Talu töötas omaette mitte kollektiivselt(ka laostus ainult üks talu mitte terve küla.). Talu eesotsas oli peremees, talu sain nime peremehe nime või hüüdmine järgi, nt Jerwa Oca(Järvaotsa), Wanawieszki(Vanaveski).Vanimad nimed ulatuvad 15. saj. Lõppu. Talumajand oli maksustamise alus. Koormised vastavalt talu suurusele adramaades. Õu ja hooned ei moodustanud talu maadega ühtset tervikut. Talu olid ühe kohas koos ja põllu eemal. Talusid esines (8-1/8 adramaad) erinevas suuruses. Üks taluadramaa oli umbes 10 ha. Peremees võis külvata ühele väljale (3 1/3) 500 kg rukist ning teisele sama palju suvivilja. Saagikus oli umbes 4 seemet ja sellest maksti neljandik koormisteks. 1 adramaa harimiseks läks vaja kahte rakendit. Nad pidi andma mõisale 25% oma loomtööjõust. Tehti ka jalapäevi lisaks rakmepäevadele. Ainult talust ei suudetud ära elada, tegeleti lisaks veel kalapüügi, käsitöö ja päevatööga
et Padise ümbrusest anti juba 1220. aastal ligikaudu 30 adramaad Dünamünde kloostrile hüvituseks selle eest, et kloostri mungad olid aidanud toimetada siinsete elanike usulist pööramist ja ristimist Eestimaa vallutamise järel.Abt Conrad lasi 1254. aastal ehitada Padise valdustesse kabeli, mille teenindamise ja kohaliku usuelu eest hoolitsemise eesmärgil läkitas ta kohale ka mingi arvu munki, kes allusid Dünamünde kloostrile. Siia tekkis väike abiklooster. Abikloostrit juhtis prior ja mis 1281.aastal ka pühitseti
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi
Stryki mõisaajaloo alasest teatmeteosest, mille järgi koosnes Mooste vanasti kahest mõisast Moisekatsist (Moisekatzist) ja Kaugositzist (Kauksi). Moisekatsi oli küla Kirumpä lossi maa- alal, mille Poola kuningas Stephan Bathory Võnnu (Cesise) maakohtunikule Wilhelm Sturzile andis. See jäi Wilhelm Sturzi poja Caspari kätte Rootsi võimu kehtestamiseni 1625.a. Sturzide mõisavaldust kinnitab ka 1638.a maarevisjon. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 6 adramaad. Kauksi oli juba piiskoppide ajal küla, selle andis Stephan Bathory Basilius Kutzynale. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 4 adramaad. Rootsi ajal mõisad riigistati. 1625.a andis Rootsi kuningas mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, seda kinnitavad 1627. ja 1638.a maarevisjonid. 1680.a arvatavasti mõisad taas riigistati. 1717.a kinkis tsaar Peeter I mõisad krahv Jaguschinskyle ja siitpeale kuulus Kauksi lõplikult Moostele. Järgnes ostu-müügi jada
..................10 8. Jõhvi linna kultuurimälestised......................................................................................11 9. Jõhvi linna mullakaart..................................................................................................12 Jõhvi linna üldiseloomustus Jõhvi linn asub Kirde-Eesti lavamaal.Esmateated Jõhvi küla (Gevi, hiljem Jewe) kohta pärinevad aastast 1241 Taani hindamisraamatust. Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast. Jõhvit kihelkonnakeskusena mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.Esimene kirik hävis 1367. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste
võim? Dietrich Damerow Tartu piiskop 10.Mitmelöövised on valdav osa kirikutest Eesti alal ja too 1 näide sellise kiriku kohta? 3-löövilised, Püha Katariina klooster (Tallinn) 11.Mille poolest on osade Eesti linnade jaoks tähtis Lübecki linn? Osades Eesti linnades oli Lübecki õigus, mis tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse ja eristas linna ümbritsevatest maapiirkondadest. 12.Kes olid adratalupojad ja miks neid nii nimetati? Nad olid talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.Neid nimetati nii, sest nende talupõldude suurust hinnati adramaades.
sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat.
3. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja
päritolu kaupu (karusnahad, vaha jm) edasi saksa kaupmeestele või viidi ise Põ- ja Lä-Eur turgudele. Haldusjaotus muinasaja lõpul: teatud piirkonna külad moodustasid enesekaitse eesmärgil suuremaid haldusüksuseid – kihelkondi (kihl – lepe). Muinasaja lõpul oli Eesti alal khk ~45. Khk-d omakorda moodustasid välisohu kasvades maakondi. Suuremateks ja rahvarohkemateks mk-deks olid Sakala, Ugandi, Virumaa ja Saaremaa, kus igaühes oli arvatavasti umbes 3000 adramaad (adramaa – ühe adraga üles haritav maa; ühe perekonna valduses olev maavaldus). Neist veidi väiksemad (1800 – 2400 adramaad) olid Revala, Harju-, Järva- ja Läänemaa. Kuigi kogu Eesti ala hõlmava riikluseni muinasaja jooksul ei jõutud, siis võis siiski märgata mk-de vahel teatud ühistegevuse tendentse. Henriku Liivimaa kroonika nimetab Raikkülas (Rapla mk) toimunud mk-de vanemate iga-aastaseid ühisnõupidamisi.
Saagist jätkus ära elamiseks ning kuna toodang oli kasvanud, siis veeti seda isegi välja ja teeniti raha. Külad tõid kaasa muutused põllusüsteemis. Külamaad polnud ühesuguse vljakusega, seepärast jaotati põllud pikkadeks ribadeks. Seda tehti selleks, et oleks võrdsus, iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. Muinasaja lõpul arvestati maa suurust adramaades põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Rikkad kasutasid olukorda ära ning omasid mitut adramaad, sest võimalused selle hooldamiseks olid olemas. Varem toimis kaheväljasüsteem kuid nüüd tuli kasutusele kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Seda kõike selleks, et lasta maal puhata ja mineraale koguda. Maad viljastati sõnnikuga. Muutused, mis on toimunud, on positiivsed, sest on õpitid maad võimalikult palju ära kasutama. Erinevad perioodid on toonud muutusi nii argielus, kui ka põllumajanduses
l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läksid Vaivara valla alla. 1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. Sellest ajast on Toila külanõukogu olnud praegustes piirides. Alates 1993. aastast on eeltoodud külanõukogu ümber nimetatud Toila vallaks. Esimene asula Toila vallast, mis kanti 1241. aastal Eestimaa vanimasse külade loendisse "Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586. Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa
kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa), karjakasvatus(veis,hobune,kits,kana,siga)metsandus,jahipidamine, kalandus,käsitöö, lihtsamad tööriistad valmistatiise, raskemad meistrid-kohalikust rauast(virumaal ja põhjasaaremaal tootmiskeskused.).Kauplemine-toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad, kauplemine oli tulus, kasutati hõberaha. Aolinn= varalinnaline keskus- trtu,tallinn.
Järvamaa ajalugu Järva maakond asub Põhja-Eestis. Teated maakonna kohta pärinevad juba eelajaloolisest ajast. Hõlmas valdava osa praegusest maakonnast ning selle naaberalasid (Harju, Lääne-Viru ja Rapla maakonnast). 13. sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus (2000 adramaad). Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt,
Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Elati väikestes külades, mis omakorda asusid erinevates maakondades, kus muuseas olid omad malevad (ratsaväed jms). Inimesed elasid terve peredes väikestes suitsutubades, mis on võrreldav tänapäeva suitsusaunaga. Enamikel olid omad adramaad ning levinud oli seal kasutada kolmeväljasüsteemi, kus maalapp jagati kolmeks. Raha, kui tänapäeval käibel ei olnud ning tegeleti vahetuskaubandusega. Tänu rauatootmiskeskustele toimus kiire majanduslik areng, millega suurenes varanduslik ebavõrdsus. Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust. A) Naisel oli kõrge positsioon. B) Naine oli mehega võrdne. Milles seisnes Eesti usundi omapära? Mida öeldi metsa, maa ja vee kohta? Milline koht on
Euroopa turul, iga mõis soovis tulu teenida viljade ekspordist -> Mõisate arvu kasv Eestis, mõisate hulga suurenemise tõttu oli vaja ehitada ning mõisa põldudel tööd teha -> Teokohustus, talupoja väärtus mõisniku jaoks kasvas ja juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuulusid maa juurde -> Kujunes sunnismaisus 6. Talupoegade liigid ja koormised Adratalupoeg- omasid oma talu, 0.5-5 ha adramaad, pidid maksma maaisandale makse Üksjalg- omasid väikest talu ääremaal, maksid väiksemaid koormisis kui adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud
uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad Sõnastik. Viinapõletamine – производство спирта Metsaraie – лесoзаготовка Künniloom - пахотное животное Pearahamaks – подушный налог Valgustusliikumine – Просвещение Pagemine - побег Mõisahäärber – усадьба 1. Agraarolud varauusajal. 17. ja 18. sajandil võis eristada järgmisi mõisatüüpe: Rüütlimõis – kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele
Pärnu , Viljandi ja Tartu. Kaubanduse põhimõtted jäid üldjoontes samaks. Talurahvana oli olulisel kohal põllumajandus. Muinasaegses Eestis oligi peamiseks tegevusalaks maaharimine. Tegeleti künnipõllundusega, kus mindi üle kolmeväljasüsteemile. Maa mõõtmine toimus adramaades. Lisaks tegeleti loomakasvatuse, küttimise, kalapüügi ja metsmesindusega. Vajalikud majapidamisriistad valmistati ise. Keskajal jäi põllumajandus üldiselt samale tasemele kolmeväljasüsteem, adramaad. Peamiseks uuenduseks oli mehaaniliste veskide peamiselt vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Tavalise rukki kõrval tuli kasutusele talirukis. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Arutluses käsitlesin eestlaste elu enne ja pärast Muistset vabadusvõitlust. Andsin ülevaate järgmistest punktidest : talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus.
Kaubandusse lisandus ka Hansa Liit, kuhu kuulus Eesti linnadest: Tallinn, Uus- Pärnu, Viljandi ja Tartu. Pärast vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Suurem osa olid talupojad, kes pidid maksma ülikutele andamit. Väike osa kohalikke olid vasallid ja osad saksastusid. Need, kes olid talupojaseisuses olid esialgu isiklikult vabad. Tasuti ka viljakümnist ja kirikule makse. Talurahval oli jätkuvalt olulisel kohal põllumajandus, oli kolmeväljasüsteem, adramaad ja maaharimine. Peamiseks uuenduseks oli vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Ristiusustamine, kus muinas usuks põimus katoliku usuga. Suhted Liivimaa riikide vahel olid pingelised, linnas oli võimuorganiks raad. Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena
suvivilja teisel talivilja ja kolmas oli kesa all ehk puhkas. Sellise süsteemi väljakujunemine oli kasulik, sest varem kasvatati ühel põllul samal aastal suvi- ja talivilja ning sama põldu kasutati ka järgmisel aastal selle tulemusena muutus aga põld mõne aasta pärast kasutuks, sest selle muld polnud enam viljakas. Sellel ajal olid eestlastel olemas ka juba algelised põllutööriistad. Kindlasti oli neil olemas ader, sest me teame, et olid olemas adramaad(kindla suurusega põld, mida oli võimalik adraga harida). 1208 aastal (keskaeg) aga muutus eestlaste jaoks kõik, sest Eesti aladele jõudsid ristisõjad. Varasemast ajast olid eestlased tuntud, kui paganad, sest nende usuks oli taarausk. Nüüd aga tungisid võõrad meie maale ja tahtsid meile peale suruda ristiusku. Maarahva jaoks muutus kõik, sest nad pidid hakkama enda kodumaad kaitsma. Paljud talupojad kaotasid enda kodud ja isegi perekonna. Halb oli ka see, et erinevate
tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. · Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik "j" kirjutati alamsaksa keeles tähega "g"). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Jõhvi seltsielu algus · 1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvi kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, ja tegutses 1883. aastani. · Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid pritsimeeste- ja karskusseltsid. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid
- eestlaste igapäeva toiduks rukkileib. - hakati kasvatama naerist, kaalikat, rõigast, sibulat. - Peeti kariloomi: veised, kitsed, lambad, sead. - küttimine oli põllumajanduse kõrval teisejärguline. - tähtsal kohal oli kalapüük: kiisk, latikas, särg, tint jne. - tegeleti ka mesindusega: magusaine, küünlad. - vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas enamasti iga talupoeg ise. - puu- ja nahatöö, lina ja villa töötlemine, sepatöö. - suurtalud- 3 adramaad ja rohkem. - talupere oli olemuselt patriarhaalne, s.t peremees oli majapidamise juht, oma naise ja teiste pereliikmete pea ning esindas talu küla ühisettevõtmistes, samuti mõisa- ja ametivõimude ees. 16. Talupojad · adratalupojad (teokohustus, loonusndamid) · vabatalupojad- mõned endised adratalupojad, möldrid, kõrtsmikud, maakäsitöölised, mõisaametimehed. (olid end maksude ja teokohustuste eest vabaks ostnud)
• Sunnismaisus — pärisorjus (ei tohi maalt lahkuda, talupoegi osteti ja müüdi, perekond, laenatud maa, mõis elatab talu) • Teotöö - osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisateagu tegema • Agraarühiskond • Maaviljelus (oder, rukis, naeris, kapsas) ja karjandus (veised - piim, liha, nahk, sõnnik) • Kalapüük • Teisejärguline küttimine, mesindus • Talupere keskine 6-8in • Suurtalu - 3 adramaad ja rohkem, levinuim 1adramaaline talu • Patriarhaalne pere (peremees) • Taluperenaine - naiste töö (loomad, toit, tekstiil) • Kristlikku abielu polnud • 15.saj liikumisvabaduse piiramine • Sunnismaisus - ei tohi maalt lahkuda, talupoegade ost ja müük, pere • Prisorjus - ei tohi maalt lahkuda, maade ost ja müük • 13-15.saj kaotas talupoeg maa osas käsutusõiguse ELU MAAL • Mõisad 13.saj, 15-16.saj • Teoorjuslikud suurmajapidamised - teorent
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus.
Krevo unioon Leedu, Poola Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine Adratalupojad arvukaim kiht, jõukus väga erinev, maa suurus 0.5-5 adramaad Üksjalgtalupojad koormised väiksemad kui adratalupoegadel, tavaliselt adratalupoegade pojad, kes asutasid oma väikese talu Vabatalupojad tasus koormisi rahas, ei käinud teotööl, oli osaliselt või kõikidest koormistest lahti ostnud Maavabad talupojad arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus Vabadikud palgatööst elatuvad talupojad Linnade õiguskorraldus Linnaõigus maaisandalt
Eestimaal oli elanikke umbes 150-180 tuhat, Soomlasi 50 000, leedulasi 170-190 tuhat. 3 sajandi jooksul kasvas rahvaarv 2 korda Eesti ja Leedus, kuid Soomes 4-5 korda. Rannakülades oli levinud hülgepüük ja kalapüük ning karjakasvatus. Tekkis rannarootslaste asustus. Maaisandad andsid palju õigusi rootslastele. 13-14 sajand oli eestlased vabad kuni Jüriöö ülestõusuni. Talupoegade liigitus: · Adratalupojad- rikkust arvestati adramaade järgi. Talupojal oli ½-5 adramaad (1 adramaa = 1 adraga haritav maa ja 1 adramaa= 8-12ha) · Vabatalupojad- nad tasusid rahas oma makse ja olid teotööst vabad · Maavabad- eliitklass, kes said talud läänikirja alusel, ei kandnud koormisi, kuid sõjakorral pidid teenima feodaali ratsaväes. · Üksjalgade kiht- need talupojad, kes ei mahtunud talusse ära (moodustusid noorematest poegadest) · Trääl ehk ori- Sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest vabaks ostnud inimesed.
ülestõusu. Talukoha rendi eest tasumiseks hakkas esile tõusma teoorjus. Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses haagi- ehk adrakohtunik, kelle ülesandeks oli nende talupoegade kindlakstegemine, ülesotsimine ja tagasitoomine. Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale. Vabatalupojad olid talupojad, kes ei pidanud tegema mõisa jaoks teotööd, vaid võisid oma koormised maksta rahas. Maavabad talupojad olid talupojad, kes olid oma talu saanud läänikirja alusel. Neid oli kõige vähem. Rakendati
Skraa tsunfti põhikiri Maapäev Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat. Teotöö talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima. Läänisüsteem süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud.
tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Esimene kirjalik mainimine Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik "j" kirjutati alamsaksa keeles tähega "g"). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Sisukord Vallavanem
Sest Eesti asus Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheliste kaubateede keskel. Sisse toodi põhiliselt soola, metallitooteid ja luksusesemeid. Välja viidi põhiliselt teravilja, kalu, karusnahku. 18. Seleta mõisted. Maahärra – sõltumatu valitseja, kelle valdus oli väike feodaalriik Üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud; pidid käima korra nädalas mõisas tööl Adratalupoeg – talupoeg, kel oli 0,5 kuni 5 adramaad Raad – linnavalitsus Maapäev – Vana-Liivimaa iga aastane koosolek, kus arutati politikat puudutavaid küsimusi. Maavaba - ülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel, neil poolnud koormusi. Tsunft - ühe erialaga käsitööliste grupp Adrakohtunik – tegelesid põgenud talupoegade ülesotsimise ja tagastamisega. 19. Dateeri. Jüriöö ülestõus – 23.aprill 1343-1345 Esimene säilinud Eestikeelne trükis – 1535
pärandatava vabadikukoha pidajad, kes kandsid maa kasutamisest tulenevaid koormisi. Vaesunud üksjalad muutusid vabadikeks * KÜLA - külakogukond, • selle kasutuses olnud territoorium (külasaras) • asula (hoonete kogumit) * Talu- talupoja majandusüksus. Adratalupoegadel adratalud. Seotud pere kui talupidamisest elatuva kollektiiviga. Reeglina majandas üks pere üht talu. Kõige levinumad 1/2-4 adramaa suurused talud, piirid 1/8-8 adramaad, suurused piirkondlikult erinevad. Arvestati üksnes põllumaad. Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega. Talupojal oli talule pärandatav kasutusõigus. Aluses sai feodaal talu kogukonnalt ära võtta vaid pärijate puudumisel. Ajapikku see praktika muutus. * Poolemaamehed – kui ühte talu majandas kaks peret, kes kandsid ühiselt talule määratud koormisi. Osalt pere jagunemisel
· Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid
teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda. Põllupidamises kolmeväljasüsteem
Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted: · Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma · Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks; · Taani hindamisraamat- 1241.aastast pärinev raamat, milles Eestimaa kohta käivas nimistus oli vaid kolm mõisat. · Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. · Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. · Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotööst vabad. · Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. · Kolmeväljasüsteem - põllu üks osa puhkas, kaks kandsid vilja.
Kirikut yles tulema tagasi Piibli 6petuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai v2ljenduse Trento kirikukogu otsustes. Kymnis - talupoegade koormine, kymnendik talu saagist, mille pidi m6isah2rrale maksma Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksm22ratud naturaalmaks; Taani hindamisraamat- 1241.aastast p2rinev raamat, milles Eestimaa kohta k2ivas nimistus oli vaid kolm m6isat. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima yhte adramaad ning tegema ka teotood. yksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. M6isas pidid nad tootama yks jalap2ev n2dalas. Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotoost vabad. Maavabad talupojad - omasid l22nikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, kyll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui s6jaseisukord peaks olema. Kolmev2ljasysteem p6llu yks osa puhkas, kaks kandsid vilja.
jätk, selle lõppvaatus. Maarahvas XIV XVI sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Esile tõusis teoorjus.Maarahvas hakkas rõhumisele vastu (ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijatele, asuti mujale elama). Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Adratalupoeg kõige arvukam kiht (1/2 5 adramaad) Üksjalgade kiht adratalupoegade nooremad pojad, kellel oli oma talu. Kohustus teha mõisnikule tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad soodsaim kiht. Tasusid koormisi rahas ja teotööst vabad. Maavabad kõrgeim kiht talurahva hulgas; ei kandnud tavalisi talupojakoormisi; pidid sõja teenima feodaali ratsaväes. Valdavaks põllupidamises sai kolmeväljasüsteem. Eestlaste vaimuelu. Kujutelma mõjutas muistses vabadusvõistluses nende jumalate allajäämine ristiusu
Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui hakati looma manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. 2. Põllumajandus Keskajal suuri muutusi põllumajanduses ei toimunud Kolmeväljasüsteemi, adramaad kasutati juba enne. Tähtsamaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Enamasti oli tegu vesiveskitega. Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kuna vili oli üks peamisis ekspordi aspekte. Tööloomade kasutamine on samuti tähtis. Nad aitasid põllul tööd teha, andsid väetist, nahast ja villast saadi kehakatet ning andis lisa ka toidulauale (härgi ja halbuseid). 3
Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Missa jumala teenistus (ladina keeles) Katedraal on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. TALUPOEGADE JAGUNEMINE. Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,55 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö. pidid maksma maaisandale või tema läänemeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas, maksid maa eest, ei jaksand palgata tööjõudu.
Iseseisvaks kihelkonnaks sai Vaivara 18 sajandi alguses. Põhjasõja ajal, 1704. a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel. Toilast on leitud inimasustuse jälgi, mis viitavad 7-8 aastatuhande kaugusele. Ainuke küla Toila vallast, mida mainitakse Taani hindamisraamatus, on Pühaje küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühaje külale järgmistena on Mägara küla mainitud 1354. aastast ja teisi külasid 16. sajandi I poolel. Päite misa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota (Voka) misa aastal 1586. Sillamäed on kirjalikult esimest korda nimetatud 1502. a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19.
olevate maade (e. riigimaa) vähenemine: - müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest). - maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele). - Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised (N: Liivimaa kubermangus ~20 adramaad; erandiks Saaremaa, kus riigile kuulus ~1/3 maadest). 2) 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon: NB! Mõiste- reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: - Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat. - soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks
See suur krunt, mis hõlmas aedu, põlde, niite ning kloostrihooneid paiknes linnatuumikust väljas, põhjas ulatus see Aida tänavani, lõunas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlakrundi piirini, idas osaliselt Laia tänavani, läänes praeguse linnamüürini. 1287. aastal läänistas Taani kunigas Erik VI Menved kloostrile veel ka Kaiu, Karitse, Kasvandu Kuimetsa, Palmse, Salutaguse, Toomja, Vatku ja Võhma küla ja Kallavere külas 4 adramaad. Klooster ise rajati Tallinna krundi idaosas paiknevale kõrgemale alale. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 28] Ideaalse kloostri kirik paiknes ida-läänesuunas ning klausuur oli ruudukujuline ja paiknes kiriku lõunaküljel. [ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas. Põhja- ning idatiib on ainsad, mis omavahel
Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal c) Milline oli maakasutus mosaiikmõisas? Mosaiikmõisate maa-ala koosnes mõisamaast ning hulgaliselt erinevates piirkondades asuvatest väiketalumaadest. Talupoegade maakasutus koosnes rendi- ja ostutaludest d) Mida tähendab puhaskasurubla kuna ja milleks seda kasutati? 1/300 adramaad on puhaskasurubla, puhaskasurubla, maa tulukuse hindamise ühik, vastas sellisele maa suurusele, millelt arvati laekuvat aastas 1 rubla kasumit. Kasutati Saaremaal 1766. aasta maarevisjonist aastani 1944 e) Kuna võeti vastu uus Eestimaa talurahvaseadus ja uus Liivimaa talurahvaseadus ja milline oli nende seaduste sisu? · uus Eestimaa talurahvaseadus 1802. a Talupojad said õiguse vallasvarale, milel hulka ei kuulunud aga talu raudvara
hakati lahkuvaid talupoegi trahvidega karistama. 15. sajandil tekkis põhimõte ,,mees või võlg"- uus mõisnik pidi talupojad tagasi saatma või tasuma tema koormised. 1458 Tartu piiskopkonnas seadus talupoegadevälja andmisest omanikule. 16. sajandi alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud valdused. Neid võis müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. Talupojad jagunesid: 1) adratalupojad neid oli kõige rohkem, maksid andamit ja tegid teotööd. Maad oli pool kuni 5 adramaad. Jõukamad omasid kuni viite teenijat või sulast. 2) üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid oma talud ääremaadele. Nende koormised olid 1 päev nädalas teotööd teha. 3) vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja teotööd ei pidanud tegema. 4) maavabad kõige kõrgem kiht. Muinasülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel. Koormisi ei olnud, maad pidid ise harima. Oli kohustus teenida sõjaväes.
ja kompaktseid külasid ei moodustanud ja ainult süda-Avimurmes olid talud koos ühtse külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks. Peale põhjasõda saab Avinurme mõis riigimõisa staatuse, mida ta kannab kuni 20. Sajandi alguseni (A. Särg, 2006, lk. 14). Avinurme mõisa loomiseks saadeti siinsetes taludes elanud inimesed teistesse paikadesse laiali ja maa kuulutati mõisa omaks. Ümber asutati 10-12 talu (kokku kuni 12 adramaad) (A. Blankin, 2002). 18. sajandi lõpus ning 19. sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Küchelbeckerid. Siin sündis 1797. aastal ka Wilhelm von Küchelbecker, kes õppis Tsarskoje Selo Lütseumis, sõbrunes seal luuletaja Aleksandr Puskini ja Aleksandr Gribojedoviga. Lõpetas lütseumi hõbemedaliga ja asus tööle Välisasjade Kolleegiumis Peterburis. Küchelbecker tegeles aktiivselt kirjandusega (A. Särg, 2006, lk. 14). 19
Sumbküla Ridakülad Ahelküla Hajaküla Tänavkülad Talu – põllumajanduslik väikemajand, maavaldus koos õue, hoonete ja taluperega. Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud. Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder ristikuga. Rohumaade tööde aastaring Kevadel riisumine, eriti puisniitudel
a. (Kyne). Kihnu saare asustamise aja kohta puuduvad seni täpsemad andmed. Veel XIII sajandi algul oli Kihnu, nagu paljud teisedki väiksemad saared, asustamata. Esimesed teadaolevad andmed Kihnu asustuse kohta pärinevad alles XVI sajandi esimesest poolest (1518.a.), millle kohaselt oli Kihnu saarel 5 küla: Sääre-, Leppiste- (hilisem Lemsi), Rootsi-, Lina- ja Metsküla (kahe perega kääbusküla, mis hiljem (1610) liideti Rootsikülaga), kokku 19,5 adramaad 58 leibkonnaga. Et asustus XVI sajandi alguses oli juba põlisilmeline, on Kihnu ajaloovanema perioodi uurijad (L. Leesment, P. Nurmekund jt) oletanud selle vanust paarisajale aastale ning püsiasustuse tekke paigutanud XIII sajandi lõppu või XIV sajandi esimesse poolde. 16. sajandist Põhjasõjani 16.saj. kuulus Kihnu Saare-Lääne piiskopkonna Audru ametkonna rannavakusse. Maksud õiendati Audru piiskopimõisa kaudu. Kohustuste täitmise järele valvas kubjas
a.pKr. valminud teoses "Germania" kirjeldas aeste ja fenne. Tacitust loetakse eestlaste esmamainijaks. · Tsuudid- Vana-Vene kroonikates kasutatud termin läänemeresoomlaste kohta. Hiljem kasutati mõistet ainult eestlaste kohta. · Adramaa- maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad. · Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju käsitöölisi. Aolinnadeks loetakse Tallinnat, Tartut ja Otepääd. · Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida.
Iseloomulik sellele ajale oli: · põllumajanduslikuks kasutuseks sobivamad suuremad alad; · uutele üksikperedele jäid enamasti väikesed kasutussobilikud maad. Mõisa suurmaavalduste kujunemise periood (13.19. sajandi lõpp) Maastiku iseloomustas: · külad paiknesid kesk põllumajandusmaad; · põllud ja rohumaad olid jagatud siiludeks; ·kolmeväljasüsteem · mõisadele kuulus enamus maad, mis paiknesid suurte massiividena; · mõisa suurus 28, harvem 2530 adramaad. Adramaa ühe adrarakendiga talu põllumaa suurus, hiljem pindala ühikuna väga erinev 840 ha. Uusaeg Eesti saksa soost mõisinikel mitmesugused eesõigused talurahvas pärisorjastati. Maastike muutust põhjustas: · talumaade mõisa külge liitmine kõlvikute suurenemine; ·talupojad suruti väheviljakatele aladele uute maade (uudismaades) ülesse harimine, mida
Eriti iseloomulik Peipsi rannikule. Talu Põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere. Pärisorjusest vabastamiseni (1816-1819) kasutasid talupojad pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks (päriskoht). Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suuerm talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga talupidaja perekonnaliikmete tööjõud. 19. sajandi teise poolel algas talude kruntimine – varem väikeste tükkidena teiste talude maavaldustega segamini olnud maatükid koondati võimalikult terviklikeks, suuremateks maatükkideks, millest põllumaal pidi olema seos taluõuega. Seetõttu viidi osa taluõuesid tihedatest küladest kaugemale, tekkisid tuumikkülad
Kujuneb välja küla kui ühtne administratiivne süsteem. Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid siiski ka peale seda seotud mingi kindla asulaga, see paiknes nüüd aga mõnevõrra eemal. Samas ei saa mööda vaadata ka faktist, et paljude linnuste lähikonnast on teada kunagine mõis. Taani Hindamisraamatu andmeil olid 13. sajandi alguse Põhja-Eestis mitmekümne adramaaga külad üsna harvad, keskmises külas loetleti 10-12 adramaad. Põhiline külavorm tõenäoliselt sumbküla, kuna sel ajal oli see kõikjal laialdaselt levinud. Hilisem vorm ridaküla (ahel-, tänav-), ning hajaküla, kuid olenes ka looduslikest- maastikulistest eeldustest. Keskajal säilitas küla Eestis ja üldse läbi kogu feodaalaja oma muinasajal omandatud struktuuri. Küla oligi tollal keskne asustusüksus - eelkõige asula, mille moodustasid enam-vähem lähestikku paiknevad talumajapidamised. Oli ka üksikuid hajatalusid.
maaelanikkonna kasvule. Rohkem andmeid on linnaelanikkonna kohta. Leidub allikad, mille põhjal on võimalik teha oletus kuivõrd palju inimesi elas linnas: linna kinnistusraamatud, maksumaksjate nimekirjad, kodanikeraamatud, juhuslikud teated kirjavahetuses. Linnaruumi suurus, kruntide ja hoonete arv on vaid kaudne rahvaarvu näitaja. 1230. -1240. aastatest pärinev "Taani hindamisraamat" annab hinnangu Eesti maakondade suuruse kohta: Virumaal ja Saaremaal 3000 adramaad, Järvamaal 2000, Läänemaal 1900, Revalas 1600, Harjumaal 1200, Vaigas 1000, Nurmekunnas 600, Alempoisis ja Mõhus 400. Ugandi ja Sakala adramaade arvu võib hinnata vähemalt võrdseks Saare- ja Virumaaga. Tuleb kokku, et 13. saj alguses on kogu Eesti peale kokku üle 21 000 adramaa. Tol ajal keskmiseks talu suuruseks oli üks adramaa siis võib hinnata, et Eestis asus 20 000 - 22 000 talu. Kuid raske on hinnata ühe keskmise talu elanike arvu. Arvestades 13
annaabi.ee 
