eluviisidega tutvustada. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus minna õppimja Tartu Ülikooli ning püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Sellest et end õpetajaile maksta, pidi ta ise eratunde andma, et raha teenida. Samal ajal tekkis tal lähem tutvus proua Neideri Emiliega. Nad armusid teineteisse ja abiellusid. Et enda peret ära elatada, hakkas Juulius koolmeistriks. Mõne aasta pärast avaldas ta luulekogumiku ,,Kimbuke põllulilli", kuid see ei saanud suurema üldsuse tähelepanu osaliseks. Emmi sünnitas lapse kes oli juba sündides srunud ning ta ise jäi ilma võimalusest veel kunagi last saada. Raamatu teise jao tegevus jätkub juba 15.aastat hiljem. 1924 aastal naaseb Peterburgist Emiilie õde Anna, kes asub oma õde juurde ajutiselt elama. Kilimitid on võtnud endale kasvatamiseks kasutütre Liina. Varsti peale
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema
,,Kas meil on õigus oma õnne pärast teisi õnnetuks teha?" (Karl Ristikivi) Sageli on inimesed oma õnne nimel valmis tegema kõike. Pahatihti ei pöörata aga tähelepanu sellele, et ühe inimese õnn võib olla teise õnnetus. Julius Kilimit oli alles noor mees, kui ta valis abielu oma õnne asemel. Ta tahtis saada suureks meheks nagu teadlased, kirjanikud ja filosoofid. Selleks käis ta härra Pastelbergi juures ennast harimas, et kevadel gümnaasiumi lõpueksam teha. Ta pidi sellest plaanist loobuma ja koolmeistriks tööle hakkama, et oma naist üleval pidada. Vanemaks saades otsustas Juulius siiski edasi õppida, hoolimata sellest, et Emmi ei pidanud ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks naiseks. Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab. Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise...
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima,...
Kordamisküsimused Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis? Kuna senine majandus ei tasunud ära, sest kulutused oli nii suured ja võeti rohkem võlgasid, mida tagasi tasuda ei suudetud. Eesti maine Euroopas oli halb, kuna mujal oli pärisorjus kaotatud. Millal kaotati pärisorjus Eestis-selle tulemused-mis muutus? Pärisorjus kaotati 1818. aastal. Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised. Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi (paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei pea...
Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika
sajand Eestis nn nõiaprotsesside kõrgaeg. Vastutust nende hirmuäratavate toiminguteeest ei saa panna ühemõtteliselt kirikule, sest usk nõidusesse ja nõidadesse oli üldine. Kohtu alla ei sattunud mitte ainult eesti talupojad, oli ka sakslasi. Rootsi ajal sai alguse hariduse andmine talupoegadele. 1684. aastal avati Tartu lähedal Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar, kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid- koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Tänapäeval nimetatakse tema ortograafiat vanaks kirjaviisiks. 1630. aastal asutas Gustav Adolf Tartusse jesuiitide gümnaasiumi hoonesse oma gümnaasiumi, millest kaks aastat hiljem kujunes välja Eesti esimene ülikool- Academia Gustaviana
a. Õppetöö kestis koolimajas 1951. aastani. Varasem külakool oli asutatud 1787.a. ja paiknenud 1874. aastal ehitatud koolimajast sadakond sammu kirdes. Hoone lõhuti 1925.aastal. G. Suitsu sünnikohaks oli koolitalu rehetare mõlema eelmainitud hoone vahel, mis on lõhutud sajandivahetusel ja mille aset tähistab nüüd mälestuskivi. Võnnu koolimajaga on olnud pikemat aega seotud G. Suitsu esivanemate ja lähedaste omaste elu ja tegevus. Aastatel 18491850 oli siin koolmeistriks luuletaja emapoolne vanaisa Jaan Kerge, keda osalt abistas selles töös algul poeg Johan ja viimasel aastal väimees Hindrek Suits, luuletaja isa, kes siia elama asudes täitis koolmeistri kohuseid aastail 18661874. Viimasele järgnes luuletaja lell, hilisem kiriku kellamees Jaan Suits aastail 18741892 ja lõpuks luuletaja õemees Daniel Lodi 18921922. Siin, kodukoolimajas omandas G. Suits alghariduse (18921895). Siin
Carl Robert Jakobson C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. Ta tegeles ka orkestrijuhina. A. Jakobson katsetas ka kirjanduse alal oma võimeid C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse
keelduti pakkutavast alkoholist. Maa inimesed ei saanud aru linna inimestest.Linna inimesed aga pidasid tähtsaks haridust ja hakkasid varem uuendustega kaasas käima. 2.Peategelaseks oli Juulius Kilimit. Sündis ta küla koolmeistri pojana. Isa tahtis talle anda head haridust ja õpetada teda hästi. Juulius hakkas ka ise huvi tundma õpetaja ameti vastu ja talle meeldis õppida.Läks peale isa surma linna õppima . Läbi raskuste sai ta koolmeistriks ja tegeleda sellega mida ta tahab. Juulius armastas väga õpetamist. Ta oli väga põhimõtteline mees, järgis oma reegleid ja jäi alati endale kindlaks. See ta ka elus läbi viis, et ta oli väga järjekindel ja uskus oma unistustesse. Kool ja kodu olid talle alati erineva tähtsusega. Kodus ta ei rääkinud koolist ja koolis ei rääkinud kodust, see oli üks tema reeglitest. Veel armastas ta kirjutada luuletusi, mis tal küll väga hästi ei õnnestunud.
preestrilt. Poissi sunniti ka mõnda instrumenti käsitlema, kuid see teda palju ei huvitanud. Sellele vaatamata mängis ta kaasa nii mõneski orkestris ning oli omandanud piisavalt praktikat, et suutis hiljem koori juhatada. Meelsamini mängis ta klaverit ja orelit. Peamiselt juhtiski ja tegeles poisi harimisega tema isa. Kui isa suri ja perekond jäi raskustesse Carli koolitamisega, otsustas kool, et maksab Carli koolikulud ise kinni kui poiss tuleb siia samasse kihelkonnakooli koolmeistriks. 1856-1859 õppis Valgas Cimze seminaril. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Töö Esimene korralik töökoht oli Jakobsonil sama kooli koolmeistrina, kus ta isa töötas ning ta ise sai oma alghariduse. Seal töötas ta aastatel 1859-1862. Lahkhelid Torma mõisniku ja pastoriga viisid Carli otsuseni lahkuda sellelt ametikohalt
aadelkonnal, Eesti talupojad olid ikkagi raskes seisus ja vaesed. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Jakob Joan Köleri poolt. Aastal. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud.Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese
Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei tasunud aga eriti ära, niisiis asus ta uut tööd otsima ning sai Torma köstrikooli tööle. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides. Adam kuulus Torma vennastekogudusse, kus tõusis juhtivaks tegelaseks. Teda nimetatakse isegi väsimatuks rahvakasvatajaks ja õpetajaks. Adam Jakobson suri 6. detsembril 1857. aastal. 1886. aastal püstitas Torma mängukoor tema hauale kivist mälestussamba. Carl Robert Jakobsoni ema oli Elise (Liisa) Jegorov, kellega Adam tutvus Tartus. Tema isa oli vene soldat. Elise kasvas üles Tartus riiginõunik von
Õpetamisel keskenduti keskmisele õpilasele s.t edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. (Andresen: 1981, 12.) „Forseliuse seminar kujutas endast oma aja kohta eesrindlikku õppeasutust, kus koolitati kutselisi koolmeistreid, mida ei olnud varem tehtud ei Rootsis ega kusagil mujal Euroopas“ (Laar: 2010, 60). Õpetajakandidaadid õppisid esimese kooliaastaga lugema ning prooviti ka nende pedagoogivõimeid. Teisel õppeaastal jätkati tööd koolmeistriks sobivate õpilastega kutseoskuste harjutamiseks, arvestades sealjuures kasvatamise ja õpetamise eakohasust. Seminaris said hariduse umbes 160 noormeest. 1688. aastaks tegutses Eesti territooriumil juba 50 kooli, õpetajateks olid Forseliuse seminaris hariduse saanud koolmeistrid. (Laar: 2010, 60.) Rahvakoolide õigusliku aluse taotlemiseks sõitis B. G. Forselius 1686. aasta suvel Stockholmi piiskopi jutule. Juba sama aasta detsembris anti välja kuninga korraldus, kus nõuti koolide
Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem
1914 omandas Tobias Saksa kodakondsuse.suri kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Karl August Hermann 1851 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Konstantin Türnpu-Orelimängija,koorijuht,helilooja.Eripäraks:liikus B.Saksa
Kuigi ta pere oli vaene, oli tal rõõmus lapsepõlv. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastaselt viis isa ta Põlva kihelkonna kooli, kus ta õppis küll eesti keeles, kuid seal õpetati ka saksa keelt. 1853a asus ta õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, sest vanemad arvasid, et kihelkonnakoolist ei piisa, et saada koolmeistriks. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kus teda pilgati tema maameheliku riietuse pärast. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina(usuteadlasena). Peale seda saavutas ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. Tal oli harjumus energiliselt töötada, ta ei sallinud venitamist. 1864a kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud
Nüüd seisab siin õues luuletaja ja kooli mälestuseks hall maakivi, millele kinnitatud tahvel teatab: Siin asus Uniküla koolimaja kus 17.VIII 1841 sündis kirjanik Friedrich Kuhlbars Luuletaja isa Jakob Kuhlbars (Zeiger) põlvnes Nõo kihelkonnast Unipiha Ala-Kiisa talust. Kui ta Tartus koolis käis, tõlgiti ta kodutalu nimi saksa keelde (Kuhlbars - kiisk) ja sellest kujuneski jäädav perekonnanimi Kuhlbars. Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks. Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli. Jakob Kuhlbars alustas suure püüdlikusega koolitöid ja rajas koolimaja ümber ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Koolimaja otsa ehitas ta palvemaja, kus pidas harda vennaste-koguduse liikmena palvetunde
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010 Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina ...
räägitud, kuid too ei teinud muud, kui mõtles. Lõpuks põletati mõisaid ja saksad surid. Kandimehe pere hakkas juba õnne tundma, kuid teisel päeval tuli sõjavägi, kandimehe vend poodi üles, kaks meest lasti maha, teistele anti 200 piitsahoopi. Mitmed on siiani kinni samuti ka kandimees. Kogu õhtu kuulas Remmelgas kandimehe kurba juttu maast, mis jääbki saamata. Remmelgas oli vanglas ka sellepärast et ta oli "Mässaja". Nimelt oli ta tahtnud teha palju asju, kui koolmeistriks sai, kuid ei saanud teha, kuna igasugused keelud olid peal ning siis otsustas ta ka teist teed pidi oma tahtmist saada ja nii ta vangi sattuski.Mõne aja möödudes toimusid ka muutused Remmelgas, kes armastas vabadust ja valgust, saadeti kaugele põhja poole. Ka kandimees pääses vanglast ning sai oma kauaigatsetud maa.
eeskoda. 1687 tegi Liivimaa Maapäev kindralkuberner J. Hastefi nõudmisel otsuse asutada igasse kihelkonda kool ja panna ametisse inimene, kes talurahva lastele ristiusu algeid, lugemist ja kirikulaulu õpetaks. Koolmeistrite õpetamine ja ametisse määramine jäeti Forseliuse hooleks. FORSELIUSE KOOLI TEGEVUS Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe dokumente, usaldusväärsemaid andmeid leiame esimese lennu lõpetaja Ignatsi Jaagu teadetest. Koolmeistriks valmistumine võttis kaks aastat. Esimene aasta oli kui seminari eelkursus: tutvuti õpilaste võimetega, õpetati selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Uue lugemismeetodiga kulus lugemaõppimisele kolm kuni neli kuud. Seejärel algas kirjutamise ja arvutamise õppimine. Kuna posid elasid koolimajas, oli neil piisavalt aega ja koolitööga tegeldi peaaegu terve päev. Ignatsi Jaagu andmeil lasti need poisid, kellel puudusid
(10; 15) 23. mail 1786.aastal kutsuti Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, võõrmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kihelkonna kõigi koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsustas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. (15) 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster - koolmeister Kristjan Masing. (15) Koolimaja Varal ehitati 1806. aastal. Maja oli ehitatud seaduse järgi, oli ühe kambriga,
kõrgemale(ametnikud, pastorid oskasid lugeda). Jõuti tõdemuseni, et ka talupoegadele on vaja hakata lugemist õpetama. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma, natuke arvutama ja nutikamatele õpetati saksa keelt. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 1632.a rajati Tartu Ülikool ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium. Ülikoolis pidi oskama ladina keelt, sest õppetöö toimus ladina keeles. Teaduskondi oli neli: · Filosoofia- algteadmised · Usuteaduskond · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond 12. reduktsioon, miks ja millal viis läbi
· Aastail 1902-1911 õppis Süda Peterburi konservatooriumis orelit, esmalt Louis orelit mängida. Homiliuse ning pärast viimase surma 1908. a. Jacques Handschini klassis. · Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus · Homiliuselt sai ta tugeva klassikalise muusika baasi, Handschin andis Südale koolmeistriks oli Joosep Kapp. põhjaliku ülevaate ka prantsuse ja saksa uuemast orelimuusikast (Franck, Reger). · 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. · Süda oli silmapaistev orelikunstnik.
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a
Modernistlikule suunale järgneb ikka vastureakstsioon - restauratsioon, mis toetub kaugema mineviku traditsioonidele ning otsib muusika aegumatuid väärtusi. Neoklassitsistlik suunitlus oli valdav esimeste sõjajärgsete aastate uusloomingus. 4. Karl August Hermann (23. september 1851 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. 18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. 1886 nimetas ta lehe ümber "Postimeheks". Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1890.
1 Kadri Kivirand EKL-kõ1 ka kreeka keel, loeti evangeeliume, vanakreeka proosat, Homerose ja Hesiodose värsse. Õpingute jätkamiseks akadeemias sooritati avalikud katsed rae ja linnaministeeriumi ees. Seal otsustati vastavalt teadmistele, kes sai linna kulul kõrgkooli õppima. Pärast kirjaliku kohustuse sõlmimist, kus tagasitulekul lubati hakata koolmeistriks või pastoriks kodulinnas, anti toetusraha stuudiumi lõpetamiseks välismaal. Tallinna triviaalkoolist võrsus esimene põlvkond mehi, kes hakkasid looma eestkeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset algõpetust. Eestikeelne kirjandus levis triviaalkooli kasvandike kaudu ka väljapoole Tallinna. 1570. aastal võeti koolis kasutusele eestikeelsed aabitsad, katekismuste, Taaveti lauluraamatud ja evangeeliumi raamatud.
õunaseemneid ei tasu ära süüa vaid nendest saab õunapuu üles kasvatada nagu koolmeister oli rääkinud. Widrik õppis mõisa kärneri käest ka õunapuude pookimise ära. Jutustuse lõpp on õpetuslik: on hea, et Mari seemneid ära ei söönud ja Widrik koolis kasulikke teadmisi õppinud. Jutustusele järgneb kohe teine lugu "Õunapuu kool," kus õpetatakse piltlikult õunapuude pookimist. Jakobson nimetab selles loos mõisa kärnerit ,,õunapuu koolmeistriks." Sellest järmine lugu ,,Õunapuude waenlased" on kooliraamatu kohta väga põhjalik, nimetades ära kahjurid koguni ladinakeelsete nimetustega. Kirjastuselt ,,Eesti Raamat" ilmus 1981 aastal ,,Lugemisraamat loodusest," mille koostas august Mikk ja lugemiku lood on kõik Jakobsoni lugemikest, kuid õunaseemne ja õunapuu kasvatamise jutud on välja jäetud, ilmunud on vaid ,,Õunapuu vaenlased." Õunaseemned eepikas. Õunaseemne motiive kohtame mitmesugustes rahvajuttudes ja
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohus...
23. mail 1786. aastal olevat kutsutud Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, vöörmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kõigi kihelkonna koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsusatas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. 20 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster-koolmeister Kristjan Masing. Ehitati uus koolimaja, kuid asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid
mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Mitmeid kordi üritas Mart koolist ära joosta, kuid alati said suuremad poisid ta kätte. Kui kooli orel toodi hakkas ta sellel harjutama ja varsti esines ta hommikupalvustel ja laulutundides. Pärast seda hakkas poiss juba vaikselt koolis elavnema ja teistega sõbrunema. Pärast Kaansoo vallakooli läks ta Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve kappide perekond innustas Mart Saart muusikaga edasi tegelema. Hans Kapp õppetas talle klaverimängu ning Artur Kapp aitas tal suveti valmistuda Peterburi konservatooriumi astumiseks, kus ta ka ise üliõpilane oli. Enne konservatooriumi minekut õppis Saar veel kaks aastat (1899-1901.a) Põltsamaal ,,Eesti Aleksandri-linnakoolis". Põltsamaal õppides tugvnes tema huvi rahvamuusika vastu ja selgeks sai ka vajaliku vene keele oskuse
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis............................................................................................................4 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele....................................................................................5 Edasiviivad jõud...........................................................................
Ajalugu. Kõpu Mõis. Juhendaja: Olev Teder. Koostaja: Aivar Rähn Viljandi Ühendatud kutsekeskkool 2008 a. Suure-Kõpu mõisa ajalugu Mõisate rajamine kulges kõige kiiremini Harjus ja piiskoppide valdustes, kus juba 14. sajandil tehti algust talupoegadelt maa vägivaldse äravõtmisega ja nende sunnismaiseks muutmisega. Ordu valdustes oli see protsess palju aeglasem. Sakalas rajati esimene mõis alles 1454. a. Mõisate rajamine kiirenes 16. sajandil. Kõpu mõisat mainitakse esmakordselt 1593. aastal. Selleks ajaks oli asustus Kõpus omandanud üldjoontes hilisematest sajanditest tuntud ilme. Rootsi võimu perioodil jõudis lõpule talupoegade pärisorjastamine. Mõisnike arvates oli p...
1680?.a käis Forselius oma kahe õpilasega ka Rootsis Karl XI juures, need olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak. Olid demonstreerinud oma lugemisoskust (poh et eesti keeles), kuningas oli mõlemale kinkinud kuldmündi. Seminar tegutses 4 aastat, sest Forselius hukkus laeval ja ei leidunud temaga võrdväärset isikut selle juhiks. Sellest hoolimata umbes 160 poissi said hariduse ja kolmandik kuni pool said koolmeistriks või köstriks, seega eesti aladele rajati umbes 60 talurahva kooli. 1687 Liivimaa Maapäev otsustas, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahva kool. Lõuna-Eesti koolivõrk oli tänu Forseliuse gümnaasiumile ja sellest tulnud koolidele ning Liivimaa Maapäeva otsusele parem kui Põhja-Eestis. Eestikeelne kirjasõna Toonane kirjasõna oli vaimuliku sisuga. Need olid mõeldud lugemiseks abimaterjalina vaimulikele, kelle eesti keele oskus polnud vb kõige parem
17. saj. hakkas loodususund taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima. 11.Iseloomusta hariduse olukorda rootsi ajal? Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 12.Mis on reduktsioon? Miks ja millal viis rootsi keskvalitsus läbi reduktsiooni? Kuidas see mõjutas talupoegade olukorda? Kuidas reageerisid mõisnikud? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Suure reduktsiooni tagajärjel kuulusid tagastamisele kõik maaomandid, mis olid antud
Mõistlik(temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat) Isepäine(oma ideedes kinni) Emotsionaalne(süütunne visatud kivi pärast) Missugused iseloomuomadused ja kalduvused avalduvad tema juures varases lapseeas,poisipõlves,noorukina (XXVI pt. ) Iseloomustage eriti tema vahekorda emaga. Indrek oli sündides nääpsuke ja nõrgake. Mari kartis Indreku pärast , kuid Andres lohutas naist õeldes : „ vaata kui suured ja eradad silmad on teisel, tuleb tark poiss saab koolmeistriks või kirikuõpetajaks.“ Indreku ristiisa Hundipalu Tiit julgustas poisi vanemaid õeldes : „ tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudu kui rammust . Kui temast kord õpetatud mees saab, siis pistab ta meid kõiki ühes meie suure rammuga kotti .„ Mari aga muretseb. Indreku suhe emaga on tugev. Tooge näiteid Indreku tundemeele erksuse kohta (XXXI ja XXXVIII pt ) Indrek oli unistaja . Talle ei meeldinud teha haiget loomadele
1989.a elas samal territooriumil aga 89 inimest. 8 2000.a. Rahvaloenduse andmeil oli külas 85 elanikku. ( ) (http://www.eestigiid.ee/?CatID=93&ItemID=1170) 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963) Jalgsema Algkool oli Praeguse Järva-Jaani Gümnaasiumi (2008/2009) koolipiirkonna üks vanemaid koole.. Kooli asutas kohalik pastor Ferdinand Gebhardt (1803-1869) umbes 1850.a. Esimeseks koolmeistriks oli olnud Rumberg 1861.a. tuli Jalgsemale õpetajaks Madis Kokk, kes oli olnud enne Võhmuta valla Tõrvaaugu koolis õpetajaks ja õppinud pastor Gebhardti poolt asutatud õpetajate ettevalmistamise koolis Puka karjamõisas. Algul asunud Jalgsema kool temale kasutada antud suitsutares (maja asus hilisema põlenud koolimaja krundi idapiiril vastu heinamaad). Õpetaja palgaks oli koolimaade kasutamine. Lisakohustusena tuli õpetajal igal laupäeval pidada Seliküla mõisas palvetundi
4 Ei tea ühtegi 2 0 Tean kõiki Tean mõnda Ei tea ühtegi Joonis 1. Teadlikkus Kappidest Järgnevas küsimuses soovisin teada saada, mis kaasnes Joosep Kapi saabumisega Suure- Jaani 1853. aastal. Vastanutest 21 (68 %) ei osanud Joosep Kapi tuleku kohta midagi öelda. Enim toodi välja seltsi ,,Ilmatar" ja pasunakoori loomist. Nimetati veel kultuuri ja hariduselu edendamist, koolmeistriks hakkamist, seltsielu arendamist ja uute õpetuste kirjutamist. Kolmandas küsimuses küsisin, mida teatakse Joosep Kapi pojast Hans Kapist, seoses isa elutööga. Vastanutest 18 (58%) ei teadnud mitte midagi ja neid kes andsid vastuse oli 13 (42%). Enim mainiti Joosep Kapi elutöö jätkamist, jättes oma õpingud pooleli. Veel mainiti seltside tegevuse edendamist, kohalikke laulupidusid ja kultuurielu edendamist. Neljanda küsimusega uurisin,mida teatakse Artur Kapist ja tema elust
1 Vennastekogudusega seotud rangem õpetus. 7 ja kihelkonnakoolikoolmeistri koha. Ilmelt valiti ta välja meeldiva iseloomu, tubli kirjaoskuse ja muusikaliste võimete tõttu. Kuna ta huvitus muusikast, asus ta laialt laulmist propageerima, luues mitmehäälseid laulukoore. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. Ta kuulus ka Torma vennastekogudesse ja tõusis seal juhtivaks tegelaseks. Tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja, mis on praegugi säilinud. 1845. aastal loodi tema algatusel Torma pasunakoor, kuna Jakobson pühendas orkestrile palju aega, sai sellest peagi silmapaistev muusikute kollektiiv, mis äratas laia tähelepanu. A. Jakobson tegeles ka kirjandusega, andes välja oma muusikaliste saavutuste tutvustamiseks kaks brosüüri: 1856.aastal ilmus "Torma Mängokoor" ja 1857. aastal
kontakt. Rootsi ajal lisandusid koolmeistrid, alguse sai eesti talurahvakooli ajalugu. Rootsiaegseid koolimehi nagu Ignatsi Jaak jt nimetatud eesti intelligentsi eelkäijateks. Nad olidki oma aja kohta koolitatud koolmeistrid. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool, kus õpetati lugemist, usuõpetust, veidi laulmist. Nendegi koolide võrk oli hõre ja puudulik. Koolmeistritele ei esitatud kuigi kõrgeid nõudmisi, koolmeistriks õppida ei olnud õieti kusagil. Rahvakooli arendamist nägid ette talurahvaseadused ning 19.sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik. Need koolid andsid täieliku kirjaoskusega ametimehi, sh külakoolide õpetajaid. See oli sammuks edasi, nüüd oli koolmeister haridust saanud astme võrra kõrgemas koolis, kui seda oli külakool, kus ta ise õpetas. Paremini korraldatud kihelkonnakoolid kujunesid koolmeistrite kasvulavadeks. Kihelkonnakooli õpetajad ja köstrid
ehk triviaalkooli õppeprogrammi antiikautoritega. Kohustuslike ainete hulka võeti ka kreeka keel, loeti evangeeliume, vakreeka proosat, Homerose ja Hesiodose värsse. Õpingute jätkamiseks akadeemias sooritati avalikud katsed rae ja linnaministeeriumi ees. Seal otsustati vastavalt teadmistele, kes sai linna kulul kõrgkooli õppima. Pärast kirjaliku kohustuse sõlmimist, kus tagasitulekul lubati hakata koolmeistriks või pastoriks kodulinnas, anti toetusraha stuudiumi lõpetamiseks välismaal. Tallinna triviaalkoolist võrsus esimene põlvkond mehi, kes hakkasid looma eestkeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset algõpetust. Eestikeelne kirjandus levis triviaalkooli kasvandike kaudu ka väljapoole Tallinna. 1570. aastal võeti koolis kasutusele eestikeelsed aabitsad, katekismuste, Taaveti lauluraamatud ja evangeeliumi raamatud.
Peres olid kõik aga tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see muutus. Maril sündis ka veel poiss, too oli aga nääpsuke ja nõrgake. Mari kartis et Andresele ta ei meeldi aga mees ei öelnud selle kohta midagi- tema pilgust ja näoilmest oli näha nagu ta oleks rahul olnud sellega milline poiss on. Andres ütles talle et poiss on suurte ja eredate silmadega, tuleb tark piss, saab koolmeistriks või kirikuõpetajaks. Ristiisaks sai Hundipalu Tiit kes oli väga tark mees, kui ta juhtus nende talust mööda 12 minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Laste Vargamäe. Peale seda kui Mari sai Andresega nende ühise lapse tundus mehele nagu elu
vastaspargis) Õpilased: sündis umbes 1670.aastate paiku Ignatsi külas Ignatsi Jaak, kes astus Forseliuse seminari 1684.aastal, Pakri Hansu Jüri. Mõlemad läksid Forseliusega Rootsi Kuninga juurde, kes poiste lugemis- ja laulmisoskuse üle rõõmustas ja kaks kuldtukatit kinkis. Ignatsi Jaak sai hiljem köstriks ja koolmeistriks ja õpetas elu lõpuni talupoegi pälvides koguduse heakskiidu. Esimese naisega oli tal kaks last, teise naise Liisaga oli vähemalt seitse last, kes kõik olid õpetatud targemad lapsed. + 1687 Liivimaa maapäeva otsus igasse kihelkonda kool. Mõisaomanikud aga kõik ei tahtnud talurahva eest raha maksta + Koduõpe emad õpetasid vokki kedrates talvel Kõrgem haridus
Peres olid kõik aga tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see muutus. Maril sündis ka veel poiss, too oli aga nääpsuke ja nõrgake. Mari kartis et Andresele ta ei meeldi aga mees ei öelnud selle kohta midagi- tema pilgust ja näoilmest oli näha nagu ta oleks rahul olnud sellega milline poiss on. Andres ütles talle et poiss on suurte ja eredate silmadega, tuleb tark piss, saab koolmeistriks või kirikuõpetajaks. Ristiisaks sai Hundipalu Tiit kes oli väga tark mees, kui ta juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Laste Vargamäe. Peale seda kui Mari sai Andresega nende ühise lapse tundus mehele nagu elu algaks uuesti. Lastega eriti muret ei olnud
Sellest teatas Hurt võimalikele Mesilase ootajatele EP lisalehe esimeses numbris 1871. a algul. Ajakirja asemel lubas Hurt samanimelise raamatu järgmisel aastal välja anda. 1870. a lõpul oli Jannsen saanud loa suurendada EP mahtu neljalt leheküljelt kuuele. Nii osutus võimalikuks hakata välja andma eraldi lisalehte. Seda toimetama kutsus Jannsen Jakob Hurda. Juba lisalehe avanumbris rõhutas Hurt, et tahab olla lugejaile juhatavaks, noomivaks ja karistavaks koolmeistriks, kes "igapidi armastuses oma isamaale tõsist tulo ja kaso püüab". Lisalehte kirjutades järgis Hurt põhiosas oma varasemat ajakirja programmi, seades eesmärgiks lugejate silmaringi avardamise, aga ka uue kirjaviisi propageerimise. Oma töö kallale asus Hurt suure innuga, püüdes valgustada teemasid, mis seni olid alles vähe lugejateni jõudnud. Et Hurt kirjutas lisalehte üksi, kasutamata teisi autoreid või tõlkeid, siis kujunes ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
