Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat
• 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis
1. 23. aprill 1343 – Mässajad tapsid sasklastest aadlikke ja põletasid mõisu ning see järel läksid Tallinna linnust piirama. 4. mai – Toimusid läbirääkimised piiskop Olavi, ordu esindajate ja Harju ülestõusnute vahel. 11. mai – Ordu sõjajõud võitsid Kämbla ja Kanavere lahingud. 14. mai – Ordu sõjajõud võitis Sõjamäe lahingu. 2. Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa eestlased vs Taani ja Liivi ordu ülemvõim. Eestlased tahtsid rohkem vabadust, neilt võeti ära aina rohkem õigusi ja anti juurde aina rohkem koormisi ning muid kohustusi, nende vabadust piirati. 3. Harjumaal, Läänemaal, Saaremal. 4. Hermann von Wartberge ladinakeelne kroonika 1370. aastatest ja Johann
· Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks. Ülikute järeltulijad
Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Nagu varem räägitud jäid Soome abiväed Tallinna hiljaks ja eestlased said 14. mail Sõjamäe lahingus orduvägedelt hävitava kaotuse. 18. mail saabus Viiburi foogt Tallina, aga kuuldes eestlaste kaotused pöördus ta tagasi soome. 26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24
kokkupõrke provotseerinud, mispeale sakslased neljale eestlaste kuningale ja nende kolmele sõjasulasele hulgakesi kallale tungisid ja nad kõik surnuks raiusid. Peale eestlaste kuningate mõrvamist asus suur orduvägi Burchard von Dreilebeni juhtimisel Paidest Tallinna poole teele. Turu ja Viiburi foogtide abivägesid ootavad eestlased kasutasid viivitust väesalkade saatmiseks orduga tõkestuslahingute pidamiseks. Järgnesid Kämbla lahing, Kanavere lahing ja Sõjamäe lahing. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. Ülestõus saartel 1343, päev enne jaagupipäeva, kordusid jüriöö sündmused saartel, kui korraga tõusid võõrvõimu vastu üles osaliselt Saare-Lääne piiskopkonnale ja osaliselt Liivi ordule kuuluvad Saaremaa ja Muhumaa. Kaks aastat iseseisvad olnud saarlaste tingimusliku alistumisega 1345
Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes. Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas tallinna. Lüüasaamispõhjused: Teistel sõjaline ülekaal, oma riik puudus, maakonnad ei võidelnud ühiselt, vähene abi. 4) Jüriöö ülestõus aeg: 23.aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist + võideldi raskete koormiste vastu. Juhid: 4 kuningat, Vesse. Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal. Talupojad kaotasid. Tagajärjed: talupojad pidid ehitama Maasilinna kindluse. Koormised tõsteti raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad võimekust mõõdeti adramaades, üksjalad nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga. Sulased ja
Eestlased valmistusid ülestõusuks põhjalikult ja suutsid hoida saladust. Ülestõus algas 23. Aprill 1343, harjumaal, mis peagi vabastati võõrvõimust. Kõik mõisad pannakse põlema. Eestlased said aru, et kohalikust jõust ei piisa, palusid abi. Foogt lubas abi. Eestlased piirasid Haapsalut. 1343 Eesti 4 kuningat koos kolme sõja sulasega kohtusid Paides liivioodumeistri ja teiste tähtsate. Eesti kuningad tapeti. Juhtide kaotus vähendas eestlaste võitlus võimet. Lahingutes Kanavere küla lähedal ja sõjamäe kõrgendikul said eestlased lüüa. Tallinna alla tulnud Rootsi väed taandusid nähes, et nende abist pole enam kasu. 24 juuli 1343 puhkes saaremaal ülestõus. Liiviordud said abivägesid Saksamaalt. Kõigepealt alistati harjumaa. Saaremaa alistus lõplikult 1345. Jüriöö ülestõus: · Haaras 1/3 eestist · Rahutused olid ka mujal eestis · Ülestõusid liivlased · Eestlasi tunnistati rahvuvaheliselt
Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj Peale ülestõusu arvestati talupoegade õigustega palju vähem. Haagi-ehk adrakohtunikud
ikaldus ja nälg, Taani kuninga soov Põhja-Eesti maha müüa, mälestused muistsest priiusest. Sündmused: 23. aprill 1343, Saha kabel(Pandi põlema) Tallinna lähedal, eestlaste edu ootamatus, Padise kloostri vallutamine, ühtne tegevusplaan neli kuningat, 10000-line sõjavägi Tallinna all, Pööre ülestõusus- Liivi Ordu kaasamine, 4. mai 1343 läbirääkimised Paides eestlaste väepealike tapmine, Kanavere lahing, 14. mai 1343 lahing Tallinna lähedal , Põhja-Eesti valdused Liivi Ordu kaitse alla, 24. juuli 1343 ülestõus Saaremaal Pöide ordulinnus kividega surnuksviskamine, uus ülestõus Harjumaal, 1344 talv teine sõjakäik Saaremaale. Tagajärg: 1346 Taani müüs valdused ordule. 5. Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu. Eestimaa Hertsogkond läks Saksa Ordu alla, Tartu Peapiiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. 6
väljaandjad. Träälid e orjad-sõjavang, võlgnik, surmamõistetu; Adratalupojad- maksma andameid+ kandma teokoormisi; Sulased, teenjatüdrukud; Üksajalad- uute maade ülesharijad, koormised olid adratalupoegadest väiksemad; Vabatalupoeg-koormisest vabaks ostnud; Maavabad- vabastatud koormistest, kohustus kanda sõjaväeteenistust, oma maa harimine Jüriöö ülestõus 1343-1345: Harju: Vallutati mõisad, Padise kloostri valluamine; Kanavere lahing lõppes eestlaste taganemisega Sõjamäele, kus nad kaotasid. Saare: Pöide ordulinnus- 8p kestnud piiramise järel alistusid selles olijad nind kui nad linnusest väja läksid visati nad kividega surnuks; 1344- tungisid Ordu väed Saarde, rünnates Karja linnust, vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles, Saaremaa sai vabaks ordu lahkumisega, 1345- sõlmiti rahu: saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima.
population of Northern and Western Estonia against rulers of foreign (mainly German) origin. · On St. George's Night (April 23) 1343, Estonians in Harria started a large uprising. They renounced Christianity, and killed mercilessly everybody with German ancestry · Insurgents elected their own leaders who were called "kings" in German chronicles. · On May 14th, the leaderless insurgents of Harria lost the battle of Kanavere against the Order troops. · The rebellion on the island of Oesel lasted two years Estonian Declaration of Independence · Estonian Declaration of Independence, also known as the Manifesto to the Peoples of Estonia is the founding act of the Republic of Estonia from 1918. It is celebrated on 24 February, the National Day or Independence Day of Estonia. · The declaration was drafted by the Salvation Committee of
Viimased said lüüa. Taani jäi oma siinsetest aladest ilma. Tüli suudeti lahendada aga alles 1238.a. Taani ja Liivi ordu vahel sõlmiti Stensby leping. Taani sai tagasi Tallinna, Viru-ja Harjumaa. 5. a) Padise-Padise klooster vallutati eestlaste poolt. Sealsed 28 munka tapeti. b) Tallinn- Tallinna alla kogunes 10 000 eestlast, kes kõik soovisid linna vallutada c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7
Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust kogu Harjumaa (v.a. Tallinn). Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole abipalvetele vastas ordumeister Burchard von Dreilebenile Eestlased soostusid läbirääkimistega Paides 1343 4.mai. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, milles eestalste esindus tapeti. Ordu pealetung. Lahing Kanavere küla lähedal eestlased põgenesid soo peale ja lühikese ajaga langes neist 3000. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit. 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõvõimu peamist tugipunkti Pöide ordulinnust. 8 päeva piiramise järel alistuti ja neil jubati linnusest vabalt lahkuda. Kui nad linnusest väljusid, loobiti nad kividega surnuks. 1344 rünnati hästi kindlustastud Karjalat. 1345 algul koondas Liivi ordu väed lõplikuks löögiks. Kokkuvõte. 1343.a
Liivi ordule. selle tugipunkt oli Paide ordulinnus, valitsed Järva foogt. Teatati ordumestrile Burchard von Dreilebenile, oli pihkva piiril, kasutas võimalust. *paides läbirääkimised 1343. 4.mail, eestlaste 4 kuningat+3sõjasulast. Taani huve kaitses Tlna pskp. viibis kohal kroonik Bartholomäus Hoeneke, edastas nähtut, õigustas ordu käitumist. eestlaste esindus tapeti. halvas võitlusvõimet. *ordu pealetung - algas liikumine Tlna suunas. rünnati edutult sakslasi. Suurem lahing Kanavere külas rabas Kose kihelkonnas. ordumeeste võit, eestlasi suri palju. Tee tlna suunas oli vaba. Mõigu külas peeti nõu. surnu tõusis. *18.19 mail jõudsid laevadega Tlna Rootsi väed Turu ja Viiburi foogtide juhtimisel. sündmused olid arenenud loodetust kiiremin, abiväed pöördusid tagasi. *mai lõpuks tungisid 5000 meest pihkva väest Tartu piiskopkonda kuni otepääni. Sakslastel tuli oma väed lõuna-eestisse konndada. varsti pöördusid tagasi, eestlased said aga vabamad käed
2) Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja tapeti 28 munka. 3) Kogu Harjumaa vabastati võõrvõimust, va. Tallinna linn. 4) Peale kloostri hävitamist taandusid ülestõusnud ja valisid neli juhti, keda nimetati kuningateks. Ühine vägi- 10000 meest kogunesid Tallinna alla, hinnates oma võimalusi otsustati abi paluda ka Turu foogilt. Vahepeal oli puhkenud õlestõus ka Läänemaal. 5) Neli kuningat Paides, läbirääkimised Ordumeistriga. 4 kuningat tapetaks. 6) Kanavere lahing Eestlased kaotasid, Sõjamäe lahing 7) Abivägi jäi hiljaks, Turu foogtilt polnud abi, ei andnud abi. 8) Pöide võitlused, Võitlused Saaremaal, Saare kuningas Vesse, tapeti väga julmalt. 8. Ülestõus sai lüüa. Peale ülestõusu müüs Taani kuningas valdused Liivi ordule. Vaimuelu keskajal *1525 trükiti esimene eestikeelne raamat (pole kahjuks säilinud, aga on tõestatud, et oli olemas)
konflikti iseloom: tegemist oli muistse vabadusvõitluse viimase vaatusega, sest kunagi prii rahvas tegi viimase katse oma vabadus tagasi saada seda tõestab nii maakondade-vaheline koostöö kui ka rahvusvaheline toetus Rootsist ja Venemaalt konflikti kronoloogia: 1343. 23. arpillil algas ülestõus Harjumaalt (Padise kloostri vallutamine) 4. mail toimusid Paides läbirääkimised orduga, mille käigus tapeti eestlaste kuningad 11. mai Kanavere lahing 14. mail lahing Tallinna all 24. juuli saarlased piiravad Pöide ordulinnust 1344. veebruaris vallutavad Saksa väed Karja linnuse, kuid pöörduvad kevadel mandrile tagasi 1345. pöördusid Saksa väed tagasi ja alistasid Saaremaa lõplikult Jüriöö ülestõus olimaha surutud. tulemused: jõudis lõpule Eesti ala alistamine hakkas kujunema pärisorjuslik kord 1396. Liivi ordu sõjakäik Tartu piiskopkonna vastu 1480. Ordu ründab Pihkvat, ei valluta 1481
ordumeister + hulk tähtsaid ametiisikuid. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada, tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti. Eestlaste võitlusvaim langes. · Läbirääkimiste ajal asus osa ülestõusnute väest Harjumaakonna lõunapiiri lähistel. Pele seda kui orduoli Paides ridu koondanud, algas liikumine Tallinna suunas. Kokkupõrked ei jäänud tulemata. Suurem lahing toimus Kanavere küla lähedases rabas, eestlased kaotasid. Ordu hävitas ka eestlaste rahva Tallinna all. Abiväed Rootsist jäid hiljaks ning läksid koju tagasi. · Abi palutati ka venelastelt. Mai lõpus tungisid 5000-meheline Pihkva vägi Tartu piiskopkonda kuni Otepääni. Sakslastel tuli nüüd oma väed koondada Lõuna-Eestisse. Kuni pihkvalased tagasi pöörasid, olid eestlased saanud siiski korraks vabad käed. Saarlaste ülestõus. 24
ilmasõjast. Kõik see kokku pidi toetama ametlikku, saksavaenulikku ideoloogiat ja looma müüti, et võitluse, mis eesti talupoegadel 14. sajandil luhtus, viisid võiduka lõpuni nõukogude väed. Tasujad: jüriöö 1343–1345. filmitekst 1 Jüriöö ülestõusu hinnati nõukogude ajal ajaloosündmusena oluliseks. Sündmuse mälestuskivi püsti- tati mitte ainult Paidesse, vaid ka Kanavere lahinguväljale. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal andis aga võimaluse viia lõpuni Pätsu ajal kavandatu. Tallinna Jüriöö pargi ja monumendi rajamisel on järgitud algsele kavandile omast 1930. aastate totalitaarset esteetikat. Jüriöö sündmused elavad edasi ka rollimängudes ja lauludes ning neisse suhtumine on muutunud vabamaks ja mängulisemaks. Alates 2013. aastast tähistatakse Eestis jüripäeval, 23. aprillil, veteranide päeva. Selle sümboliks on
Ülestõusnute jõud tugevad vastupanu võis anda vaid Liivi ordu, kelle poole pöördusid nii Harjumaa kui Läänemaa sakslased. Liivi ordu põhjapoolseimaks tugipunktiks oli Paide ordulinnus, kus valitses Järva foogt. Sinna pagesid, kes pääsesid. Liivi ordumeister Dreileben oli parajasti ordu vägedega Pihkva piiril sõjas venelaste vastu, pöördus kohe tagasi ja kutsus 4. mail eesti kuningad Paidesse läbirääkimistele. Kuningad tapeti. Orduväed liikusid Tallinna poole. Kanavere küla lähedal rabas toimunud lahingus orduväed jäid peale. Uues lahing 7 km Tallinnast Sõjamäel eestlased said siin lüüa, kuid malevat täielikult hävitada ei suudetud. Ordumeister võttis Tallinna all vastu Taani kuninga esindaja, kel ei jäänud muud üle kui anda end ordu kaitse alla. Harju-Viru asehalduriks nimetati Goswin von herike. 18.- 19. mail jõudisd kohale Rootsi väed kuid hilja. 24. juulil 1343 algas ülestõus Saaremaal
1315 ikaldus ja nälg, Taani kuninga soov Põhja-Eesti maha müüa, mälestused muistsest priiusest. Sündmused: 23. aprill 1343, Saha kabel(Pandi põlema) Tallinna lähedal, eestlaste edu ootamatus, Padise kloostri vallutamine, ühtne tegevusplaan neli kuningat, 10000-line sõjavägi Tallinna all, Pööre ülestõusus- Liivi Ordu kaasamine, 4. mai 1343 läbirääkimised Paides eestlaste väepealike tapmine, Kanavere lahing, 14. mai 1343 lahing Tallinna lähedal , Põhja-Eesti valdused Liivi Ordu kaitse alla, 24. juuli 1343 ülestõus Saaremaal Pöide ordulinnus kividega surnuksviskamine, uus ülestõus Harjumaal, 1344 talv teine sõjakäik Saaremaale. Tagajärg: 1346 Taani müüs valdused ordule. 5. Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu. Eestimaa Hertsogkond läks Saksa Ordu alla, Tartu Peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 6
kohtumisele Paidesse. Kuna eestlasedki vajasid aega, et abivägi jõuaks Turust kohale, olid nad nõus minema kohtumisele, lootes nähtavasti keskajal levinud saadikute turbeõiguse austamisele. · 1343.a. 4. mail kohtumine Paide ordulinnuses, Eesti poolelt 4 kuningat (pigem siiski vanemad) ja 3 sõjasulast, vastaspoolelt ordumeister ja hulk tähtsamaid ametnikke. Eestlaste esindus tapeti relvakokkupõrke käigus. Ordu pealetung: · Lahing Kanavere küla juures rabas, ordu saavutas suurtest kaotustest hoolimata ülekaalu, sellega oli tee Tallinnani vaba. · 7 kilomeetri kaugusel Tallinnast Sõjamäel olid eestlase uuesti kogunenud, eestlased püüdsid taanduda soisele pinnasele, kui see ei aidanud, hukkus 3000 meest · Ordu asus Tallinna lähedale laagrisse, sündmustes hirmutatud taanlased andsid linna kaitsmise neile üle.
Üle Harju löödi sakslasi maha, Padise klooster hävitati, mungad tapeti. Ka Tallinnat asuti suht suure väega (kroonikud: umbes 10 000, milles aga võib kahelda) blokeerima. Aga asjast sai peagi teada ka ordu, kes parajasti Pihkvaga sõjas. Om kiirustas Paidesse, kus tulid tema ja eestlaste kuningate-saadikute vahelised läbirääkimised. Pärast tüli tekkimist löödi eestlased maha. Asunud veel mõne aja paigal, koondas om väed ning liikus Harjusse. Seal lõi ta eestlasi Kanavere ja Sõjamäe lahingus ning surus mai keskpaigaks ülestõusu niimoodi maha. Mõned päevad hiljem kohale jõudnud Soome foogtidel polnud enam midagi teha, nad pidid koju tagasi minema. Aga see polnud siiski veel kõik! Ülestõus oli puhkenud ka Läänemaal, kus piirati Haapsalut. Kuid ka selle surus ordu peagi maha. Ent juulis algas ülestõus ka Saaremaal ning seal löödi sakslased peagi puruks. Siin olid ka eestlased reetlikud: Pöide linnusest välja tulnud sakslased tapeti
Kuna eestlasedki vajasid aega, et abivägi jõuaks Turust kohale, olid nad nõus minema kohtumisele, lootes nähtavasti keskajal levinud saadikute turbeõiguse austamisele. · 1343.a. 4. mail kohtumine Paide ordulinnuses, Eesti poolelt 4 kuningat (pigem siiski vanemad) ja 3 sõjasulast, vastaspoolelt ordumeister ja hulk tähtsamaid ametnikke. Eestlaste esindus tapeti relvakokkupõrke käigus. Ordu pealetung: · Lahing Kanavere küla juures rabas, ordu saavutas suurtest kaotustest hoolimata ülekaalu, sellega oli tee Tallinnani vaba. · 7 kilomeetri kaugusel Tallinnast Sõjamäel olid eestlase uuesti kogunenud, eestlased püüdsid taanduda soisele pinnasele, kui see ei aidanud, hukkus 3000 meest · Ordu asus Tallinna lähedale laagrisse, sündmustes hirmutatud taanlased andsid linna kaitsmise neile üle.
põllumajandusaastasse taheti astuda vabana. Burchard v. Dreileben Liivi ordu ordumeister.Bartholomäus Hoeneke kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Padise kloostri vallutamine eestlaste poolt oli väga tähelepandav sõjaline saavutus. Paides toimusid läbirääkimised eestlaste juhtide ja ordu tähtsamate isikutega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskinud saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, selles tapeti eestlaste esindus. Kanavere küla lähedal toimus suur lahing, mille võitis ordu. Sõjamäe kõrgendikul toimus lahing, mille ordu võitis ülekaalukalt, eestlaste malev sai väga tugevasti lüüa. Pöide ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid. Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli
- Vallutati ja põletati Padise klooster Ülestõusu jätk: · Harjumaa vabastati, v.a Tallinn · Koondumine ja kuningate valimine · Järgnes Tallinna ulatuslik piiramine · Abipalve saadeti Turu foogtile ja Pihkvasse · Ülestõusu jõudmine Läänemaale · Sarnane tegevus Põhja-Eestile · Orduväe naasmine ja läbirääkimised Paides 04.05 · Kas osavalt valitud lõks või kogemata tapmine? · Eestlaste kuningad tapeti · Ülestõusu lagunemine · Kanavere lahing ordu sai initsiatiivi · Tallinna piiravate jõudude ründamine Sõjamäel · Ülestõusu maha surumine Läänemaal · Abi jõudis kohale liiga hilja · 18.05 jõudis Rootsi laevastik Tallinna alla · Mai lõpul rüüstasid Pihkva väed Tartu piiskopkonda Lõpp ja tagajärjed: · Ülestõus Saaremaal · Pöide piiramine ja alistamine · Ordu I vasturetk 1344 aasta talvel · Vallutati Karja linnus · Ordu II vasturetk 1345 aasta talvel
Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised kogu saksa elanikkond lootis üksmeelselt Liivi ordu abile. Oli avanenud võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse, esinedes kõigi sakslaste kaitsjana. 1343. a. 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses tulid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Taani huve kaitses Tallinna piiskop. Ordu pealetung kahel korral rünnati sakslasi nende peatumisel Kämbla külas, aga edutult. Siis toimus suurem lahing Kanavere küla lähedases rabas, kus ordumehed saavutasid ülekaalu. Kuigi eelnevatel läbirääkimistel polnud eestlased nõus alistuma, nõudsid ordu sõjamehed oma sõprade ja sugulaste tapjate karistamist. Eestlased hakkasid kohe soo peale põgenema, aga see ei aidanud, lühikese ajaga langes neid 3000. Eestlaste malev ei hävinud siiski täielikult. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Saarlaste olukord oli vabam kui mandrieestlastel
ning kroonik Bartholomäus Hoeneke Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja ordumeister käskis eestlased vangistada Tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti Juhtidest ilmajäämine halvas tunduvalt eestlaste võitlusvõimet 3. Ordu pealetung: Ordu väed hakkasid Paidest Tallinna poole liikuma Teel toimusid ordu vägedel eestlastega mitmed kokkupõrked, suurim neist Kanavere küla lähedases rabas, milles võidu saavutasid sakslased 14. mail jõudis orduvägi umbes seitsme kilomeetri kaugusele Tallinnast Kuigi eelnevalt peetud läbirääkimistel olid eestlased nõustunud alistumisega, nõudsid ordurüütlid karistust oma sõprade ja sugulaste tapmise eest Algas lahing ordurüütlite ja eestlaste vahel, mille võitsid ülekaalukalt sakslased
1340 Tallinna raekoja esmamaining ürikuis. 1342 Vastseliina linnuse ehitamine. Jüriöö ülestõus (1343–45) 1343, 23. Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, aprill sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine. u 25. aprill Läänemaa ülestõusu algus. 4.mai Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides. Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud 11.mai orduväe vahel. 14.mai Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine. 18.mai Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi. 26.mai Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda. 24.juuli Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine. aasta lõpp Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama. 1344,
Sündmuste käik 23. aprill 1343 ülestõusu algus Harjumaal (23.04.1343) + Ülestõus Läänemaal 4. mai kohtumine Paides + Liivi ordumeister kutsus 4 kuningat, kohale läksid saadikud + Ordumeister ei lubanud saadikuid Paidest välja enne, kui meister on tagasi ,,eestlasi tuleb karistada" Tapetakse eestlaste juhid (7) 11. mai Kanavere lahing 14. mai Sõjamäe lahing Mõlemas saadakse lüüa 19.august jõuavad rootslased Tallinna, kuuldes, et on lüüa saadud, minnakse tagasi 24. juuli ülestõus Saaremaal + 1344 sakslaste vägi Saaremaal, juht Vesse tapetakse Ilmastiku olude tõttu sakslased siiski lahkuvad taas + 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine
Kuningad nõustusid, sest lootsid enne abivägede saabumist aega võita. Kohtumine Paide ordulinnuses toimus 04.mail 1343.a Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja saadikud kästi vangistada. Puhkes võitlus, mille käigus tapeti nii eestlaste kuningad kui ka nendega kaasas olnud 3 sõjasulast. See samm halvendas oluliselt eestlaste võitlusvõimet. Peale Paide sündmusi hakkas orduvägi liikuma Tallinna suunas. Esimese raske kaotuse said eestlased Kanavere lahingus. Mai keskel purustati eestlased teistkordselt Tallinna all. Mõni päev hiljem jõudis kohale Turu foogt koos lubatud abivägedega, kuid aidata polnud enam kedagi. SAARLASTE ÜLESTÕUS. ORDU LÕPLIK VÕIT. 24. juulil 1343 puhkes ülestõus Saaremaal. Sealgi tapeti sakslasi ning vallutati tugev Pöide ordulinnus. Linnuses leiduvad sakslased loobiti väljumisel kividega surnuks. Saarlaste mäss innustas harjumaalasi
21241 6700226-1Kanarbiku 58.16169624.815368 21241 Saarde vald 21958 6700225-1Kanarbiku 58.16142824.815210 21958 Saarde vald 29428 4400222-1Kanarbiku 59.33709827.299396 29428 Kohtla-Järve linn 29429 4400221-1Kanarbiku 59.33723327.298885 29429 Kohtla-Järve linn 30902 6500119-1Kanassaare58.07094927.273468 30902 Mooste vald 31464 6500120-1Kanassaare58.07112327.273386 31464 Mooste vald 135141 22359-1 Kanavere 59.17180625.05825 135141 Kose vald 135140 22358-1 Kanavere 59.17186125.058444 135140 Kose vald 30411 4900149-1Kanavere 58.68321926.076596 30411 Põltsamaa vald 30412 4900150-1Kanavere 58.68307426.076639 30412 Põltsamaa vald 25808 5100182-1Kandelini 58.90590225.451214 25808 Väätsa vald 33605 5100183-1Kandelini 58.90660025.449820 33605 Väätsa vald 24852 7800206-1Kandiküla 58.37938126.669865 24852 Tähtvere vald
annaabi.ee 
