Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis Brita Lodi 2013 · Liivimaale saksa talupoegi elama ei asunud · Talupojad jagunesid varanduslikult ja õiguslikult üksteistest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega
talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. 8.Talupoegade olukord keskajal halvenes. Koormisteks olid palgivedu, teotöö ja loorusrent mis hiljem muutus raharendiks. Elatust said enda töö pealt ja saagilt. Õiguseid oli vähem ja kehtestatud sunnismaine pärisorjus. Eluolu oli halb(orjus) elasid mõisades kus töötasid
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat.
Maarahvas 14-16 saj. Periood on peale jüriöö ülestõusu kuni keskajani. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud maale elama, et hoida silm peal talupoegadel, et need ei teeks jälle nahka neile. Kuid ka raha teenimiseks. Põhiline: vilja kasvatus talupoegade jälgimine, talupoegade maksud kasvasid. Maksud: Kümnis Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd. Põgeneti linnadesse / välismaale. Hakati vastu mõisasundjale ( kubjas ) Kaevati mõisniku peale kohtusse. (adrakohtud) Mitte kõik talupojad ei maksnud ühtemoodi makse, osad olid vabamad, osad olid rangema kontrolli all. Talupojad erinesid üksteistest õiguste ning jõukustega. Talupoegade staatused. Vabad talupojad Adratalupojad Üksjalad Sulased Tee...
- tegeleti ka mesindusega: magusaine, küünlad. - vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas enamasti iga talupoeg ise. - puu- ja nahatöö, lina ja villa töötlemine, sepatöö. - suurtalud- 3 adramaad ja rohkem. - talupere oli olemuselt patriarhaalne, s.t peremees oli majapidamise juht, oma naise ja teiste pereliikmete pea ning esindas talu küla ühisettevõtmistes, samuti mõisa- ja ametivõimude ees. 16. Talupojad · adratalupojad (teokohustus, loonusndamid) · vabatalupojad- mõned endised adratalupojad, möldrid, kõrtsmikud, maakäsitöölised, mõisaametimehed. (olid end maksude ja teokohustuste eest vabaks ostnud) · maavabad- talupoegadest väikelääniomanikud (isiklikult vabad, sõja- ja käskjalateenistus · üksjalad talude peremehed (loonusandamid ja teokohustus, kuid vähem kui adratalupoegadel)
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit
Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased
(vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam väljaõpet nõudvad käsitööalad) ja Püha Olavi Gild (lihtsamad käsitööalad) Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks 8. Talurahva sotsiaalne liigendus (maavabad, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad). Maavabad vallutusperioodi ülikute järeltulijad, vabad lääniõiguse alusel, ei kandnud tavakoormisi, sulanduvad sakslaste hulka Adratalupojad talupojad, kes kandsid teokoormist ja maksid lääniisandatele maksma andameid, kõige arvukamalt Üksjalad talupojad, kes pidid tegema ühe jalapäeva nädalas, oma talu pidid rajama mõisahärra võsamaale
Kontrolltöö teemad: Eesti keskaeg II osa 1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4
Kes oli see Vana-Liivimaa maahärra, kelle käes oli nii tugev vaimulik kui ka ilmalik võim? Dietrich Damerow Tartu piiskop 10.Mitmelöövised on valdav osa kirikutest Eesti alal ja too 1 näide sellise kiriku kohta? 3-löövilised, Püha Katariina klooster (Tallinn) 11.Mille poolest on osade Eesti linnade jaoks tähtis Lübecki linn? Osades Eesti linnades oli Lübecki õigus, mis tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse ja eristas linna ümbritsevatest maapiirkondadest. 12.Kes olid adratalupojad ja miks neid nii nimetati? Nad olid talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.Neid nimetati nii, sest nende talupõldude suurust hinnati adramaades.
· Laialdast talupoegade sisserännet Eesti aladele ei toimunug 7.Talupojad · Pärast maa vallutamist jäi maa ajutiselt talupoegadele · Kehtestati maksud (innus ja kümnis) · Linnuste, kirikute ja teiste majapidamiste kohustus · Aja jooksul muutus teotöö valitsevaks eramõisates. Loonusrent jäi ordu ja piiskopkondade aladele · Sunnismaisuse kehtestamine 16.sajandi teiselpoolel · Talupoegade majandusliku ja õigusliku erinevuse püstitamine adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad,maavabad talupojad, vabadikud, sulased ja teenijad, trääl ehk ori, · Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid endisteks.
sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat.
Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal? Keskajal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile
· Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa heaks tööd tegema ühe jalapäeva nädalas, omasid väikest talu Adratalupojad- talude suurust arvestati adramaades, rikkamad talupojad omasid teenijaid ja sulaseid Vabatalupojad- teotööst vabad, sest tasusid koormisi rahas Maavabad- muistsete eesti ülikute järglased, ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, neid oli eriti Järva- ja Saaremaal Teoorjus Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Vasallid asusid elama maale oma mõisatesse- neist said mõisnikud. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt tööd mõisapõllul- tekkis teoorjus.
sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 12. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) Adratalupojad (Adratalupoegade maksukoormus oli tavaliselt ühesugune, kuid aja jooksul talupoegade koormised, eriti teotöö, kasvasid. Alates 15. sajandist muutusid adratalupojad sunnismaisteks) Vabatalupojad – (Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad.) 13
Paljud surid nälga. Mõis tähendas ülikule kuuluvat talu. 5. Liivimaa välissuhted 7. Talupoegade kategooriad 8. Talupoegade õiguslik seisund Kõige katiivsem Saksa ordu. 14.sajandil koondusid Kõige arvukamad adratalupojad, kes pidid 15.sajandil levis arusaam, et talupojad ei ole Läänes Taani, Rootsi ja Norra kuninganna maksma maaisandale või tema läänimeestele isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. andameid ja kandma teokoormusi. Kandevõimet harivad, ehk siis sunnismaisus. Varem võisid 15.sajandil püüdis Taani ikka ja jälle Liivimaa mõõdeti andramaades
oli Liivimaa täiesti erandlik: saksa talupoegi siia elama ei asunud ja kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt homogeenseks. Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kuigi juba teokoorimise suurendamine keskaja lõpul mõjus taludele majanduslikult nivelleerivalt, kadusid suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel alles 16. sajandi teisel poolel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. Adratalupoegade õiguslik seisund oli ühesugune, kuid talude suurusel oli väga suur vahe ja sellest tulenevalt erines perede elulaad. Rahvaarvu kasvades asutati uusi talusid, kuid uute maade ülesharimine oli vaevaline, pidid nemad maksma vähem koormisi. Selliste talude peremehi nimetati üksjalgateks.
abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoormisi; Üksjalad-uute maade ülesharitud mehed, kelle koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, kuna töö oli väga raske; Maavabad- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Kuulus talu alama lääniõiguse alusel, vabad, puudusid koormised, kohustus kandma sõjaväeteenistust; Vabad talupojad- koormistest lahti ostetud; Vabadikud- maata/vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad; sulased/teenijad-
Suurimaks uuenduseks oli veskite teke. Enamasti olid Eestis vesiveskid. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus. Sellega oli seotud ka karjakasvatus. Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. Tihti olid Eestis aga viljaikaldused, mis tekitas Liivimaale raskeid näljahädasid, mille tõttu pidid paljud nälga surema. Pärast vallutust jagunesid talupojad nii varanduslikult kui ka õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi. Lisaks olid ka üksjalad, kellel oli maa ülesharimine tunduvalt vaevalisem ning seetõttu olid ka koormised väiksemad, sest koormisi arvestati haritava maa kohta. Maavabad aga olid arvatavasti vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu lääniõiguse alusel ning olid isiklikult vabad, kellel polnud koormisi ning kohustuseks olid vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena.
Eestis, mõisate hulga suurenemise tõttu oli vaja ehitada ning mõisa põldudel tööd teha -> Teokohustus, talupoja väärtus mõisniku jaoks kasvas ja juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuulusid maa juurde -> Kujunes sunnismaisus 6. Talupoegade liigid ja koormised Adratalupoeg- omasid oma talu, 0.5-5 ha adramaad, pidid maksma maaisandale makse Üksjalg- omasid väikest talu ääremaal, maksid väiksemaid koormisis kui adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad
kuningas oma valdused müüa,harjulased alustasid 1343. relvastatud mässu,põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti.domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4)maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon-koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku:Helme,Kastre e . Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää,Pirita,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.
ühiselt, vähene abi. 4) Jüriöö ülestõus aeg: 23.aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist + võideldi raskete koormiste vastu. Juhid: 4 kuningat, Vesse. Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal. Talupojad kaotasid. Tagajärjed: talupojad pidid ehitama Maasilinna kindluse. Koormised tõsteti raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad võimekust mõõdeti adramaades, üksjalad nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga. Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe võimu all. 6) Linnad ja kaubandus: raad linnavalitsus, gild kaupmeeste ühendus (1-suurgild..
Põllumjanadus: kolmeviljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamine, adramaa. Tähtsaks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Viljakasvatuse osatähtsus suurenes. Tööloomadena kasutati härgi, hobuseid. Mõisates kasvatatai vähem loomi või mitte üldse. 1315.a suurim viljaikaldus. Külm võttis ära enamus vilja, tõsteti selle hinga, paljud surid nälga(kogu Kirde-Euroopas) 7. Talupoegade kategooriad Adratalupojad kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud Vabatalupojad olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas
Mõis ja küla Loe õpikust peatükki 43 ja täida lüngad. Keskajal elasid enamik eestlasi põhiliselt külades. Ridakülas asusid talud üksteise lähedal ridastikku, sumbkülas paiknesid taluõued kindla korrata kobaras koos. Suurim küla Eestis paiknes Lääne-Virumaal, Rakvere lähedal. Selleks oli Tõrma küla. Elati ka üksik- ehk hajataludes. Keskajal tihenes asustus Eestis märgatavalt. Talurahvas jagunes: 1) adratalupojad ehk sõltuvad talupojad 2) väikelääniomanikud ehk maavabad 3) maata talupojad Keskajal oli küla eesotsas külavanem. Külavanema ülesandeid täitis sageli kubjas, kelle ülesandeks oli näiteks kümnise(1/10 saagist) kogumine ja talupoegade mõisteole (mõisa põllul töötamine) saatmine. Pärast vallutust hakati maaisandate ja nende vasallide majapidamisi nimetama mõisateks, kõige rohkem rajati neid Harjumaale ja Lääne-Virumaalt.
Kõige sagedamini jõuti üksmeelele talupoegade järjest karmima ohjeldamise osas. Keskaja talupoegadest kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi. Nad olid enamasti muinasvanemate järeltulijad. Nad omasid talu läänikirja alusel. Nende ainus kohustus oli oma relvade ja ratsuga rivis olla. Muud vabatalupojad tasusid oma maksed rahas ja nad ei pidanud teotööd tegema. Teotööd pidid tegema talupoegade põhiliik ehk adratalupojad. Keskajal uskusid eestlased katoliku ristiusku mis oli toodud Eestisse 13. saj ristisõdijate poolt. Keskaegsed talupojad loeti automaatselt samausulisteks oma isandaga. Keskaeg muutis Eestis elu kõikidel elualadel. Eestisse tuli ristiusk, Eestis olid mitmed Hansa Liidu linnad, enamus ajast valitses võõrvõim.
• Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302
Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13
(varustus mõisast) 3-6 päeva nädalas. Kohtuõiguse piiramine ja pärijata vara feodaalile. Tekib linn, veski, kõrts. Linnadel oma valitsusorgan, ning nende ja mõisnike huvi ei lange kokku. Talupojad halvenenud olukorra pärast välismaale ja linnadesse. 14.saj sunnimaisuse ilmenime. 15.saj. ärakaranud talupoegade otsimine/karistamine. 16.saj printsiip MEES või võlg.Kihistumine: maavabad – eesti soost ülikud ja nende järeltulijad; vabad talupojad – vabadus on ostetud raha eest; adratalupojad – põhilised koormiste kandjad; maksavad künnist; üksjalad – mõisnik võttis maa ära, teevad tööd mõisnikule; sulased – palgatud jüripäevast mihklipäevani; vabadikud – ise vastutab oma tegude eest; kerjused ja träälid ROOTSI AEG- koormised läksid suureks (50-80%), et mõisaid ülalpidada.. Kujunes välja Balti aadli isevalitsus, mis oli orjuse legaliseerimise põhiline vahend, ning hiljem seadustatakse pärisorjus. Küla
järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus oli maavabad koormistest vabad, kuid pidid oma maad ise harima. Keskaja lõpu poole hakkasid esinema ka vabatalupojad. Talupojad, kes olid end koormistest lahti ostnud. Kõige alama talupoegadekihi moodustasid vabadikud, sulased ja teenijad. On ka mainitud orje ehk trääle.
Sagedased viljaikaldused, näljahädad. (1315, külm võttis ära rukki, odra ja muu vilja) 5. Liivimaa välissuhted 7. Talupoegade kategooriad 8. Talupoegade õiguslik seisund Kõige aktiivsem Saksa ordu. Püha sõda Adratalupojad - Pidid maksma maaisandale või Talurahva õiguslik seisund halvenes. Sunnismaisus, paganatega. tema läänimeestele andameid ja kandma vaid linnad keeldusid. Põgenenud talupoegade Alistati Liivimaa, Preisimaa, siis Leedu. Kõige teokoormisi. (1 adramaa = u 10ha). väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtu rohkem kannatasid Läti alad
Talurahva olukord enne Jüriöö ülestõusu: Talupoegadel oli isiklik vabadus, õigus pärilikule maakasutusele. Oli palju koormisi. Vabade meeste kohustus oli sõjateenistus. Olukord pärast ülestõusu: Talupoegadel polnud isiklikku vabadust, vaid kuulusid maa külge, mida harisid – sunnismaisus. Suurenesid talupoegadlt nõutavad maksud. Võeti relvakandmisõigus. Orduajal elas Eestimaal u. 150 000-180 000 inimest. Enamik neist oli talupojad. Talurahvas jagunes ühiskondlikult: Orjad, adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased ja teenijad. Sunnismaisus – talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Pärisorjus – Talupoegade võõrandamine maast lahus, n-ö kellegi isiklik omand. Eesti linnasid valitses raad. Selle võim oli väga suur. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid kohustusi kahes vahetuses. Linnaõigused saadi maaisandalt.
Pagenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra- ehk haagikohtunikud ametnikud, kes pidid tegelema pagenud talupoegadega. Vanal Liivimaal hakkas välja kujunema pärisorjus. Samas ei saa öelda, et see oli kogu Liivimaal levinud, see oli kõigest etapp selle poole. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Vana Liivimaal erines mõnevõrra. Kõige suurem mass talupoegasid, kelle kohta see kehtis, moodustasid · Adratalupojad. Nimetus tulenes sellest, et nende talu suurust mõõdeti adramaades. Enamasti oli tegemist ühe adramaa suuruse taluga (6-9 ha), aga oli ka väiksemaid ja suuremaid. Adratalupojad olid need, kes tegid regulaarselt teotööd ja kandsid ka kõiki koormisi. Omalaadse adratalupoegade vahekihi moodustasid üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid uue talu võsamaadele. Esialgu oli nende teotööks üks jalapäev nädalas
Gild kaupmeeste kutseühing. Tsunft käsitöömeistrite kutseühing. Skraa tsunfti põhikiri Maapäev Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat. Teotöö talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima. Läänisüsteem süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral
Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond
valitsema maa-aadel ja talurahvas ise ei saanud enam kõikide enda tegemiste üle otsustada. Talurahvale pandi peale erinevad maksukoormised. Veel oli neil nüüdsest palju erinevaid kohustusi näiteks pidid nad käima mõisasse tööle pidid tegema ühiskondliku tööd ja heinavedu. Sellel ajal oli osa talupoegi rohkem eelistatud olukorras, kui teised. Osad neist said isegi omada maad, kuid nad pidid maksma mõisale renti ja käima mõisas tööl(näiteks üksjalad või adratalupojad). Teine osa aga liikus vabalt maal ringi ja elatus juhutöödest(näiteks vabadikud ja sulased). Veel halvemaks aga muutus talupoegade elu siis, kui nad orjastati. Osa talupoegi olid sunnismaised see tähendab, et talupojad ei olnud isiklikult vabad vaid kuulusid maa külge. Nad ei tohtinud maalt lahkuda ja mõisnik sai neid müüa ainult koos maaga. Teine osa talupoegi olid pärisorjad see tähendas, et talupoega võis osta müüa ja vahetada, kuid tappa ei tohtinud
sajandi alguses jäid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata). Sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni isegi. Vahekohtunikuks paavst. Välissuhted: ordu otsis tuge Roomast, piiskopid teistelt Euroopa valitsejatelt, ka L välisvaenlastelt. 15 saj lõpul õnnestus ordul saavutada meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia ja S-Lääne piiskopitoolile. 1397 Danzingi kongressil jõuti kompromissile. Sotsiaalne liigenendus: adratalupojad(maksid andameid ja teokoormisi), üksjalad(uute talude asutajad), maavabad(vallutusperioodi ülikute järeltulijad, isiklikult vabad), vabatalupojad(ennast vabaks ostnud), vabadikud(palgatöölised), sulased, teenrid(oma tööjõuga äritsevad), träälid(orjad). Mõisad: maaisandate ja vasallide majapidamised (koguti andmeid,valitseti ümberkaudseid maid). Tööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke. Linnaõigus: maaisandate jagatud
Toomkapiitel valis piiskopi, aga ametisse kinnitas piiskopi paavst. Missasid viisid läbi toomhärrad, vahel ka piiskop. Missa koosnes liturgiast ja palvetest. 7. Kuidas hindavad ajaloolased Jüriöö ülestõusu? Ajaloolased loevad Jüriöö ülestõusu muistse vabadusvõitluse jätkuks. 8. Kuidas muutus Eesti jaotus peale Jüriöö ülestõusu? Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taani 1346. Aastal oma alad Liivi ordule. 9. Millised talupoegade grupid olid 14.-16. sajandil? · Adratalupojad neid oli kõige rohkem, küllaltki jõukad ja heas olukorras; · Üksjalad väikese maaga talupojad; · Vabatalupojad nad ei teinud mõisale teotööd, vaid maksid mõisale raharenti; · Maavabad talupojad olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral. 10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11
Nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 4.Talupoegade sotsiaalne liigitatus Talupojad jagunesid üksteisest varanduslikult ja õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel kadusid alles 16. saj teise poole sõdade ja rahvastikukaotuse tagajärjel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale andameid vastavalt talu suurusele ning kandevõimele. Õiguslik seisund oli adratalupoegadel küll ühesugune kuid jõukusel oli 10-kordne vahe. Suuremates taludes oli kasutusel palju võõrast tööjõudu. Muust talurahvast soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad, kes olid kohustatud kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena ning ise oma maad harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi
9) Käsitöölised ja kaupmehed keskajal Gildid 10) Keskaegse linna välisilme Linnad olid ümbritsetud kaitserajatistega, vaesemad elasid väljaspool agulites 11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil Tartu piiskop, kes oli orduvastase opositsiooni hingel. Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal Ajaarvamistähistena hakati kasutama katoliku kalendri kirikupühi, jõulud, jaanipäev 15) Keskaja kunst Eestis (stiil; arhitektuur ja kujutav kunst, tähtsamad näited). Michel Sittow Gooti stiil 12-16 saj -> Eestis 13-16 saj Toomkirik, Pühavaimukirik, Oleviste, Niguliste
ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. 16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks. 17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased, teenijad, träälid. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. 18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid. 19. Kõrgemaid vaimulikke nimetati toomhärradeks. 20. Maakaitse lasus rüütlitest läänimeestel. Nad elasid linnustes. 21
puhul). Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. · Korrategu oli kollektiivne kohustus. Talud saatsid jalateolisi mitmesuguste tööde tegemiseks, eriti loomade karjatamiseks ja söötmiseks. 17.sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid harilikult naised. Talupoegade ühiskondlik liigitus · Eesti talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi · adratalupojad- põllusuurust määrati adramaades · maavabad ülikute järglased. Olid tavalistest feodaalkoormistest vabad. Kohustuseks teenida kergeratsanikena. 15-16.sajandil hakkasid lähenema teisele vabatalurahvarühmale. Nende vabadus seisnes selles, et nad olid üle viidud osaliselt või täielikult raharendile. · üksjalad nende peamiseks koormiseks oli üks jalapäev nädalas. Üksjalgadeks olid adratalunike nooremad pojad.
Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid rahalised maksed (adramaa-, isikumaks ja taskuraha) ja millest olenes nende suurus, millised maksud olid talupojal veel kirikule ja sõjalise iseloomuga kohustused ja kuidas talude majanduslik kandejõud neile koormistele vastu pidas
erinevate alade ja halduste jaotuseks. Kuigi mõõgavendade ordu ning piiskopi vahelised suhted ei olnud väga head.Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%. Eestis elas umbes 150000-180000 inimest. 8. Kuidas talurahvas jagunes? Adratalupojad (teoorjus), üksjalad (ühe päeva jalatöö), vabatalupojad (raharent), maavabad (üldse polnud kohustusi, pidid ise oma maad harima, Sõjaväekohustus).,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid(orjad) 9. Pärisorjuse kujunemine Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10. Mõisate tekkimine
Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: 1.adratalupojad talupojad kelle kasutada oli 1adramaa. Nende seisused polnud ühesugused. Oli ka neid, kellel oli 5adramaad, neil olid suuremad talud koos sulaste ja teenijatega. Teotööd käisid tegemas sulased. 2.üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kellele ei jätkunud isa talust maad ja tegid oma talu ääremaale.Nende koormised olid väiksemad ja pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas. 3
Kui üks osapool ei nõustunud siis ostus ei jõustunud. 5. Selgitage näidete abil, kuivõrd edukas oli Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude välispoliitika Ei olnud edukas sest Põhiohuks sai Venemaa. Venelased teostasid rüüsteretki Eestosse. Maal tekitati kohutavat kahju 1. Miks ja kuhu tekkisid rannarootslaste asundused? Saartele ja Põhja ja lääne eesti rannikule Haapsalust Kolgani 2. Mis muutus keskajal talurahva sotsiaalses koosseisus? Adratalupojad, Maavabad, vabatalupojad, sulasrahvas, üksjalad. 3. Miks ei toimunud ulatsulikku mõisate rajamist kohe äprast vallutamist? Pühendati end vilja tootmiselele ja maaomandi haldamisele. Hakati ise vilja tootma. 4. Tõestage näidete abil, et keskaja lõpuks oli Eestis kujunenud pärisorjus Kujunes välja sunnimaisus, . kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenenud talupoegi välja andma. 5
·Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikkukümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud
hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgenenud peab maksma trahvi; XV saj algus "mees või võlg" põhimõte; XV saj keskpaigas kirjalik leping, järgivad põhimõtet; XV saj II pool leping piiskopkondade ja ordu vahel paenud talupoegade väljaandmiseks; Hagi e adrakohtunikud- talupoegade väljaandjad. Träälid e orjad-sõjavang, võlgnik, surmamõistetu; Adratalupojad- maksma andameid+ kandma teokoormisi; Sulased, teenjatüdrukud; Üksajalad- uute maade ülesharijad, koormised olid adratalupoegadest väiksemad; Vabatalupoeg-koormisest vabaks ostnud; Maavabad- vabastatud koormistest, kohustus kanda sõjaväeteenistust, oma maa harimine Jüriöö ülestõus 1343-1345: Harju: Vallutati mõisad, Padise kloostri valluamine; Kanavere lahing lõppes eestlaste taganemisega Sõjamäele, kus nad kaotasid.
kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut. · Gild Kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. · Tsunft Linna käsitööliste ühing, mis korraldas tootmist ning ühtasi oma liikmete era ja seltskonnaelu. · Maapäev Enam vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. Neil arutati
Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse Krevo unioon Leedu, Poola Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine Adratalupojad arvukaim kiht, jõukus väga erinev, maa suurus 0.5-5 adramaad Üksjalgtalupojad koormised väiksemad kui adratalupoegadel, tavaliselt adratalupoegade pojad, kes asutasid oma väikese talu Vabatalupojad tasus koormisi rahas, ei käinud teotööl, oli osaliselt või kõikidest koormistest lahti ostnud Maavabad talupojad arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus
Maa laastati. Lõha eestlasteja võõrvõimude vahele süvenes. 14.saj tabas eestit ,,MUST SURM" e. katk, nakkushaigus. 1346. a müüs Taani Eeestimaa Saksa ordule maha, kes omakorda müüs selle Liivi ordule. Hind 19 000 Kölni marga ( 4443 kg) hõbeda eest. Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta ja üks päev, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. - "Linna õhk teeb vabaks." Talurahvas jagunes : adratalupojad, maa suurust arvestati adramaades. Üksjalad, enamasti adratalupoegade pojad, kellel ei jätkunud isa talus maad oma pere jaoks, nemad rajasid oma talu metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad, teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud
annaabi.ee 
