Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"adratalupojad" - 121 õppematerjali

adratalupojad –  pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5­5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö. pidid maksma maaisandale või tema läänemeestele andameid ja kandma  teokoormisi.
thumbnail
9
ppt

Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis

Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis Brita Lodi 2013 · Liivimaale saksa talupoegi elama ei asunud · Talupojad jagunesid varanduslikult ja õiguslikult üksteistest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Tallinn keskajal, talupojad, tsunft

talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. 8.Talupoegade olukord keskajal halvenes. Koormisteks olid palgivedu, teotöö ja loorusrent mis hiljem muutus raharendiks. Elatust said enda töö pealt ja saagilt. Õiguseid oli vähem ja kehtestatud sunnismaine pärisorjus. Eluolu oli halb(orjus) elasid mõisades kus töötasid

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Keskaja konspekt

Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad ­ talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat.

Ajalugu → Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maarahvas 14-16 saj.

Maarahvas 14-16 saj. Periood on peale jüriöö ülestõusu kuni keskajani. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud maale elama, et hoida silm peal talupoegadel, et need ei teeks jälle nahka neile. Kuid ka raha teenimiseks. Põhiline: vilja kasvatus talupoegade jälgimine, talupoegade maksud kasvasid. Maksud: Kümnis Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd. Põgeneti linnadesse / välismaale. Hakati vastu mõisasundjale ( kubjas ) Kaevati mõisniku peale kohtusse. (adrakohtud) Mitte kõik talupojad ei maksnud ühtemoodi makse, osad olid vabamad, osad olid rangema kontrolli all. Talupojad erinesid üksteistest õiguste ning jõukustega. Talupoegade staatused. Vabad talupojad Adratalupojad Üksjalad Sulased Tee...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keskaeg

- tegeleti ka mesindusega: magusaine, küünlad. - vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas enamasti iga talupoeg ise. - puu- ja nahatöö, lina ja villa töötlemine, sepatöö. - suurtalud- 3 adramaad ja rohkem. - talupere oli olemuselt patriarhaalne, s.t peremees oli majapidamise juht, oma naise ja teiste pereliikmete pea ning esindas talu küla ühisettevõtmistes, samuti mõisa- ja ametivõimude ees. 16. Talupojad · adratalupojad (teokohustus, loonusndamid) · vabatalupojad- mõned endised adratalupojad, möldrid, kõrtsmikud, maakäsitöölised, mõisaametimehed. (olid end maksude ja teokohustuste eest vabaks ostnud) · maavabad- talupoegadest väikelääniomanikud (isiklikult vabad, sõja- ja käskjalateenistus · üksjalad ­ talude peremehed (loonusandamid ja teokohustus, kuid vähem kui adratalupoegadel)

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keskaeg Eestis

*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Keskaja kordamine

Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kordamisküsimused: Eesti keskaeg

(vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam väljaõpet nõudvad käsitööalad) ja Püha Olavi Gild (lihtsamad käsitööalad) Skraa ­ tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks 8. Talurahva sotsiaalne liigendus (maavabad, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad). Maavabad ­ vallutusperioodi ülikute järeltulijad, vabad lääniõiguse alusel, ei kandnud tavakoormisi, sulanduvad sakslaste hulka Adratalupojad ­ talupojad, kes kandsid teokoormist ja maksid lääniisandatele maksma andameid, kõige arvukamalt Üksjalad ­ talupojad, kes pidid tegema ühe jalapäeva nädalas, oma talu pidid rajama mõisahärra võsamaale

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti keskaeg

Kontrolltöö teemad: Eesti keskaeg II osa 1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kontrolltöö Eesti keskaeg

9.Kes oli see Vana-Liivimaa maahärra, kelle käes oli nii tugev vaimulik kui ka ilmalik võim? Dietrich Damerow ­ Tartu piiskop 10.Mitmelöövised on valdav osa kirikutest Eesti alal ja too 1 näide sellise kiriku kohta? 3-löövilised, Püha Katariina klooster (Tallinn) 11.Mille poolest on osade Eesti linnade jaoks tähtis Lübecki linn? Osades Eesti linnades oli Lübecki õigus, mis tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse ja eristas linna ümbritsevatest maapiirkondadest. 12.Kes olid adratalupojad ja miks neid nii nimetati? Nad olid talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.Neid nimetati nii, sest nende talupõldude suurust hinnati adramaades.

Ajalugu → Keskaeg
102 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keskaja kokkuvõte

· Laialdast talupoegade sisserännet Eesti aladele ei toimunug 7.Talupojad · Pärast maa vallutamist jäi maa ajutiselt talupoegadele · Kehtestati maksud (innus ja kümnis) · Linnuste, kirikute ja teiste majapidamiste kohustus · Aja jooksul muutus teotöö valitsevaks eramõisates. Loonusrent jäi ordu ja piiskopkondade aladele · Sunnismaisuse kehtestamine 16.sajandi teiselpoolel · Talupoegade majandusliku ja õigusliku erinevuse püstitamine adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad,maavabad talupojad, vabadikud, sulased ja teenijad, trääl ehk ori, · Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid endisteks.

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti muutused keskajal

sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad ­ talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat.

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal

Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal? Keskajal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL

MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Eesti haldusjaotus 14. sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik · 14.sajandi keskpaigas elas Eestis ainult 100 000 inimest. · Peale eestlaste elas Eestis veel sakslasi ja rannarootslasi ning venelasi. · Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa hea...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557

sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 12. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!)  Adratalupojad (Adratalupoegade maksukoormus oli tavaliselt ühesugune, kuid aja jooksul talupoegade koormised, eriti teotöö, kasvasid. Alates 15. sajandist muutusid adratalupojad sunnismaisteks)  Vabatalupojad – (Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad.) 13

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa valitsemine keskajal

Paljud surid nälga. Mõis tähendas ülikule kuuluvat talu. 5. Liivimaa välissuhted 7. Talupoegade kategooriad 8. Talupoegade õiguslik seisund Kõige katiivsem Saksa ordu. 14.sajandil koondusid Kõige arvukamad adratalupojad, kes pidid 15.sajandil levis arusaam, et talupojad ei ole Läänes Taani, Rootsi ja Norra kuninganna maksma maaisandale või tema läänimeestele isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. andameid ja kandma teokoormusi. Kandevõimet harivad, ehk siis sunnismaisus. Varem võisid 15.sajandil püüdis Taani ikka ja jälle Liivimaa mõõdeti andramaades

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Talupoegade elu keskajal

oli Liivimaa täiesti erandlik: saksa talupoegi siia elama ei asunud ja kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt homogeenseks. Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kuigi juba teokoorimise suurendamine keskaja lõpul mõjus taludele majanduslikult nivelleerivalt, kadusid suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel alles 16. sajandi teisel poolel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. Adratalupoegade õiguslik seisund oli ühesugune, kuid talude suurusel oli väga suur vahe ja sellest tulenevalt erines perede elulaad. Rahvaarvu kasvades asutati uusi talusid, kuid uute maade ülesharimine oli vaevaline, pidid nemad maksma vähem koormisi. Selliste talude peremehi nimetati üksjalgateks.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Eesti keskaeg

Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...

Ajalugu → Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust

Suurimaks uuenduseks oli veskite teke. Enamasti olid Eestis vesiveskid. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus. Sellega oli seotud ka karjakasvatus. Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. Tihti olid Eestis aga viljaikaldused, mis tekitas Liivimaale raskeid näljahädasid, mille tõttu pidid paljud nälga surema. Pärast vallutust jagunesid talupojad nii varanduslikult kui ka õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi. Lisaks olid ka üksjalad, kellel oli maa ülesharimine tunduvalt vaevalisem ning seetõttu olid ka koormised väiksemad, sest koormisi arvestati haritava maa kohta. Maavabad aga olid arvatavasti vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu lääniõiguse alusel ning olid isiklikult vabad, kellel polnud koormisi ning kohustuseks olid vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

AJALUGU - KESKAEG

Eestis, mõisate hulga suurenemise tõttu oli vaja ehitada ning mõisa põldudel tööd teha -> Teokohustus, talupoja väärtus mõisniku jaoks kasvas ja juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuulusid maa juurde -> Kujunes sunnismaisus 6. Talupoegade liigid ja koormised Adratalupoeg- omasid oma talu, 0.5-5 ha adramaad, pidid maksma maaisandale makse Üksjalg- omasid väikest talu ääremaal, maksid väiksemaid koormisis kui adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised ­ raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa

kuningas oma valdused müüa,harjulased alustasid 1343. relvastatud mässu,põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti.domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4)maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon-koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku:Helme,Kastre e . Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää,Pirita,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

ühiselt, vähene abi. 4) Jüriöö ülestõus ­ aeg: 23.aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist + võideldi raskete koormiste vastu. Juhid: 4 kuningat, Vesse. Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal. Talupojad kaotasid. Tagajärjed: talupojad pidid ehitama Maasilinna kindluse. Koormised tõsteti raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad ­ võimekust mõõdeti adramaades, üksjalad ­ nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad ­ neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad ­ olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud ­ maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga. Sulased ja teenijad ­ müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe võimu all. 6) Linnad ja kaubandus: raad ­ linnavalitsus, gild ­ kaupmeeste ühendus (1-suurgild..

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Vana Liivimaa valitsemine

VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ­ ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus ­ Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad ­ maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg Eestis Mõis ja küla

Saksa ülemkiht Mõis ja küla Loe õpikust peatükki 43 ja täida lüngad. Keskajal elasid enamik eestlasi põhiliselt külades. Ridakülas asusid talud üksteise lähedal ridastikku, sumbkülas paiknesid taluõued kindla korrata kobaras koos. Suurim küla Eestis paiknes Lääne-Virumaal, Rakvere lähedal. Selleks oli Tõrma küla. Elati ka üksik- ehk hajataludes. Keskajal tihenes asustus Eestis märgatavalt. Talurahvas jagunes: 1) adratalupojad ehk sõltuvad talupojad 2) väikelääniomanikud ehk maavabad 3) maata talupojad Keskajal oli küla eesotsas külavanem. Külavanema ülesandeid täitis sageli kubjas, kelle ülesandeks oli näiteks kümnise(1/10 saagist) kogumine ja talupoegade mõisteole (mõisa põllul töötamine) saatmine. Pärast vallutust hakati maaisandate ja nende vasallide majapidamisi nimetama mõisateks, kõige rohkem rajati neid Harjumaale ja Lääne-Virumaalt.

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad?

Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide d...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
34
ppt

Vana-Liivimaa

• Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tööleht. Talupojad Rootsi ajal

Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

(varustus mõisast) 3-6 päeva nädalas. Kohtuõiguse piiramine ja pärijata vara feodaalile. Tekib linn, veski, kõrts. Linnadel oma valitsusorgan, ning nende ja mõisnike huvi ei lange kokku. Talupojad halvenenud olukorra pärast välismaale ja linnadesse. 14.saj sunnimaisuse ilmenime. 15.saj. ärakaranud talupoegade otsimine/karistamine. 16.saj printsiip MEES või võlg.Kihistumine: maavabad – eesti soost ülikud ja nende järeltulijad; vabad talupojad – vabadus on ostetud raha eest; adratalupojad – põhilised koormiste kandjad; maksavad künnist; üksjalad – mõisnik võttis maa ära, teevad tööd mõisnikule; sulased – palgatud jüripäevast mihklipäevani; vabadikud – ise vastutab oma tegude eest; kerjused ja träälid ROOTSI AEG- koormised läksid suureks (50-80%), et mõisaid ülalpidada.. Kujunes välja Balti aadli isevalitsus, mis oli orjuse legaliseerimise põhiline vahend, ning hiljem seadustatakse pärisorjus. Küla

Sotsioloogia → Sotsioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust

järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid ­ nende koormised olid tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus oli maavabad ­ koormistest vabad, kuid pidid oma maad ise harima. Keskaja lõpu poole hakkasid esinema ka vabatalupojad. Talupojad, kes olid end koormistest lahti ostnud. Kõige alama talupoegadekihi moodustasid vabadikud, sulased ja teenijad. On ka mainitud orje ehk trääle.

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa valitsemine ja talupoegade olukord keskajal

Sagedased viljaikaldused, näljahädad. (1315, külm võttis ära rukki, odra ja muu vilja) 5. Liivimaa välissuhted 7. Talupoegade kategooriad 8. Talupoegade õiguslik seisund Kõige aktiivsem Saksa ordu. Püha sõda Adratalupojad - Pidid maksma maaisandale või Talurahva õiguslik seisund halvenes. Sunnismaisus, paganatega. tema läänimeestele andameid ja kandma vaid linnad keeldusid. Põgenenud talupoegade Alistati Liivimaa, Preisimaa, siis Leedu. Kõige teokoormisi. (1 adramaa = u 10ha). väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtu rohkem kannatasid Läti alad

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

12. ja 13. sajandi ajaloost

Talurahva olukord enne Jüriöö ülestõusu: Talupoegadel oli isiklik vabadus, õigus pärilikule maakasutusele. Oli palju koormisi. Vabade meeste kohustus oli sõjateenistus. Olukord pärast ülestõusu: Talupoegadel polnud isiklikku vabadust, vaid kuulusid maa külge, mida harisid – sunnismaisus. Suurenesid talupoegadlt nõutavad maksud. Võeti relvakandmisõigus. Orduajal elas Eestimaal u. 150 000-180 000 inimest. Enamik neist oli talupojad. Talurahvas jagunes ühiskondlikult: Orjad, adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased ja teenijad. Sunnismaisus – talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Pärisorjus – Talupoegade võõrandamine maast lahus, n-ö kellegi isiklik omand. Eesti linnasid valitses raad. Selle võim oli väga suur. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid kohustusi kahes vahetuses. Linnaõigused saadi maaisandalt.

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana Liivimaa

Pagenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra- ehk haagikohtunikud ­ ametnikud, kes pidid tegelema pagenud talupoegadega. Vanal Liivimaal hakkas välja kujunema pärisorjus. Samas ei saa öelda, et see oli kogu Liivimaal levinud, see oli kõigest etapp selle poole. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Vana Liivimaal erines mõnevõrra. Kõige suurem mass talupoegasid, kelle kohta see kehtis, moodustasid · Adratalupojad. Nimetus tulenes sellest, et nende talu suurust mõõdeti adramaades. Enamasti oli tegemist ühe adramaa suuruse taluga (6-9 ha), aga oli ka väiksemaid ja suuremaid. Adratalupojad olid need, kes tegid regulaarselt teotööd ja kandsid ka kõiki koormisi. Omalaadse adratalupoegade vahekihi moodustasid üksjalad ­ adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid uue talu võsamaadele. Esialgu oli nende teotööks üks jalapäev nädalas

Ajalugu → Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu 13.-16.saj. (keskaeg)

Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ­ ilmalik võim, vaimulik võim...

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond

Ajalugu → Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maaelu plussid ja miinused

MAAELU PLUSSID JA MIINUSED Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja ­juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud. Ajaloost oleme õppinud, et juba muinasaja lõpul oskasid eestla...

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa

Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...

Ajalugu → Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Küsimused ja vastused Eesti Keskaja kohta

Toomkapiitel valis piiskopi, aga ametisse kinnitas piiskopi paavst. Missasid viisid läbi toomhärrad, vahel ka piiskop. Missa koosnes liturgiast ja palvetest. 7. Kuidas hindavad ajaloolased Jüriöö ülestõusu? Ajaloolased loevad Jüriöö ülestõusu muistse vabadusvõitluse jätkuks. 8. Kuidas muutus Eesti jaotus peale Jüriöö ülestõusu? Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taani 1346. Aastal oma alad Liivi ordule. 9. Millised talupoegade grupid olid 14.-16. sajandil? · Adratalupojad ­ neid oli kõige rohkem, küllaltki jõukad ja heas olukorras; · Üksjalad ­ väikese maaga talupojad; · Vabatalupojad ­ nad ei teinud mõisale teotööd, vaid maksid mõisale raharenti; · Maavabad talupojad ­ olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral. 10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Jüriöö

Nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 4.Talupoegade sotsiaalne liigitatus Talupojad jagunesid üksteisest varanduslikult ja õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel kadusid alles 16. saj teise poole sõdade ja rahvastikukaotuse tagajärjel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale andameid vastavalt talu suurusele ning kandevõimele. Õiguslik seisund oli adratalupoegadel küll ühesugune kuid jõukusel oli 10-kordne vahe. Suuremates taludes oli kasutusel palju võõrast tööjõudu. Muust talurahvast soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad, kes olid kohustatud kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena ning ise oma maad harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu

9) Käsitöölised ja kaupmehed keskajal  Gildid 10) Keskaegse linna välisilme Linnad olid ümbritsetud kaitserajatistega, vaesemad elasid väljaspool agulites 11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil Tartu piiskop, kes oli orduvastase opositsiooni hingel. Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal Ajaarvamistähistena hakati kasutama katoliku kalendri kirikupühi, jõulud, jaanipäev 15) Keskaja kunst Eestis (stiil; arhitektuur ja kujutav kunst, tähtsamad näited). Michel Sittow Gooti stiil 12-16 saj -> Eestis 13-16 saj Toomkirik, Pühavaimukirik, Oleviste, Niguliste

Ajalugu → 11.klassi ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ajalugu 1.1 klassile Ptk 8-12 kokkuvõte

ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. 16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks. 17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased, teenijad, träälid. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. 18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid. 19. Kõrgemaid vaimulikke nimetati toomhärradeks. 20. Maakaitse lasus rüütlitest läänimeestel. Nad elasid linnustes. 21

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Talurahva majanduslik seisund 13. -16. sajand

Talurahva majanduslik seisund 13. -16. sajand Liivimaa territoorium jagati nn. maahärrade vahel: ·Kagu-Eestis valitses Tartu piiskop ·Lääne-Eestis ja saartel ­ Saare-Lääne piiskop ·Põhja-Eestis ­ Taani kuningas Iga maahärra: ·omas sõjaväge ·suhtles iseseisvalt teiste riikidega ·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased...

Informaatika → Andmebaasid
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558-1561)

Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid rahalised maksed (adramaa-, isikumaks ja taskuraha) ja millest olenes nende suurus, millised maksud olid talupojal veel kirikule ja sõjalise iseloomuga kohustused ja kuidas talude majanduslik kandejõud neile koormistele vastu pidas

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Üleminek muinasajast keskaega

erinevate alade ja halduste jaotuseks. Kuigi mõõgavendade ordu ning piiskopi vahelised suhted ei olnud väga head.Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%. Eestis elas umbes 150000-180000 inimest. 8. Kuidas talurahvas jagunes? Adratalupojad (teoorjus), üksjalad (ühe päeva jalatöö), vabatalupojad (raharent), maavabad (üldse polnud kohustusi, pidid ise oma maad harima, Sõjaväekohustus).,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid(orjad) 9. Pärisorjuse kujunemine Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas ­ mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10. Mõisate tekkimine

Ajalugu → Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa-aadel ja talurahvas, kaubandus ja käsitöö

Maa-aadel ja talurahvas · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati nüüd vähem. Maa-aadel muutus Liivimaal järjest jõukamaks. Laiendati vanu ning ehitati uuesi mõisasid. 16.saj keskpaigaks oli eestis juba 500 mõisa. · Saksamaal suurenes teravilja sisseveo vajadus. Eriti olid nad huvitatud Eesti rukisest, kuna see oli väga kvaliteetne ja hästi kuivatatud(suitsust läbi imbunud ja seetõttu ei läinud hallitama). Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus ­ talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: ...

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Miks puhkes Liivimaa ristisõda?

Kui üks osapool ei nõustunud siis ostus ei jõustunud. 5. Selgitage näidete abil, kuivõrd edukas oli Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude välispoliitika Ei olnud edukas sest Põhiohuks sai Venemaa. Venelased teostasid rüüsteretki Eestosse. Maal tekitati kohutavat kahju 1. Miks ja kuhu tekkisid rannarootslaste asundused?  Saartele ja Põhja ja lääne eesti rannikule Haapsalust Kolgani 2. Mis muutus keskajal talurahva sotsiaalses koosseisus?  Adratalupojad, Maavabad, vabatalupojad, sulasrahvas, üksjalad. 3. Miks ei toimunud ulatsulikku mõisate rajamist kohe äprast vallutamist?  Pühendati end vilja tootmiselele ja maaomandi haldamisele. Hakati ise vilja tootma. 4. Tõestage näidete abil, et keskaja lõpuks oli Eestis kujunenud pärisorjus  Kujunes välja sunnimaisus, . kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenenud talupoegi välja andma. 5

Ajalugu → Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kokkuvõte ning olulised mõisted, daatumid Eesti Keskajast.

·Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis ­ alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus ­ kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu ­ kümnendikkukümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad ­ pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad ­ adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad ­ tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad ­ muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Keskaeg Eestis

Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Talurahva olukord 13-16. sajandil

kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut. · Gild Kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. · Tsunft Linna käsitööliste ühing, mis korraldas tootmist ning ühtasi oma liikmete era ja seltskonnaelu. · Maapäev Enam ­vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. Neil arutati

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Liivimaa pärast Jüriööd, reformatsioon

­ Kalmari unioon ­ Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse ­ Krevo unioon ­ Leedu, Poola ­ Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt ­ Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis ­ Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine ­ Adratalupojad ­ arvukaim kiht, jõukus väga erinev, maa suurus 0.5-5 adramaad ­ Üksjalgtalupojad ­ koormised väiksemad kui adratalupoegadel, tavaliselt adratalupoegade pojad, kes asutasid oma väikese talu ­ Vabatalupojad ­ tasus koormisi rahas, ei käinud teotööl, oli osaliselt või kõikidest koormistest lahti ostnud ­ Maavabad talupojad ­ arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II Keskaeg

Maa laastati. Lõha eestlasteja võõrvõimude vahele süvenes. 14.saj tabas eestit ,,MUST SURM" e. katk, nakkushaigus. 1346. a müüs Taani Eeestimaa Saksa ordule maha, kes omakorda müüs selle Liivi ordule. Hind ­ 19 000 Kölni marga ( 4443 kg) hõbeda eest. Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta ja üks päev, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. - "Linna õhk teeb vabaks." Talurahvas jagunes : adratalupojad, maa suurust arvestati adramaades. Üksjalad, enamasti adratalupoegade pojad, kellel ei jätkunud isa talus maad oma pere jaoks, nemad rajasid oma talu metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad, teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun