Kalmari unioon (1397-1521) Uniooni eellugu Margretest saab Taani ja Norra regent. 1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu.
valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil otsustati et Riia piiskop peab olema ordu liige, ordu ei tohtinud enam n6uda vasallide ja piiskopkondade osav6ttu ordu s6jategevusest. Laiendati vasallide
Raeaepteek Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast
Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torniga kaheks. Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja hiljem seda enam ei taastatud. Piirkonna majanduskeskus siirus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda. Otepää linnuse varemetest on tänu selle varajasele hävimisele ning varemetesse jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää püss- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim. Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune
4 1280 24,055 3/b 1309 24,026 3 1396 23,939 2 1359 23,976 3/a 814 24,521
Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu
22 500 handist umbes 60% pidas 1989. aasta rahvaloendusel handi keelt ja 38,5% vene keelt oma emakeeleks. Handi keele erinevate murrete kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. 2.3 Mansid Jugra nii nimetasid venelased 11.16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14. sajandist alates (Sofia kroonika, 1396) on manside kohta teada nimetus vogul. See nimetus oli Venemaal kasutusel 1930. aastateni, mil võeti rahva nimetusena tarvitusele mansi nii nimetavad mansid ise oma rahvast. Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Mansi keel kuulub soome-ugri keelkonna ugri rühma. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks, nende kõige lähemad keelesugulased on ungarlased. Varasemaid
ulatuslik vastasring, mille juhiks tõusis ainsana sõltumatuks jäänud Tartu piiskop Dietrich Damerow haritud ja laialdaste sidemetega mees, kes oli varem töötanud keiser Karl IV sekretärina. · Lõpuks sõlmiti liit Saksa kuninga, Meckelnburgi ning Pommeri-Stettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga, et Saksa ordu võim Liivimaal täielikult murda. -> kahjuks oli sisemiselt liiga nõrk ja lagunes juba enne otsustavat kokkupõrget. · ordu andis otsustava rünnaku 1396. a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik Vana-Liivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad . Jõuti kompromissini. Seisuste esilekerkimine · 14.sajand : läänimehed, linnad · Maaisandate võim oli nõrk, vajasid tuge vasallidelt · Rüütelkonnad-vasallide huvide kaitseks, vasallid ühinesid
Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru Toomhärra senine ordumantliga sarnanev valge rüü asentati mustaga Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad. 1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat 1481 rüüstas Venemaa Liimaad, tehti 10 aastane rahulepping, sest Moskval veel
jumalale. Eestlased oli sunnitud täitma katoliku kiriku kombeid. Kohati eestlased jätkasid Taara (ja Uku) austamist. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Liivi ordu mõjuvõimu kasv. Taani ei olnud enam suuteline doifma enda käes Eestimaad. 1346.aastal müüs ta Eesti 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel). Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Kujunes ka ebasoodsaks et Harju-Viru vasallid nõustasid endale uue privileegi, mis on tuntud Konrad von Jungingeri armukirja nime all
maaisanda domeeniks.1315 lubas Valdemar-E lääniõigus pärandada lääni isalt pole,1329 laiendati seda ja sai ka pärandada tütrele.Üksnes ordu alal jäi kehtima mittepärandatavuse põhimõte.Saksa ordu pidi alluma piiskoppidele.tänu konfliktidele jõuti ka kodusõdadeni,kõrgemaiks vahekohtunikuks oli paavst.15 saj kui Saksa ordud suutsid suruda oma tahtmise peale said nad meelepäraselt valida kanditaate piiskopitoolile,kui ennem olid linnad odut maakaitses siis enam mitte.1396 vallutati Tartu,tüli lõppemiseks nim 1937a. Maa-aadel ja talurahvas 13 saj algul elas hinnatult 150000-180000 inimest.Varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad,talude peremehi nim üksjalgseteks.Nende õigused olid ühesugused aga talud suurus mitte.Suurtes taludes kasutati palju võõrast tööjõudu.Maavabad olid vallutusperioodi ülikute järeltulijad
3 Keskmine tihedus on =12,9 kg/m . 4.1.2 EPS 120 Tabel 4.2 Katseke Katseke Katseke ha Katseke ha maht ha mass mõõtme Tihedus o [kg/m3] ha nr [cm3] [g] d [mm] a b h SS 1002 1202 47,9 57691 1396 24,1 4P 150 298 51 2279,7 51,58 22,6 5P 150 305 51 2333,3 52,02 22,3 6P 150 300 51 2295 52,47 22,9 1V 199 199 50,7 2007,8 48,66 24,2 2V 199 200 51,2 2037,8 46,03 22,6 3V 200 199 50,6 2013,9 46,41 23
halduspiirkonnad), võisid hõlmata mitut kihelkonda, keskmeks ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Maaisandate omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskoppide võimuvõitlus. Poliitilised intriigid, kodusõjad. Vahekohtunikuks paavst. Piiskopid palusid toetust ka teistelt valitsejatelt (nt Leedu vürstid) Riia ja Saare-Lääne piiskopiks ordu soositu > ainus sõltumatu juht Tartu piiskop Damerow. Sõlmis liidu valitsejatega Saksa ordu võimu murdmine Liivimaal. 1396 ordu vallutas Tartu 1397 Danzigi kongress Kompromiss, tunnustati Roomast antud ordu privileegi (Riia piiskopi tihe seos Saksa oduga); ordu tegi piiskoppidele ja vasallidele järeleandmisi (loobus õigusest nõuda sõjakohustust). Seisuste esilekerkimine ja maapäevad 14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud,
piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. · 1366 - Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. · 1396 - sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. · 1397 - Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. · 1406 - Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
edasi, kui ressurssid on otsas – bioloogia mõistes oleks inimese definitsiooniks viirus. Inimene on viirus planeedile ja kalanduspoliitika on tähtis osa masinast, mis peab töötama, kui inimesed tahavad sellel planeedil jätkata veel tuhandeid aastaid. 13 VIIDATUD ALLIKAD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013 , 11. detsember 2013 02.03.2015 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1396/2014, 20. oktoober 2014 02.03.2015 Lubatud kogupüügid ja kvoodid. Euroopa komisjon, 26.11.2014 [http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/fishing_rules/tacs/index_et.htm] 02.03.2015 Villasante, S; Garcia-Negro, M; Gonzalez-Laxe, F; Rodriguez, G, R. 2011 Fish & Fisheries. Mar2011, Vol. 12 Issue 1, p34-50. 17p. 8 Graphs. 03.03.2015 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020. Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium 2013 02.03.2015. ELi ühine kalanduspoliitika
Tuntumad kuurodid asuvad Musta mere ääres ja need on : Zlatni , Slancev, Druzba ja Albena. Turism Sotsialismi ajal teenindas Bulgaaria turismimajandus Ida-Euroopa massiturismi, mis hõlmas u kaks kolmandiku külastajaid. 1993 suurenes turistide arv ennenägematult, sest suusa- ja rannaturism madala hinna eest. See tegi need alad lääne turistide jaoks ligitõmbavaks. Bulgaaria erastab turismimajandust ja loodab maa omapära rõhutades turistide arvu suurendada. Lühiajalugu 1396-1878 valitsesid Bulgaariat türklased. Iseseisev kunigngriik moodustati 1908, aastail 1947-1989 oli võimul kommunistide valitsus, viimasel 35 Todor Zovkovi juhtimisel. 1990. aastad, kui riik suusndus demokraatia poole, tõid kaasa poliitilise aebastabiilsuse. Kuni iseseisvuse saavutamiseni 1908 oli Bulgaaria viis sajandit Osmani impeeriumi osa. Kuningas Ferdinandi valitsusajal sõdis Bulgaaria Esimese maailmasõjas Saksamaa
Preisimaal, kus piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. Riia peapiiskopkonna tasalülitamiseks esitati ordu paavstile nõude, et Riia toomkapiitli limed peavad olema Saksa ordu preestervennad. 1453. Aastast kuni peapiiskopkonna likvideerimiseni kehtis Saksa ordu reegel. Liivimaa poliitilist ebastabiilsust suurendas asjaolu, et võimukandjaks oli kollektiivne instutsioon. 1297- Liivima sisesõda – Saksa ordu ja Riia linna vahel, see laienes ulatuslikuks sõjaks. 1343-1345- Jüriöö ülestõus 1396- Tartu sõda Keskaja lõpul toimus kõigis Läänemere maades võimu koondumine. Kõige võimsamaks jõuks Ida-Euroopas tõusis 1385. Aastal sõlmitud Poola ja Leedu liit, mis kõigutas Saksa ordu positsiooni Preisimaal. Tugevnes ka Moskva suurvürstiriik, mis likvideeris reisste Vene suurvürstiriikide iseseisvuse. 14.sajandi lõpul hakkasid Saksa ordu võim ja prestiiž nõrgenema. Maapäevad: Liivimaa maahärrad üksteisest enamasti ei sõltunud, kuid ka neil tuli
4. mail toimusid Paides läbirääkimised orduga, mille käigus tapeti eestlaste kuningad 11. mai Kanavere lahing 14. mail lahing Tallinna all 24. juuli saarlased piiravad Pöide ordulinnust 1344. veebruaris vallutavad Saksa väed Karja linnuse, kuid pöörduvad kevadel mandrile tagasi 1345. pöördusid Saksa väed tagasi ja alistasid Saaremaa lõplikult Jüriöö ülestõus olimaha surutud. tulemused: jõudis lõpule Eesti ala alistamine hakkas kujunema pärisorjuslik kord 1396. Liivi ordu sõjakäik Tartu piiskopkonna vastu 1480. Ordu ründab Pihkvat, ei valluta 1481. venelaste rünnak, põletati Viljandi 1501. Plettenberg Venemaale, hiljem venelaste suur rüüsteretk Viljandi-, Tartu-, Järva-ja Virumaale LIIVI SÕDA 1558-1583 allikas: Balthazar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" (ilmus 1578.a.) konflikti põhjused: Läänemeri ümber olid keskvõimule allutatud suurriigid: Rootsi püüdis laiendada oma mõjuvõimu ida suunas,
Ordu allus oma reeglite järgi vaid paavstile. Võitluses võimu pärast tekitati intriige ja jõuti kodusõdadeni. Protestiks ordu vastu vahetasid piiskopid oma valged rüüd mustade vastu. Ordu nägi selles autoriteedi õõnestamisest ja okupeeris piiskopide mõisad. Nimetatakse rõivastustülideks. 14. sajandi teisel poolel jäi Liivi ordust sõltumatuks vaid Tartu piiskopkond, mille eesotsas oli Dietrich Damerow. Hakkas organiseerima sõjakäiku ordu vastu, vahendeid ei talitud. 1396. ordu vastu sõjakäik, Tartu piiskopkonna maa rüüstati. 1397 ordu ja piiskopkonna tüli lahendamiseks Danzigi kongress. · Riia peapiiskop seoti tihedalt orduga peab olema Liivi ordu liige. · ordu ei võinud enam nõuda peapiiskopkondade ja vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. · Harju-Viru vasallid said privileegi - Juningeni armukirja tugevdati vasallide seisundit, suurendati kohtuõigust ja laiendati pärimisõigust läänidele (lubati pärandada
suhteid. Kogu kursus pidi andma ülevaate ühiskondlikust elust ning tutvustama tulevase kodaniku õigusi ja kohustusi. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 1 tund nädalas. Kooliosakonna loal võis seal, kus puudusid võimlemisruumid, tunnid ära jätta ja nende asemel iga päev 15 minutit vabas õhus võimelda. 4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933 1919.a. 1396 1927.a. 1345 1920.a. 1419 1928.a. 1333 1921.a. 1471 1929.a. 1300 1922.a. 1449 1930.a. 1292 1923.a. 1436 1931.a. 1261 1924.a. 1408 1932.a. 1259 1925.a
vürstidelt. Teravaimaks muutus olukord 15.sajandil, kui ordul õnnestus meeldivad kandidaadid saada nii Saare-Lääne kui ka Riia piiskoptoolidele. Kui kaalukauss hakkas ordu poole kalduma, asus senini sõltumatuks jäänud Dietrich Dameron (Tartu piiskop) otsima välistoetus, sõlmis ordu hävitamiseks mitmete riikidega leppe, kui koalitsioon lagunes enne suurt kokkupõrget. Tartusse saabunud 500 mereröövlit suudeti ordu poole vallutada 1396.aastal suuremate jõupingustusteta. Tüli lõpetamiseks kutsuti aasta hiljem kokku Danzigi kongress, kus otsustati, et peapiiskopid ja toomhärrad pidid olema ordu liikmed, kuid mööndusega, et piiskoppidele ja vasallidele tehti suuri järeleandmisi. (Ei pidanud vasall osalema maa kaitses ega osalema ordu sõjakäikudel.) Välissuhtluses oli aktiivseim Saksa ordu, piiskopid otsisid pigem liitlasi. Pärast Liivimaa ja Preisimaa alistamist suunati mõõgad Leedu vastu
a. Ordu ja piiskoppide võimuvõitlus kui Liivimaa sisepoliitika põhitunnus: · Piiskopid pidasid ordumeistrit endale alluvaks läänisõltlaseks, millest ordu kuuldagi ei tahtnud. · Poliitilised intriigid ja kodusõjad, kus vahendajals sageli Rooma paavst. b. Piiskopid kui sõjaliselt nõrgem pool palus ordu vastu abi Euroopa teistelt valitsejatelt või Liivimaa välisvaenlastelt (nt Leedu): · Vaatamata välisabile pidi Tartu piiskop Damerow alistuma orduvägedele 1396, kui linn vallutati. · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b
1314 8,19 1316 8,11 1318 8,02 1320 7,94 1322 7,85 1324 7,76 1326 7,67 1328 7,59 1330 7,51 1332 7,43 1334 7,35 1336 7,26 1338 7,17 1340 7,09 1342 7,01 1344 6,92 1346 6,84 1348 6,76 1350 6,68 1352 6,59 1354 6,51 1356 6,43 1358 6,35 1360 6,27 1362 6,18 1364 6,1 1366 6,01 1368 5,93 1370 5,85 1372 5,78 1374 5,7 1376 5,62 1378 5,54 1380 5,46 1382 5,37 1384 5,3 1386 5,23 1388 5,15 1390 5,06 1392 4,99 1394 4,91 1396 4,83 1398 4,76 1400 4,68 1402 4,6 1404 4,53 1406 4,45 1408 4,37 1410 4,29 1412 4,22 1414 4,15 1416 4,07 1418 3,99 1420 3,92 1422 3,84 1424 3,77 1426 3,69 1428 3,62 1430 3,55 1432 3,47 1434 3,39 1436 3,32 1438 3,25 1440 3,18 1442 3,1 1444 3,03 1446 2,96 1448 2,89 1450 2,82 1452 2,74 1454 2,67 1456 2,6 1458 2,53 1460 2,46 1462 2,38 1464 2,3 1466 2,23 1468 2,17 1470 2,1 1472 2,03 1474 1,95 1476 1,89 1478 1,81
Palaialogos (1259 – 1282) 1261 aastal pooljuhuslikult. Eufooria oli ajutine pealinna ümberkolimine oli kulukas, kusjuures pidi linna uuesti ülesehitama. Rünnakud Büts vastu järjest suurenesid kasvas rahva antipaatia Micaheli vastu. Büts edasine saatus oli kuulsusetu. 15 saj keskpaigas elas Konst ca 25 – 40 tuhat inimest. Sisuliselt BÜTSANTS = KONSTANTINOOPOL. Mehmed I ei tundnud büts keisri ees mingit aukartust. 1396 Porporose kaldal ehitas Mehmed I kindluse ja ka bütsantsi alale kindluse. Osmanid vallutasid büts viimane kantsi Konst 1453. BÜTSANTSI KULTUUR 1) V- Kreeka ja V- Rooma tedmiste säilitamine ja süstematiseerimine – kuni Rsde alguseni oli Eur kaotanud oma sideme ajalooga. Tingitud sellest, et 6-7 saj jooksul eur kõrgtsivilisatsioon puudus. V – Kreeka ja V- Rooma tarkused säilinud B raamatukogudes. Eur avastasid need tänu RSdele 11- 13 saj. Pärast ristisõdu
Vasalkonnad ilmutasid tihti poliitilist iseseisvust, nad saavutasid läänide pärimisõiguse laiendamise naisliinile ja suguvõsa kõrvalmeesliinidele (Põhja-Eestis 1397, Tartu piiskopkonnas 15. sajandi keskel, Saare-Lääne piiskopkonnas u 1524). Liivimaa Ordu kui sõjaliselt tugevaim taotles hegemooniat ning ei respekteerinud Riia peapiiskoppi. 1297 1492 kestis ordu, Riia linna ja Riia peapiiskopi vaenus. 1298 ründas ordu Saare-Lääne ja 1396 Tartu piiskopkonda. Kuid ordu oli ka peamine koondav jõud, kelle eestvõttel loodi 1304 seisuste konföderatsioon ja 14. sajandi II poolel seisustepäevad, millest 1422 kasvas välja Liivimaa maapäev. Maal langesid etnilised piirid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega: feodaalid olid sakslased, talupojad eestlased; saksa talupoegade immigratsiooni ei olnud, eestlased ei saksastunud, kuigi saksa kultuuri mõju oli tugev. Talurahva põhimassist
vahel. 1507. keelati talupoegadel relvade kandmine (märk vabaduse lõplikust kaotusest). Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas. vana Liivimaa pisskopkonnad suuremal või vähemal määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas Tartu piiskopkond, kus oli piiskopik Dietrich Damerow, kellel olid mõjukad toetajad Saksa-Rooma keisririigis. Sellegi poolest 1396.a. rüüstati ordu poolt Tartu piiskopkonna maa , vallutati kõik linnused, v.a. piiskopilinnus Toomemäel. 1397. kutsus Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen Danzigis kokku kongressi. Otsustati, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega vähendati ordu mõju tugevasti. Harju-Viru vasallidele
4. Hilisemal keskajal lahknevad ürdi ja tarbeaed. Renessansi aiakunst Itaalia aed 15. saj. "Renessans" tähendas antiigi analoogia taassündi. Itaalias polnud antiigi teema kunagi vaibunudki. Kontakt loodusega tõusid keskseks teemaks, maastiku või panoraamvaade. Lähtus jõekaldale rajatud Firenze suvaemajadest. Vaatekohad olid tähtsad. 1. Kuulsaim renessansi arhitekt on M.Bartolomeo (1396-1472). Tema kuulsamad: a. praegune Palazzo Medici-Riccardi. b. Villa Gareggi esindab keskajast renessansi ülemineku etappi, seal oli ka pottistutusega katuseaed, mis hävi hiljem tulekahjus. Selles renessansi liituvad aed ja hoone teineteisega tihedamalt, ühendajateks aialodzad- omapärased aia ja hoone vahel jäävad veranda taolised avaruumid. Aeda ümbritsev müür ja
Tülide vahekohtunik paavst > manipuleeris. 15.saj lõpul õnnestus ordul saavutada endale meelepärase kandidaadi määramine nii Riia kui ka SaareLääne piiskopitoolile. Kuna ordu tugevnes, hakkas tööle vastasrinne, mille juhiks tõusis Tartu piiskop Damerow. Ta asus välistoetust otsima, sõlmiti liit Saksa kuninga, Mecklenburgi ning PommeriStettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga. Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid appi ka mereröövlid, suutis ordu vägi 1396. Tartu vallutada. 1397. Danzigi kongress, kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu. Seisused ja Maapäev 14.saj suurt rolli hakkasid mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, sisepoliitiliselt vajasid tuge vasallidelt. Rüütelkond vasallidest koosnev piirkondlik üksus, mille eesmärk oli kaitsta oma huve
4) keelas ära linnadevahelised liidud Sigismund - (1411-1437) Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser. Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa. Hoolimata enda antud turbekirjast sanktsioneeris 1414 J. Husi hukkamise. Sigismundi korraldatud hussiitidevastased ristisõjad olid edutud. Friedrich III Tark (1486-1525). Saksi hertsog ja kuurvürst. Pooldas riigireformi (eriti riigivalitsuse, s.o keisri juures asuva vürstide komisjoni loomist), kuid loobus talle 1519 pakutud keisritroonist. Asutas 1502 Wittenburgi ülikooli, millest sai luterliku opositsiooni keskus. Jäädes ise
selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid Põhja- Saksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. · 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel. Danzigi kongress: kokkukutsumise põhjuseks Saksa ordu kõrgmeistri soov tülid lõpetada. · Toimus 1397. aastal Danzigis, kohal olid kõik Vana-Liivimaal poliitilised jõud, ordu kõrgmeister Konrad von Juningen jt. · Otsustati, et: - Riia peapiiskop pidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud enam ordu nõuda piiskopkondade ja
Need keskkonna mõjud võivad tegutseda üheskoos muuta või potentsiaalselt suurendada raskust aluseks geneetiline defekt. Mõned autorid on väitnud põhjuslikku rolli vaktsiini kokkupuute (eriti leetrite vaktsiin ja tiomersaali, elavhõbedat säilitusainena kasutatakse mõnedes vaktsiinid) autismi. Siiski, Valdav enamus nakkusohu tõenditest ei nähtu tõendeid assotsiatsioon ühelt immuniseerimise ja autism, ja eksperdid on diskrediteerinud selle teooria. (http://www.mavicevap.com/medi/et/1396.html) Prognoos on Aspergeri sündroomi puhul väga varieeruv. Paljud tulevad hästi toime, aga nende sotsiaalse lävimise võime on endiselt piiratud. Teisel suurel rühmal aga arenevad rasked psühhiaatrilised probleemid.( http://www.autismeesti.ee/autismist/autismihairete- spekter/aspergeri-sundroom/) B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Transport. Arvutite ebapiisav olemasolu. Millised tegutsemise ja osalemise valdkonnad on teie programmis osalejal takistatud ilma abita ja abivahendita?
ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid PõhjaSaksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. · 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel. Danzigi kongress: kokkukutsumise põhjuseks Saksa ordu kõrgmeistri soov tülid lõpetada. · Toimus 1397. aastal Danzigis, kohal olid kõik VanaLiivimaal poliitilised jõud, ordu kõrgmeister Konrad von Juningen jt. · Otsustati, et: Riia peapiiskop pidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud enam ordu nõuda
was a foreigner, and what was worse, he had been driven out of Rome & was living in France. The taxes they paid to the Church seemed to be help to France. In this the king & people agreed. The bishops & clergy did not oppose the king either. The peasants stormed London in 1381 & executed the Archbishop of Canterbury. Another threat was the private prayer books. At the end of the 14th cent. ,,Lollardy". These ideas were condemned as heresy. The leader was John Wycliffe, an Oxford professor. In 1396 he translated the Bible into English. Henry IV, Richard's successor was deeply loyal to the Church. In 1401 burnt men & women for heresy & orthodoxy. The condition of women was no doubt hard. The Church taught that women should obey their husbands. The ideas spread about women were: they should be pure & holy like the Virgin Mary; like Eve they could not be trusted & were moral danger to men. Such teaching led men usually both to worship & also look down on women
1358 -0,73 1359 -0,76 1360 -0,78 1361 -0,81 1362 -0,84 1363 -0,86 1364 -0,88 1365 -0,9 1366 -0,93 1367 -0,96 1368 -0,98 1369 -1,01 1370 -1,03 1371 -1,06 1372 -1,09 1373 -1,12 1374 -1,14 1375 -1,17 1376 -1,19 1377 -1,23 1378 -1,24 1379 -1,27 1380 -1,3 1381 -1,32 1382 -1,34 1383 -1,37 1384 -1,4 1385 -1,42 1386 -1,44 1387 -1,47 1388 -1,49 1389 -1,51 1390 -1,54 1391 -1,57 1392 -1,59 1393 -1,62 1394 -1,65 1395 -1,68 1396 -1,7 1397 -1,72 1398 -1,75 1399 -1,77 1400 -1,79 1401 -1,82 1402 -1,84 1403 -1,87 1404 -1,89 1405 -1,92 1406 -1,94 1407 -1,97 1408 -1,99 1409 -2,01 1410 -2,04 1411 -2,06 1412 -2,08 1413 -2,11 1414 -2,13 1415 -2,15 1416 -2,18 1417 -2,2 1418 -2,23 1419 -2,25 1420 -2,27 1421 -2,3 1422 -2,33 1423 -2,35 1424 -2,37 1425 -2,38 1426 -2,41 1427 -2,43 1428 -2,46 1429 -2,49 1430 -2,5 1431 -2,52 1432 -2,55 1433 -2,57
keelas ära linnadevahelised liidud. Sigismund - Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser., ungari kuningas(valitses ungari kuningatest kõige pikema aega). Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa. Hoolimata enda antud turbekirjast sanktsioneeris 1414 J. Husi hukkamise. Sigismundi korraldatud hussiitidevastased ristisõjad olid edutud. Friedrich III Tark (1486-1525). Saksi hertsog ja kuurvürst. Pooldas riigireformi (eriti riigivalitsuse, s.o keisri juures asuva vürstide komisjoni loomist), kuid loobus talle 1519 pakutud keisritroonist. Asutas 1502 Wittenburgi ülikooli, millest sai luterliku opositsiooni keskus. Jäädes ise katoliiklaseks, soodustas Friedrich
14saj II oli ordu korduvalt pandud kirikuvande alla. Ka Riia linn, sest too keeldus peapiiskopi alluvusse minna. Aga ordul privileege, et vaid paavast saab seda teha. Ignoreeriti vist. 1390. aastail saavutas Ordu kuurias edu. Uus peapiiskop ordu liige Johann von Wallenrode ja Riia toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Opositsioon aga oli endiselt olemas. Damerow tegi opositsiooni Magdeburgi, Inglismaa, Leedu jms sellistega. Ordu suutis osaliselt koalitsiooni lõhkuda ja vallutas 1396 Tartu piiskopkonna. 1396 Uued läbirääkimised Danzigis. Ordu võit, tunnistati Riia kapiitli inkorporeerimist. Ordu sai ka pärimisõiguse läänidele – Jungingeni armukiri, mis laiendas Harju-Virus pärimist (pärusvalduseks muutus maa). See laienemine sai eeskujuks ka teistes vasalkondades. 1385 – Krewo unioon. Leedu suurvürst Jogaila võttis ristiusu (katoliku) ja abiellus Poola kuningannaga. Loodi poliitiline liit Poola ja Leedu vahel. Leedu alad ristiti täielikult
von Vyffhuseni vastu. 1366 Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. 1367 Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. 1368 Ordu väed Irboska all. 1371 Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. 1396 sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. 1397 Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 1406 Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. 1407 Pirita kloostri asutamine. 29
BstYI r'GATC_y 1 1788 BstZ17I GTA'TAC 2 116, 290 Cac8I GCn'nGC 4 362, 507, 1399, 2119 DraI TTT'AAA 3 59, 840, 2688 DraIII CAC_nnn'GTG 1 2641 DrdI GACnn_nn'nnGTC 1 156 EaeI y'GGCC_r 2 520, 927 EarI CTCTTCn'nnn_ 6 181, 367, 823, 1903, 2200, 2266 EciI GGCGGAnnnnnnnnn_nn' 3 403, 1396, 1519 EcoNI CCTnn'n_nnAGG 2 337, 1270 EcoO109I rG'GnC_Cy 1 97 EcoRI G'AATT_C 1 2218 FalI AAGnnnnnCTTnnnnnnnn_nnnnn' 2 1882, 1914 HaeII r_GCGC'y 6 208, 242, 1166, 1404, 1555, 2493 HgaI GACGCnnnnn'nnnnn_ 1 1224 Hin4I GAynnnnnvTCnnnnnnnn_nnnnn' 7 562, 1321, 1353, 1721, 1753, 1812 1837
Suutis luua orduvastase koalitsiooni: Leedu suurvürst Vitaalivennad e mereröövlid Läänemerel Pommeri-Stettini hertsog Sksa kun Wenzel Mecklenburgi hertsog PEASIHT: Ordu ülemvõimu murdmine Liivimaal v selle likvideerimine. Koalitsioon sisemiselt nõrk ja Ordu suutis Damerowist eemaldada Meckelnburgi, vitaalivennad, liidu Damerowi ja Leedu suurvürsti vahel. Juuli lõpus 1396 algas Liivim om Wennemar von Brüggeni ja ta sõjaväe pealtung Tartule- maa rüüstati, lossid vallutati, Damerowi kätte jäi Trtu linnus. Sõjakäik lõppes novembris. 24.juuni-15.juuli 1397 Danzigi kongress · Tunnustati paavst Bonifatiuse bullasid vastaste poolt, millega ka Liivim seisused legaliseerisid Riia inkorporeerimise (st nõustusid, et Riia pp seotud tihedalt Sks orduga, sest pp ja toomhärrad pidi olema Sks ordu liikmed). Ordu arvas, et pärast
Diplomaatiliste esindajate volikiri ja selle esitamine vastuvõtva riigi valitsejale. 1455- Milaano saadab oma püsiesindaja Prantsusmaa õukonna juurde. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1487 - Aragoonia ja Kastiilia (Hispaania) saadavad saadiku Inglise õukonna juurde. 16. sajandi lõpuks muutub püsivate esindajate vahetamine normiks, v.a.nt. Püha Rooma keiser. Burgundia hertsog Philippe Hea (1396 1467) ajal kehtestatakse Burgundia õukonnas rangealluvusjärjekord ning tseremooniad. Varauusaegsete territoriaalriikide kujunemise ja keskvõimu tugevnemisega ühtlustatakse nii diplomaatias kui protokollis ja etiketis kehtinud reegleid. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Prantsusmaa kuningas François I (1494 1547) kõiki seisusi hõlmav hierarhia ehk nn. "rangide tabel". Protokoll inimeste järjekord riigis vastavalt nende tähtsusele.
iimastel astakümnetel orduvastase rinde etteotsa Tartu piiskop, Dietrich Damerow, kes oli varem Saksa-Rooma keisri Karl IV sekretäriks. Laialdased sidemed euroopas ja silmapaistvad diplomaatilised tulemused(pariisi ülikoolis õppinud) lubasid tal leida küllaltki märkimisväärsed välisabi. Temaga ühinesid P-Saksa Mecklenburgi hertsog ja mõned teised saksa kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia Peapiiskop. Tartusse saabus ka 500 vitaalivenda. 1396 sai saatuslikuks ordu sõjakäik- Tartu piiskopkonna maa rüüstati, vallutati kõik linnused va. piiskopilinnus Toomemäel. Danzigi kongress toimus nende sündmuste tõttu. Kune need olid rahvusvahelise tasakaaluga. Peale kõigi Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude esindajate oli kohal ka ordu kõrgmeister Konrad von Jungigen ja mitmeid ilmalikke ja vaimulikke võimukandjaid. Otsustati, et edaspidi pidi Riia piiskop olema Liivi ordu liiga, ning Liivi ordu ei võinud
keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tšehhis rahutaotluse. UNGARI VÕITLUSED TÜRKLASTEGA 14-15. SAJANDIL: 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudža. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina
Jogaila vend, millega ei leppinud Vytautas. Otsis liitlaseks Saksa Ordu, kellega uuendas kunagist liitu. Vilniust hõivata ta ei suutnud, kuid saavutas olulise ülemvõimu Leedus. Jogaila oli sunnitud Vytautasele andma Trakai vürstkonna ja tegeliku võimu Leedus, lubadusega alluda Poola kroonile. Seejärel põletas Vytautas jällegi 3 ordulinnust ja naases Trakaisse. Jogaila andis Vytautasele eluaegse ja hiljem ka pärandatava suurvürsti tiitli. 1396 põgenes Leetu Kuldhordi Khaan Thokanus, kes purustatud Timuri poolt lubas Vytautasele kogu Venemaa, kui see teda toetab. Vytautas sõlmis vaherahu Orduga ning suunas lahingud itta ja läks Krimmi. Eduka idapoliitika nimel oli ta nõus loovutama osa Leedust. Kokkuleppes Liivi Orduga lubas ta osa Zemaitiast. Zemaitias oli aadli osatähtsus väiksem ja domineerisid vabad ja jõukad talupojad. Hoidsid visamalt kinni paganlikust usust.
ehitustegevus. 1348 rajas Praha Ülikooli. 1355 krooniti ta keisriks (enne oli vaid Saksa kuningas). 1356 andis välja Kuldbulla. Liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburg ja Tsehhi) Sileesia, Brandenburgi, osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist. Tsehhikeskus-PrahaÜlikool-Karli sild-Kuldbulla-keiser Vaclav IV (Tsehhi kuningas 1378-1419, Saksa-Rooma keiser 1378-1400)Tema ajal nõrgenes Tsehhi kuningavõim, algas Tsehhide iseseisvusliikumine. 1396 loodi kuninganõukogu (feodaalide võim kasvas). 1400 tagandasid kuurvürstid Vaclav IV Saksa-Rooma troonilt. Algul ta toetas umbes 1410 alguse saanud hussiitide liikumist. Hiljem aga taganes sellest ja lasi hussiitide juhi Jan Husi hukata. Vaclav IV sureb 16. juulil 1419, vaid pool kuud enne Hussiitide sõdade algust. Pärast teda sai Tsehhi kuningaks Saksa-Rooma keiser ja Ungari kuningas Sigismund. Iseseisvusliikumine-kuninganõukogufeodaalid-tagandatikuurvürstidepoolt-SKS- RhukkasJanHusi
rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähikondlaste kõik toimingud alates ärkamisest hommikul ja lõpetades uinumisega õhtul. PROTOKOLL on kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja
1344, Orduväe tungimine Saaremaale, vanem Vesse hukkamine. veebruar 1345 Talvel orduväe teine tungimine Saaremaale ning saare täielik allutamine. Vana-Liivimaa (1345–1558) 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29. Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa august Ordule. Tartu piiskopi Theodericus III (Damerow) sõda ordu vastu; vitaalivendade tulek 1396 Tartusse. juuli– Orduvägi rüüstas Tartumaad. november 1397, 13. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis Harju- ja Virumaa vasallidele juuli nn armuõiguse, millega nende õigusi laiendati. 1407, 5. mai Pirita kloostri esmamaining. Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev, osa võtsid ordu, läänimeeste 1422 (mõisnike), vaimulike ja linnade esindajad; maapäevast sai Vana-Liivimaa elu juhtiv organ.
856 863 Reinik Vello Pärnu 03:49:11 M40 1787 1716 Reinvald Margus Tartu 04:36:19 M40 371 289 Reissaar Alari Lääne-Viru 03:22:12 M40 698 894 Ribelus Kalle Harju 03:40:45 M40 2428 2941 Riis Donald Tallinn 06:25:27 M40 1681 1222 Riisalo Tiit Tallinn 04:30:03 M40 1852 2565 Rikkand Algis Põlva 04:41:55 M40 1396 1090 Rogis Janis Läti 04:14:42 M40 624 1068 Ronimois Raimo Viljandi 03:36:58 M40 1736 2694 Roode Siim Tallinn 04:33:19 M40 2253 1728 Roosmann Peeter Tallinn 05:21:51 M40 2330 2488 Roots Jaanus Tallinn 05:37:07 M40 606 2498 Rubenis Normunds Läti 03:36:20 M40 1139 766 Räim Riho Saaremaa 04:03:02 M40
Ordu aja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI SISEPOLOIITIKA 1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347 a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. 14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit). Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel. 1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti. 15. saj. jätkusid Vana-Liivimaal sisevõitlused, kus Saksa ordu oli jäänud Poola ja Leedu ühendvägede alla. Sisemisi küsimusi lahendati kogunemistel. 1421
24. juuli ülestõus Saaremaal + 1344 sakslaste vägi Saaremaal, juht Vesse tapetakse Ilmastiku olude tõttu sakslased siiski lahkuvad taas + 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Hilary Karu 15 D 11 EESTI AJALUGU Sisesuhted hiljem 1346 Taani müüb oma valdused enamus Eestist ordule 1396 Liivimaa suurim kodusõda Ordu vastaseks Tartu piiskop Damerov, kes moodustab suure koalitsiooni (palju tutvusi, keisri ja itaalivendadega, kuid need on liiga kaugel) Tartu vallutatakse, põletatakse suur osa Tartust maha + 1397 Danzigi kongress Damerov kutsub kokku Kohal on keisri esindaja, Saksa ordu kõrgmeister jnejne Lepitakse kokku, et Riia peapiiskop peab edasi kuuluma Ordusse
19 1862 67 371 115 59 275 2,0 10-2 20 1808 68 358 116 56 280 1,5 10-2 21 1756 69 346 117 54 285 1,1 10-2 22 1702 70 332 118 52 290 8,0 10-3 23 1649 71 320 119 50 295 6,0 10-3 24 1596 72 308 120 48 300 4,0 10-3 25 1543 73 298 122 44 305 3,2 10-3 26 1490 74 287 124 40 310 2,3 10-3 27 1450 75 278 126 37 315 1,60 10-3 28 1396 76 269 128 34 320 1,19 10-3 29 1357 77 258 130 32 325 8,53 10-4 30 1310 78 245 132 29 330 6,08 10-4 31 1282 79 239 134 26 335 4,31 10-4 32 1232 80 231 136 25 340 3,04 10-4 33 1194 81 222 138 23 345 2,14 10-4 34 1150 82 215 140 21 350 1,50 10-4
annaabi.ee 
