Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele
Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, läänest metallesemeid ja soola. Toimusid ka väike lahing Venemaaga. Muinasjaja 8 suurimat maakonda: Rävala, Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala Linnused: a)Mägilinnused (Otepää) b)Neemiklinnused (Rõugelinnus) c)Kalevipoja sänglinnused d)Ringvall linnused (Valjala). Linnuseid ehitati peamiselt puust, alusmüür võis olla ka kivist. Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1)Sakslased soovisid turvalist kaubateed Venemaaga. 2)Katolik kirik soovis ristiusustada Eesti ja Liivimaa. 3)Saksa feodaalid(ristirüütlid) thatsid koguda rikkusi ja laiendada oma valdusi Eestlaste allajäämise põhjused: 1)Relvastus oli viletsam, kui sakslastel 2)Orduvennad olid elukutselised, eestlased mitte
Kerkisid linnused Sama mis rauaajal ASULAD Ridala, Kaali, Põha- asustus ka eesti külade Eesti lähedal(mägi ja rannikuvöödis(Iru neemiklinnused, ja Narva) ringvall linnused ja kalevipoja säng Linnusasula kompleksid
sajandil? Millest vib seda jreldada? Mned eestlased olid ristitud. Ristiusk levis Venemaalt ja teistelt naaberriikidelt. Eestlased ei olnud alguses ristiusu vastu, kuid prast tekkis neil arvamus, kes ei poolda ristisuku on vaba. Kasutusele veti uusi snu nagu niteks: papp 5. Milliseid linnusetpe Sa tead? Iseloomusta neid kiki. Millised olid linnuste lesanded? *mgilinnused - paiknesid mel, mis oli kikidest kljedest looduslikult kaitstud. *kalevipoja sng e. neemiklinnused - meseljakul neemikuna rajatud linnus, mis oli kolmnurga kujuline. *maalinnused - suured ja krged linnused, mis olid tehtud paekivist. Paiknesid maa peal, mitte mel. Linnused kaitsesid inimesi, kui oli sda ja linnustesse viidi toitu. *rajati linnuseid, mis olid vga paksude senitega ja seinad olid mitme kordsed, et vaenlased ei saaks linnusesse tungida. 6. Selgita maakond - kihelkondade liit muuseum - koht, kus eksponeeritakse inimeste .. Muuseum on seotud ajalooga
mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused Keskmisel rauaajal ja viikingiajal kasutatud linnused on peaaegu kõik eri tüüpi neemiklinnused või nn Kalevipoja sängid
oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest. Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut. Haldusjaotus Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi
pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Linnus- on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Hakkati eestisse rajama 13. Saj. Peamised tüübid: 1)mägilinnus-olirajatud igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2)neemiklinnused- neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. 3)ringvall-linnused-võimsate paekivist laotud vallidega linnused. Eestlaste naabrid- Eestlastel oli sageli kokkupuuteid oma naabritega, küll sõdides, küll kaubeldes. Oma asendi tõttu oli Eesti läbikäimise läveks lääne ja ida vahel. Soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head, lõuna poolt naabritega tuli aga aeg ajalt ette tülisid.
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed
vahepeal karjamaana Tarandkalmed-kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt. "aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad,esimest korda mainti neid Tarcituse poolt. "fennid"- tähistasid soomlasi,eestlasi võidi arvata nende hulka rooma allikate põhjal 4 Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Linnamäed-Mägi-ja neemiklinnused olid kõige enam levinud linnausetüüpideks ja neid kohtab kogu Eesti mandril,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Kalevipoja sängi-tõõpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale,juna külgedelt olid nad looduslikult kaitstud,siis vallid ja kraavid tuli rajada otstele. Ringvalli-linnuseid-iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kinstlik vall.
Tüüpilised tarandkalmed: korrapärased, nelinurksed, ehitati järjest suuremaks. Surnu põletati, tuhk puistati kalmele laiali. Panuseid palju, esemed on enne kalmesse asetamist purustatud. Kasutusele tulid sõrmused ja sõled, kanti kaelavõrusid ja keesid. Relvi leitud vähe, kõige olulisim oli oda. Eliit ja lihtrahvas, alamate maksustamine. g) Keskmine rauaaeg 450 kuni 800 pKr: Rahutud ajad. Külade teke, linnuste ehitamine. Linnuseid 4 tüüpi: neemiklinnused, ringvall-linnused. Nn kalevipoja sängid, kõrgendikel paiknevad linnused. Maeti edasi tarandkalmetesse, suuremaks neid enam ei ehitatud. Kivivarekalmed. Surnu maeti põletatult. Panusteks relvad. Kagu-Eestis ehitati kääpaid. Palju vara peideti maasse. Ehted: samad, mis Rooma rauaajal, moodi tulid kaelakeed ja suured käevõrud. Peamine relv oda. Aktiivne võimuvõistlus, uue eliidi esiletõus. h) Viikingiaeg 800 kuni 1500 a pKr: Kontaktid teiste maadega, Skandinaavi,
rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti. Suhted naabritega. Üldiselt rahumeelsed. 10 sajandi lõpus venemaaga suhted halvenesid. Muinasajalõpp. Õpik lk.26-30 .Usk. Lk 31-35
5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda
moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all mõeldi põhiliselt balti hõimusid, võimalik et ka eestlaste esivanemaid Fennid- üks võimalikust versioonist eestlaste esmamainimisest, kus eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud rahva hulka Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad.
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem
Nöörkeraamika kultuur e sõja- või venekirveste kultuur - 3 000-1 900 eKr i. Keraamikas kindel ornamendimotiiv ii. Levis Balti rahva seas iii. Viljakasvatus, loomakasvatus 4. Muistne haldusjaotus(maakonnad) a. Tarvanpe e Rakvere - Virumaa b. Ümera lahing - Sakalast lõunas c. Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas 5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii
küttida ja kala püüda. 7. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu eelrooma rauaajal? Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ja vastupidavamad kui pronksist tööriistad, hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad. Uued põllud korrapärasemad. Surnuid maetakse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti rauamaak. 8. Mis tüüpi linnuseid rajati Lõuna-Eestis (2 tüüpi) Mägilinnused, neemiklinnused. 9. Millised külatüübid levisid Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal? Sumbkülad 10. Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi sisse hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid (enamasiaiosdgasjaksjasgkjsgdkjagssasd(enamasti Enamasti läänest. Vastu viidi karusnahka, vaha (läände). Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi. 11
põllumajanduse arengut. karjakasvatuseg Käsitöö arenes jõudsalt, a. hakati valmistama Kauplemine keerulisemaid ehteid. omatoodanguga. 7. Keskmine Ribapõllud, Põllundus, Hoogsam linnuste rauaaeg (u 450- künnipõllundus. karjakasvatus, rajamine (mägi- ja 800) kauplemine. neemiklinnused). Hakkasid kujunema külad. Ühiskonna suurem kihistumine. 8. Viikingiaeg (u Kõrgel tasemel Kauplemine, Asulad tihenesid, tuli 800-1050). maaharimine, rüüsteretketel kaitsta ennast
aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks.1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Vallutati Kaeva linnus Harjumaal. 1060 maksustati eesti hõimud, kes aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid Tartu, tungisid Pihkvani, kus toimus suurem lahing. Aastal 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad neemiklinnused enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja säng linnuste rahvapärane nimetus. Eemalt vaadates meenutavad need linnused suurt kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused- Lääne-Eestis , kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall.
Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3
Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr). Järskudele nõlvadega küngastele rajati linnuseid (mägilinnused, neemiklinnused, ringvall-linnused). Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine. Kasutusel oli 2-väljasüsteem. Künnipõllunduse arenguga muutuvad üksikpered omaette majandusüksusteks. Nendest kujunevad külakogukonnad. Sellest ajast on esimesed ribapõllud – põld jagati ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt head ja halba maad. Elatakse suitsutoas. Maeti kivikalmetesse. Elavnesid suhted skandinaavlastega. Suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed sellel ajal.
Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmistati erinevaid tööriiste. ( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega. Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli. Ristiusu mõjutusi on ka selgelt näha eestlaste kommete muutuses
kultuurist kõrgemal tasemel? *Tegeldi loomakasvatusega *Algeline maaviljelus *Kvaliteetsemad tööriistad ( nt venet) *Savinõud olid ilustatud ning paremini valmistatud Missuguseid uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? *Kindlustatud asulad nt Asva *Põldude jäänused nt Soho-Loo *kivikirstkalmed nt Jõelähtme *Lohukivid - Tumala Nimeta 4 linnusetüüp, tunnused ja iseärasused *Neemiklinnused Mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud, kunstlik vall seljakupoolsel küljel, pealtvaates meenutab kumerate külgedega kolmnurka. *Kalevipoja Säng Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. *Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid
Esimesed rauast asjad: kirved, noad, sõrmused, sõled, vikatid, sirbid, peened ripatsid, kaela- ja käevõrud eheteid kaeti ka värvilise emailiga). Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool Linnused Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav). Arvukus ligi 50. Põhjus kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida- poolel. Matmine kivikalmed, ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi, hõbedat ja kulda
Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta.
1. Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused Mägilinnused Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult LõunaEesti (Otepää) kaitstud küngastele Neemiklinnused Meenutab kumerate külgedega kolmnurki pealtvaates Üle Eesti va. Lääne-Eesti ; Rõuge (L-E) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud Ida-Eesti linnused. Ringvall-linnused 8-10 m kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Lääne-Eesti ja Saaremaa Kalevi-poja säng Meenutab suurt kõrgete otsetega voodit, mis 2-lt poolt
Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 20 surnukeha. 6) keskmine rauaaeg ja viikingiaeg- sellel ajajärgul oli kasutuses u poolsada linnust. Eristatakse mägilinnuseid- mis on rajatud üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsalr püstitatud linnuseid. Ringvall linnused- rajati ka juba vanemal rauaajal.seda ümbritsesid üksikud madalad vallid, rahvapärane nimetus on maalinn. Linnus asula- avaasula paiknes linnuse läheduses, nii vaadeldigi neid L- a- tena. Suur osa rahvast elas tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmest talust. Külade kujunemisega kaases ka ribapõllud, nii saadi võrdselt paremat ja kehvemat maad
*Asulakohad : Asvas, Irus, Kaalis, Narvas. 8. Vanem rauaaeg (5.saj eKr 5.saj pKr) * linnuste rajamine sõjaline oht *relvad haudades elu ohtlikkus *tarandkalmed põletamismatused! *soomaagist raua sulatamine käsitöö ja põllumajanduse areng *varandusliku ebavõrdsuse kasv vanemate esilekerkimine 9. Rahutud aastasajad (6.saj-11.saj) *7.saj- 8.saj oli linnuste ehitamise kõrgajaks. * mägilinnused (Otepää) *neemiklinnused (Rõuge) *Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alatskivi) *ringvall-linnused (Saaremaa) 10. Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid).
Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kasudega tagasi Venemaale. 7)Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul. Nim. 8 Oli 8 maakonda + 5 kihelkonda ehk väikemaakonda. Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala 8) Nimeta Eestis levinud linnuseliigid. Kirjelda neid. Mägilinnused-Rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Vaenlane ei saa lähedale. Neemiklinnused- mäeseljaku lõppevale otsale püstitatud linnused. Meenutavad kumerate külgedega kolmnurki Kalevipoja säng- Ida-Eesti voorte keskosadesse, Meenutavad suurt kõrgete otstega voodit.Külgedelt katsid looduslikult järsud nõlvad. Ringvall- linnused- Rajati Lääne-Eesti tasasele maale. Avaasula paiknes enamasti linnuse vahetuse naabruses. Linnuse ümber rajati kõrge kunstlik vall. 9)Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ?
Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani),
Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Viikingiaeg- aastail 800-1050 p.Kr. Suhted Skandinaaviaga tihenesid. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse. Ja nõnda jõudis siia araabia hõbemünte kui ka meretaguste meistrite sepistatid odaotsi ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Kihelkond- haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad.(13.saj.Eestis 45) Maakond- haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad.(13.saj.oli.Eestis 8 mk
Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla
- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7
Eestlaste esmamainimine – Tacitus nimetas eestlasi aestideks, teise jutu jägi nimetati eestlasi soomlaste järgi fennideks. 4. Rahutud aastaajad 5. – 8. Sajandi lõpuni muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama rohkelt linnuseid. Linnuste ehitamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Nt mägilinnus Otepääl Neemiklinnused – püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid looduslikult kaitstud,teisele otsale rajati kunstlik vall. Nt. Rõuge linna mägi Kalevipoja sängi – tüüpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt oli hästi kaitstud, kraavid tuli rajada ainult otstele. Nt Alatskivi Kalevipoja säng Ringvall-linnused – iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Nt. Valjala maalinn
Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse
12.saj. lõpul oli 8-9 suuremat ja 4 väikemaakonda. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Väikemaakondades oli neid 1-2, suuremates 3-7 . Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus. See oli teatava geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega, mis olid laotud ilma mördita nagu kivaiad (nt. Varbola ja Valjala). Maalinnad nõudsid pikaajalist ühistööd
Kariloomade tähtsus ei seisnenud ainult lihas, vaid ka selles et nad puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja niimoodi mulla viljakuse taastasid.Alemaade kõrval omandasid järjest suurema tähtsuse põlised põllud, mida vaheldusmisi hariti ja puhata lasti. Odra, kaera ja nisu kõrval hakati kasutama rukist. kaubavahetus tähtsustus, 98pkr Publius Cornelius Tacitus kir aestidest ja fennidest. Keskmine rauaaeg u 450-80- linnused(mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüp, ringvall linnused), peit- ja aardeleiud, u 600 kuningas Ingvari sõjaretk. Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks.
pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall. Linnused olid peaasjalikult rajatud puidust kaitseehitistega. Üksikute linnuste juures Põ- ja Lä-Eestis on kasutatud ka paeplaatidest ilma sideaineta laotud kuivmüüre. Oma välisilmelt jagunevad Eesti linnused nelja rühma: Igast küljest looduslikult kaitstud mägilinnused, mida võib leida valdavalt Lõ-Eesti kuppelmaastikul. Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall. Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele. Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele, mistõttu linnuseasemed näevad eemalt välja nagu kõrgete otstega “sängid”. Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue
Peamiseks elatusalaks vanemal rauaajal oli kindlalt nüüd põlluharimine ja karjakasvatus, ka käsitöö, metallitöö. Eesti 3 suurimad kultuuripiirkonda- Lääne-,Põhja-,Kesk-,Lõuna-Eesti. Linnuste rajamine- keskm. rauaajal muutus olukord Eesti rahutumaks, hakati rajama linnuseid, need ehitati järskudele nõlvadele, ümber linnuse rajati kraav. Tuntakse praegu u 120 muinaslinnust. Mägilinnused-rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. olid kaitstud kahest küljest ja ühest otsast, seljakupoole rajati suur vall.(rõuge linnamägi).Linnamäed- neemik-ja mägilinnused. Kalevipoja sängi tüüpi linnused- rajati voortele. Ringvall-linnused- iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall, rahvasuus kutsutakse neid maalinnadeks. Kalmed ja peidetud varandused- maeti tarandkalmetesse, hakati matma ka relvi, ehteid, tööriistu+ hõbeaardeid, kullatud ja kullast esemed
Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid ,(kliima,päike) Mis olid Asva kultuuri tunnusteks Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu nägid väla nagu kõrgete otstega sängid Ringvall-linnused (e maalinnad) , mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. Põllumajanduses?
Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid ,(kliima,päike) Mis olid Asva kultuuri tunnusteks Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu nägid väla nagu kõrgete otstega sängid Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. Põllumajanduses? 11-12 saj
aega. Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku. Neid ehitati ka keskmisel rauaajal (u 450 800), kuid tunduvalt rohkem ehitati neid viikingiajal (u 800 1050). Linnuseid rajati järskudele nõlvadele ning kaitseks kuhjati kunstlik vall. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnused mitmesse rühma: · Mägilinnused; on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. · Neemiklinnused; mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kunstlik vall kuhjati ainult seljapoolsele küljele. Neemiklinnuseid rajati Ida- Virumaa voortele. · Ringvall-linnused; Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Hakati Lääne-Eestis ja Saaremaal püstitama alates 12.-13.
Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad: Mägilinnus...üksikutel/igast küljest kaitsud küngastel(nt.Otepääl)/valiti orust kerkiv ligi 30m kõrgune kaheastmeline küngas/linnus paiknes lõunapoolsemal kõrgeml osal ja madalamal astangul oli asula... Neemiklinnus...mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal/kahest küljest ühest otsast hästi kitstud - teisele otsale rajati kunstlik vall(nt. Rõuge linnamägi) Linnamäed...Mägi-ja Neemiklinnused/enamlevinud kogu Eesti mandril v.a. Lääne- Eesti. Kalevipoja säng tüüpi linnus...voortel,kõrgemal keskosal/külgedelt hästi kaitstud/vallid.ning.kraavid tuli rajada otstele/meenutab kõrgete otstega voodit/levinud Põhja-Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused) Ringvall-linnus (maalinn)...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga. Hõbeaarded ja nende peitmine
Kauplemine lõunaga toimus ennekõike balti hõimude vahendusel. Sõjalised konfliktid puudusid, rahulik aeg. Järgneb keskmine rauaaeg 450-800. Ühiskonna stabiilsuse vähenemine: ehitati linnuseid ning maasse peideti ohtralt väärisesemeid. Mujal maailmas algas rooma rauaeg rahvasterännuga. Tekkisid külad. Põllud olid talude vahel ära jaotatud. Levis kaheväljasüsteemis põlluharimine. Kujunes välja kolm linnusetüüpi : neemiklinnused, Kalevipika sängid, ringvall-linnused. Jätkus tarandkalmetesse matmine, kuid neid enam juurde ei ehitatud. Rajati uues kivikalmed ebakorrapäraste kiviaredena. Endiselt maeti luud kalmetesse enamasti põletatult. Hauapanusteks hakati panema ka relvi. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kuhjatud kääpad, mis olid väheste panustega. Elavnesid sidemed ülemeremaadega. 600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke Eestisse. Järgneb viikingiaeg 800-1500.
Tarandkalmed muutusid korrapärasemaks, surnuid maeti enamasti põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö areng (raudesemete valm.-vikatid ja sirbid + mitut tüüpi keerulised ehted), edusammud majanduselus, kaubandushuvid suundusid rooma impeeriumi poole. Kesmine rauaaeg (450-800) ja viikingiaeg (800-1050) Linnuste ehitamine: mägilinnused (üksikutel igast küljest kaetud küngastel), neemiklinnused (mäeseljaku lõppeval otsal, üks kunstlik vall kaitseks, pealtvaates kumerate külgedega kolmnurk), ringvall-linnused (üksikud ja madalate vallidega), linnus-asulad (kompleks, millesse kuulus linnus ja seda ümbritsev ala koos selle elanikega). Kujunesid külad. Tekkisid esimesed ribapõllud (põllud jagati pikkadeks siiludeks ehk ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt paremat ja kehvemat maad) Kalmete erinevused hakkasid suurenema. Matmiseks hakkasid levima liivast kuhjatud
sellest ajajärgust puuduvad ka relvad kiumaterjalis. Samas, aga keskmisel rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud. Rajati hulgaliselt linnuseid, suurenes relvaleidude arvukus ja tihti peideti ka aardeid, mille põhjusteks võisid olla naabrite sõjakäigud, ülikute omavaheline võimuvõitlus või siis lihtsalt rahvastikuränded. Sellel ajal kujunesid 4 erinevat linnuste tüüpi: · Mägilinnused · Neemiklinnused · Kalevipoja sängid · Ringvall-linnused ehk maalinnad Mitukorda püüdsid ka rootslased ja norrakad korraldada sõjaretki Eesti aladele, kuid tulutult. 10. saj. teravnesid suhted Vana-Vene riigiga ja kuni 1061.a olid Tartu ja Keava linnus venelaste võimu all, mils eestlased vallutasid Tartu ja tungisid Pihkvani. Aastatel 1030-1061 nurjati venelaste vallutuskased ja eestlased suutsid kaitsta oma vabadust.
ääres, mäeseljakul või soosaarel. Muinaslinnuseid leidub Eestis kokku umbes 120. Rahvasuus tuntakse neid linnamägedena, Kalevipoja sängidena või maalinnadena. Tookord elati enamasti linnuse lähedal, sest vaenuväed võisid saabuda ootamatult. Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand) Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse põhitüüpidesse, nagu keskmisel rauaajal: neemiklinnused (sh Kalevipojasängi tüüpi linnused), mägilinnused, ringvalllinnused, pelgupaiklinnused. Enamikus meie hilisrauaaja linnustes on olnud püsielanikkond, millest tunnistab tüse ja leiurikas kultuurkiht. Arvestades linnuste suurust, kaitseliini ulatust ja kultuurkihi iseloomu pidi selliste linnuste elanikkond olema küllalt suur. Omal ajal oli hoonete arv aga kindlasti suurem, sest küllaltki arvestatav osa linnuse õuest kujundati keskajal ümber kalmistuks
võeti üle vanade germaanlaste laulusõnu (rukis, sõel, rand, ani, leib, katel, rõngas, kallas). Keskmine rauaaeg(450-800pKr) Linnused: · Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud künkastele. Tüüpiline mägilinnus on Otepääl /valiti madalast orust üleskerkiv ligi 30 meetri kõrgune kaheastmeline küngas). Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. · Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele seljaku poolsele otsale rajati kunstlike vall. Pealt vaates meenutavad nad enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Üks tuntuim Rõuge linnamägi. · Kalevipoja sängi tüüpi-rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele
· Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest · Rüütelkond säilitas omavalitsuse maariigi · Venemaa sai ,,Akna Euroopasse" · Säilitati luteri usk, koos sellega ka haridustraditsioonid · 1708-1711 laastas katk ja nälg Eesti alasid · Eestlaste rahvaarv langes tasemele 15000-17000 hinge 2. Linnuste tüübid muinaseestlastel Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Linnuse tüübid: · mägilinnused · neemiklinnused · Kalevipoja säng · ringvall-linnus · linnus-asula Pilet nr.11 1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Rootsi ajal: Liivisõda oli viinud kirikuhooned haletsusväärsesse seisundisse. Kirikud oli purustatud, kogudused olid ilma õpetajata. Soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joackim Jhering töötas välja esimese eestikeelse aabitsa. Töötati välja ka range kirikukaristuste süsteem Vene ajal:
ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse, kuna külgedelt oli looduslikult kaitstud, linnus pealtvaates voodikujuline. ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall. linnus-asula avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Sõja-röövretke oht suur, linnused olid püsivalt asustatud. Vaenuväed saabusid ootamatult. Võitlused.
annaabi.ee 
