Lisaks sellele oli vaja piiblikeelele vasteid eesti keelest. Sageli tuli lausa uued sõnad luua, aga sisuliselt oli tegu keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud. Piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda kahe kirjakeele olemasolu : *Lõuna-Eesti *Põhja-Eesti Lõuna-Eestis anti 1686.aastal välja lõuna-eestikeelne vastne testament, mille autoriteks olid isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius. See raamat oli esimene läbinisti eesti keelne raamat. Vaidluste alusel koostas Johan Hornung ladina keelse eesti keelse grammatika, mis ilmus 1693. aastal . Selles raamatus esitatud Põhja-Eesti õigekirja reeglid olid kompromissiks Stahli ja Forseliuse kirjaviisile ja kestsid 19. sajani keskpaigani. Nimetatakse seda VANAKS KIRJAVIISIKS. 7. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering, H.Samson, J.Hornung, A.ja A. Virginius, J.Skytte, Gustav II Adolf, J.Fischer, 1) J
keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3 Sündmused 1525 - Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wandradt Koelli "Katekismus" esimene säilinud eestikeelne raamat. 1637 Rootsi ajal valmis Heinrich Stahli esimene eesti keelne grammatika. 4 1686 Anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament,mille tõlkis ja toimetas Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 1739 Ilmub esimene eesti keelne piibel Anton Thor Helle juhtimisel. 5 Eestikeelne trükisõna q 1525.aastal trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti,liivi ja lätikeelse selgitava tekstiga. q Peaaegu kogu triaaz hävitati Lüübeki rae poolt. q Seepärast pole raamat tänaseni säilinud,kuid loetakse siiski esimeseks eestikeeleseks teadaolevaks trükiseks.
KODUKARIÕIGUS oli eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja võimu vähendamisega
Kindlasti ühetedeks headeks külgedeks oli see, et hakkas arenema eestikeelne kirjasõna ning alguse sai rahvaharidus. Eesti rahvas ja eesti keel hakkasind arenema kahes naaber kubermangus mõneti erinevalt, eestlastel oli niisiis kaks kirjakeelt- tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Ning Andreas Virginius ja Adrian Virginius tõlkisid lõuna-eestikeelse „Wastse Testamendi“ ning Henrich Stalh avaldas esimese eesti keele grammaatika. Minu arvates on väga hea, et siin Eestis elas tollal eestlasi, kes näitasid välja, et nad tõesti hoolivad enda kodumaast ja keelest ning hakkasid seda edasi arendama. Suurepäraseks pean ma seda, et luteri kirik hakkas nõudma, et põhilised usutõed oleksid igale inimesele selged. Ja tänu sellele pandi rahvaharidusele alus
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste
1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl koostas 1637 a. esimese eesti keele grammatika, saksa keele reeglistikuga. Johan Hornung 1693 aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus(Vastne) Testament, tõlkijateks pastos Andreas Virginius ja tema poeg Adrian Virginius. Johan Skytte, kes oli Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi 1630 Tartus nn Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias 1631 esitas Skytte palve kunnile muuta Tartu gümn ülikooliks. 1632 juunis kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu Ülikooli asutamise ürikule, mis avati kuninga järgi Academia Gustaviana nime all. 1699 avati Pärnus ülikool. Kõigepeal oli õpetuskeel ülikoolides ladina keelne ->rootsi->eesti keeles.
koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus ja kojtu reform vabastasid küündimatud ametnikud ja valitsemis süsteem kaasajastati. *vähenes Balti saksa aadli mõjuvõim. *Manufaktuuride(ettevõtete, tööstuste)teke. *paransedi tee ja posti olud, > Rootsi riik korraldas teedevõrku.
Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung".
sõdinud eestlaste väesalka ·S.Batory Poola kuningas 1567. a. alates kuni surmani ·Gustav II Adolf Rootsi kuningas 1611-1632 ·Karl XI Rootsi kuningas 1660-1697 ·B.Russow Kroonik ja Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja, kes kirjutas alamsaksakeelse kroonika ·J.Skytte Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ·Forselius Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja ·Andreas Virginius 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H.Stahl Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel
plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel jne. 1637.aastal lõi H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli saksapärane ning kus oli palju võõrtähti. Johan Hornung avaldas 1639.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, neid tunneme me vana kirjaviisi all. 1686.aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian, seda tuntakse kui Wastset Testamenti. 5. Eestimaa Liivimaa Rootsi kuningas Liivimaa Õuekohus raskemad kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad Eestimaa ülemmaakohus raskemad Maakohtud talupoegade ja teiste kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad mitteaadlike süüasjade arutamine
ülikooliharidus, oskasid jutlust pidada eesti keeles, koguduse majandusasjadega tegelesid vöörmündrid, kes valiti talurahva seast. Eestis sai luterlik maa. Kõik varasemad probleemid said lahendatud. 3.Millega on Eesti kultuurilukku läinud järgmised isikud? B.G. Forselius - Piiskopimõisa seminari õpetaja H.Stahl - Eesti esimene grammatika Johan Skyette- Tartu Ülikooli asutaja Adrian ja Andreas Virginius - Uus (Wastne) Testament tõlkijad 5.Seleta mõisted Konsistoorium - luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent - luterlikus kirikus riigi või provintsi ülemvaimulik, vastab piiskopile Piiblikonverents - nõupidamised Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks Dispuut - teaduslik vaidlus Barokk - 17.sajandi keskel valitsev kunstivool Bastion - viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, mille ülesandeks oli kahutirule andmise võimaldamine
Eestlaste elujärg kosus. Liivi sõja lõpus oli eestlasi umbes 100 000 ja enne Põhjasõja algust juba umbes 400 000. Rootsi aeg mõjutas suurel määral Eesti kultuuri. Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestis süvenes ka luteri usk, toimus lõplik usu omaksvõtt. Hakati tegema ka ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama koolmeistreid ja köstreid. Paar aastat hiljem ilmus Forseliuse aabits. Aasta hiljem 1687 otsustas
ning ingeri-isuri keeles, toimus õppe- ja teadustöö tegelikult ainult ladina keeles. Sellel ajal ei olnud reaalne, et akadeemilist haridust võiks anda mõnes muus keeles. Eestlaste, kui talurahva maakeel ei olnud veel selleks ajaks arenenud kultuurkeeleks, milles oleks olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus. Tartu ülikooli kasvandikest aitas eesti keelt edendada Johann Gutslaff, kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Piibli, Andreas Virginius kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Uue Testamendi, osa Vanast Testamendist,ning osales suure katekismuse ja lauluraamatu tõlkimises. Martin Gillaäust peetakse esimeseks, kes mõistis, mis on eesti keeles omastav kääne. 2.Venemaa keisririigi aeg Tartu Ülikoolis 1802 sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool. 1809 valmis ülikooli praegune peahoone. Asutati Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Üliõpilaste Selts. 1889. aasta venestuslainega kehtestati õppetöö andmise keeleks vene keel
Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Tartu ülikool sai alguse tänu sellele, et Gustav II Adolf, tollane Rootsi kuningas, andis loe selle avada 1632. aastal. Rootsi ajal tõlgiti ka piibel Eesti keelde, mitte küll täielikult, aga 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Rootsi aeg on mõjutanud meie praegust elu väga palju. Kes teab, kas Tartu ülikool olekski kunagi avatud, kui me poleks selleks Rootsi kuningalt luba saanud üldse sai Eesti haridus palju edasi areneda tänu Rootsi ajale. Negatiivne oli Rootsi aja juures talupoegade pärisorjuse teostamine. Talupoegade seisukohalt oli aga mõisate reduktsioon
kiiresti ja võeti ka kergesti omaks, sest koguduse sisekorra järgi oli kõigil õigus oma arvamust ja mõtteid avaldada isegi trükisõnas. 18. saj II poolel asus pietismi kõrvale vastandsuunaline nähtus ratsionalism, mis pidas häda ja viletsuse põhjuseks sotsiaalset korraldust. Nende eesmärgiks oli rahva valgustamine. Selleks oli vaja eestikeelset trükisõna. Enne Piibli ilmumist - 1686. a Riias lõunaeestiline ,,Wastne Testament", mille tõlkisid isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius. 1715 avaldati sama teos Tallinnas põhjaeestikeelsena ,,Uus Testament". Selle väljaande sissejuhatuses antakse esmakordselt ülevaade eesti kirjandusest. Piibel (Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna.......") ilmus eesti keeles 1739. aastal, seda trükiti Tallinnas J. Köleri trükikojas 6015 eksemplari ja selles oli 1415 lehekülge. Seda tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle (1683 1748), kes oli hea eesti, kreeka ja heebrea keele tundja.
Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Johan Skytte eestvedamisel loodi Tartus 1630. aastal niinimetatud Akadeemiline gümnaasium. Seesama gümnaasium sai 1632. aastal ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632. aastal. Andreas Virginius tõlkis 1686. aastal välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Ta õpetas talupoisse tasuta ja oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. 1637.aastal koostas aga H. Stahl esimese eesti keelse grammatika. J. Hornung avaldas 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Need reeglid kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem
aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia) 1802- TÜ taasaavati vene ajal. 1.dets. 1919-TÜ avati eestikeelse kõrgkoolina 12)Eesti keele grammatika ja piibli tõlkimine 1637-esimene eesti keele grammatika, Heinrich Stahl, sobitas eesti kelle saksa keele reeglistikuga. 1686-lõunaeestikeelne Uus Testament, Andreas Virginius ja poeg Adrian. 1693-Johann Hurnungi eesti keele grammatika, ladina keele eeskujul
Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabitsa ilmumine 1685 a. Hakati tegema ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks.
Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis
Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 163...
sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637. Anti välja Uus (wastne) Testament a 1686, mille tölkisid andreasja Adrian Virginius. 1693. a ilmus J.Hornungi ladinakeelne esti keele grammatika, millest kuj vana kirjaviis, mis oli kas kuni 19.saj keskpaigani. Ettevalmistus piibli tölkimisele. Arendati kirjakeelt, pandi haridusele alus, Academia Gustaviano. A 1632. J.Skytte eestvedamisel avati Tartus Ülikool, kus oli 4 teaduskonda(usu,äigus, arsti ja filosoofia). 6. Isel Veneaegset vaimuelu Miinimumnöue oli katekismuse lugema tundmine, möisas paluti teha
Selle jaoks hakkas Rootsi aina rohkem panema rõhku kirjaoskuse levitamisele rahva seal. Eriti pöörati tähelepanu koolmeistrite välja õpetamisele, millega hakkas tegelema ka Bengt Gottfried Forselius. Ta asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa seminari, kus hakati rahvast õpetama. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Lisaks 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika ja 1686. aastal tõlkisid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian lõunaeestikeelde ka Uue Testamendi. Lisaks kõigele soovis Rootsi kuningas rajada Eestisse ka muid haridusasutusi. Näiteks 1631. aastal avati Tallinnas gümnaasium ja 1632. aastal Tartu ülikool. Minu arust oli kogu selline protsess hea Eesti rahvale, kuna haridustase ja kirjaoskus tõusis märgatavalt. Kokkuvõtteks tahaksin ma öelda, et iga võim, mis on üle käinud siit Eestimaalt, on tegelikult minu arvates proovinud olukorda teha paremaks ja
Kirikuelu korraldamiseks kirikuvalitsus e. konsistoorium (vaimuliku eesotsas E. piiskop, L. Kindralsuperintendent). Arvati, et talupoegi peab harima, selleks oli vaja õpetajaid, seda ülesannet asus täitma Bengt Gottfried Forselius ja 1684 loodi Forseliuse seminar. Edukuse tõestamiseks viis ta Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu kuningas Karl XI ette, ta oli vaimustatud. Lõpuks loodi igasse kihelkonda kool. Tekkis Piibli tõlkimise vajadus, 1686 ilmus Vastne Testament, tõlkijad Andreas Virginius ja poeg Adrian. Heinrich Stahl avaldas eesi keele grammatika (saksapärane). Hornungi oma oli parem, nim. vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa Tartu Ülikooli loomisel Johann Skytte'l. Usundis olid segunenud loodususundi ja katoliikluse jooned. Nimipühaku päevadest on tulnud rahvakalendri tähtpäevad. Nõiaprotsesse arvati tegevat kõik, kujutas endast inimese või looma kahjustamist/tapmist maagilise toimingu abil. Nõidumisel võis kasutada riideid, ehteid, loitsusõnu jms
Need on raidkirjad, millest vanim on Rooma Foorumist leitud Lapis Niger (´must kivi´) , kus ladina keel esineb oma arhailises vormis. Ladina kirjakeelt saab põhjalikumalt jälgida 3. saj keskpaigast eKr, kui ilmuvad pikemad kirjalikud tekstid. Edasises arengus kõne- ja kirjakeel kaugenesid teineteisest. Klassikaline ladina kirjakeel kujunes välja1. sajandiks eKr, selles valitsesid ranged keelelised reeglid. Eeskujuks võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas Cicero, Caesar; luules Virginius, Horatius, ja Ovidius. Kirjakeel oli väga erinev sellest keelest, milles inimesed omavahel suhtlesid Kuni antiikaja lõpuni muutus ladina keel oluliselt, lähenedes uuesti kõnekeelele. Rahvakeelele lähedasi vorme kasutasid ka kristlikud autorid. Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel). Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad
Eesti ajalugu II. Kontrolltöö I. Kordamine 1. Liivi sõda. Millal? Miks? Põhilised osapooled (5). Tulemused. 1558-1583. *Venemaa soov vallutada Läänemere äärsed alad ja saada vaba väljapääs Läänemerele, *Vana-Liivimaa oli sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olu...
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, sest kirjaviisi osas ei suudetud kokku leppida. 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament. Selle tõlkisid ja toimetasid pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Uus Testament oli esimene täiesti eetikeelne raamat. Samal ajal hakati tõlkima eestikeelde kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Usk Rootsi ajal algas Luteri kiriku tõsine ülesehitamine. Rootsi riik hakkas tutvustama talupoegadele luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Joachim Jhering oli Rootsi ajal üks tegusamaid piiskopeid Eestimaal.
Tähtsamaks sündmuseks oli 1632.a.Tartu Ülikooli asutamine. Õppetöö toimus ladina keeles ja neljas teadus konnas: usu teadus, arsti teadus, õigus teadus, kunsti/filosoofia teadus. 1684.a.asutatu Õpetajate seminar. Tartu ülikooli asutamis dokumendid kirjastas Rootsi kuningas Gustav II Adolf. 1637.a.eesti esimene grammatika. 1686.a.anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 8) Vaimuelu Vene aja alguses. Vastus: Vene võim ei vähendanud esialgu Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Pietism pühitsusliikumine, mille eesmärkideks olid usuelu elavdamine, usu sisemine tunnetamine ja vastuseis usuliste stagnatsioonile. 18.saj.olid just kirikuõpetajad kõige moodsamate ideede kandjateks ning vastukaaluks baltisaksa konservatiivsusele. Vennastekogudused ehk hernhuutlased kogudused jõudsid Eestisse 1730.te aastate algul
Rootsi aeg oli tähtis ajastu Eesti ajaloos, mille mõju oli küllaltki mitmesuunaline. Rootsi aeg algas pärast Liivi sõja lõppu, 1645.a alkirjastatud Brömsebro rahuga ning lõppes 1721.a Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga. Rootsi asus oma usku usinalt levitama ka oma äsjavallutatud provintsis. Just see tahe usku levitada oli see mis tingis paljusid muudatusi. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi. Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt. 1684. aastal rajas Bengt Gottfrie...
Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega
umbes 50 õpetajat; käis Rootsi kuninga juures oma kahe parima õpilasega (I.Jaak ja P.Jürri); hukkus tormis Heinrich Stahl baltisaksa pastor; Tallinna toomkiriku õpetaja; koostas esimese eesti keele grammatika (sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga); esimene Narva ja Ingerimaa superintendent Johann Hornung kirjutas ladinakeelse eesti keele grammatika Andreas ja Adrian Virginius isa ja poeg; tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibliväljaande Uus Testament Johann Skytte Rootsi riigi- ja ühiskonnategelane; tegi TÜ asustamise tegeliku töö ära; TÜ kantsler; Liivimaa kindralkuberner Ivan IV (Julm) Venemaa valitseja alates 1533 kuni 1584; alustas Liivi sõja Gotthard Kettler Liivi ordumeister 1559-1561 ja Kuramaa hertsog 1561- 1587
keele grammatika Heinrich Stahl. 1630.aastatel ilmus Stahli mitmeosaline käsiraamat. Tollased haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse. Eesti keele oskusega võis uhkustada tundengiseltskonnas ning eestikeelstele luuletuste kinkimine oli samuti väga positiivselt vastuvõetud. Rahvakoolide edendamise kõrvalt seadis Johann Fischer sihiks anda piibel välja nii eesti kui ka läti keeles. Ta sai ka kuningas Karl XI toetuse. 20. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer. J.Hornung 1693.aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika. See oli tunduvalt eesti keele eripärane kui Stahli grammatika. Tema kehtestatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kasutusel kuni 19.sajandi keskpaigani. Andreas ja Adrian Virginius 1686.aastal ilmus esimese eestikeelse piibliväljaandena lõunaeesti keelne Uus ehk Wastne Testament, mille just need isa ning poeg tõlkisid ja toimetasid. J
Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel, 1686 ja 1687, kokkuleppele ei suudetud jõuda. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keel grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Neid reegleid tunneme vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Suutmatus kirjaviisi kokku leppida on ka põhjus, miks rootsi Piibel tervikuna eesti keeles ei ilmunud. Siiski anti välja 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Tegemist oli esimese läbinisti eestikeelse raamatuga. Rootsi aja trükised on valdavalt vaimuliku sisuga, Martin Gilläus tõlkis "Ma tulen taevast ülevalt", kasutusel tänini. Aastatel 16311710 ilmus vähemalt 45 eestikeelset raamatut. 1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht : "Ordinari Freytage PostZeitung". Johann Skytte eestvedamisel loodi: 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, 1631 avati Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasium.
Bengt Gottfried Forselius – eesti talupoistele mõeldud tasuta seminari asutaja, kooliõpetaja ja õpikute autor, samuti uute metoodikate kasutaja ning eesti keele reformija. Ignatsi Jaak - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale Johan Hornung - 1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Andreas Virginius - tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde Christjan Kelch - oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik, kelle ajaloolise teos “Liefländische Historia” (mis ilmus 1695 Tallinnas Johann Mehneri trükikojas) kirjeldab Eesti ja Läti ajalugu varasest ajast kuni 1690. aastani. Eriti tähelepanuväärne on trükis esmakordselt 1875 ilmunud jätkuteos Continuation, mis hõlmas aastaid 1690–1707 ning mis on tänapäevani oma aja parimaks allikaks jäänud
mitteeestlastele keeleõppeks 2.2.5.2. Paralleelselt kasutusel nii Põhja- kui Lõuna-Eesti kirjakeel (17.- 18. saj) 2.2.5.3. Esimene eesti keele grammatika 1637 Heinrich Stahl 2.2.5.4. Haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse 2.2.5.5. Esimene eestikeelne piibel 1686 (Wastne Testament) tõlkijad Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian 2.2.5.6. Johann Hornungi eesti keele grammatika (1693) on tuntud kui vana kirjaviis (kasutusel 19. saj keskpaigani) 2.2.6. Tartu Ülikooli asutamine (1632) 2.2.6.1. Tartu valiti ülikoolilinnaks soodsa geograafilise asukoha tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskmes 2.2.6.2. Tartu Ülikooli oli protestantliku ülikoolina ka vastus
1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Heinrich Stahl Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg www.google.ee õppematerjalid
· 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna · Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule normeerimine · 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal õpetaja, I eesti keele grammatika · 1686. a piiblikonverentsid Liepa mõsias Võnnus · 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele · 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament · Kirikulaulude tõlkija Martin Gilläus, "Ma tulen taevast ülevalt'' · Eestikeelne luule · 16311710. a ilmusid vähemalt 45 eestikeelset raamatut, maakeeles · 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Ordinari Freytags Post Zeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner · 1630. a loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium
tormijooksu, mis kandis vilja. Linna rüüstati ja lõhuti aga kuna Peeter I tahtis näidata headm uljet peatas ta selle mõõk käes (tapatöö), lubades vaid sõjasaaki võtta. Ida Eesti oli nüüd venelaste käes. Tallin rootslaste käes ja Kesk eestis laius ei kellegi maa. Tartlastele tõid venelased rangemad kaubandustingimused ja piirangud. Keelatud oli kirja saatmine Rootsi võimu all olevate linnadega. Otepää pastor Adrian Virginius poodi selle eest tartu linnavärava ees üles 1706. Aastal ja 1708. Aastal kaks Tartu raehärrat. 1708 aastal andis peeter käsu Tartu linn hävitada. Kodanikud küüditati venemaale. Käsu Hans kirjutas nutulaulu ,,oh! Ma vaene Tardo Liin." Toimus sel aastal ka viimane välilahing Eestis. See toimus Vinnis venelaste ja rootslaste vahel. Karl tungis edasi Ukrainasse, kus teda ootas Poltaava lahingus otsustav kaotus, mis määras ka Eesti ja Liivimaa saatuse. 1709
Eestis eksisteeris kaks kirjakeelt - Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku .. J.Jhering - kuulsaim piiskop Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtis nõidu. H.Samson - Liivimaa kindralsuperintendent, kes oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. J.Hornung - koostas ladinakeelse eesti keele grammatika, mis ilmus 1693. aastal A. ja A. Virginius - andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi J.Skytte - Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli Gustav II Adolf - Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. J
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
aastal ladinakeelse eesti keele grammatika, Pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn. Vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli ka peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. Siiski jõuti 1686. aastal välja anda lõunaeestikeelne Uus ( Vastne) Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Muuhulgas oli see esimene läbinisti eestikeelne raamat. Käsikirjaliselt jõuti valmis ka Vana Testamendi tõlkega ning Uue Testamendi põhjaeestikeelse esitusega, kuid Põhjasõda takistas nende trükki jõudmist. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Aastatel 1632-1638 avaldas Stahl mahuka neljaosalise „Käsi-ja Koduraamatu Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal”,mille tekst oli trükitud paralleelselt saksa ja eesti keeles
20. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus. Piiblikonverentsidele (1686-1687) tuldi kokku selleks, et otsustada, millise kirjaviisiga piibel Eestimaal välja anda. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vasteid eesti keelest ja luua lausa uusi sõnu. Tulemus oli see, et ei jõutud kokkuleppele ning piibel jäi tõlkimata. 21. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. 22. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer. 23. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. Avati 1632 Academia Gustaviana nime all. 24. Rootsi aja mõju usu- ja kultuurielule. USUELU: POSITIIVNE: *taastati purustatud kirikud ja otsiti kirikuõpetajaid *hakati ellu viima luteri kiriku põhitõde: iga inimene peab oskama piiblit lugeda *MINU ARVAMUS: sunniti loobuma muistsest usust (see oli valida, kas pos
Johann Hornung-baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees; 1693. aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid (need reeglid, mida meie tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani). Andreas (isa) ja Adrian Virginius(poeg)-1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Anreas Virginius ja tema poeg Adrian; muuhulgas oli see esimene läbinisti eestikeelne raamat; käsikirjaliselt jõuti valmis ka Vana Testamendi tõlkega ja Uue Testamendi põhjaeestikeelse esitusega, kuid Põhjasõda takistas nende trükki jõudmist. August II Tugev-Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst, kes sõlmis 1699. aastal Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu; Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
Haridus ja kultuur 1. Millega jäid Eesti ajalukku B.G. Forselius õpetas koolmeistreid välja, alustas talupoiste tasuta õpetamist, 1684 oli Tartus tema rahvakooliõpetajate Seminar. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika J. Skytte tema eestvõttel loodi 1630.a Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis kujunes omamoodi eelastmeks ülikooli rajamisele Andreas Virginius tõlkis ja toimetas Uue Testamendi 2. Nimetage 2 tähtsamat sündmust Rootsi ajal järgmistes kultuurivaldkondades: a) haridus Forseliuse seminar (1684); Tartu ülikooli asutamine (1632) b) eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeele grammatika ilmumine (1637); Uue Testamendi tõlkimine ja toimetamine (1686;1715) 3. Ebausk ja nõidumine. Luteri pastorid pidasid eestlaste uskumusi ebausuks ning hävitasid ohverdamispaiku. 1642
tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde. Selle käigus toimus uute sõnade tuletamine ja loomine. Alles 1637. Aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel. Selle vaidluse alusel avaldas Johan Hornung 1693 aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Konsensuse puudumise tõttu anti välja ainult lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Rootsi aja trükised olid peamiselt vaimuliku sisuga. Sai alguse ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse areng. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa Johan Skytte. Tema eestvõttel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium (lähedane kõrgkoolile). Avati gümnaasium ka Tallinnas. Tartu ülikool avati 15. Oktoobril 1632 aastal. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid
Verbi käsitlus sarnane Stahliga: kategooriatest tegumood, isik, arv, aeg, kõneviis, tegumood; aegadest preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt, futuurum; kõneviisidest indikatiiv, imperatiiv, optatiiv, konjunktiiv, infinitiiv. Süntaks Stahlil puudus, tal on: esitab näpunäited käände- ja pöördevormide kasutamiseks. Rahvakeeles pole artiklit. Grammatika sõnastikus leidub palju rahvakeelseid, Lõ-Tartu murdele omaseid sõnu. Arhaismid. Adrian Virginius - silmapaistev keelemees ja kirikukirjanduse väljaandja. 1683 kutsus Fischer ta eestikeelset piiblitõlget ette valmistama. Rootsi kuningalt saadud raha eest tuli piibel välja anda lõuna- ja põhjaeesti ning läti k. Fischer kavandas piibli väljaandmist 2 aastaga, aga tülid lähteteksti ja tõlke kirjaviisi valikul takistasid tööd. Lõpliku piiblitõlkeni Virginius ei jõudnud. Tegeles tartukeelsete kooli- ja kirikuraamatute koostamise ja trükkitoimetamisega.
sisaldus 17. sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. [6]. 4.2 Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases keeles pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. [6]. 4.3 Esimene eestikeelne Piibel Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
tõotanud. Aamen, see sündku nõnda, aamen!" Piibli tõlkijad Kõige rohkem eestikeelse Piibli kujunemisel on kaasa aidanud mitmed mehed. Heinrich Stahl rajas aluse Piibli tõlkimisele eesti keelde ning teda võib pidada eesti kirjanduse isaks. Joachim Rossiniuse raamatud ilmusid Riias, millest esimeses olid eesti keelde tõlgitud evangeeliumid ja epistlid ning teises Lutheri katekismus. Need raamatud ilmusid samal aastal, mil ilmus Stahli käsiraamatu esimene osa. Adrian Virginius jätkas 50 aastat hiljem Rossiniuse poolt alustatud tööd Wastse Testamendi tõlkimisel. Johann Hornungit võib pidada eesti keele Kolumbuseks, kes avastas siin täiesti uue maailma. Ta on eesti keelt põhjalikult uurinud ja loonud meie kirikukeele. Anton Thor Hellele tehti ülesandeks juhatada Vana Testamendi tõlkimist. Anton Thor Helle Anton Thor Helle on Tallinnas sündinud rootsi päritolu mees. Tema noorusest ja haridusteest ei ole midagi teada. 1712. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
