Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. Esimene massiorganisatsioon Iseseisvusreferendum Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Moskva toetas jätkuvalt ka impeeriumimeelseid jõude. Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik
Kataloonia Kataloonia on autonoomne piirkond Hispaanias. Kataloonia jaguneb neljaks provintsiks: Barcelona, Tarragona, Lleida ja Girona provints. Pealinnaks ja suurimaks linnaks on Barcelona. Kataloonial on ühine piir Pransusmaa, Andorra ja Hispaaniaga. Kataloonia Vabariik on ekisteerinud aastatel 1931 ja 1934-1939. Autonoomne on piirkond alates 1976. aastast. 9. novembril 2014 toimub Kataloonia iseseisvusreferendum. Kataloonia elanike arv on 7,5 miljonit. Pindala on 32,114 km2. Piirkonna peamiseks keeleks on hispaania keel. Teise keelena räägitakse ka katalaani keelt. 11. septembril 2013. aastal moodustasid katalaanid ligi 400km pikkuse inimketi, millega nad tahtsid näidata oma iseseisvumissoovi. Tänan kuulamast!
Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts iseseisvusreferendum 19-21 aug. riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin) 20 aug. otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (Ü. Nugis) 6.sept. NSVL tunnustas EV 1992 juuni rahareform 28 JUUNI uus põhiseadus Sept Riigikogu valimised (peam. M. Laar pres. L. Meri) 1994 31. Aug lahkusid Eestist viimased NSV Liidu sõjaväed
Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile * märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses (NB! See toimus enne üleliidulist referendumit). 77,8% toetas Eesti iseseisvumist (sh. 1/3 siinsetest muulastest) Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle. Eesti iseseisvusreferendum oli 3. märtsil 1991. Selle tulemused kujunesid meil igati headeks: lisaks eestlastele hääletas koos meiega Eesti iseseisvuse eest 150 000 muulast! See oli suurim toetusbaas, mis meil iseseisvusvõitluse perioodil nende hulgas kunagi olnud. Ka Lätis ja Leedus läks iseseisvusreferendum hästi. Üllatavalt hästi Lätis, kus paljud põhiliselt venelastega asustatud piirkonnad hääletasid Läti riigi iseseisvuse poolt.
Augustis teatas ka Türgi president, et kavandab operatsiooni laiendamist. Üks nädal enne selle uudise teatamist külastas Türgit Iraani relvajõudude staabiülem kindral Bagheri. Kindral tegi visiidi käigus Ankarale ettepaneku alustada ühisoperatsiooni Kurdide vastu Iraagi põhjaosas Kandili ja Sinjari piirkondades. 2017. aasta septembris korraldasid Iraagi Kurdid iseseisvusreferendumi, kuid Türgi mõistis selle hukka. Kurdide iseseisvusreferendum Iraagis asuva Kurdistani omavalitsuse rahvasaadikud otsustasid 25.septembril 2017 toetada regiooni iseseisvusreferendumit, hoolimata laialdasest vastuseisust üle maailma. Bagdadi keskvalitsus nimetas seda põhiseadusvastaseks. Hääletuse vastu oli veel Iraan, Türgi ja Ameerika Ühendriigid, kelle kartuste järgi suurendab referendum ebastabiilsust regioonis. Washington tegi peagi pärast hääletustulemusi avalduse, milles ärgitas Kurdistani
kujutasid? Milliseid inimesi arreteeriti, jälitati ja küüditati 1944-1950? Miks viidi 25.03 1949. läbi II küüditamine ja kes olid selle ohvrid? 2. Millised positiivsed ja negatiivsed arengud toimusid Eestis 1970-1985? 3. Milles seisnesid ja kuidas viisid Eestit taasiseseisvumisele lähemale järgmised sündmused: fosforiidikampaania, IME programm, meeleavaldus Hirvepargis, ERSP loomine, RR loomine, laulev revolutsioon, suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett, iseseisvusreferendum, otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Millist rolli mängisid Eesti taasiseseisvumises A. Rüütel, E. Savisaar, S. Kallas, M. Lauristin, T. Kelam, T. Velliste, M. Laar, V. Väljas? Mil määral aitasid Eesti taasiseseisvumisele kaasa Gorbatšov ja Jeltsin? Teised Balti vabariigid?, läänemaailm?
· pidi lõppema omariikluse taastamisega · Eesti seadused · sisepoliitika oli pingeline 1991 Streigikomiteed aktiviseerusid · tööliste võitlussalgad · sõjaväe- ja julgeoleku üksused Vene NFSV toetus Balti riikidele · leping, millega Eesti ja Vene NFSV tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele · tunnustati teineteist suveräänsete riikidena · tunnustati teineteist rahvusvahelise õiguse subjektina Iseseisvusreferendum · Balti riigid toetasid iseseisvust Omandireform ja välispoliitilised taotlused Mihhail Gorbatsovi kavad Riigipöördekatse Moskvas-augustiputs Omariikluse taastamine 20. augustil · algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine · uus põhiseadus (1991 hääletusele) 1992 Presidendi- ja Parlamendivalimised · riigipea valis esimeseks iseseisvunud Eesti riigi presidendiks Lennart Meri · valitsusejuhiks sai Isamaa liider ajaloolane Mart Laar Üleminek turumajandusele
Eesti pidi küll augustiputsi ajal kaitsma Toompead ja Teletorni, kuid nad suutsid vere valamisesest pääseda. Omariiklus taastati lõpuks, kuid enne seda oli palju asju, mis segasid seda. Eestlased tahtsid muuta riik iseseisvaks. Eestlasi lubati ärgata uuesti, kuid riiki üritati hoida kõidikutes lõpuni. Ei lastud tulla sellel kiiresti, aga kiire tegutsemisega oli kõik võimalik. Korraldati veel ennemgi ju iseseisvusreferendum kus küsiti: Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Nad tahtsid maailmale selle referendumiga näidata iseseisvusmissoove. Ühesõnaga peaks mainima, et eestlased andsid ja üritasid teha kõik endast et iseseisvust taastada. 1991.aastal 20.augustil taastatigi Eesti iseseisvus, mis on seni püsinud ja püsib veelgi
reziimi ikke (Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia. Jugoslaavia lagunes hiljem. Eestis saadi aru, et ka liiduvabariikidel on võimalus iseseisvuda. Tekkisid kolm põhilist liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole. Järgnevatel aastatel koostati suveräänsusdeklaratsioon ning valiti Eesti Kongress. Juba 1987. Aastal oli Lagle Parek jt. moodustanud MRP Avalikustamise Eesti Grupi, mille tegevus aastatega aina hoogustus. ENSV majandus küll kannatas tugevalt IME elluviimisel, kuid saadi hakkama. Palju samme oli astutud iseseisvuse poole, kuid otsene ajend puudus. 1991.
ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15.jaanuaril korraldada kõigis kolmes Balti riigis. Paralleelselt valmistuti sõjalisteks aktsioonideks. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, e olukorra normaliseerimiseks on vaja relvaga hõivata strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. ISESEISVUSREFERENDUM 1991.aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlasti iseseisvust. Esimene rahvahääletus oli 10.veebriaril Leedus, kus 90,5% hääletanutest pooldas iseseisvust. Ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Referendumi küsimusele ,, Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas eitavalt 21,4%. OMARIIKLUSE TAASTAMINE Baltikumis tegutsesid augustiputsi ajal resuluutselt
aastal, hilisem Eesti Vabariigi president. Sõltumatute riikide ühendus (SRÜ) - Jeltsingi eestvedamisel (M.G ei teadnud) sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.dets 1991. Minskis omavahelise liidu. Jaanuarikriis 1991 - Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud võimorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 3. märtsi 1991 - toimus Eesti iseseisvusreferendum. 17. märts 1991 - üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses. 19. august 1991 - püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee. Gennadi Janajev - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. 1991. august - Eesti, Läti, Ukraina, Valgevene kuulutasid välja iseseisvuse (keeldusid Gorbatšovi liidulepingust). 20. august 1991 - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest.
julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Gorbatšov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele “Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?”. Kremlis arvati, et
Kaugemaks sihiks oli eraldumine NSV majanduskompleksist, saada oma eelarve ja rahassteem ning minna le turumajandusele. Jaanuarikriisi ajal proovis Moskva hivata Baltikumis strateegilisi punkte, prooviti korraldada streike ja massirahutusi, mis pidid takistama iseseisvumist. Jaanuarikriis lahnes Boriss Jeltsini Tallinna visiidiga, millal ta kirjutas alla Baltikumi ja Vene NFSV hisavaldusele, millega tunnustatiksteise suvernsust. Keelas ra vene armeel relvade kasutamine vra riigi pinnal. Iseseisvusreferendum nitas, et suur enamik toetab iseseisva Eesti ideed, mis vlistas kik edasised vimalused kuuluda NSV koosseisu ja slmida liiduleping. Pdluste teeks vis olla ainult iseseisvus. EV lemnukogu kuulutas RESK korraldused ebaseaduslikeks. Augustiputi suhtuti Baltikumis negatiivselt, sest see ohustas vimalust iseseisvuda. Eesti iseseisvus taastati 20.august 1991 "otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest" dokumendiga. Peale iseseisvumist lks Eesti le turumajandusele, viidi lbi rahareform.
televisioonihoone. 18. Jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril lendas Boriss Jeltsin Tallinna Balti ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult , millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorgraneid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Iseseisvusreferendum 1991. Aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust. (Leedus 90,5%, Lätis 73,7%, Eestis 77,8%) Gorbatsovi Kavad Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liit, mis ei kujutanud endast enam mitte föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni. Uuel liidul pidi pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Gorbatsov üritas ka Balti riike alla kirjutama, aga Balti riigid saatsid ta pikalt.
üle lükati edasi. ukanovii valitsust raputasid sigarettide salakaubaveo ja seksiorjadega kaubitsemise (Moldova tüdrukute) skandaal. "Moldova skandaali" olid segatud valitsusametnikud, nende seas ukanovi, endine riigiprokurör Bozidar Vukceti ja ukanovii partei nõunik Misko Perovi. Kuigi see praktika oli aastaid teada, hakkas selle tõeline ulatus alles viimastel aastastel selguma. 21. mail 2006aastal toimus iseseisvusreferendum, millel 55,4% hääletanutest pooldas Montenegro iseseisvumist. 3. juunil kuulutas parlament välja Montenegro iseseisvuse. 15. juunil 2006.aastal tunnustas Serbia Montenegro iseseisvust ja 28. juunil võeti Montenegro ÜRO liikmeks. 15. detsembril 2008.aastal andis Montenegro peaminister Milo ukanovi Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa presidendile Nicolas Sarkozyle üle sooviavalduse Montenegro liitumiseks Euroopa Liiduga. Eesti ja Montenegro Eesti sõlmis 13.06
vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Sellega kaasnes punapropaganda vohamine. Jätkusid küüditamised, millest esimene toimus 1945a augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Järjestage Eesti Vabariigi taasiseseisvumise sündmused alates varasemast Kodanike komiteede liikumine, rahvasaadikute kongressi valimised, Balti kett, IME programm, Eesti Kongressi valimised, üleminekuperiood, iseseisvusreferendum, augustiputs, omariikluse taastamine. IME kontseptsiooni avaldamine M.Gorbatsovi võimuletuleku järel alustati NSVL-is ka mõningaid majandusuuendusi. 1987a kuulutati välja ulatuslik majandusreformi kava, mille eesmärk oli sotsialistliku plaanimajanduse igakülgne täiustamine. Kuid põhjalikku murrangut majanduselus ei toimunud. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSVL-is. Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti kontseptsioon
Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Moskva toetas jätkuvalt ka impeeriumimeelseid jõude. Gorbatsov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele "Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist
kaotas lõplikult juhirolli ühiskonnas. 1990 märts Esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemnõukogusse. 1990 30. märts Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. 1990 mai taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 1991 märts kolme Balti riigi juhid korraldasid ennetava referendumi, millest selgus, et suurem osa elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. (iseseisvusreferendum) 1991 Perestroikapoliitika oli ennastammendanud. 1991 jaanuari algus eriüksuslased võtsid enda valgusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. 1991 13. jaanuar dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa vallutasid Vilniuse teletorni ning raadio-ja televisioonihoone. Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin saabus lennukiga Tallinnasse.
18 jaan üritasid interrinde toetajad streike korraldada. Riias tapeti 5 in. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12 jaan 1991 kirj Moskvas alla E ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. V NFSV esimees oli Boris Jeltsin. Kirjutasid alla lepingule, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust.(iseseisvusreferendum) Ennetava referendumi vastu oli E Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 a välja kuulutatud. 1 rahvahääletus oli Leedus(10 veeb). REFERENDUMI KÜSIMUSELE: KAS TEIE TAHATE E VABARIIGI RIIKLIKKU ISESEISVUST JA SÕLTUMATUSE TAASTAMIST? 14 juunil ründasi OMON Heinaste ja Ikla piiripunkti. Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis pidi kujutama endast konföderatsiooni(Novo-Ogarjovis). 19 aug 1991 a suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Teda pidi asendama Gennadi Janajev
2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi hbumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli vimule Mihhail Gorbatov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli vga suur. Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluvljakul ritus nimega Eesti Laul kus osales 300000 inimest kes olid vgagi isamaaliselt meelestatud. 7. Vimuvahetus EKPs - 23. juuni sai sinimustvalge taas Eestimaa rahvuslipuks. 10. Suvernsusdeklaratsioon 16.novembril 1988 aastal. 11. Iseseisvusreferendum . Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused : Iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused: Iseseisvumise ja taasiseseisvumise erinevused: 1. Kasutati ra olukorda kus Venemaa/NSV Liit oli poliitilises ummikus. 2. Kasutati ra sobivat rahvusvahelist olukorda. 3. Olid olemas juhid, kes suutsid langetada igeid otsuseid. 4. Oli rahva aktiivsuse tus. 5.Mlemal korral oodati abi lneriikidelt ja oma eesmrke selgitati lne riikidele. 1
4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli võimule Mihhail Gorbatsov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli väga suur. Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluväljakul üritus nimega ,,Eesti Laul" kus osales 300 000 inimest kes olid vägagi isamaaliselt meelestatud. 7. Võimuvahetus EKPs - 23. juuni sai sinimustvalge taas Eestimaa rahvuslipuks. 10. Suveräänsusdeklaratsioon 16.novembril 1988 aastal. 11. Iseseisvusreferendum . Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused : Iseseisvumise ja taasiseseisvumise Iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused: erinevused: 1. Kasutati ära olukorda kus Venemaa/NSV 1. Iseseivumine toimus I Maailmasõja ajal, Liit oli poliitilises ummikus. taasiseseisvumine aga rahu ajal. 2. Kasutati ära sobivat rahvusvahelist 2. Iseseivumine toimus pikajalise võitluse olukorda
sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. Jaanuarikriisi lõppemises etendas tähtsat osa Vene NFSV toetus Balti riikidele, 12. jaanuaril 1991 kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. Iseseisvusreferendum: 1991. aasta veebruaris-märtsis viidi Balti riikides läbi iseseisvusreferendumid. Leedus pooldas iseseisvust 90,5%, Lätis 73,7%. Eestis oli referendumi küsimus: Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Jaatavalt vastas 77,8% (737 964 inimest) ja eitavalt 21,4% (203 199). muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Kõige vähem Eesti iseseisvuse pooldajaid oli Kirde-Eesti suurtes tööstuskeskustes: Kohtla-Järvel 46,1% ja Narvas 25,5%
● 24. veebruar– sini-must-valge Pika Hermani tippu; ● 23. august– Balti kett; ● 1990 aasta märts– Eesti Kongress; ○ T. Kelam. ● ENSV ÜN valimised; ○ presiidiumi esimees A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar. ● 30. märts– üleminekuperiood; ● 15. mai– Interliikumise streik; ○ “Toompead rünnatakse!” Taasiseseisvumine: ● 1991. aasta jaanuar– Moskva jõudemonstratsioonid Vilniuses ja Riias; ● Märts– iseseisvusreferendum; ● 19.-21. august– riigipöördekatse Moskvas; ● 20. august– otsus Eesti riiklikust iseseisvusest; ● 6. september– NSVL tunnustas Eesti Vabariiki; ● 1992. aasta juuni– rahareform; ● 28. juuni– uus põhiseadus; ● September– Riigikogu valimised; ○ peaminister M. Laar; ○ president L. Meri. Vene vägede lahkumine Eestist: ● Augusti lõpp 1994. aasta;
tulemused nädala jooksul. Valimisseadusega kehtestatud valimissüsteem määrab kindlaks selle, kuidas teisendatakse hääled saadikukohtadeks ehk mandaatideks. Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes. 2) Omariikluse taastamine (jaanuarikriis, iseseisvusreferendum, augustiputš, omandireform). 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa
riigis meeleavaldused. 13.Jaanuari varahommikul ründas KGB erigrupp Alfa Vilnuse teletorni ning selle käigus hukkus 14 inimest. Uus verevalamine leidis aset Riias 20. Jaanuaril, tapeti 5 inimest. Eestis õnneks sündmused otsese konflikti ja laipadeni ei jõudnud. Jaanuarikriisis mängis suurt rolli Vene NFSV toetus Baltimaadele. 12. Jaanuar 91' kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevahelisele suhete aluse lepingule. See tähendas, et mõlemad tunnustasid teineteise iseseisvust. Iseseisvusreferendum - Korraldati rahvahääletus, kus küsiti: "Kas teie tahate Eesti Vabariikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist" Tulemused näitasid, et iseseisvust pooldati. Moskvas aga loodeti endiselt impeeriumi koospüsimisele. Tugevnev rahvuslik vabadusliikumine sundis otsustavamalt tegutsema ka M.Gorbatsovi, kelle eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. 20. Augustil 1991. võttis ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus
Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Moskva toetas jätkuvalt ka impeeriumimeelseid jõude. Gorbatsov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele
Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Moskva toetas jätkuvalt ka impeeriumimeelseid jõude. Gorbatsov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele
Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi väljakuulutamist Eesti Kongress (Tunne Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist 15.mai 1990 Interliikumise meeleavaldus Toompeal Iseseisvumisprotsess hakkas venima 1990 aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid olmemured (kaubapuudus). Lisaks süvendasid pessimismi lahkhelid rahvuslike jõudude vahel 3. Märts 1991 iseseisvusreferendum 77,8% hääletanutest toetas iseseisvust Iseseisvuse taastamine Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991a augustis riigipöördekatse ajal: Vaieldi kahe variandi vahel a) Kuulutada välja Eesti Vabariik b) Taastada Eesti Vabariik „Ajaloo lõpp“ F.Fukuyama „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ S.Huntington Jugoslaavia lagunemine Josip Broz Tito Slobodan Miloševic (Serbia)
+ enamusrahva rahulolu - polariseerumine IV Rahvahääletused Eestis 17.-19.02.1923 avalike algkoolide seaduse muutmine (usuõpetuse kohustuslikkus kõikides koolides; indoktrineerimine) JAH. 13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06.1933 I PS muutmise II rahvahääletus EI. 14.-15.10.1933 vapside rahvaalgatusliku eelnõu rahvahääletus JAH. 23.-25.02.1936 Pätsi rahvahääletus JAH. 03.03.1991 rahvaküsitlus, nö iseseisvusreferendum JAH. 28.06.1992 PS rahvahääletus JAH. 14.09.2003 EL rahvahääletus JAH. V Rahvahääletuse põhimõtted Kas rahvahääletusele kehtivad kõik valimispõhimõtted (§60 lg1)? Vaieldav on hääletuse salajasus ja proportsionaalsus, mille asemel kehtib enamuspõhimõte. VI Rahvahääletuse liigid Eelnõu hääletus Muu riigielu küsimus PS-e muutmine: alternatiiv või eraldiseisev liik. Eraldisesiva kasuks räägib 15.ptk §162, millest järeldub, et 1. ja 15.ptk on kõrgemad teistest
NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12.jaanuaril 1991 aastal kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NSFV riikidevaheliste suhete aluse lepingule, millega mõlemad pooled tunnistasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. *Iseseisvusreferendum Ülemnõukogus langetati otsus: referendum korraldatakse 3. märtsil 1991. aastal. Ennetava referendumi vastu oli Eesti Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918. aastal välja kuulutatud. Referendumi küsimusele "Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas eitavalt 21,4%. Selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvuse taastamist.
● Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi väljakuulutamist. ● Eesti Kongress (T. Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist. 15.mai 1990 ● Interliikumise meeleavaldus Toompeal Iseseisvumisprotsess hakkas venima. ● 1990.aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid olmemured (kaubapuudus). Lisaks süvendasid pessimismi lahkhelid rahvuslike jõudude vahel; 1991.a.jaanuar. ● Toompea kaitse; Iseseisvusreferendum 3.märts 1991 ● 77,8% hääletanutest toetas iseseisvumist; Iseseisvumise taastamine ● Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991.a.augustis riigipöördekatse ajal; ● Vaieldi kahe variandi vahel: ○ Kuulutada välja Eesti Vabariiklased; ○ Taastada Eesti Vabariik; 20.august 1991 ● Eesti vabariigi ülemnõukogu otsus võtta vastu Eesti Vabariigi taastamine; EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti riiklikust iseseisvusest
(EA VI, 374-388) [L+I] M. Gorbatšov ja perestroika Nõukogude Liidus. Idaloki kokkuvarisemine. Muutuste algus Eesti NSV-s: uus ärkamisaeg. Laulev revolutsioon. Ühiskonna politiseerumine. Suhted keskvõimuga. Üleminekuperiood. IME majandusprogramm. Omariikluse taastamine. (EA VI, 388-393; Pihhoja 2007) [L+I] Sisepoliitilise kriisi kujunemine Nõukogude Liidus. 1991. aasta jaanuarisündmused Baltikumis. Iseseisvusreferendum. Augustiputš Moskvas ja selle kajastumine Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine. Eesti Vabariik aastatel 1991-2018. (EA VI, 398–416, Mihkelson 2008, Kasekamp 2011) [I] Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamise ja riikluse arengu põhijooned. Balti riikide tee Läände pärast iseseisvuse taastamist: ühis- ja erijooned. Demokraatia rajamine: Kasutusele võeti sarnane poliitiline süsteem. Nagu ka 1920
+ 15. mail toimus nende korraldatud miiting Toompeal. Üleliidulistes venekeelsete töölistega tehastes toimusid streigid. NSV Liidu keskvõim hakkas pooldama liidulepingut. Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus. 1991 1991 jaanuar - Moskva verised jõudemonstratsioonid Vilniuses ja Riias (=kommunistide võimuhaaramiskatsed). märts iseseisvusreferendum 19.-21. aug riigipöördekatse Moskvas + 19.august nö augustiputs, andis kõige suurema tõuke iseseivsuse väljakuulutamiseks Hilary Karu 82 D 11 EESTI AJALUGU 20. aug otsus Eesti riiklikust iseseisvusest 6. sept NSVL tunnustas Eesti Vabariiki 1992 1992. juuni rahareform 28. juuni uus põhiseadus
annaabi.ee 
