1. Madalaimat kohtuvõimu Eestimaal esindasid(Rootsi ajal) ? 2. Rootis Kuningas kelle järgi on nimetetud ka Eestis asuv gümnaasium(prekonnanimi)? 3. Üks riikidest mis valitses Eestis Rootsi aja. 4. 1632.a loodudi ülikool. Mis linnas? 5. Kirikuõpetaja abiline,kes õpetas talupoegadele katekismust ja kirikulaule. 6. 1739.aastal täis mahuseesti keeles ilmunud raamat, mille tõlkimist alustati juba 1640a paiku. 7. Mõisasid oli eestis 17.saj lõpuks üle 1000. See arv jäi samaks kuni (roomanumbriga ja tühikuga) 8. Manufaktuuride põhikeskuseks oli ...(linn) 9. Õppeasutuste peamiseks õppetöö vormiks olid dispuudid ja .... 10. 1637. a Koostas H.Stahl esimese eestikeelse .... Mille? 1. Adrakohtunikud 2. Adolf 3. Poola 4. Tartu 5. Köster 6. Piibel 7. XX Sajand 8. Narva 9. Loengud 10. Grammatika
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, r...
Viljandi, Paide, Narva, Rkv, Haapsalu. Hiljem lisandusid veel Võru ja Paldiski, kokku 12 linna. 7)Kaubandus Välja-teravili, lina, kanep, laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just
18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuse vööndiga Käsitöö alal säilis tsunftikord. 17. sajandil hakati asutama ka Eestis manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase-ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. 1736. aastal alustas tööd Võhandu jõel rajatud Räpina mõisa paberivabrik, mis on jäänud vanimaks tänini tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis ja mis tootis oma hiilgeaegadel koguni rahapaberit. Nii tööjõud kui ka tooraine toodi Räpinasse Venemaalt. Põltsamaa klaasi valmistamine. 18. sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunftipiirangud kaotati ning ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni
Sisemaalinnade kiratsemine Viinapõletamine Rannaröövid Salakaubandus (viin) Sõbrakaubandus Sõbrakaubandus maalaadad maalaadad Vene kaupmehed siseturul Tööndus Tsunftikord ja piirangud Manufaktuurid Manufaktuurid Eestlased ei tegele 1736 Räpina paberivabrik Kapitalistlikud jooned- vaba Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid klaasi, peegleid, portselani kaotamine Manufaktuurid Tallinnas paberimanufaktuur ja Narvas vase- ja saeveski
17.sajandil oli ka nõiaprotsesside kõrghetk. Kuid ega kõik nii sünge polnudki. Kui positiivsemalt mõelda, siis oli esmakordselt kogu Eesti ühe riigi võimu all ning saabus pikem rahuaeg. Rahvaarv kasvas ja talupoegade õiguslik kord paranes. Eesti aladel hakkas ka majandus jõudsalt arenema. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva.Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus-süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Ma arvan, et Rootsi aeg oli Eestile hea. Vaatamata mõnele halvale põhjusele juhtus sellel ajal Eestlastega palju head, näiteks rahvahariduse ja kirjakeele levik, mõisate reduktsioon ja suhteliselt pikk rahuaeg. K o kkuvõtteks võib öelda, et Rootsi aja tulek oli eestlastele ü
itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7) TOO VÄLJA 2 PEAMIST LINNADE ARENGUSUUNDA ROOTSI AJAL. MIS PIDURDAS LINNADE ARENGUT? MILLINE LINN JA MIKS SAAVUTAS ROOTSI AJAL KIIREMA ARENGU? NIMETA 3 TÖÖSTUSHARU, KUS ASUVAD TEGUTSEMA MANUFAKTUURID. KES OLI ''TALURAHVAKAUPMEES''? 2 peamist arengusuunda Rootsi ajal olid käsitöö ja manufaktuurid. Linnade arengut pidurdas see, et kaup liikus mujal-läbi Narva, Tallinna või Pihkvast iidset maanteed mööda Riiga. Narva saavutas kiirema arengu, sest see on Venemaa naaber ja kaup liikus sealt kõige paremini. 3 tööstusharu on klaasi-, tellise- ja hiljem ka riidemanufaktuurid. Talurahvakaupmehed müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu 8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud Rootsi kuninga plaan rajada Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis, mis aga Vene vägede tegevuse ja kuninga varase surma tõttu ei teostu. Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss) Linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal aeglaselt alla, kuna idakaubandus oli mujale kolinud. Rootsi oli sel ajal Euroopa juhtiv tööstusriik ja sellega tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja klaasi manufaktuurid, ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf - hukkub kuu hiljem Lützeni lahingus. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.: • 1684.a
Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord, mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva. Rootsi riik asus Eesti talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arngule, teisest küljest kaotas Eesti nüüd oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus katoliiklus ja ka ladina keel
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiiv...
~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Majandus • Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas. • Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. • Valitsus püüdis suurendada Peterburi sadamakäivet, aga selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. • Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. • 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Põllumajandus Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu XVIII saj põhiosa Eesti mõisate ja tulude sissetulekust. Suureks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud Vene 50 000 meheline sõjavägi
ning talupoegi ei tohtinud müüa ilma maata. Aga antud uuendused puudutasid ainult rigimõisasid ning Liivimaa majandusreglement sai kehtida ainult kuni Põhjasõjani mis algas 1700. aastal. Rootsi ajal oli Eestis kokku 10 linna, neist täiesti uued olid: Kuressaare, mis loodi 1563. aastal ja Valga, mis loodi 1584. aaastal.17. sajandil tekkisid ka esimesed manufaktuurid ehk tööstusettevõtted kus kehtis tööjaotus aga tööd tehti käsitsi. Olulisemad manufaktuurid olid: vase- ja saeveski Narvas, paberimanufaktuur Tallinnas ja klaasimanufaktuur Hiiumaal. Rootsi ajale tegi lõpu Põhjasõda, mis algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui Poola- Leedu alustas Riia linna piiramist. Alguses oli sõjaõnn Rootslaste poolel, kui 1700. aasta augustis alistus Rootsile Taani ning sama aasta novembris võideti Narva lahingus Venemaad. Kui Rootsi peaväed olid liikunud Riia linna alla seda piiramisrõngast vabastama tungisid 1701. aasta septembris Venelased uuesti
Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga),maksid mõisnikele makse.Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised.1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. . Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus) Hiiumaal klaasi manufaktuur,Narvas ja Tallinnas saekaatrid,vaseveskid 10) Sisseveao kaubad: Sool ja luksuskaup, vürtse, alkohooli Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit 11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks Tegeleti *Lugemine,Kirjutamine *Usuõpetus, kirikulaul *Rehkendamine *Saksakeel *Raamatuköitmine
26. Tööstuslik pööre: manufaktuurid (käsitöö) vabrikud (massitoodang) Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliiti...
Tartu rüüstamine · Linna kaitsemine ida poolt · Linna kaitsemine põhja poolt · 13. juuli 1704.aasta Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga · Narva piiramine · Peeter I plaan Narva linna vallutamiseks · Poltaava lahing Eestimaa ühendamine Venemaaga. · pärisorjuslik kord · uue sõjasadama rajamine · Manufaktuurid, rahavabrikud, söögikojad, saeveskid Kadriorg Peeter I reformid · Sõjaväereform · Õukond euroopalikum · Uurali · Maaniulatuvad kuued rauamaagikaevandus · Pikad habemed · Sõjakoolid · Naised seltskonnaelus · Riidemanufaktuurid · Sankt-Peterburg ·
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ...
kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal – kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada.Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad).Kuid suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 18, sajandil ehk Vene võimu all rajati tähtsamaid manufaktuurid ka linnadest välja. 1736.a alustas tööd paberivabrik õhandul, Eesti tootis oma hiigelaegadel koguni rahapaberit, nii tööjõud kui tooraine toodi aga Venemaalt. 18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents ja kaotati kauplemispiirangud.
tähtajalisele rendile, rentnike hulgas oli mitteaadlike ning tasuti osalt rahas osalt viljas. 5) Riigimaade põhjalik kaardistamine, revisjon 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga), maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised. 1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. .Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus). Hiiumaal klaasi manufaktuur, Narvas ja Tallinnas saekaatrid, vaseveskid 10) Sisseveao kaubad: Sool ja luksuskaup, vürtse, alkoholi Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit 11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks Tegeleti *Lugemine,Kirjutamine *Usuõpetus, kirikulaul *Rehkendamine *Saksakeel *Raamatuköitmine
itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%. Sündimus: 8,18 sündi 1000 inimese kohta Suremus: 10,8 surma 1000 inimese kohta Rahvastiku vanuseline koosseis MAJ ANDUS Majandusharud: elektritootmine, autotööstus, kaevandused, elekrtoonikatööstus, kergetööstus, rasketööstus jne. Import: masinad, autod, kemikaalid, toiduained, tekstiilid, metallid. Eksport: masinad, autod, kemikaalid, metallid ja manufaktuurid, toiduained, tekstiilid. KASUTATUD KIRJ ANDUS www.nightlab.ch/climate/ www.census.gov/ipc/www/idb www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/index.html http://et.wikipedia.org
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
ARUTLUS Industriaalühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed 19. saj. keskpaigas hakkas tekkima industriaalühiskond, mis tugineb tööstuse saavutustele. Selle aluskes oli tööstuslik pööre, mis tähendas uute masinate ja leiutiste kaustuselevõttu. Tänu uute leiutiste kasutusele võtule, arenes trantsport, sidepidamine ja kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel kogus hoogu rahva linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi? Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur, hakkas 18. saj. manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks
Bruno Pähkel 8.c Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu 18. sajandil hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja
Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks ja maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Majandus Poola aeg: Pärast Liivi sõda sai Tartust, Viljandist ja Pärnust kaubalinnad. Rootsi aeg: Aktiivne majandustegevuse võimalus oli üksnes sadamalinnadel. Olulisemad olid Tallinn ja Narva. Tartu tähtsus hakkab tõusma alles 1632 kui asutatakse ülikool. Peamisteks kaupadeks kujunesid teravili ja lina, mida veeti Eesti sadamate kaudu. Tekkisid ka manufaktuurid, mille keskuseks oli Narva. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. Valitsus püüdis suurendada Peterburi sadamakäivet, aga selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud
Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoeg...
kunagi elasid seal keldid, ning kunagi on seal olnud rooma kindlusi ja turuplatse. nagu ka praegu, ümbritses ala tollal mitu erinevat riiki, seal elas erinevaid rahvaid, ning ülemvõimu pärast on peetud nii mitmeidki sõdu. sõjad laastasid maad aga põhjalikult, ning rahvas pidi otsima otsima kaitset mägedest. sveits ongi tuntud just oma mägise maa poolest. 16. sajandi algul majanduses arenesid jõudsalt aga kapitalistlikud suhted - käsitöö ja kaubandus olid hästi arenenud, tekkisid manufaktuurid ja pangad. üle sankt gotthardi mäekuru kulges üks euroopa kaubateid. edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. pealegi pidi ju rahvas kirikule maksma mitmesuguseid makse ja muidki kohustusi kandma. mägede vahel elavad rahvad olid aga harjunud suurema vabadusega.
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud tööstus ühiskond, mida isel. a) kõrgtehnoloogia massiline kasutamine b) kasvas teenindus sektori osakaal. c) suurenes teaduse ja tehnoloogia osa d) ühiskond hakkab vajama uut tüüpi
Rootsi aeg Rootsi aja algus: 1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaak...
tarastamine- protsess, mille käigus suur osa põllumaast muudeti lambakarjamaaks.toimus inglismaal pank- asutus mis hoiab, kogub ja laenab suuri rahasummasi intress- rahasumma, mis tuleb võlgnikul laenajale laenamis eest tasuda. raharent- raha mida pidid talupojad feodaalidele maksma. pärisorjusest vabaks ostmine- saab ennast suure rahasumma eest pärisorjusest vabaks osta 14-15 saj. Levis rahamajandus Põhja-Itaalias ja Madalmaades. 1. Levis raharent, tarastamine, tekkisid manufaktuurid, pärisorjusest vabaks ostmine 3.Lääne-Euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ja oli võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta. Ida-Euroopas ei saanud talupojad ennast vabaks osta ja pidid veelgi rohkem oma isandaid orjama 4.Talupojad ostsid ennast vabaks ja läksid linna elama. Siis koondusid nad manufaktuuridesse palgatöölisteks. 5. Sellepärast et nendes kohtades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus ning need riigid olid vabanenud Püha Rooma Keisririigi võimu alt 6
Tekkis osa inimesi, kelle meelest ei olnud kehtivad usud õiged ning nad hak- kasid ühiskonda reformeerima. Teiste ees võib esile tõsta Martin Lutheri, kelle nimest on tuletatud usunimetus luterlus. Teda peeti ketseriks ning seetõttu pidi ta suurema osa oma elust paguluses veetma, kuid tema vaated levisid kõikjale Euroopas ning mõjutasid paljude inimeste mõttemaailma. Varauusaega seostatakse ka tööstusliku pöördega, mille alguseks peetakse ketrus- masina kasutuselevõttu. Tekkisid manufaktuurid, tänu millele tootmine laienes. Töö- listele tähendas uus kord töö intensiivistumist ja tööülesannete kindlat jagunemist. Sellist tööstuslikku pööret võib seostada teaduse ja teadmiste arenguga. Teadlased tegid suuri avastusi. Näiteks tuli Kopernik mõttele, et universumi kesk- punkt on Päike ja Maa tiirleb ümber päikese. Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Andreas Vesaliust peetakse teadusliku anatoomia rajajaks. Teadmiste
Levinud suurtes inimgruppides Esineb tööjaotus Toodetakse müügiks Tekivad riigid Tehnoloogia kiire areng Tekib maailmamajandus Jagunevad: 1) Varaindustriaalne - alates 15.sajandist tehnoloogilise murranguga Madalmaades, Itaalias, Inglismaal jm. – väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, taimesordid, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid jne. Nn. teine tehnoloogiline murrang 18/19 saj. vahetusel – aurumasina laialdane kasutuselevõtt, kivisöe tarbimise laienemine, vabrikud 2) Hilisindustriaalne – seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19./20. saj. vahetusel, mida iseloomustab sisepõlemismootori leiutamine, nafta kasutuselevõtt, terase, elektri, mineraalväetiste, telefoniside, lennuki, raadio jm. leiutamine. Postindustriaalne tootmisviis Levinud väga suurtes inimgruppides
kui henri XIII oli tõsine luterliku õpetuse vastane, siis hiljem läks ta ühe paavstiga tülli ja tüli tõttu lahutas inglismaa sellest kirikust. paavst ei lubanud henril abielu lahutada Narva ja jaanilinna vaade 1856 Käsitöö ja manufaktuurid Narva jõel on kosk, sellega on probleem tänapäeval, et seda saab veega täidetuna näha vaid mõni päev aastas, vesi neist mööda juhitud ka vanasti ehitati sinna mitmeid tööstusi, et kose jõudu ära kasutada tsunftil põhinev käsitöö linnades, tsunftid spetsialiseeruvad kitsatele valdkondadele kose äärsed manufaktuurid meenustasid tänapäevaseid tehaseid uusi tsunfte lisandus
· Linnad olid sagedaste sõdade tõttu purustatud · Rahvaarv vähenes 18. Käsitööndusliku tootmise vormid, nende võrdlus. Käsitöölise töökoda Manufaktuur Töötavad meister, sellid ja õpipoisid Töötavad palgatöölised Puudub tööjaotus Kehtis tööjaotus Meister tundis oma tööd Omanik ei pruukinud käsitööd tunda Töökoda asus reeglina linnas Manufaktuurid rajati alguses linnadest välja, sest tsunfti seadused keelasid linnades manufaktuuride rajamise. Reeglina müüdi kaupa kodulinnas Püüti leida turgu välismaal Tööd tehti käsitsi 19. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga tööndusharu üksikute ettevõtete kohta.
eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. 19 sajand judis tstuslik pre ameerikasse. 18 sajand leiutati ketrus ja kudrutamismasin. phjaliku muutused toimusid algul se ja tekstiilitstuses.(kige thtsamad majandusharud). 18 sajand veti tehastes kasutusele aurumasin. 1765 konstrueeris james watt aurumasina. 1807 tegi hudsoni jel esimese sidu aurik(robert fulton lbis 240 km 32 tunniga). 1814 katsetati george stephensoni vedurit.(sitis 6,5 km/h).pani alguse raudteeliiklusele.
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, selle algus ja lõpp on vaieldav. Möödunud oli just Liivi sõda. Rootsi aega nim. ka ,,Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. See aeg tõi palju olulisi muutusi, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Eestlased on Rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Karl XI 1672.a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus kä...
Tstushiskond sai alguse tstusprdest, kuid selle lplik vljakujunemine vttis aega le sajandi. MAJANDUSES TUSIS THTSUSELT ESIKOHALE TSTUSLIK TOOTMINE. Vikesed tkojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus T OLI KORRALDATUD KONVEIERITEL. Vabrikut viis tlised pikaks ajaks (tpev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kik mras vabriku trtm. Tdtegemine pidi olema vimalikult ratsionaalne, omanik PIDAS RANGET ARVESTUST ning jlgis, ET TLINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraarhiskonnas sltus ttegemine ilmastikust, rahvakalendri thtpevadest ja usuphadest, siis tstusajastul polnud see enam nnda. tlus Aeg on raha! kujunes juhtmotiiviks.
Tööstusühiskond - vähemarenenud põhjariigid. Infoühsikond arenenud põhjariigid nt Lääne Euroopa · Alepõllundus-algeline maaharimisviis, maa väetamine põlenud puude tuhaga rändkarjundus-loomakasvatusvorm, kus inimesed rändavad oma karjaga ühest kohast teise · Tehnoloogia uuenedes, uueneb ka majandus ja ühiskond. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) · Kolooniate tekkimis põhjused: emamaadel oli vaja toorainet ja rahvast oli liiga palju keda toita. · Kolooniad:Suurbritannia -Ameerika, India, Austraalia ,Portugal - Brasiilia ,Hispaania - Ladina-Ameerika ,Prantsusmaa -Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina ,Holland - Indoneesia ,Belgia - Kongo piirkond ,Venemaa- liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. · Industrialiseerimine sai alguse 18.saj
Linnad kaubandus ja tööstus Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva Neile lisandus 1563 Kuressaare ning Valga. 17. sajandil Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga purustati sõjas Ning kaotasid oma sensed linnaõigused ning nad liideti ümbruskonna mõisatega. Linnade ebamäärane õiguslik seisund sai kindla aluse alles 1783 aastal. Tulid 2 linna juurde: Paldiski ja Võru. Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakk...
Linnade arengut pidurdas nälg, sõjad, ikaldus. Linnade arengut edendas soodne asukoht, kaubateed, sadamad. 3. Milline linn ja miks saavutas Rootsi ajal kiireima arengu? Kiireima arengu saavutas Narva, sest Narval on soodne asend Vene piiri läheduses, Narva on sadamalinn, kus käis tihe kaubandus ja see oli manufaktuuritootmise põhikeskus. Oma positsiooni säilitas ka Tallinn. 4. Nimetage 3 tööstusharu, kus asuvad tegutsema manufaktuurid. Paberitööstus, ehitusmaterjalid (klaas, tellised, vase- ja saeveskid) ning tekstiil (kanep,lina). 5. Seletage mõiste talurahvakaupmees. Kaupmehed, kes müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllumajandussaaduste vastu. 6. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal. Tooge välja 3 muudatust. Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele
Kolmekümneaastases sõjas sõdis Habsburgide vastu protestantide poolel. TÄHTSAMAD ISIKUD Louis XIV-Sõjaväe ülemjuhataja,Valitsusjuht, seadusandlik võim,ülemkohtunik,seadused kinnitas Pariisi parlament,puudus õigus kehtestada uusi makse,kaotati hugenottide usuvabadus,sõjad: Hispaania pärilussõda, USA Iseseisvussõda,seitsmeaastane sõda- kaotas Kanada. Colbert- finantside peakontrolör-merkantilism et palju eksportida ja vähe importida tuleb ise toota,riiklikud manufaktuurid,välismaa meistrid- peeglid,pitsid,kalev jm. Louis XV - Pärast mind tulgu või veeuputus. Absolutism toimis ka ilma tugeva kuningata ! Absolutism mujal euroopas Rootsis Karl XI – 1660- 1697,reduktsioon- aadlile antud maade taasriigistamine,riigitalupojad.Eesti- ja Liivimaal talupoegade vabastamine pärisorjusest.Talurahvakoolid,Forseliuse seminar ( Tartu ülikool 1632),Suur Nälg,Põhjasõda.Stuartite Inglismaal absolutismi jooni ( ei kutsutud parlamentikokku ).Austria, Preisimaa.Venemaa 17
Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild, mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted. 1695-1697. aasta näljahäda on suurim Eestis olnud näljahäda. Ilmastik oli viljakasvatuseks ebasoodne. 1695 sadas terve suve läbi vihma, nii et ei saanud teha heina, rukis ei õitsenud ega valminud. Oli ka varane külm. Järgmine aasta oli saak veelgi kehvem. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697 sulas teede ääres lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid sealgi polnud süüa ja tänavatel kisendasid nälgivad inimesed. 1696
Hollandi Ida-India kompaniil oli võimsaim laevastik. Inglismaa Ida-India kompanii rajas tugipunkte Indiasse, sõdis vürstidega ja 18.sajandiks oli neil vallutatud suurem osa Indiast. 1776 aastaks oli põhja-ameerikas 2,6 miljonit Euroopast põgenenud valget kolonisti. Euroopa tööstuse areng Kolooniakaubandus muutis kogu maailma kaubandust. Kolooniatest sai hiigelsuur turg Euroopa majandusele. Nõudluse rahuldamiseks loodi manufaktuure. Euroopa esimesed manufaktuurid olid luksuskaupade tootmiseks. Kolooniaajastul arenes kõige rohkem tekstiilitööstus. Ameerika puuvilla hakati töötlema Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal. Arvati, et Inglismaa jääb hätta sest sealsed inimesed olid jõukamad ja tööjõud kallim. See sundis inglasi välja mõtlema uusi masinaid ja uuendusi, mis vähendaksid tööliste arvu. Peale seda sai Manchesterist ja Birminghamist Euroopa suurimad tööstuskeskused.
NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1
Nad ei toetanud üldist valimisõiguste andmist. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Ühiskonna majanduslikuks aluseks sai olla nende arvates vaid eraomandusel põhinev tootmis- ja kauplemisvabadus. Liberalismi levikuga kaasnes ka rahvusluse tõus. Nad soovisid, et naised saaksid senisest rohkem poliitilisi õigusi. 12. Tööstusliku pöörde tagajärjel asendusid manufaktuurid masintootluse ja vabrikutega. Industriaalühiskond on aga ühiskond mis toetub järjest enam tööstuse saavutustele. Sotsialismi ideoloogia põhineb aga sellel, et töölised tahtsid et kõik oleksid võrdsed. 13. Tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Kuna Marxi arvates oli töölistele igal pool üks ja ühine vaenlane, siis kujuneski tema õpetuste järgijate põhiloosungiks ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!"
Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse Bourbonide dünastia kuningate Louis XIII (1610-1643), Louis XIV (1643-1715) ja Louis XV (1715-1774) valitsemisaega, kui Prantsusmaa muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks ning mille territoorium oli arvukates sõdades osalemise tulemusena tunduvalt laienenud. Richelieu- tagada kuningale absoluutne võim. prantus. Saksa valgustus-suur rõhuasetus moraalile ja kõlblusele.idealism. Friedrich II- Preisimaa valitseja 1740-1786- usuvabadus, uued manufaktuurid. Joseph II 1780- 1790- Austria, kaotas pärisorjuse. Katariina II 1762-1796 parandas haridussüsteemi.
Euroopa hiliskeskajal 27 Must surm XIV saj algul tabas Euroopat lisaks viljaikaldustele ka katku epideemia. 1347-49 aasta epideemia oli üks hullemaid, umbes kolmandik Euroopa elanikest suri. Taud levis rottide ja nende kirpude kaudu. Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga. Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite sugu...
Parlamentaarne monarhia Inglismaal kujunes 1240. aastal ning oli kahekojaline. Parlamendis kinnitati kuninga poolt välja antud seadused ja tegeldi maksudega.(vt lisaks tv. Lk 5) Ühiskondlikud muutused varauusajal Kodanlik perekonnamudel abiellumise eelduseks hakati üha enam pidama vastastikuseid tundeid. Liiklemisolude paranemine, postiteenuse rajamine, ajakirjanduse kujunemine parem informatsiooni edastamine ja tarbimine. Riigi ja ettevõtjate rajatud manufaktuurid. Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed SÕJAVÄEREFORM sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole
Ikaldus, näljahäda Katoliku, luteri usk ja jesuiidid Hariduse arendamine Koolide rajamine 1632 Gustav II Adolf rajas Tartu Ülikooli 1684 kooliõpetajate Forseliuse seminar Eestikeelne aabits, eesti kirjaviisi parandamine Vene aeg 1700 Põhjasõda, Venemaa, Poola ja Taani ei olnud rahul Rootsi ülemvõimuga 1700 - Narva lahing, Rootsi võit 1701 Venemaa alistab Tartu, Narva 1721 Uusikaupunki rahu, Eesti ja Liivimaa Venemaa koosseisu Talupoegade elu halvenes Tööstuse areng, manufaktuurid 1739 eestikeelne piibel 1816 talurahvaseadus, pärisorjuse kaotamine Teoorjus Rahvuslik liikumine: O.W.Masing, Kr.J.Peterson 1858 Mahtra sõda 1880-ndad venestusaeg, venekeelne haridus 1869 I üldlaulupidu 1870 Eesti Üliõpilaste Selts 1884 sini-must-valge lipu sisseõnnistamine Karskusseltsid Eesti Vabariik 1914 I Maailmasõda 1917 oktoober enamlaste võim Venemaal 1917 märts Eesti autonoomia, võim Maapäevale 1918 veebruar - Eestit ähvardas Saksa okupatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
