30 aastat ja kellele meeldis kasutada modellideks eesti inimesi. Kõige rohkem avaldasid muljet Sadovnikovi maalid Tallinna vanalinnast, mis olid joonistatud ulmelise täpsusega. Proua küll ütles, et need olid ilustatud, aga minu meelest paistsid need välja nagu fotod vanalinnast, mis tehtud lihtsalt väga hea valgusega. Üks maal oli tehtud nii, et näha olid vanalinn ja paberitehas Tartu maanteel. Ülejäänud oli tühermaa. Kõik Sadovnikovi maalid olid väikesemõõtmelised. Kuna kogu galerii oli täidetud põhimõtteliselt ainult eesti kunstnike või eestist joonistatud maalide ja muude kunstiväärtustega, siis väga eredalt jäid meelde Konrad Mägi üks maal, mis kandis vist nime ,,Maastik"
Mees kardab oma kaunitarist ilma jääda ning käitub vastavalt sellele, kuidas naisele meelepärasem on.Lõbus ning rõõmsameelne poiss sulgub enesesse ning eraldub täielikult maailmast. Novell annab pildi sellest, missugune on vanemate mõju lapsele ning sellest, kuidas inimene oma eraklikkuses täielikult muuutub. "Smaragd" on novell, mis kirjeldab seda, kui erinev on meeste ja naiste maailm. Naised elavad unistustes ning romantilises ja ilustatud maailmas. Mehed armastavad aga asju ratsionaalse pilgu läbi vaadata. Üks paarike istub öise taeva all, tütarlaps on tähistaevast vaimustatud. Ta naudib hetke ning selle romantilisust. Mees ei näe selles aga midagi erilist ning tahaks kohe asja kallale asuda, nii suudlebki ta tüdrukut. Tüdruk aga pettub, solvub ning jookseb minema, jättes mehe ükskõikselt õlgu kehitama. Novell ,, Teine Kohvikann" räägib vaeslaps Katjast, keda taheti algselt lõbutüdrukuks müüa, kuid
Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks. Nüüd ihkas peategelane taplust, et kaitsta oma au kõrge senjööri silmis ja võita Kauni Daami armastus. Peale kangelasteo sooritamist pakkus lahing seiklust, mille lõppvaatuseks oli kohtumine armastatuga. Trubaduurid laulsid armastusest, mängides äsja avastatud riimiga. Trubaduuride luules võeti kasutusele riim, millega seni oli vahel harva ilustatud proosat. Riim muutis värsi rütmilist struktuuri ja järelikult selle väljendusvõimalusi. Iga rida eraldus selgemini teistest, muutus muusikaliseks fraasiks. Trubaduurid ei olnud ainult luuletajad, vaid ka heliloojad ja tihti oma luuletuste-laulude esitajad. Kuid sagedamini nad usaldasid esitamise elukutselisele lauljale, keda nimetati zonglööriks. Uus lüürika oli lauldav ja kõlas nagu muusika. Selle põhizanrit nimetati kantsooniks ehk lauluks
Kahjuks Leif suri, pärast seda nad küll loobusid esinemisest kuid tegid seda Leifi nimel ja neil läks väga hästi see. Selle filmi tegelased on Galda Hudik Theatre liikmed. Filmi rezissööriks on Lena Koppel, kes on sündinud Rootsis ning õppinud filmi Berliinis ja Zürichis. Film on väga tõsieluline ja räägib ka sellest, kuidas inimesed suhtuvad erivajadustega inimestesse. Minu arvates pole selles filmis midagi ilustatud, kõik on nii nagu tegelikus elus ka on. Erivajadustega inimesed on tihtipeale väga hea iseloomuga ja sõbralikud, kuid paljud ei taha nendega tegemist teha tänu nende puudele või siis välimusele. Inimene ise ei saa sinna midagi teha kui ta selline on, aga tihti ei saada sellest aru ja lihtsalt on ükskõik kõigest. Filmis Alexil oli ka nendest ükskõik, kuni ta õppis neid tundma ja sai aru, et nad on samuti väga erilised nagu ka kõik teised inimesed ja see on ka tõsi
vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga. Lõuna pool kanti nagu öeldud rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder. Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid. Rõivastus on kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on tähtis keha kaitsev funktsioon,
Väiksemaid savinõusid võidi tarvitada taldrikutena. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga tublisti arenenud. Kammkeraamika kultuur Umbkaudu 4000. Aasta paiku ekr levis Eestis uus arhieoloogiline kultuur. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammerkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Mitmed leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikseid loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi, millest osa oli kasutatud ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000
Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates oli teose sisu hästi kirjutatud, autoril oli hea kujutlusvõime. Samuti meeldis mulle see filosoofia, mida siin teoses väga palju oli. Teose lõpp, see kuidas Dorian ennast ära tappis, lüües noaga enda kõiki tema patte peegeldavat portreed, oli huvitav ning veidi üllatav. Teose halvaks küljeks tooks näiteks pikad ja imelikud, ilustatud kirjeldused mis raamatus pidevalt olid. "Kui ta läks männipuust maalimislaua juurde, mis asetses kõrgete kardinatega kaetud akna all, tõstis Dorian Gray kuldse pea patjadelt ning vaatas teda kahvatu näoga ja pisarais silmadega." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: See, et ilu ja noorus ei ole igavesed, kõik jäävad kunagi vanaks ning noorust tuleks hoida ning
lööviks, millest keskmine oli külgmistest kõrgem. Kujunes kiriklikuks ehitiseks. Apsiid on koht altari või kohtuniku jaoks, valgnik on osa akendele. Säilinud on vaid vähesed ehitised, neid kasutati kas ehitusmaterjali saamiseks või hävisid linna täiendamise käigus. Skulptuur. Skulptoreid peeti rumalateks käsitöölisteks. Kopeeriti Kreeka skulptuure, iseseisvalt arenes Rooma skulptuur kolmel alal: portreeskulptuur (skulptuure ei ilustatud, olemus pidi näha olema, emotsioonide puudumine, püüti jäljendada ja jäädvustada tulevastele põlvedele oma esivanemaid, kujusid kanti kaasas paraadidel, Augustinuse ajal karm realism esialgu taandus, kerkis esile idealiseerivam laad; skulptuurid usu teenistuses, valitsejad, riigipead, võimu kindlustamise vahend; Keiser Augustinuse marmorkuju), reljeefikunst (Rooma reljeef oli realistlike ja dokumentaalselt täpne, kujuneb ajalooline, allegooriline ja dekoratiivne reljeef; riigi
Kujutised ebareaalsed, sümboolsed, tinglikud, figuurid moonutatud. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Eeva paradiisiaias. Saint Lazare katedraal, Autun. Skulptuure kasutati ka altarite kujundamiseks ja skulptuurid seisid vabalt ruumis (vabafiguurid). Populaarne motiiv krutsifiks, mis tähendab ristilöödud Kristust. Krutsifiks Lichtensteini lossist Kujutati piinatud, kannatavad keha. Seda ei ole ilustatud. Naine ja deemon. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel. Maalikunst Enamasti tegu seina- ja laemaalidega. Teemaks imed, piiblilugude illustratsioonid ja kurjad jõud. Erksavärvilised. Laemaalingud St. Michaeli kirikus Hildesheimis. Miniatuurmaal Rohke ornamentika, ruumi kujutise taandumine, usuline temaatika, riietus endiselt hästi voltis ja kaetud ornamentikaga ning ei järgi keha. Miniatuurmaalid olid fantaasiarikkad,
kohale). · Ehnaton oli algselt Amenhotep III (vaarao 14. Saj eKr Uue riigi ajal), muutis usu monoteismiks (üks jumal=, kus kõik pidid kummardama Aton'it. Aton oli kiirgav päikeseketas. · Kadunud oli senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha oli kujuatud lõdvana, pehmena ja isegi haiglasena. Näo omapära on rõhutud ja psühholoogiline iseloomustus on keerukam. Vaaraole on antud unelev , äraolev pilk ja salapärane muie. Teda pole ilustatud, ta mõjub elavana ja maisena, kui siiski valitsejalikult üleolevana. · Tihti kujutati teda koos perega, naisega Nofretete ja kolme tütrega. Väimees ja võimu pärija võttis nimeks Tutanhamon, kes tegi asjad tagasi nii nagu varem. · Tutanhamoni haud avati 1922. Panused annavad täiusliku pildi matusekommetest ja selleaegse kunsti iseloomust. Muumiat übritsesid kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Muumia nägu oli kaetud kuldse maskiga
Lõpp oli teosel üsna etteaimatav, kuigi tihti on raamatud õnneliku lõpuga, siis elulisematel raamatutel on siiski kombeks lõppeda mitte tingimata kurvalt, kuid ilma peategelase õnnejoovastuseta. 9. Autori jutt oli ladus ning mõistetav, kohati oli kerge samastuda ning tegelastes tunda ära tuttavaid inimesi. Kohati oli sõnavara üsna ropp, kuid minu jaoks aitas see luua parema pildi olukordadest ning mõjus paremini kui mitmed ilustatud tekstid. Teades praeguste noorte sõnakasutust, oli Henno raamat selles osas väga tõetruu. 10. Minule meeldis raamat väga ning soovitaksin kindlasti seda ka teistele. Lugemine sujus kiiresti, kirjanik suutis kogu raamatu vältel kasutada kõikvõimalike roppusi ning kõnekeelt, kuid ei muutunud sellega labaseks. Kindlasti on see väga hea raamat näitamaks, küll veidi võimendatult, kuid siiski reaalselt eksisteerivat osa meie ühiskonnast. TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM
akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Nii realismis kui ka maastikumaalis on tähtsal kohal väljanägemine, olgu see siis reaalne või ilustatud. Vaatlemine on see, mis peab vahendama sisemist ja välist maailma, vaimu ja mateeriat. Sageli on maastikumaalid muudetud ebainimlikuks, inimesi ja nende kannatusi näha pole. Mõlemad suunad muutsid mingil määral inimeste väärtusi, eks realism aitas inimestel aru saada, et alati pole välimus kõige tähtsam, vaid loeb sisu. Maastikumaalidel ei annagi loodust väga ilustada, sest see on juba loomulikult seda, aga need maalid näitavad kui võimas ja kaunis võib loodus olla
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirik...
olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed,
enda kunst polnud väga arenenud, nõnda hakkas hiina kunst jaapani kunsti tugevasti mõjutama. Heiani perioodil hakkas arenema jaapani traditsiooniline kunst ehk Yamato-e, peamised teemad maalidel on loodus, kuulsad paigad, 4 aastaaega. Muromachi perioodil mõjutasid Zeni mungad suuresti maalikunsti, levisid väheste pintslitõmmetega ning väheste detailidega tusimaalid Azuchi-Mamoyama perioodil olid maalid väga suured ning tihti kulla ja hõbedaga ilustatud Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidi või paberi peale Jaapanis on väga hästi arenenud kalligraafia Makimono ajaloolised või religioosed krundid seletamisega Kakemono seinapilt, mille saab rullida Kunstnikud ei huvitunud inimkeha realistlikust kujutamisest Yamato-e Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
surma puhul saab luua uue reaalsuse. Van Herpen tõlgendab selle konseptsiooni abstraksesse 10 osalisse väljapanekusse. Nostalgiline esteetika on kontrastiks õudusäratava loomusega, milleks on mumifitseerimine. Keerukas paeltest töö matkib iidse mähkimise tehnikaid, et luua dünaamilisi siluette. Metalltraadid ja korseti vormidest moodustatud sfäärilised mantlid, päitsenöörist kleidid ja seelikud. Kuldse, pronksi, kreemjas ja vanaroosi värvi naharõivad on ilustatud kuldse fooliumiga, lõhenenud pulkadest ja erinevatest metallahelatest. Iga ese illustreerib van Herpen`i kõrgmoodi. Tulemuseks on jahmatavalt skulpturaalne kollektsioon.3 Iris van Herpen on öelnud, et kollektsiooni konseptsioon on talle ütlemata tähtis, kuna see annab kollektsioonile tähenduse ja sügavuse. Tema jaoks on esmatähtis kollektsioonis olev idee. See on just see, mis hoiab ta huvi elavana kogu protsessi vältel.4 3http://www.pleatfarm
lugemiseks. Le Marechali suguvõsa hääbus kiiresti, kuid lugulaul jäi läbi juhuse püsima ning on nüüd vägagi oluline ajalooline biograafia. Seda tänu sellele, et see oli kirja pandud keeles, mida mõistis ka lihtrahvas. Kuna le Marechal oli inimeste seas (nii kõrgemast kui madalamast klassist) väga populaarne, siis kanti seda rahvasuus edasi. Lugulaulu teksti peamiseks allikaks oli Marechali ustav sõber Jean d'Early, kes püsis ta kõrval surmani. Kiidulaulu on kahtlemata ilustatud (osade ajalooallikate sõnul ei olnud le Marechal sugugi nii ,,puhas"), kuid ainulaadsel viisil kirjeldab ta rüütlikultuuri, kajastades ka kristlust (sh pühaisade nahaalsust). Varauusaegne palgasõdur Ernst von Minden, oli üks Tallinna palgasõduritest, kelle kohta esimesed andmed viivad 1501. aastasse. Hoolimata sellest, et ta oli Tallinna teenistuses 1503. aastani, annab tema lugu põgusa ülevaate sõjanduse korraldusest Wolter von Plettenbergi ajal peetud Vene-Liivi sõja päevilt
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord Sisukord lehekülg 2 Rõivastus kui sotsiaalne märk lehekülg 3 Rahvarõivaste taandumine moest lehekülg 3 Tööriided lehekülg 3 Piduriided lehekülg 4 lehekülg 4 Paikkondlikud erinevused Setu naine lehekülg 5 Häädemeeste naine lehekülg 5 Vööd lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds lehekülg 6 2 Rahvariided Rõivastus kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on esmane praktiline, s.o keha kait...
Eesti rahvuslik kunst on akadeemilist laadi, st taheti 1 meeldida valitsevatele ringkondadele. Teemad on võetud antiikmütoloogiast ja kirjandusest, töödes pööratakse suurt tähelepanu selgele joonele ja korralikule vormile. Siiski ei ole tegemist realismiga. Johan Köler (1826 1866) Eesti rahvuskunsti rajaja. Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud. 1. Autoportree 2. Ketsaja 3. Itaallanna lastega ojal August Veizenberg (1837 1921) Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. 1. Linda 2. Hämarik 3. Autoportree Amandus Adamson (1855 1929) Skulptor. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, tedagi huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule
Eladi umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja inimeste t- ja tarbeesemed olid valmistatud kivast, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi. NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savinude ( keraamika ) kasutuselevtuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur. Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Matma hakati asulatest
Ahet-Atoni kalmistu asus aga Niiuse idakaldal ja kaljusse raiutud hauakambrite suudmed olid päikesekiiretle avatud. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena haiglasena. Reljeefid kadunu vend oma abikaasaga, ja Ehnaton Nofretete ja nende kolm tütart ja Ehnaton koos perekonnaga kummardab jumal Atonit, tutanhamoni tooli seljatugi Kujud : Nofretete pea ja Vaarao Ehnatoni kuju Karnaki Amoni templist. Vaaraode ilme: unelev, äraolev pilk ja salapärane muie. Teda pole ilustatud, ta mõjub maisena, elavana kuid siiski ülevolevalt. Ehnatoni pere on kujutatud väga ilusana. Eriti kuulus on portree Nofretete värvitud lubjakivist portreebüst. Ehnatoni reformidel polnud püsivat mõju. Ta jõudis valitseda 17 aastat ja pärast tema surma said Amoni preestrid oma võimu tagasi. Pealinn viidi Teebasse tagasi. Linn hävitati. Kõige suuremad kujud laskis endast raiuda vaarao Ramses II , Abu-simbeli templi ehitaja.
Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja- ilustama nöörijäljenditega. Vene paati inimeste elupaik Eestis. Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. meenutavad kivikirved Asulad veekogude läheduses. Liiguti 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 peret). Elukohti vahetati sõltuvalt A A saakloomade püügiajast ja korjelusest. (Aasta ringi kasutatavate asulate teke
Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur. Selle kultuuri aja asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres peamiselt, ka mererannikul. Jahi ja tööriistade valmistamis oskused oli varasemaga tublisti arenenenud. Tuntud on nende matmiskombed, kus surnud maeti asula territ või elamu põranda alla. Leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika- levis u 3000 a eKr. Uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga kultuur
Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.). Ta kehtestas uue riigiusundi,rajas uue pealinna (praegune Tell el-Amarna) Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja peamine oli tema ja tema perekonna eluolu kujutamine. Figuurid vabanesid rangetest poosidest (jäi küll alles tavapärane kõige selgema nurga alt nähtav kujutamisviis), enam ei ilustatud portreesid vaid kõike kujutati reaalsusele vastavalt. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu
Euroopa rahvaga. Neoliitikumi algus Sel ajal võeti esimest korda kasutusel keraamika. Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist. Sinna sisse segati kivipudru, taimi ja teokarpe. Kujult meenutasid need teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Selge pole veel see, kust selline keraamika meile tuli. Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta paiku e.Kr. Jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Neid valmistati arvatavasti kammi meenutava riistaga. Kammkeraamika kultuuri ilmumist seostatakse uute hõimude ilmnemisega Eesti aladele. Nende oskused oli paremad kui Kunda kultuuri elanikel, ent kasutati samu materjale. Paremini tuntakse ka kammkeraamika kultuuri matmiskombeid, surnud sängitati pühale territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Kaasa pandi kas nuga või mõni muu tööriist, samuti lisati ka ehteid.
Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp võtsidki arheoloogid kasutusele nime kammkeraamika. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil. Lõnua-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku.Jahi-ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga kõvasti arenenud. Usuti elu pärast surma, selleks pandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
