Laboratoorne töö nr.3: mõõtmised topograafilisel kaardil II Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid. 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ning esitada tulemused tabelis (Tabel 3 ). Tabel 3. Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud pikkustega. Punktide geodeetiliste koo...
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 1-2 3550 m 1420 m 7100 m 284 m
LABORATOORNE TÖÖ NR 1. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL I Eesmärk: Leida joonte pikkused kaardil või looduses etteantud mõõtkavades. Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused on kantud tabelisse 1.1. Töövahendid: Eesti baaskaart, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil
Töö sisu: Töö sisuks on külastada maaameti kodulehekülge ning sealt edasi suunduda maaameti gaoportaali. Seejärel leida geoloogia kaartide rakendus ning otsida Saula Siniallikate asukohta kaarilt. Sealt leida stratigraafiliste indeksite abil Saula küla kivimikehade avamused ja märkida definitsioonid. Uurida lähemalt nelja kaarditüüpi (aluspõhja-, hüdrogeoloogiline-, pinnakatte- ja geomorfoloogiline kaart) ning neid analüüsida. Asukohakaart1 A) Aluspõhakaart Kaardilt on näha, et Saula Siniallikad asuvad seal, kus on palju mattunud orgusid. Kivimkehade avamusi iseloomustab antud asukohas Kahula kivistu ül. osa (endine Keila kihistu osa). Samakõrgusjooned asuvad maismaal. Asukohakaart2 B) Hüdrogeoloogiline kaart Hüdrogeoloogiliselt kaardilt on näha, et Siniallikate lähedal on kaks puurauku ning veidi kaugemal veel mõned. Siniallikad on allikad, mille voolukiirus on alla 1l/s. Põhjavesi liigub loode suunas
Laboratoorne töö nr. 4: mõõtmised topograafilisel kaardil III Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda rohkem kaartidega ja nendel kujutatuga. Samuti harjutada, kuidas leida punkti kõrgust kaardil. 1. Määrata kaardil märgitud punktide kõrgused. Kuna punkt A asub täpselt samakõrgusjoonel, siis saame selle punkti kõrguse lugeda kaardilt: HA= 52,5 m Punkt B asub samakõrgusjoonte vahel, seega tuleb selle punkti kõrgus kaardilt mõõta ja arvutada: HB= Hhoris+ h'; Hhoris = 62,5 mKõrguskasv h'= h h'= 2,5= 1,5 m HB= 62,5m + 1,5 m= 64 m 2. Määrata joone AB kalle. Joone AB otspunktide kõrguste vahe ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni SAB suhe on selle joone kaldenurga tangens, mis protsentides avaldatuna on joone kalle i. SAB= 750 m ; h= HB-HA= 64m- 52,5m = 11,5m Valemid: tanAB= ; AB= arctan; i%AB= ; iAB= ; Joone kaldenurga tangens : tanAB= 0,02
1:2000. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon/joone 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 pikkus 1-2/5.5cm 1375 550 2770 110 2-3/5,6cm 1400 560 2800 112 3-1/5.0cm 1250 500 2500 100 Kirjeldus: Kaardilt 1: 25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 5,5cm x 250= 1375m, seega 5,5cm kaardil vastab 2650m looduses. Ülesanne 2 Eesmärk: Etteantud väärtuse kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses abil arvutada joone pikkus kaardil. Mõõtkava on 1) 2000, 2) 5000, 3) 1:1000. Tabel 2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses
Laboratoorne töö nr.2: mõõtmised topograafilisel kaardil I Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda mõõtkavadega ja aru saada kuidas neid lugeda. 1. Leida kaardilt mõõdetud punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades. Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse (Tabel). Kaardilt mõõdetud joonte pikkused: a. Joon 1-2: 6,25 cm b. Joon 2-3: 3,55 cm c. Joon 3-1: 7,55 cm Tabel 2-1. Punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joo 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 n 1-2 1562,5 m 625 m 3125 m 120 m 2-3 887,5 m 355 m 1775 m 71 m 3-1 1887,5 m 755 m 3775 m 151 m
Nende puhul võetakse Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks pöördellipsoid. Punkti geodeetilised koordinaadid leitakse valemite B=+B ja L=+L abil, kus on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, B ja L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Võtan arvesse, et B-teljel 3,7 cm60 ja L-teljel 1,9 cm60. Punkti 1 lõuna pool asuva lähima paralleeli väärtus on 5845, selle juurdekasv kaardilt mõõdetuna on 0,95 cm. Ristkorrutise abil leian , ehk x15. Seega liites juurdekasvu, saan B väärtuseks 584515. Punkti 1 lääne pool asuva lähima meridiaani väärtus on 2551, selle juurekasv kaardilt mõõtes on 0,25 cm. Ristkorrutise abil leian sekundite väärtuse: ehk x8. Liites juurdekasvu saan L väärtuseks 25518. Samamoodi leian järgmised vastused Ristkoordinaadid on X ja Y. Ristkoordinaatide leidmise puhul arvestan, et X-koordinaat on 7-e
Punkti B Y-koordinaat: YB=695 000+∆y=695 000+(1,20 × 500)=695 600m. Punkti A geodeetilised koordinaadid leitakse valemite BA=BS+∆B ja LA=LW+∆L abil, kus BS on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, LW on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, ∆B ja ∆L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Juurdekasvu saab vahetult kaardilt mõõtes. Selleks joonestatakse kaardile minutilõikude punaste ristide järgi paralleelid ja meridiaanid. Punktist A lõuna pool asuv lähim paralleel omab väärtust 58°10′ ja lääne pool asuv meridiaan omab väärtust 27°20′. Nüüd tuleb punktist A tõmmata ristsirged kuni nende minutilõikudeni. Järgnevalt mõõdetakse joonlaua abil ära kaugus täisminutist punktini A nii mööda paralleeli kui ka mööda meridiaani. Saame vastavalt pikkuse ja laiuse juurdekasvud ∆B ja ∆L
on märgitud Karnaugh' kaardil kontuuridena. Seega taandatud DNK on võrdne minimaalse DNK-ga. Taandatud DNK: f (x1, x2, x3, x4) = Täieliku DNK leidmine Karnaugh' kaart: x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 0 0 1 01 0 1 1 0 11 1 0 1 0 10 1 0 0 1 Täieliku DKN saab Karnaugh' kaardilt, kirjutades välja kõik ühtede intervallid. Täielik DNK: f (x1, x2, x3, x4) = x3 x2 x4 x2 x3 x4 x1 x2 x1 x2 x3 x4 x1 x1 x3 5. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MKNK-ga (loogiliselt) võrdne Täielik KNK. Karnaugh' kaart: x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 0 0 1 01 0 1 1 0 11 1 0 1 0
Kaldenurk kraadides v°AB= arc tan = 0° 7' 51" 820 1,875 Kalle protsentides i%AB= x 100 = 0,22% 820 1,875 Kalle promillides iAB = x 1000 = 2,28 820 Metoodika: Joone AB kalde leidmiseks lahutan HB-st (47,5) HA (45,625) ning jagan saadud tulemuse SAB-ga. SAB saan kui korrutan kaardilt mõõdetud AB joone pikkuse (4,1cm) 200 meetriga. Kuna kaardi mõõtkava on 1:20 000, siis 1cm kaardilt on 200m looduses. Vastuseks saan 0,002. Seejärel arvutan palju on kaldenurk kraadides, protsentides ja promillides. Kraadides kaldenurga saamiseks jagan 1,875 (mis on saadud HB-HA) 820-ga (mis on SB) ning saadud tulemuse teisendan kraadideks kasutades kalkulaatorit. Tulemuseks sain 0° 7' 51". Kalde leidmiseks protsentides tuleb 1,875 jagada 820-ga ning korrutada 100-ga, promillides
MDNK: f(, , , ) = v v v Taandatud DNK on kõigi lihtimplikantide disjunktsioon. Kõik lihtimplikandid ehk maksimaalsed ühtede intervallid on märgitud Karnaugh' kaardil kontuuridena. x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 1 1 1 01 1 0 1 1 11 0 0 1 1 10 1 1 0 0 Taandatud DNK: f(, , , ) = v v v v Täieliku DNK leidmine Täieliku DKN saab Karnaugh' kaardilt, kirjutades välja kõik ühtede intervallid. x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 1 1 1 01 1 0 1 1 11 0 0 1 1 10 1 1 0 0 Täielik DNK: f(, , , ) = v v v v v v v v v v v v 5. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MKNK-ga (loogiliselt) võrdne Täielik KNK. MKNK: f(, , , ) = (v v )( v v )( v v ) x3x4 00 01 11 10 x1x2
● Osapooled? Vastus: Ateenlased ja pärslased ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Ateena väejuhi Miltiades ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr ● Kus lahing toimus (leia koht ka all olevalt kaardilt)? Vastus: Termopüülid, Kreeka ● Osapooled? Vastus: Vana-Kreeka linnriigid ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Kreeklaste väejuht Leonidas ja Pärsia kuningas Xerxes ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus: 7000-meheline kreeklaste vägi, 120 000 – 300 000 meest pärslastel ● Lahingu tulemus? Vastus: Pärsia võitis
EESTIMAA kaardil 3. klassile Lemme Sulaoja märts 2010 Eesti maakonnad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ...
..........13 9. Anija küla mullakaart ............................................................................................................14 10. Anija küla põllumassiivid .......................................................................................................15 3 1. Anija küla üldiseloomustus Anija küla asub Harju maakonnas Anija vallas. Asub Tallinnast 35 km kaugusel (Mõõda Regio kaardilt http://www.regio.ee/?op=body&id=24). Anija küla geograafilised koordinaadid on 59°23' N 25°18' E ( http://atlas.ibs.ee/) ja ristkoordinaadid on X= E 575912; Y=6583704. Anija küla piiri pikkus 9484 m ja pindala 4 088 059 m2 (Mõõda kaardilt, kasuta http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf ). Elanikke Anija külas on 133 (1.01.2006). Joonis 1. Anija küla asukoht Anijat on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Hanaegus)
HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 11 Kaldenurk arctan VoAB= 590 = 1º04`05`` 11 Kalle protsentides i%AB= ∗100 =1,86% 590 11 Kalle promillides i‰ ∗1000=18,64 ‰ 590 Kirjeldus: Joone kalde leiame kui lahutada kõrgusest B kõrguse A. Joone pikkus on kaardilt mõõdetud punktide A ja B vaheline kaugus, mis on kaardi mõõtkava arvestades teisendatud joone pikkuseks looduses. Kalle protsentides on joone kõrguskasvu ja pikkuse suhe korrutades 100ga, kalle promillides sama suhe korrutatud 1000ga.
Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia: · vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, televiisor, elektripliit, mikser, triikraud, föön, raadio jne. NB! Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest - 150 EEK/tk. Kasutatud kodutehnika kogumispunktide lahtiolekuajad ja asukohad saate teada Tallinna abitelefonilt 1345, netiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/g2262s21845 või Tallinna kaardilt! Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu: · töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon, etc), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku vanamööblit, autorehve (kuni 8 rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid), pakendeid, lehtklaasi, koduseid ohtlike jäätmeid. NB! Jäätmejaamad asuvad: Artelli 15 (teenindab AS Cleanaway, tel. 919), Paljassaare põik 9a
........................................................................ 3. DIAGRAMMIDEL ON KUJUTATUD MULLAPROTSESSE KUJUNDAVAID TEGUREID. NIMETA NEED: 1P - ................................................... _ _ _ _ - ........................................................... KIRJUTA MULLAPROTSESSIDE NIMED VASTAVA JOONISE ALLA. LISA TÄHT KAARDILT, KUS SEE PROTSESS ESINEB. 6P B A D
Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein • Mika • Freddie Mercury • Sigmund Freud • Bob Marley • Friedrich Nietzche Varjupaigataotleja teekond sihtriiki • http://www.humanrights.ee/pagulane/ Kasutatud kirjandus • http://www.pagulasabi.ee/kes-on-pagulane • http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kuhu-suunduvad-pagu lased-vaata-pagulaste-teekonda-interaktiivselt-kaardilt?id= 72797269 • http://www.delfi.ee/news/paevauudised/pagulased/ • http://www.maailmakool.ee/materjalid-noortele-pagulus-ja-pogeni kud / • http://www.pagulasabi.ee/sildid/varjupaigataotlejate-vastuvott?p age= 3 • http://www.bbc.com/news/world-europe-34131911
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d
Looduslik paljand: Laagna tee rajamisel on puuritud augud paekivi murdumiseks ning hiljem kaevati Tehislik paljand: tasapind madalamaks. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2ks (Kõrgekalda kihistu) ja 100 Tähelepanekud meetrit lõunas asub O3w (Viivikonna kihistu). Lähim paeehitis: Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-50000.pgn Pärandkultuuri objekt (registrikood) Topokaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-3000_kaart.pgn Maardla (karjääri) uuringuaruanne Lähima (lõunapoolse) puurauk reg nr. 6334NA_0536 Rõõmusoks: lk Geokogude register
LABORATOORNE TÖÖ nr.3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse
Laboratoorne töö nr. 2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m)
Laboratoorne töö nr. 2 “Mõõtmised topograafilisel kaardil I” 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m)
Excel kasutab vaikekirjqa või kirjatüübina 10 punktilist kirja Arial. Kirja vorminamiseks on mitmeid vahendeid dialoogiaknas Format Cell lehel Font. Vormindada saab ka lahtris olevaid üksikuid sümboleid, muutes lahtri topeltklopsuga aktiivseks, valides vajaliku sümboli välja ja kasutades seejärel sümboli muutmiseks sobivat kirja vormindamise tehnikat. Pesade vormindamine äärejooned ja mustrite & värvidega täitmine Äärejoone lisamiseks võib kasutada Format Cell dialoogiakent. Kaardilt Borders on võimalik valida tunduvalt rohkem võimalusi kui tööriistaribal asuva nupuga Borders. Lisaks erinevatele joonekujudele, saab neid hiireklopsuga dialoogiakna keskel oleval piltskeemil lahtri või lahtriploki mis tahes äärele paigutada. Muster & värv :Exceli mustrivahend võimaldab lisada lahtritele värvi kas koos mustriga või ilma. Kaardilt Patterns (mustrid) saab lisaks lahtri taustavärvile põnevaid taustamustreid valida
filmistsenaariume ja oma maailmakuulsa romaani „Sada aastat üksildust“ (1967). Tuntumad teosed • „Kõdulehed“ (1955). • „Sada aastat üksildust“ (1967). • „Patriarhi sügis“ (1975) • „Väljakuulutatud mõrva kroonika“ (1981). • „Armastus koolera ajal“ (1985). • „Kaksteist kummalist palverändurit“ „Sada aastat üksildust“ • Buendiade suguvõsa ja Macondo küla või väikelinna tekkimise ning hävimise lugu. • Geograafiliselt kaardilt puuduv, kirjanikufantaasias loodud Macondo mahutab endasse kogu Kolumbia, – aga võib-olla kogu Ladina-Ameerika – tema müüdid, eksootika ja ebausu, üle kõige aga üksilduse, mille juured asuvad vägivallas ja vihkamises, eneseuhkes isemeelsuses, võimuihas ning enesearmastuses. • Sellest vabanemise võimalusi näeb kirjanik ülluses ning armastuses. Tänan kuulamast!
Tehislik paljand: puutumata, mille ühel küljel on tekkinud paljand. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2vä (Väo kihistu) ja 100 meetrit Tähelepanekud loodes asub Ca1lk Lükandi kihistu). Lähim paeehitis: Mäe 7 Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK2_1-60700.png Pärandkultuuri objekt (registrikood) Topokaardi väljavõte (faili nimi) HK2_1-3000.png Maardla (karjääri) uuringuaruanne Lähima (lõunapoolse) puurauk reg nr. 6334AK_0005 Rõõmusoks: lk Geokogude register Lisad: Fotofaili nimi: Selgitus:
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I", lk. 57-63) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses. Kui on vaja leida sellisel
sentimeetrile kaardil. Kui praktiliselt kustutada mõõtkava numbri lõpust kaks viimast nulli, jääb järele arv, mis näitab, mitu meetrit maastikul on üks sentimeeter kaardil. Kaitsejõududes kasutatakse järgneva mõõtkavaga kaarte: 1:20 000 1 cm = 200 m (maastikul liikumiseks) 1:50 000 1 cm = 500 m (maastikul liikumiseks, taktikaliseks planeerimiseks) 1:250 000 1 cm = 2500 m (operatsioonide planeerimiseks) Leppemärgid võimaldavad kaardilt maastikuinfo lugemise ja on reeglina ära toodud ka kaardi legendis. Vastavalt kujule jagunevad leppemärgid järgnevalt: 1. Pindleppemärgid - kasutatakse objektide ja alade (metsad, järved, asulad, suured ehitised, laiemad jõed jne) pinna ning suuruse kujutamiseks. Nende asend ja kuju vastavad alati kaardi mõõtkavale. 2. Joonleppemärgid - kasutatakse joonekujuliste objektide (teed, elektriliinid, kraavid jne) kujutamiseks. Nende
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
- Verine Korea soda Põhja- Ja Lõuna-Korea vahel. Lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.Kuuba (ehk kariibi) raketikriisiks, Lahensed rahumeelselt. 5. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? 1961. Aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Ning see mutus pea kolmekümneks aastaks jagatud euroopa sümboliks. 6. Leia kaardilt külma sõja aegsed kriisikolded kolmandas maailmas ning sõnasta iga kriisi puhemise põhjus. Kuuba Kriis, NSV soovis sinna oma rakteid viia ning USA oli selle vastu. Lähis-Ida NSV liit üritas seal saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA aga toetas Iisraeli. Afganistani sõda Nõugukodue liit üritas jõuga kahtesdada seal talle meelepärast valitsust. Korea sõda Põhja- ja Lõuna korea vahel. Vietnami sõda Usa pidas seal sõda
Kivimägi sõnutsi ei saa meist isegi tunduvalt jõukamas Soomes maalaps alati tasuta kooli ja kodu vahet sõita, vaid soodustus algab siis, kui õpilane elab koolist vähemalt nelja-viie kilomeetri kaugusel. "Õpilase kuupileti hind (80 krooni, T. R.) on sama mis kahe kinopileti hind," ei pidanud Kivimägi bussisõitu noortele üleliia kalliks. Kosenkranius rääkis, et Pärnu linnabussides on kavas kasutusele võtta plastkaardid, mis bussi sisenedes loenduri vastu panna tuleb. Kaardilt arvestatakse maha sõiduks kuluv summa ja kaardile saab internetist või müügipunktist raha juurde kanda. Selleks, et inimesed harjuksid linnabussi esiukse kaudu sisenema, lubatakse alates 1. veebruarist pärast kella 19 bussi siseneda ainult eesuksest. "Natuke kurb oli lugeda, et Pärnu linn on talvel välja surnud," kommenteeris Kivimägi etteheidet, et noored ei leia endale meelepärast tegevust peale kaubanduskeskuses hängimise
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 34:20:00 3,9 cm 975 m 390 m 1950 m 70 m
kaupmees Muhamed. Ta on ajalooline isik, kes sündis Meka linnas Araabia poolsaarel umbes aasta 570 paiku (varakeskajal). Allah ei ole moslemite jumala nimi, vaid Allah (al-ilah) ongi araabia keeles Jumal. ● Kirjuta islamiusu kõige tähtsam põhimõte: Vastus: Usutunnistus ehk "Shahada. "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik" ● Miks on moslemite jaoks olulised Meka ja Mediina linnad (leia linnad ka kaardilt)? Meka - Sellest linnast visati Muhamed välja Mediina - sinna läks Muhamed kui ta Mekast välja visati ● Mis aastast algab islamimaailmas ajaarvamine? Vastus: Muhamedi lahkumine Mekast, 622. a Muhamed oli nii usu- kui ka väejuht, kes ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud. Kuid 632. a suri ta Mediinas ootamatult haiguse tagajärjel. Kui Araabia poolsaar oli vallutatud, siis jätkusid Muhamedi järglaste sõjaretked Lähis-
Asimuuti saab määrata erineva konstruktsiooniga kompassidega (Adrianori tüüpi, peegel-, niitkompassiga) tänapäeval on laialt levinud aga orienteerumiskompassid, millega on see imelihtne. Need on läbipaistvast plastikust ja neile on peale graveeritud ka erinevad kaardi mõõtkavad, millega saab hästi koordinaate määrata. Oma asukohta on kaardil lihtne leida, kui asutakse kaardile märgitud objekti - maja, silla, metsasihtide nuga vms. juures. Tuleb vaid leid vastav orientiir kaardilt ja määrata, kuspool asutakse. Kui me leiame kätte kaks punkti või objekti, mis on kaardile kantud, siis on asukoha määramine veel lihtsam - nende punktide viseerjoonte lõikekoht ongi meie asukoht. Maastikul liikudes - matkates või teatud ülesandega kaardi abil liikudes hoia kaart orienteeritult liikumise suunas, ka siis, kui kaarti tuleks tagurpidi silmade ees hoida (lõunasse liikumisel). Liikumisel hoia kaardilt suunda, seda aeg-ajalt kontrollides ettetulevate maastikumärkide abil
Zea mays · http://nammy.pbwiki.co m/Mais Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Illustration_Zea_mays0_clean.jpg maisi kasvatavad riigid NB! Kaardilt on puudu maailma teine tootja Hiina. maisi tootmine ja tarbimine 2005. a. toodang (1000 tarbimine (1000 jrk. riik jrk. riik t) t) 1. USA 280 228 1. USA 17 326 2. Hiina 132 645 2. Hiina 14 408 3
Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000
riikide seast ja teadvustada maailmale, et me oleme eraldi riik, mitte Venemaa osa. Looduse kõrval on Eestil pakkuda ka ainulaadset kultuuri suurejooneliste laulu- ja tantsupidude, vastlaliugude ning verivorstidega. Iga riik on eriline ja Eesti on omamoodi silmapaistev. Euroopa Liit ühendab neid erilisi riike ja pakud neile tuge. See on oluline, sest kui ajad muutuvad pingelisteks on abi vaid sealt loota, et värvilaik Eesti kujul kaardilt ei kustuks. Minu Eestimaa on kallis ka oma vigadega. Iga eestlane peaks leidma aega olla naabriga sõber mitte tema vaenlane. Peame hakkama väärtustama seda, mis meil on, sest nii paistamegi kõige rohkem välja. Eesti on kindlasti üks värvikamaid laike Euroopa kaardil.
keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laamade liikumist seal, kus esineb sageli maavärinaid Iseseisev töö informatsiooni saamiseks Leia atlase kaardilt riike, kus on toimunud purustavaid maavärinaid Keelekasutus Uued mõisted Tumedas trükis, mis paistab silma ja näitab olulisust lugematagi Mõiste tekstis ka lahti kirjutatud Maakoor on välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Maakoore alla jääb kuumast ja tihedast kivimimassist koosnev vahevöö ehk mantel, mis moodustab umbes 84% maakera r ruumalast. Maa keskel on tuum, mis võtab enda alla umbes 15%
endale maa-ala, mis ulatus Kreekast Indiani? • 2. Mis tempel Aleksander Suure sündimise ajal põles? • 3. Kes oli Aleksander Suure õpetaja? • 4. Mis nimega linna rajas Aleksander Niiluse deltasse? • 5. Miks on tähtis Gaugamela lahing aastal 331 eKr? • 6. Kui vanalt ja millesse suri Alekander Suur? • 7. Kirjuta õiges järjekorras Aleksander Suure vallutatud alad: Pärsia, Väike-Aasia, Foiniikia, Egiptus, Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________ • Mitmetes riikides kerkisid __________ linnad. • Idamaiste mõjudega ühtset kreeka kultuuri nimetatakse ____________ ____________ • Aleksander Suure vallutustega alguse saanud ajastut nimetatakse ___________ _________ Aleksandria
Eesti, Läti, Leedu, Poola ning Rumeenia tollased riigipiirid vastu N. Liitu asusid tükk maad ida pool. Euroopa kaartilt puudusid Ukraina ja Valgevene, mis kuulusid N. Liidu koosseisu. Puudus ka Moldova, mis kuulus Rumeeniale. Austria oli 1938. aastal ühendatud Saksamaaga. Tsehhi, mis varem koos Slovakkiaga moodustasid kaksikriigi, kuulus alates 1939. aastast Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga. Leedu idaosa koos Vilniuse [tollal Vilna] linnaga kuulus Poolale. Ennesõjaaegne Poola asus praegusest tunduvalt ida pool
I maailmasõjas osalenud riigid Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant) Saksamaa Suurbritannia Austria-Ungari Prantsusmaa Türgi USA Bulgaaria Itaalia Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatuse; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale; · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit Compiègne'i vaherahu 11. novembril 1918. a. Keskriigid kapituleerusid Sõda kestis 4 aastat, 3 kuud, 13 päeva Tulemus:
Eesti rahvaelu 2. Maailmasõjas Teine maailmasõda, mis kestis 1.septembrist 1939 kuni 2.septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõida, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. 1939. Aastas oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingist. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid
(ΔPL) B Δy -31 mm -1550 m -97“ (ΔIP) A PL= ΔPL+K A IP= ΔIP+K A PL=26“+59°05’=59°05’26“ A IP=94“+26°15’=26°16’34“ B PL=158“+59°05’=59°07’38“ B IP=-97“+26°20’=26°18’23“ Vastus: Minu kahe punkti geodeetilised koordinaadid on: A PL=59°05’26“; A IP=26°16’34“ B PL=59°07’38“; B IP=26°18’23“ 3. Otsi üles kaardilt ristkoordinaatide võrk Tähistatud mustade joontega 4. Määra oma kahele punktile ristkoordinaadid Looduses 1:50 000 A Δx -52,5 mm -2625 m A Δy 7,5 mm 375 m B Δx 31 mm 1550 m B Δy 40 mm -2000 m A= Δx+K A x PL=-2625+6 555 000=6 552 375 m A y IP=375+630 000=630 375 m B x PL=1550+6 555 000=6 556 550 m
november 1918.aastal. 4)Missugune organisatsioon loodi peale 1.maailmasõda ja selle tähtsus? Loodi Rahvasteliit, mis asutati 1919.aastal. Selle tähtsuseks ja ülesandeks kuulutati riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvahelise majandus- ja kultuurikoostöö korraldamine. 5. 1.maailmasõja tulemused: 1)Kadunud oli üks sugupõlv järglasi. 2)Valitsevad tünastiad kukutati. 3)Euroopa riigid olid nüüdseks USA võlgnikud. 4)Maailma kaardilt kadus 4 impeeriumi (Venemaa, Austria-Ungari, Türgi, Saksamaa). 5)Rida uusi Vabariike tekkis (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa jne...). 6.Miks puhkes Venemaal kodusõda? Nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ja enamlaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud ja ühiskonna kihid (1918 kevad- 1920 alguseni). 7.Mida tähendas NSV Liidus sund kollektiviseerimine, industrialiseerimine? Kollektiviseerimine tähendas sovhooside ja kolhooside loomist.
Parima resultaadi saab koostööd tehes, sest keegi ei saa olla kõiges ühtmoodi hea. Eestil oleks vaja minu arvates kõige enam kodurahu jumalannat Hestiat, peajumalat Zeusi ja tarkuse jumalannat Athenat. Tarkuse jumalannat oleks meil eelkõige vaja, sest eestlasi on võrreldes suurte rahvustega kahjuks äärmiselt vähe ja sellepärast ei saa me endale lubada rumal olemist nagu ameeriklased. Mõelge ise millises olukorras oleks Eesti siis, kui 78% eestlastest ei leiaks kaardilt üles oma kodumaad. Sellisel olukorral ei tohi me lasta lihtsalt sündida, sest Eestisse jääks tarku inimesi niivõrd vähe, et meie konkurentsivõime oleks olematu. Haridus on äärmiselt tähtis ja seda eriti väikerahvaste puhul, sest neil puudub võimalus ennast teatavaks teha oma suuruse ja võimsusega. Raske on ka leida spetsiifilise ala parimaid asjatundjaid, sest valik on niivõrd väike ja tuleb panustada rohkem
Stalin soovis NSV Liidu alasid laiendada. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop Moskvas mittekallaletungi pakti ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti. Sellega loodi Balti riikide territooriumitele NSV Liidu sõjaväebaasid. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSV Liit alustas 1939. aastal sõda. 1940 aasta aprillis hõivab Saksamaa Norra ja Taani ning seejärel kolm Euroopa väikeriiki - Belgia, Holland ja Luksemburg
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses
Eesti maailmakaardil Eesti, pindalaga 45 226 km pole just kõige väiksem riik,ei euroopas ega kogu maailmas. Siiski ei leia välismaalased tihti kaardilt Eesti asukohta, viidates Venemaale, et seal kuskil. Peab tõdema seda, et viimaste aastate jooksul on Eesti populaarsus tõusnud, kuid seda suuremalt jaolt meeste silmis.Ja need pole enam ainult Soomlased. New York Times kuulutas Tallinna 2006. aasta peopealinnaks. Seesugused inimesed teavad Eestit kui maad , kus elab palju ilusaid ja kergemeelseid naisi ning kus on hea ja odav alkohol. Nii mõnigi inimene aga peab Eestit siiani vaeseks Ida-Euroopa riigiks, mis kunagi kuulus Nõukogude
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda
annaabi.ee 
