· Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni · Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile · 17 ja 18 saj elasid Eestis: eestlased, sakslased, rootslased, venelased · umbes 5% inimestest elas linnades Talupojad 17 saj · Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks · 1645 a. Kinnitas Eestimaa kindralkuberner Gustav Oxenstierna ametlikult sunnimaisuse ja pärisorjuse · 1668 aastal võeti samasisuline seadus vastu Liivimaal · 17 saj lõpus toimusid talupoegadeolukorras muutused viidi läbi reduktsioon · Reduktsioon: eramõisate riigistamine Reduktsiooni tulemusena: · kasvasid järsult riigi tulud · kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle (k.a. Eramõisate) · halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted
suurriigid jõhkrasse sõtta. 1555. aastal lõhestab usk Saksamaa. 1609. aastal alanud suur kokkupõrge protestantide ja katoliiklaste vahel Hispaania kuningast Carlos I valiti Saksa-Rooma keisriks. Vaherahu Ferdinant I ja Carlos I vahel lõppes. Saksamaa muutus sõjatallermaaks Taani ja Norra kuningas astus sõjaväljale Taani valitseja Cristian IV sai lüüa Sõjad Euroopas muutusid ühtseks ja seotuks Suur ususõda Rootsi kuningas Gustav II Adolf tapeti Rootsi väed võttis üle Axel Oxenstierna. Rootsiväge ootas allakäik Rootsi oli Euroopa üks suurimaid riike, kuid kaotas kõik. Rahuläbirääkimised põhjustasid kaose Rahuläbirääkimised põhjustasid kaose Saksamaad valitses kaos Inimesed otsisid abi kannibalismist Muudatused Martin Luther pani aluse Euroopale 8600 munka ja nunna jäid peavarjuta Usklikud vabanesid kohustustest häid tegusi teha Preestrid vabanesid tsölibaaditõotusest 1520-1649 Trükiti Ingismaal uue testamendi eksemplare
1658 ja katk 1657. aastal. 1659. aastaks arvatakse Eestis olevat veidi üle 350 000 inimese. Kuid näljaaeg mis oli 1695.-1697. aastail toimis jällegi laastavalt ning nn. Suur nälg hävitas 20% rahvastikust. Kui vaadata olukorda talurahva poole pealt, siis võib väita, et nende jaoks oli Rootsi aeg üsna kasulik. Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna, Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast.1668.a. avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitsei korralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle
1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus
Reduktsiooni tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei tähendanud mõisaomanikule mitte midagi muud kui seda, et ta pidi nüüdsest alates maksma renti Rootsi riigile, et saaks oma mõisas edasi elada. Mõisaomanikeks jäid enamasti ikkagi sakslased. Kui vaadata Rootsi tegevust talupoja silmade läbi, siis ma leian, et selline tegevus näitas eestlastele, et aadlike mõjuvõim enam ei maksagi siin maal nii palju, mis kindlasti julgustas neid. 1645. aastal fikseeris Gustav Oxenstierna sunnimaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Kuigi võib selline seadus tunduda ebameeldivana, siis tegelikult oli see talupoja jaoks uue elu algus, kuna mõisnike võim talupoegade üle vähenes märgatavalt. Põhjus oli selles, et vara, mis oli ennem mõisniku oma, oli nüüd Rootsi riigi oma, kes hakkas looma uut süsteemi. Rootsi leidis, et kroonumaadelt saadavaid sissetulekuid suurendada, tuleks talupoega vähem koormata, seega vähenesid talupoja
ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse välja kujundamine. Aadlike seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas meelepaha. Tekkis 2 kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati
Kaitses protestantismi Euroopas, pani aluse kõrgharidusele Rootsis, tunnistas aadlite huve. 9. Kolmekümneaastane sõda ja Skandinaavia Kolmekümneaastane sõda oli luterluse ja katoliikluse vaheline sõda. 1621. aastal toimus Rootsi ja Poola vahel võitlus Liivimaal. Inglismaa, Taani ja Rootsi olid Poola ja Saksamaa vastu. Rootsi vallutas Riiat, Liivimaa ja Visla jõe suudme. 10.Rootsi suurriigi aeg Trooni päris Gustav II Adolfi tütar Kristiina ja tema regendiks sai Axel Oxenstierna. 1643. aastal ründasid rootslased Taani ja hõivasid Skåne ja Hallandi maakonna. 1645. Aastal sai Rootsi endale Gotlandi, Hallandi, Saaremaa, Riia lahe ja Jämtlandi. Pärast sõja sai Rootsi domineeriva positsiooni Põhja-Euroopas. 11.Vestfaali rahu 1648. aastal sõlmiti Vestfaali rahu, millega lõppes kolmekümneaastane sõda. 12.Rootsi ja Liivi sõda Liivi sõja ajal toetas Erik XIV sakslasi, kes palusid tema abi Venemaa vastu selleks, et nad
1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus
Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi ning õiguse väiksete rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta
müüa. Peamiselt müüdi seda Rootsi. Seda ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid nad ära andma ja isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi natukene oma tarbeks, siis oli hästi. Suurema saagi puhul leiti alati mingi seadus, et talupoegadelt rohkem saaki saada. 1632. aastal 1. veebruaris kehtestatud seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi Eestis . 1645. aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse Põhja-Eestis. Nii kaotasidki talupojad Rootsi alal oma isikliku vabaduse. Rootsi võimud andsid isegi veel rohkem seadusi välja, et oleks kindel, et talurahvas oleks kindla võimu all. Talupoegadel keelati omavoliline lahkumine mõisnike juurest. Ta ei tohtinud osta maad, ega seda müüa, enne kui ta polnud mõisnikult loa saanud, pealegi võis mõisnik talupojalt iga kell maa ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ihunuhtlust
Talupoegade olukord Rootsi aja alguses. Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades, kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört. Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust. Talupojad tegid teotööd, mida nad nimetasid teoorjuseks. Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust.
Tekib seisuste esinduskogu Riigipäev, kuid selle ülesehitus ja volitused veel kujunevad. 1448. a. Kristofferi surres saab kuningaks Karl Knutsson. Kalmari unioon 1397-1521 Taanlased aga valivad kuningaks Oldenburgi hertsogi Christian I, kes oli suguluses kõigi Põhjamaade kuningakodadega. 1450. a. puhkeb Taani ja Rootsi vahel sõda. Mõlema maaa aadlikud võtavad vastu otsuse unioon taastada, kui üks kahest kuningast sureb. Kalmari unioon 1397-1521 1457. a. peapiiskop Johan Oxenstierna korraldab üllatusrünnaku Karl Knutssoni vastu, kes põgeneb Gdanskisse. Uueks Rootsi kuningaks kroonitakse Christian I. 1464. a. kukutati Christian I ja Karl Knutsson kutsuti tagasi. 1464. a. lõpul kuuluas Linklpingi piiskop KETTIL KARLSSON (VASA) end riigi eestseisjaks ning Karl Knutsson aeti jälle ära. Kalmari unioon 1397-1521 1465-1467. a. olid regentideks Oxenstierna ja Tott. 1467. a. suvel kroonitakse Karl Knutsson kolmandat kordaja jääb kuningaks kuni oma surmani 1470. a.
Altmargi vaherahu lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. Rootsi säilitas Liivimaa selle osa, mis jäi põhja poole Daugava jõge, (sealhulgas Eesti mandriosa) ning vaherahu kehtivuse ajaks ka vallutatud Preisi linnad Elbingi (praegu Elbląg), Braunsbergi (praegu Braniewo), Pillau (praegu Baltiisk) ja Memeli (praegu Klaipėda) koos nende ümbrusega. Viimastest sai hiljem Preisi kindralkubermang, mille eesotsas oli Axel Oxenstierna. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi. Rootsi sai tollivabaduse Taani väinades, välja arvatud Elbe toll, mida võeti Bremenisse saabunud laevadelt Bremeni peapiiskopi kasuks. Taani troonipärija Frederik III, Verdeni ja Bremeni
jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile
olnud. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast 1561. aastal Liivimaa vallutamist Poola poolt asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele. Liivimaa vallutamise järel Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi (valitses 1611-1632) ja kuninganna Kristiina (valitses 1632-1654) ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, kelle ülesandeks oli:
riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid
Lvov G. Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Mandela N. LAV I mustanahaline president Mao Zedong Hiina RV juht Markel G. Baltikumi valgustaja Masing O.W. marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õtähe Mussolini B. Itaalia diktaator Nehru J. I peaminister Indias Nikolai I Vene tsaar 19. saj. Nikolai II Vene keiser Nikolai II viimane Vene tsaar 20. saj. Nixon R. USA president 70 Oxenstierna A. Rootsi kantsler 17. saj. Paasikivi J.K. Soome president 50 Palusalu K. Eesti kuulsaim sportlane (maadleja) Peeter I Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Peron J.D. Argentiina dikaator Petain H.Ph. Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Peterson K.J. esimene Eesti soost luuletaja Pinochet A. Tsiili diktaator Poska J. Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu Päts K
· Korraline- teopäevad nädalas olid kindlaks määratud o Rakmetegu (härgadega) o Jalategu (inimene) · Abitegu (kiired hooajatööd, kui vaja. Enamasti saadeti lapsi, sulaseid 50% talurahvast oli pererahvas. 25% olid vabadikud ilma maata, tegid hooajalist palgatööd. 15% sulaseid ja teenijaid. 10% mõisateenijaid Rootsis pärisorjust polnud, talupojad olid vabad (võrdlus Eesti omadega). Eestis pärisorjus kujunes keskajal. Eesti kubermangus 1645 Oxenstierna uuendatud maakorraldus; Liivi kub- 1668/71 (võeti vastu/kehtis)- Totti maapolitsei korraldus. Talopoeg on sunnismaine ei tohi lahkuda. Talle kehtib mõisniku politsei ja kohtuvõim. Em kub teostas seda see kohtunik, kes oli ka adrakohtunik. Rootsi aja lõpp: Reduktsioon- riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes.
Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele, Liivimaa vallutamise järel aga Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused (staarostimõisad) Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi ja kuninganna Kristiina ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtud ja korrakaitse 3 Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende
maalappi ja käivad vastavalt vajadusele maal tööl. 10% - mõisa töölised Talurahvas oli eesti päritolu, mõisnikud aga valdavalt sakslased. (Kui oli ka rootslasi, siis nad üsna kiiresti saksastusid.) Rootsi talupojad: vabad. Eesti talupojad: sunnismaised, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule, mõisnikest sõltuvuses (pärisorjad). Eesti talupoegade positsioon on kirja pandud: 1. Eestimaa kubermangus 1645a. välja antud G. Oxenstierna uuendatud maakorraldusse. 2. Liivimaa kubermangus 1668 (anti välja)/71a. (hakkas kehtima) välja antud Claas Totti maapolitseikorraldusse. Need seadused ainult fikseerisid olemasoleva korra, mis tegelikult kehtisid juba varem. Reduktsioon - maade tagasi võtmine riigile. Rootsi oli välja (ära) andnud oma riigimaid, mistõttu hakkas riigile üha vähem raha laekuma. 1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta.
August Tugev pakkus Karl XII-le jälle läbirääkimisi. Karli kogenud nõuandjad soovitasid tal Poola kuningaga rahu sõlmida. Ent Karl jäi kangekaelseks ja nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi. Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla vahendajaks Karli ja Augusti vahel. Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler Bengt Gabrielsson Oxenstierna nägi võimalust, et Rootsi võiks olla Hispaania pärilussõjas vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väe kaugemale lõunasse Leetu. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedust talvekorterist ning marssis sisse Päris-Poolasse. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta. Enne kui Karl jätkas oma marssi Krakówi suunas, nõuti poolakatelt suurt kontributsiooni. Teel Krakówisse põrkus Karl Poola-Saksi väega. 9. juulil 1702 toimus Kielcest lõuna
anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla; neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegutsemises; ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega; ometi õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. Jacob Johan Hastfer oli Liivimaa kindralkuberner, murdis kohaliku aadli, tal õnnestus reduktsiooni läbiviimine. Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus 1645. aastal fikseeris pärisorjuse Põhja-Eestis. Liivimaa kindralkuberneri Clas Totti maapolitseikorraldus 1668.aastal toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Vakuraamat oli raamat, mis seati sisse redutseeritud mõisates, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu; koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Kreisifoogt riigi poolt määratud ametnik, kes täitis aadlikust sillakohtuniku
Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus. 1599 vabanes rootsi unioonist poolaga.Hakkas valitsema Karl IX,Kun.võim päritavaks ka naisliinil.tähtis osa Rootsi kuningriigi valitsemisel Riiinõukogul:juhti kantsler.Kutsuti kokku ka Riigipäev,esindas vaimulikkonda,aadlit,linnakodanikke,talupoegi.Rootsis puudus pärisorjus! talupolid isiklikult vabad.Gustav II Adolf(hindas väga teadust,haridust) suutis koostööle tmmata kõrgkigi aadlike,tugevdas kuningavõimu.Olulist osa etendas selles ka Oxenstierna,juhtis ka kuninganna Kristiini pärast Gustavi langemist Lützeni lahingus.Kunigavõim tugev.järsult Karl XI ajal(troonile 4a-na)Kehtestas kuninga absolutismi.riiginõuk.tähtsus vähenes,otsustas ainuisikuliselt kõiki riigiasju,järg võimul Karl XII jätkas seda. Haridus 17saj. Rootsi kuj.suurriigiks,kun võimutugev, tehti seal ka edusamme hairudses,eriti kõrgharid.vallas.Rootsi ainuke kürgkool:Uppsala ülik.oli hääbunud 16sajGustav Ii adolf määras Ups
Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi ning õiguse väiksete rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud 13 maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest
korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi ning õiguse väiksete rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta
Säilitamise-arvestamise üksuseks on arhiivifond. See on dokumentide kogum, mis on tekkinud ühe asutuse, organisatsiooni või üksikisiku tegevuse tulemusena. Eesti arhiivinduse eellugu. Varasemad arhiivid Eesti alal olid ordu ja linnade arhiivid. Varasemad ürikud Eesti arhiivides on pärit 13. sajandi esimesest poolest: Tallinna Linnaarhiivis aastast 1237, Eesti Ajalooarhiivis aastast 1240. Soodsalt mõjus arhiivide arengule Rootsi riigivõimuperiood. 1644. a Rootsi riigikantsler Axel Oxenstierna instruktsioon nägi ette arhiivide kohustusliku asutamise kõigis Rootsi riigi provintsides, s.h Eesti ja Liivimaal. Selle tulemusel tekkisid kubermanguarhiivid kui riigiasutuste ametkondlikud arhiivid (need ei ole veel arhiivid Riigi- või Maa-arhiivi tähenduses). Karl XI poolt läbiviidud mõisate reduktsiooniga kaasnenud sokiteraapia (kellel polnud mõisa omandiõiguse kohta piisavalt usaldusväärset dokumentaalset tõestust, pidi mõisa riigile
● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus; ○ Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus. ● Umbes 1000 mõisa; rukkikasvatus, mõisamaade laiendamine; ○ rakmetegu (mõisas käidi töö hobusega), jalategu, abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, loonusrent. ● Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem; ○ Tallinn suurim, Narva esiletõus.
erotiska motivet, den kaotiska kompositionen och det preciösa språket. Frihetstidens sista år- öppnare klimat, Riksdagen och kungen spelar mindre roll. Tillfällig tryckfrihet! Utile Dulci var ett framstående vittert och musikaliskt ordenssällskap i Stockholm. Sällskapet stiftades år 1766 till minne av Olof von Dalin, och hade sin sista sammankomst 1795. Namnet kommer från latinets "det nyttiga förenat med det nöjsamma", Johan Gabriel Oxenstierna Naturbeskrivande poesi- antikens förebild. Dagens stunder- olika versmått, delar av dagen och respektive atmosfär. Skördarne- episk lärodikt i 9 sånger, alexandrin. Pastorala stämningar, enkla människor, naturens lag, kärleken, herdetematik. Gustavianismen Den senare delen av 1700-talet präglades stilmässigt främst av klassicism och rokoko. Bellman, Kellgren och Lenngren var tre representativa författare under denna tid.
1617 sai Rootsi endale Ingerimaa; 1629 Rootsi sai Liivimaa ja Visla jõe suudme; 1630 sekkus Rootsi 30-aastasesse sõtta; 1631 Breitenfeldi lahingVõtab esmakordselt käigule kahurite liigutamise; 1632 Lützeni lahing; Gustav II Adolf Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks Korraldas Rootsi valitsemise ümber; pani aluse kõrgemale haridusele; Pärast kuninga surma 1632 valitses regendina Axel Oxenstierna; Regent valitses kuni kuninganna Kristina sai täisealiseks; Kuninganna Kristiina (16321654) 1645 rahuleping Taaniga 1648 Vestfaali rahu Soome 16.sajandil hakati kohustuslikus korras asustama seni inimtühjasid alasid; 1551 tõlkis Mikael Agricola Piibli soome keelde; 1550 rajati Helsingi linn; 15701595 Rootsi-Vene sõda Soome pärast ,,Pikk viha"; 1595 Täyssina rahumäärati kindlaks RootsiVene piir;
Kogu eestlaste maa oli läinud Rootsi riigile algas Rootsi aeg Eestis · TALURAHVA OLUKORD ROOTSI AJAL: Peale pidevaid sõdu oli rahvaarv katastroofiliselt kahanenud, 1620. aastatel hinnati talurahva arvu vähem kui 100 000-le (üle poole rahvastikust oli hävinud) Saaremaa elanikkond moodustas 1630. aastate lõpul umbes veerandi kõigist eestlastest (s.t. iga neljas eestlane oli saarlane) 1645. aastal fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis Koos mõisa põldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade koormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast 1680. aastal Liivi- ja Eestimaale laienenud reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes: * Algas maade põhjalik hindamine ja kaardistamine
Just oli alanud järjekord Rootsi- Taani sõda . Probleem veel sellega, et tema järglane oli tema vanem poeg Gustav II Adolf pm poleks veel täiselaisena valitsema saanud hakata, sest ta oli 16 aastane ( kohe 17), Rootsis valitsemislepingu järgi sai kuningas pooles osas valitsema hakata 18 aastaselt, täileikult 24 aastaselt. 1612 tehakse valitsemislepingus mõningad korrektiivid, kokku kutsutakse riigipäev. Initsiatiiv läheb paljuski Karl IX nõuniku Axel Oxemsterniaxel oxenstierna. Tema põhimissijoon oli sõjategevus. Tundis sõjategevuse vastu huvi, oli tugev strtaeeg ja asjatundija. Oxenstierna võtab enda kanda riigijuhtimise. Neil ei teki vastuolu,hiljem on ta riigikantsler( 1612) jääb tema kätte kuni 1654 aastani. Sõjategevus on Gustav II Adolfi eriala. Esmalt tahab lahendada sõda Taaniga. 1613 suudab sõlmida knäredis rahu, hakkab ette valmistama oma järgnevaid sõjakäike. Võitleb nii Venemaal kui ka Poolaga. Hakkab tasaoisi sõda Poolaga ette valmistama
See jääb kestma kuni 19.sajandi reformideni. Kui moodustatakse Liivimaa kubermang, siis hakatakse vaatama, millised alad võiksid sina kuuluda. 1629.aastal otsustatakse piir tõmmata Tartu kreisi järgi. Tallinn- Tartu mnt 100 km post, Tartu-Jõhvi, kus on Rannapungerja jõgi. Kreisid ei teosta tsiviilvõimu. 17.saj Narva liidetakse Ingerimaaga. 1629.aastaga moodustatakse Liivimaa kindlralkubermang. Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte (1629-1634). Eestimaa kuberner Erik Oxenstierna (1646-1652). Kubermanguvalitsuse otsused väljastati plakatitena. Plakateid on säilinud tohutult palju. Plakatid tuli teatavaks teha üle maa, seega tehti neid mitmeid versioone, et saata laiali. Kihelkonnakirikus loeti need ette. Korraldused olid kas rootsi või saksa keeles, mis tähendas, et pastor oli riigivõimu käepikendus ja hakkas selgitama, mis on korralduse mõte. Hilisemal ajal hakatakse plakateid välja andma eesti keeles. J(G)öran Sperling Ingerimaa kindralkuberner
- Põhjas konkurendiks Arhangeisk, lõunas Poola ja Kuramaa - Tallinna kaotus ja Narva tõus Narva õitseng 17. Saj II poolel · Transiitkaubandus ja garnison · Tõus algad Vene ülemvõimu ajal(1558-1581) · Ingerimaa kindralkubermangu pealinn, kus ainsana Baltikumis kehtis Rootsi linnaseadus · Ehitati kivist: 17 saj ,,baroki pärl" · Kantsler A. Oxenstierna kavandas Narva edutamist Rootsi riigi teiseks pealinnaks, kus kuningas viibid iga neljandal aastal ühe aasta(ei teostunud) Kirikuelu Rootsi ajal · Rootsis valitses range luteri usu purism ja teised religioonid keelatud · Eesmärgiks usulise kontrolli ja homogeensuse kehtestamine sõdadest kurnatud Eesti- ja LM-l, kus esialgu valitses veel usuline segadus ja korralagedus: - Paganluse(mh nõiaprotsessid) ja LM katoliikluse
Eestisse kutsuti talupoegi mujaltki, suuremateks tulijateks olid venelased, lätlased ja soomlased. Sisserändajad sulandusid üsna valutult eestlaste hulka. Eestlaste arv kasvas kiiresti ning enne Suurt Nälga (1695-7) elas Eestis u 400 000 inimest. 1695-1697 Suur nälg, suri u 75 000 inimest Talurahva olukord pärisorjus ja sunnismaisus 1645.aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus talupojad on mõisnike omandid. 1668 Liivimaal Totti maapolitseikorraldus Rakmetegu- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl. Jalategu- 1 mees talust mõisas tööl peamiselt kevadel ja suvel. Abitegu- mõisa abistamine kiiretel hooajatöödel (sõnnikuvedu, ehitustööd, rehepeks). Mõisavoor- talvine viljavedu Tallinna, Pärnu või Riia sadamatesse. Loonusrent- ehk andamid talu saagist (vili, liha, puud, mesi jne).
tavaliselt rendile endistele omanikele. Maksid rootsile rendi masku. Johan reinhold patkul maa nõunik kes tõusis reduktsiooni ajal liivimaa aadli juhiks. 1694 andis stokholmis mässu õhutamise pärast kohtusse. Mõisteti surma kuid põgenes välismaale ja tegutses elulõpuni rootsi võimu õõnestamisega. Talurahva olukord. Erinevalt rootsi talupoegadest kes olid vabad ja isegist riigipäeval esindatud. Säilis eestis sunnismaisus. 1645 kinnitas eestimaa kuberner. Gustav oxenstierna põhja eesti pärisorjuse.mõisniku maale elama asunud vaba talupoeg. Muutus pärisorjaks. Kui oli sinna oma kodu rajanud. Tegi samma liivimaa kuberner.pärisorjade järeltulijad on ja jäävad orjadeks. Koormiste suurus olenes mõisniku suvast. Talupoegade üldine olukord muutus raskemaks. Sammas riigi mõisate talupojad allusid otse rootsi kuningale. Nendes mõisates tehti vaku raamatud, kus olid kirjas kõik talupoegade kohustused. Maad ja talud hinnati ja maksud
a katk jms) ja 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 tuhande inimese Karl IX talurahva poliitika: tahtis kaotada pärisorjust, aga see jäi elluviimata (vt õpik lk 103) kuna rahvaarv oli sõdade käigus vähenenud, kasvas teokoormiste hulk talurahva olukord aadlivõimu ajal: läänistamiste tõttu vähenes riigimaade osa ja talurahva olukord halvenes veelgi aadli õigused kinnitati seadusega Eestimaal 1645. a kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis Liivimaal avaldas 1671. a Liivimaa kuberner Clas Totti maapolitseikorralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit mõisate arv kasvas üle tuhande koos sellega kasvasid teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku suvast mõisate külvipinda suurendati talumaade arvel ja talupõldude osa langes poole võrra põlluharimisviisid jäid endiseks
annaabi.ee 
