Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
0 150 1224 576 1232 576 1 2 0.0 150 1224 608 1232 608 1 2 0.0 150 1224 472 1232 472 1 2 0.0 150 1224 440 1232 440 1 2 0.0 150 1224 408 1232 408 1 2 5.0 150 1224 376 1232 376 1 2 0.0 152 1264 152 1272 152 1 4 5.0 152 1264 288 1272 288 1 4 0.0 152 1264 424 1272 424 1 4 5.0 w 1232 104 1256 104 0 w 1256 104 1256 136 0 w 1256 136 1264 136 0 w 1232 200 1256 200 0 w 1256 200 1256 168 0 w 1256 168 1264 168 0 w 1232 168 1248 168 0 w 1248 168 1248 160 0 w 1248 160 1264 160 0 w 1232 136 1248 136 0 w 1248 136 1248 144 0 w 1248 144 1264 144 0 w 1232 240 1256 240 0 w 1256 240 1256 272 0 w 1256 272 1264 272 0 w 1232 272 1248 272 0 w 1248 272 1248 280 0 w 1248 280 1264 280 0 w 1232 304 1248 304 0 w 1248 304 1248 296 0 w 1248 296 1264 296 0 w 1232 336 1256 336 0 w 1256 336 1256 304 0 w 1256 304 1264 304 0 w 1232 376 1256 376 0 w 1256 376 1256 408 0 w 1256 408 1264 408 0 w 1232 472 1256 472 0 w 1256 472 1256 440 0
$ 1 0.000005 5.93429503673921 50 5 43 156 704 336 736 336 0 5 156 880 336 912 336 0 5 156 1056 336 1088 336 0 0 156 1248 336 1280 336 0 0 R 672 272 608 272 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 688 272 672 272 0 w 688 272 688 368 0 w 688 368 704 368 0 w 704 272 704 336 0 w 704 336 704 400 0 w 800 336 816 336 0 w 800 400 864 400 0 w 864 400 864 432 0 150 992 464 1072 464 0 3 0 w 976 400 976 432 0 w 1056 400 1040 400 0 w 1040 400 1040 336 0 w 1040 336 1056 336 0 w 864 336 880 336 0 w 880 368 848 368 0 w 848 368 848 272 0 w 704 272 704 240 0 w 688 272 848 272 0 w 1056 368 1056 272 0 w 1056 272 848 272 0 w 976 336 976 240 0
w 352 1056 512 1056 0 w 352 1008 512 1008 0 150 752 1216 912 1216 0 2 0 5 150 752 1136 912 1136 0 2 0 5 150 752 1056 912 1056 0 2 0 5 150 752 960 912 960 0 2 5 5 I 512 1072 624 1072 0 0.5 5 I 512 1008 624 1008 0 0.5 5 x 150 1058 190 1061 4 32 C1 x 152 1012 192 1015 4 32 C0 w 912 1216 1264 1216 0 w 1264 1216 1264 1024 0 w 1264 1024 1264 720 0 w 1264 720 1264 400 0 w 1264 400 1264 80 0 w 1264 80 1296 80 0 w 1296 400 1264 400 0 w 1296 720 1264 720 0 w 1296 1024 1264 1024 0 w 912 1136 1248 1136 0 w 1248 1136 1248 944 0 w 1248 944 1248 640 0 w 1248 640 1248 320 0 w 1248 320 1248 0 0 w 1296 0 1248 0 0 w 1296 320 1248 320 0 w 1296 640 1248 640 0 w 1296 944 1248 944 0 w 912 1056 1232 1056 0 w 1232 1056 1232 864 0 w 1232 864 1232 560 0 w 1232 560 1232 240 0 w 1232 240 1232 -80 0 w 1312 864 1232 864 0 w 1312 560 1232 560 0 w 1312 240 1232 240 0 w 1312 -80 1232 -80 0 w 912 960 1216 960 0 w 1216 960 1216 784 0 w 1216 784 1216 480 0 w 1216 480 1216 160 0 w 1216 160 1216 -160 0 w 1216 -160 1296 -160 0
w 688 656 688 480 0 w 688 480 848 480 0 w 896 448 928 448 0 w 928 448 928 592 0 w 928 752 944 752 0 w 944 752 944 624 0 w 928 448 928 400 0 w 928 400 1088 400 0 x 1002 395 1040 398 0 20 A=B x 1012 604 1050 607 0 20 A>B x 1014 777 1052 780 0 20 A 1248 832 1304 832 1 2 0 150 1248 792 1304 792 1 2 5 150 1248 872 1304 872 1 2 0 150 1248 912 1304 912 1 2 0 I 1056 848 1096 848 0 0.5 I 1056 912 1104 912 0 0.5 w 1096 848 1112 848 0 w 1112 848 1112 784 0 w 1112 784 1248 784 0 w 1112 848 1112 864 0 w 1112 864 1144 864 0 w 1144 864 1144 824 0 w 1144 824 1248 824 0 w 1104 912 1176 912 0 w 1248 880 1176 880 0 w 1176 912 1176 880 0 w 1024 816 1128 816 0 w 1128 816 1128 880 0 w 1128 880 1160 880 0 w 1160 880 1160 864 0 w 1248 864 1160 864 0
w 928 496 928 432 0 w 928 432 960 432 0 w 944 368 944 400 0 w 944 400 960 400 0 w 944 400 944 496 0 w 944 496 960 496 0 w 1008 416 1024 416 0 w 1024 416 1024 448 0 w 1024 448 1040 448 0 w 1008 448 1008 480 0 w 1008 432 1008 448 0 w 1008 432 1040 432 0 w 1024 496 1024 544 0 w 1008 544 1024 544 0 w 1024 464 1024 496 0 w 1024 464 1040 464 0 w 1104 352 1104 656 0 w 1088 448 1136 448 0 w 1200 304 1200 384 0 w 1168 336 1168 496 0 w 1200 448 1248 448 0 w 1248 432 1248 448 0 w 1248 432 1280 432 0 w 1248 448 1248 464 0 w 1248 464 1264 464 0 w 1264 464 1280 464 0 w 1168 496 1168 560 0 w 1168 560 1280 560 0 w 1264 368 1264 400 0 w 1264 400 1280 400 0 w 1264 400 1264 528 0 w 1264 528 1280 528 0 w 1328 416 1376 416 0 w 1408 448 1360 448 0 w 1360 448 1360 544 0 w 1360 544 1328 544 0 w 1456 448 1472 448 0 w 1472 448 1488 448 0 w 1488 448 1488 528 0 w 1488 528 1488 544 0 w 1472 352 1472 640 0 w 832 304 848 304 0
w 992 1040 992 1056 0 w 928 1056 944 1056 0 w 928 1040 928 1056 0 w 1072 992 1072 960 0 w 1040 992 1040 960 0 w 1008 992 1008 960 0 w 976 992 976 960 0 w 944 992 944 960 0 w 912 992 912 960 0 w 880 992 880 960 0 w 848 992 848 960 0 152 960 1088 960 1136 0 4 0 5 150 1056 992 1056 1040 0 2 0 5 150 992 992 992 1040 0 2 0 5 150 928 992 928 1040 0 2 0 5 150 864 992 864 1040 0 2 0 5 M 1216 1136 1216 1168 0 2.5 w 1184 1072 1184 1088 0 w 1120 1072 1184 1072 0 w 1120 1040 1120 1072 0 w 1248 1072 1248 1088 0 w 1312 1072 1248 1072 0 w 1312 1040 1312 1072 0 w 1200 1088 1200 1056 0 w 1232 1056 1232 1088 0 w 1248 1056 1232 1056 0 w 1248 1040 1248 1056 0 w 1184 1056 1200 1056 0 w 1184 1040 1184 1056 0 w 1328 992 1328 960 0 w 1296 992 1296 960 0 w 1264 992 1264 960 0 w 1232 992 1232 960 0 w 1200 992 1200 960 0 w 1168 992 1168 960 0 w 1136 992 1136 960 0 w 1104 992 1104 960 0 152 1216 1088 1216 1136 0 4 0 5 150 1312 992 1312 1040 0 2 0 5 150 1248 992 1248 1040 0 2 0 5 150 1184 992 1184 1040 0 2 0 5
w -336 496 -224 496 0 w 16 912 16 992 0 w -160 992 16 992 0 x 93 1067 138 1070 4 24 S(2) w -208 1072 -192 1072 0 w -128 1072 -192 1072 0 w -176 1040 -176 1136 0 x -599 1078 -554 1081 4 24 B(2) x -596 1043 -551 1046 4 24 A(2) L -512 1072 -544 1072 0 0 false 5 0 L -512 1040 -544 1040 0 0 false 5 0 150 -128 1232 -32 1232 0 2 0 5 154 -128 1056 -32 1056 0 2 0 5 150 -128 1152 -32 1152 0 2 0 5 150 -128 1312 -32 1312 0 2 0 5 w -208 1040 -176 1040 0 w -176 1040 -128 1040 0 w -160 1104 -160 1248 0 w -160 1248 -128 1248 0 w -160 1248 -160 1328 0 w -160 1328 -128 1328 0 w -176 1136 -128 1136 0 w -176 1136 -176 1216 0 w -176 1216 -128 1216 0 w -192 1072 -192 1168 0 w -192 1168 -128 1168 0 w -192 1168 -192 1296 0 w -192 1296 -128 1296 0 154 -32 1088 80 1088 0 2 0 5 w -32 1056 -32 1072 0 w -32 1104 -160 1104 0 w -160 1104 -160 992 0 152 0 1232 80 1232 0 3 0 5 w 0 1232 -32 1232 0 w 0 1216 -32 1216 0 w -32 1216 -32 1152 0 w 0 1248 -32 1248 0 w -32 1248 -32 1312 0 w 80 864 80 912 0 w 16 912 80 912 0
w 664 432 536 432 0 w 536 304 536 432 0 w 536 432 536 712 0 w 888 600 792 600 0 w 792 600 760 600 0 w 760 648 760 600 0 w 760 600 760 248 0 w 888 592 768 592 0 w 768 640 768 592 0 w 888 528 768 528 0 w 768 528 768 280 0 w 768 528 768 592 0 152 976 584 1032 584 1 4 0 w 976 568 976 440 0 w 976 440 936 440 0 w 976 576 968 576 0 w 968 576 968 536 0 w 968 536 936 536 0 w 976 600 976 680 0 w 976 680 936 680 0 w 976 592 968 592 0 w 968 592 968 608 0 w 968 608 936 608 0 w 1032 584 1064 584 0 w 1064 584 1248 584 0 w 1016 232 1016 360 0 w 1032 584 1032 400 0 152 1064 392 1112 392 1 2 0 w 1064 384 1016 384 0 w 1016 360 1016 384 0 w 1064 400 1032 400 0 I 1112 392 1168 392 0 0.5 w 1176 232 1248 232 0 w 1168 392 1248 392 0 x 1221 365 1267 368 0 24 AB x 1497 -10 1563 -7 0 24 AnorB x 1506 28 1596 31 0 24 AcompB w 1248 232 1288 232 0 w 1288 232 1288 168 0 w 1536 168 1288 168 0 w 1248 392 1288 392 0 w 1536 312 1288 312 0 w 1288 312 1288 392 0 w 1536 464 1288 464 0
w 128 544 272 544 0 w 128 512 272 512 0 154 272 528 400 528 0 2 5 5 w 64 512 64 592 0 w 64 640 64 720 0 w 544 304 544 432 0 w 544 432 128 432 0 w 128 432 128 464 0 w 128 480 128 464 0 w 128 912 128 896 0 w 128 864 128 896 0 w 544 864 128 864 0 w 544 736 544 864 0 w 64 1072 64 1152 0 w 64 944 64 1024 0 154 272 960 400 960 0 2 0 5 w 128 944 272 944 0 w 128 976 272 976 0 154 400 944 544 944 0 2 5 5 150 272 1088 384 1088 0 2 0 5 150 272 1168 384 1168 0 2 5 5 150 272 1248 384 1248 0 2 0 5 w 64 944 128 944 0 I 64 1024 64 1072 0 0.5 5 w 64 1072 272 1072 0 w 64 1152 272 1152 0 w 128 976 128 1104 0 w 128 1104 272 1104 0 w 128 1104 128 1264 0 w 128 1264 272 1264 0 w 128 912 176 912 0 w 176 912 176 1184 0 w 176 1184 272 1184 0 w 176 1184 176 1232 0 w 176 1232 272 1232 0 152 432 1168 544 1168 0 3 5 5 w 176 912 400 912 0 w 400 928 400 912 0 w 384 1168 432 1168 0 w 384 1088 384 1152 0 w 384 1152 432 1152 0 w 384 1248 384 1184 0 w 384 1184 432 1184 0 w 128 1344 128 1328 0
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 184 1280 16 1328 16 0 184 1280 208 1312 208 0 184 1088 336 1104 336 0 184 1088 544 1120 544 0 w 976 736 1152 736 0 w 1152 736 1152 704 0 w 976 768 1184 768 0 w 1184 768 1184 704 0 w 1152 736 1232 736 0 w 1232 736 1232 528 0 w 1232 528 1232 512 0 w 1232 512 1152 512 0 w 1152 512 1152 496 0 w 1184 496 1248 496 0 w 1248 496 1248 768 0 w 1184 768 1248 768 0 w 1232 176 1344 176 0 w 1376 176 1424 176 0 w 1248 496 1424 496 0 L 976 736 944 736 0 0 false 5.0 0.0 L 976 768 944 768 0 0 false 5.0 0.0 M 1408 576 1456 576 0 2.5 M 1408 608 1456 608 0 2.5 M 1408 640 1456 640 0 2.5 M 1408 672 1456 672 0 2.5 w 1408 16 1440 16 0 w 1440 16 1440 512 0 w 1440 512 1392 512 0 w 1392 512 1392 576 0 w 1392 576 1408 576 0 w 1408 208 1408 480 0 w 1408 480 1376 480 0 w 1376 480 1376 608 0 w 1376 608 1408 608 0 w 1216 336 1216 480 0 w 1216 480 1360 480 0 w 1360 480 1360 640 0 w 1360 640 1408 640 0 w 1216 544 1344 544 0
w 1456 152 1456 136 0 w 1456 136 1456 88 0 w 1456 88 1376 88 0 w 1376 88 1376 56 0 M 1400 600 1400 656 0 2.5 150 1352 504 1352 528 1 2 0 150 1384 504 1384 528 1 2 0 150 1416 504 1416 528 1 2 0 150 1448 504 1448 528 1 2 5 152 1400 560 1400 600 1 4 5 w 1416 528 1416 544 0 w 1384 528 1384 544 0 w 1384 544 1392 560 0 w 1416 544 1408 560 0 w 1416 560 1448 544 0 w 1448 528 1448 544 0 w 1384 560 1352 544 0 w 1352 528 1352 544 0 M 1264 600 1264 656 0 2.5 150 1216 504 1216 528 1 2 0 150 1248 504 1248 528 1 2 0 150 1280 504 1280 528 1 2 0 150 1312 504 1312 528 1 2 0 152 1264 560 1264 600 1 4 0 w 1280 528 1280 544 0 w 1248 528 1248 544 0 w 1248 544 1256 560 0 w 1280 544 1272 560 0 w 1280 560 1312 544 0 w 1312 528 1312 544 0 w 1248 560 1216 544 0 w 1216 528 1216 544 0 M 1128 600 1128 656 0 2.5 150 1080 504 1080 528 1 2 0 150 1112 504 1112 528 1 2 0 150 1144 504 1144 528 1 2 0 150 1176 504 1176 528 1 2 5 152 1128 560 1128 600 1 4 5 w 1144 528 1144 544 0 w 1112 528 1112 544 0
Saksamaal Brandenburgi väravad Kölni toomkirik Neuschwansteini loss Ajalooline Bremeni vanalinn Kriidikalju Ulmi katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile Neuschwansteini loss Asub LõunaSaksamaal Füsseni linna lähedal Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II Turismi kõrghooajal külastab Lossi 5000 turisti päevas Eesti turismifirmad, kes pakuvad reise Saksamaale Tensi reisid: Estravel Ekskursioonid: Ekskursioonid: Baierimaale Baierimaale
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev.
1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18. 1517 Usuuuendus- (Martin Luther) 19. 1453 Bütsantsi lõpp
Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Pildid: Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn https://www.google.ee/search? q=tallinn&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwinu-
w 936 640 936 656 0 w 952 656 952 640 0 w 952 640 960 640 0 w 960 640 960 624 0 w 992 624 992 656 0 w 992 656 960 656 0 w 928 656 896 656 0 w 896 624 896 656 0 w 1080 656 1048 656 0 w 1048 624 1048 656 0 w 1080 624 1080 640 0 w 1080 640 1088 640 0 w 1088 640 1088 656 0 w 1104 656 1104 640 0 w 1104 640 1112 640 0 w 1112 624 1112 640 0 w 1144 624 1144 656 0 w 1144 656 1112 656 0 w 1192 624 1192 656 0 w 1224 656 1192 656 0 w 1224 624 1224 640 0 w 1224 640 1232 640 0 w 1232 640 1232 656 0 w 1248 656 1248 640 0 w 1248 640 1256 640 0 w 1256 624 1256 640 0 w 1288 624 1288 656 0 w 1288 656 1256 656 0 M 800 736 800 784 0 2.5 M 944 728 944 784 0 2.5 M 1096 728 1096 784 0 2.5 M 1240 720 1240 784 0 2.5 w 1240 696 1240 720 0 w 1096 696 1096 728 0 w 944 696 944 728 0 w 800 696 800 736 0 w 1200 584 1200 280 0 w 1056 584 1056 280 0 w 904 584 904 280 0 w 760 584 760 280 0 w 792 584 792 280 0 w 824 584 824 280 0 w 856 584 856 280 0 w 936 584 936 280 0 w 968 584 968 280 0 w 1000 584 1000 280 0
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
TALLINN History Tallinn is one of the oldest cities in the Baltic Sea region. Tallinn was first mentioned in written sources of the 1154th, when the Arabian geographer Al Idris took a world map the city 'Kaleveny "/ Kolõvan. Through the years, the city of Tallinn had several names: Lindanisa, Kolõvan, Reval and eventually Tallinn. Tallinn was granted the Lübeck law in 1248 and became the member of the Hanseatic League in 1285. General Data l Country - Estonia l County - Harju County l First appeared on map - 1154 l Town rights - 1248 l Mayor - Edgar Savisaar l Aera - Total 159.2 km2 (61.5 sq mi) l Population - (1 Mar 2012) Total - 416,470 Denisty - 2,614.0/km2(6,766.6/sq mi) Tallinn Coat of arms Flag Top 5 Attractions 1. Kiek in de Kök Visitors to the museum will see examples of Medieval firepower,
kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen Eritrea Veespordialade harrastamine > Snorgeldada
Tallinn Eneli O**a History City rights were given to Tallinn on May 15, 1248 Independent since 1991 Covers the area of 159.2 km2 Old Town of Tallinn Tallinn's Old Town is one of the most well- preserved old towns in northern Europe The golden era in lies in the period between the early 15th and mid 16th centuries It has three parts: Lower Town, Upper Town + Town Wall, Towers and the Gates Lower Town/Upper Town Town Hall Square Toompea Castle & Tall
Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riikide koosseisu. Tallinn on olnud nii Taani, Rootsi, Vene kui ka Saksa võimu all. Viimasena oli Tallinn Vene võimu all. Kui Eesti riik iseseisvus, vabanes Tallinn võõrvõimu alt. Nüüd on meie pealinn juba 1991. aastast alates iseseisev haldusüksus. Tallinn sai linnaõiguse 1248. aastal, kui Toompea jalamile rajatud linnuse ümber oli tekkinud linn, mida tänapäeval tuntakse Tallinna vanalinnana. See on üks peamisi turistide tõmbenumbreid. Vanalinna tähtsamateks ehitisteks on Toompes loss, Toomkirik, Raekoda ja Rae apteek, mis on vanim Eestis tegutsev apteek. Tallinnal on kirju ja sündmusterohke ajalugu. Kuigi Eesti on väike, on ta alati olnud teistele riikidele ihaldusobjektiks, sest Tallinn on kaubanduseks hea asukohaga.
Värve 16,7 milj. 16,7milj. 16,7milj. 16,7 milj. 16,7 milj. Tüüp LCD LCD DLP LCD DLP Projector Parim valik oleks Optoma projektor, sellel on suurem kontrast ja tüüp on DLP. Skännerid: Mustek Mustek 1200 Epson Perfection HP ScanJet Canon 1248 UB UB Plus V500 5590 Canoscan 8800f Resolutsioo 19200 19200 dpi x 6400 x 9600 dpi 2400 dpi x 4800 x 9600 n dpi x 19200 dpi 2400 dpi dpi 19200 dpi Kaal 2,85 Kg 2,3 kg 2,4 kg 3.4 kg 4,2 kg
Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele
aasta juunis Lindanise linnuse all Taani laevastik kuningas Valdemar II juhtumisel. Taanlaste retk oli osa saksa-skandinaavia kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail, annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. 13. sajandi lõpus ühines Tallinn Hansa liiduga, mille liikmena ta järgneva paarisaja aasta jooksul etendas olulist rolli hansalaste suhetes vene, eeskätt Novgorodi kaupmeestega. 14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra. Ajendatuna sisepoliitilistest raskustest ja
RISTISÕJAD Ristisõdade põhjused ja eellugu *ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka...
Sademeid 500mm aastas Vegetatsiooni periood kestab 10 kuud Vaatamisväärsused Brandenburgi väravad Pergamoni muuseum Museum Island Filmmuseum Berlin New National Gallery Kölni katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. 1560 a. Lõpetati kõik ehitustööd Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile
EESTI LINNAD LINNADE VAPID TALLINN-REVAL 1248 · Vanemal vapil 1277.a., pitseril, vapikilp kolme lõviga, kilbi kohal pikalokiline kroonitud pea. · Arvatakse, et tegemist on Taani kuninga vapiga, tõendamaks, et Tallinn kuulus Taani kuningale TALLINNA VAPP PÄRNU-PERNAU 1251 · Hõbedasest pilvest väljaulatuv punasekäiseline käsivars, hoides käes kuldset lõigatud otstega risti. Kõrval püstasendis kuldne võti, võtmekeel risti poole HAAPSALU-HAPSAL 1279 · Väljaulatuv kahe torniga punane linnus, mille tagant ulatub välja must kotkas. · Kotka tiival kuldne varrega ristikuleht TARTU-DORPAT · Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid TARTU, LINNAÕIGUS 1262 · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja M...
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · ...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 272 320 208 320 0 0 false 5.0 0.0 L 272 384 208 384 0 1 false 5.0 0.0 L 272 448 208 448 0 0 false 5.0 0.0 L 272 512 208 512 0 0 false 5.0 0.0 x 221 301 249 307 0 24 X1 x 221 367 249 373 0 24 X2 x 224 430 252 436 0 24 X3 x 223 496 251 502 0 24 X4 153 624 304 800 304 0 2 0.0 153 624 400 800 400 0 3 5.0 153 624 496 800 496 0 3 0.0 w 1152 400 1104 400 0 153 336 512 464 512 0 2 5.0 w 336 496 336 512 0 w 336 528 336 512 0 w 336 512 272 512 0 w 624 288 480 288 0 w 624 320 480 320 0 w 480 320 480 512 0 w 480 512 464 512 0 w 480 288 272 288 0 w 272 288 272 320 0 153 320 384 448 384 0 2 0.0 w 320 368 320 384 0 w 320 400 320 384 0 w 320 384 272 384 0 w 624 384 512 384 0 w 512 352 512 384 0 w 512 352 432 352 0 w 432 352 432 320 0 w 432 320 272 320 0 w 448 384 448 416 0 w 448 416 624 416 0 w 512 448 272 448 0 w 512 400 512 448 0 w 512 400 624 400 0 w 480 512 624 512 0 w 512 448 512 496 0 w 512 496 6...
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma la...
Sainte-Chapelle Pariisi, mis on tuntud gootika hällina, lõi kontrastiks suurtele katedraalidele 1244. ja 1248. aasta vahel Louis IX väikese kuningate lossikabeli Sainte- Chapellei otse linna südamesse. Sainte-Chapalle on üks kõige täiuslikum miniatuurne klaasiehitis maailmas. Kirik koosneb kahest kabelist. Alumine osa oli kohtu teenistujatele ning ülemine osa oli kuninglikule perekonnale. Kuju Louis IX Sainte- Chapelles
Maha põlenud kolm korda (Tuld oli nähtud isegi teisel pool lahte). Sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi Niguliste kirik Kirik rajati 1230 aastal Gotlandi kaupmeeste poolt. 105 meetri kõrgune gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba Raekoda sai oma praeguse kuju 1404 aastal 64 meetrit kõrge Torn oli algselt püramiidi kujuline, gooti stiilis (hiljem hilisrenessanss vormides ) Tallinna Toomkirik Asub Toompeal Oli algselt puukirik (Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel) Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku Tänan Tähelepanu eest!
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
Ehitise analüüs 1. Ehitise nimi, arhitekti nimi; Ehitis on Sainte-Chapelle ehk tõlkes Püha kabel. Arhiividest ei ole hoone arhitekti leitud, aga 19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on
Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Eriti kiire areng sai alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu, sellepärast, et siis kolis siia hulganisti feodaale,rüütleid ja preestreid. Tallinn hakkas kujunema peale taanlaste linnuse rajamist, kuigi Lübecki linnaõigus, saadi alles 1248.aastal. Hiljem said linnaõiguse Rakvere (linnaõigus1302), Narva(linnaõigus 1345), Tartu (1262.a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt
Sp=50,6 X2=648,9 Y2=591,2 III variant Talu raskuskeskme arvutamine põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades erinevate kõlvikuliikide veokoormust. Tabel 3.4. Raskuskeskme arvutus põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades veokoormust. Veokoormus Kõlviku koefitsent nr (k) S*k S*x*k S*y*k 3 0,5 3,4 1122 2686 5 0,5 3,7 1924 1406 6 0,25 2,4 1248 1908 7 0,25 1,225 918,75 1016,75 8 1 7,1 6248 4544 9 1 7,8 6786 3354 10 1 7,0 5040 2135 S*k=32,625 S*x*k=713,8 S*y*k=522,6 Vastused küsimustele: 1) Miks on vaja leida maakasutuse raskuskeset. Maakasutuse raskuskese leitakse, et saada teada, kuhu on optimaalseim rajada
Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M = (F f) R = (2 f - f )R = fR => ; F = 2f Suure rihmaratta rihmade jõud F1 = 2f = 2*390 = 780 N Väikese rihmaratta rihmade jõud F2 = 2f = 2*624 = 1248 N 2.2.3 Võlli painutavad koormused Suurema rihmaratta painutav koormus Väiksema rihmaratta painutav koormus 2.2.4 Võlli keskpeatasandite valik Koormuste komponendid telgedel y ja z Kuna = 160 ning ka jooniselt on loetav: ja.. 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Arvestatud ei ole laagrite höördemomente 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy (1) Varda toereaktsioonid y telje sihis Leitakse (tegelikkuses joonisega võrreldes vastupidise märgiga)
Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Bernt Notke ,,Surmatants" autor, saksa maalikunstnik Hans Susi eesti soost noor õpilane, tõlkija, kes hakkas tõlkima piibliteksti eesti keelde, talle maksti selle eest. Suri katku 1549 a. Martin Luther algatas 1517a. Saksamaal usupuhastuse, kirjutas 95 teesi. 10. 1154 Tallinnat mainiti esimest korda Al-Idrisi maailmakaardil 1248 Taani kuningas andis Tallinnale Lübecki linnaõiguse 1535 esimene eestikeelne raamat- Wanradt- Koelli katekismus
Varizella zoster Jaak Timberg Stud med V Varicella zoster Kuulub herpesviiruste alagruppi Primaarinfektsioon tuulerõuged Sekundaarinfektsioon vöötohatis Üldisel kergekujuline infektsioon Täiskasvanutel tüsistusteks pneumoonia, hepatiit, nefriit, meningoentsefaliit Suremus lastel 2:100000 täiskasvanutel 30:100000 Riskigrupid Immunosupressioon Immuunpuudulikkus Raseduse I trimester 1% juhtudest võib põhjustada lastel kaasasündinud varicellasündroomi kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus Äärmiselt nakkav Haige nakkusohtlik 2 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbimist 9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglion...
• Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit
w 496 352 496 256 0 w 464 224 512 224 0 w 512 224 704 224 0 w 480 320 544 320 0 w 544 320 704 320 0 w 352 288 352 320 0 153 368 256 464 256 0 2 5.0 153 368 320 464 320 0 2 5.0 153 368 448 464 448 0 2 5.0 153 368 384 464 384 0 2 5.0 w 352 384 368 384 0 w 352 320 368 320 0 w 352 256 368 256 0 w 352 448 368 448 0 w 368 432 368 448 0 w 368 448 368 464 0 w 368 368 368 384 0 w 368 384 368 400 0 w 368 304 368 320 0 w 368 320 368 336 0 w 368 240 368 256 0 w 368 256 368 272 0 157 1152 320 1248 320 0 w 416 224 416 192 0 w 416 192 656 192 0 w 656 192 656 496 0 w 656 496 704 496 0
Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest
Kaubanduskeskuse peale ka siis, kui tal hoitakse püstolit meelekohal." Poteati sõnul kasutasid terroristid lennukeid relvadena, lisades, et võib-olla suutsid nad viia rivist välja ka sidesüsteemid, mida kasutatakse võimude hoiatamiseks. 11. septembri tagajärjed arvudes · 11 nädalat oli 11. septembrit uurinud komisjoni raport New York Timesi teabekirjanduse bestsellerite edetabeli tipus · 456 inimest on seoses USAs toimunud terrorirünnakutega kohtu alla antud · 1248 raamatut on avaldatud seoses Maailmakaubanduskeskusele toimunud rünnakutega · 1,35 miljonit USA sõjaväelast on osalenud Afganistani ja Iraagi sõdades alates 2001. aastast · 119 miljonit dollarit teenis Michael Moore'i Bushi valitsuse vastane film «Fahrenheit 9/11» piletite müügist, olles sellega edukaim dokumentaal läbi aegade · 150 miljoni dollari eest terroristide varasid on üle maailma külmutatud · 40 miljardit dollarit on pärast rünnakuid kaotanud lennufirmad
ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Varajaste elulugude järgi toodi ahvatluseks kohale isegi prostituut, kelle Thomas aga ära ajas. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Sinna jõudis ta tõenäoliselt 1244. aasta lõpus. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. 1248.aastal naasis ta koos Albertiga Kölni. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas
Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile · 1582 ja 1583 Jam Zapolski rahu ja Pljussa vaherahu lõpetavad Liivi sõja · 1600-1629 Poola-Rootsi sõda, lõpeb Altmargi vaherahuga, Eesti mandriosa läheb
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1...
Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. · 1241 - valmis Taani hindamisraamat. · 12411242 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire. · 1248 - Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus - raad - olemas. · 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja
13. sajandi alguses hõivasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindamise, mis tähendab Taani linna või linnust ning sellest on tulnud ka eesti keelne nimetus Tallinn (Talyna) mida on esmakordselt mainitud 1536. aastal. Nimetus Reval tuleb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 13461347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
