Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas. Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, KeskEestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala, piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju, LääneViru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Raplamaaga. Maakonnakeskusest Paidest on enamvähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km). Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km). Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks. LOODUS Järvamaal vahelduvad Pandivere kõrgustiku lainjad tasandikud, mida muudavad
Paide. Natuke Paidest. Paide asub Kesk-Eestis. Pide teine nimi on Eestimaa Süda. Paide o n väga rikka ja kaugele ulatuva ajalooga. Paide ajalugu saab oma juured juba 1265. aastal, mil ordumeister Konrad von Mandern asus Paidesse uhket ordulinnust ehitama. Sellest
Andmebaasid ja geoinfosüsteemid 1. Aeg Sihtkoht Maksumu Firma s 16.02.2018 - Kanaari saared 719,00 EUR Novatours 23.02 02.03.2018 Araabia 574,00 EUR GoTravel 09.03 Ühendemiraadid 01.03.2018 Egiptus 500,00 EUR GoTravel 08.03 24.04.2018 Portugal 749,00 EUR GoTravel 01.05 04.03.2018 India 749,00 EUR GoTravel 11.03 2. Minu nimega inimesi on Eestis väiksem kui viis. Sama eesnimi on 19 inimesel ja sama perekonnanimi 426 inimesel. 3. Minu isikuga pole seotud ühtegi dokumenti. 4. Sõber elab Kristiine linnaosas. 5. Jõgeva Lai tn 4 postiindeks on 48306. 6. Lõuna-Korea rahaühik on vonn. 1 EUR = 1486.7700 vonni. 300 euro eest saaks ümmarguselt 446 100 vonni. Eurexis ja Tavidis saab vahetada seda raha. 7. Peab ette panem...
Eesti Maanteemuusem Eesti Maanteemuuseum asub kunagise TartuVõru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km, Põlvast 12 km ja Paidest u160km kaugusel. Postijaama peahoone esimesel korrusel tutvustatakse teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Seal saab jälgida Eestimaa teedevõrgu kujunemist ja vaadata vanu teedekaarte, istuda postitõllas ning kuulata möödunud aegade reisikirju, vaadata Eesti Vabariigi aegseid teeehitust ja korrashoidu kajastavaid kroonikakaadreid ning palju muud huvitavat.
Suured võimalused alustustasud eduks Pole tegutsemis- Koolitused vabadust Abi äri püsti Frantsiisilepingul panekul tähtaeg Turundustegevuse Otsused tuleb toetamine kooskõlastada frantsiisiandjaga FRANTSIIS ETTEVÕTTED Subway- tegutseb aastast 1965. 42 230 partnerit McDonalds- tegutseb aastast 1955, 36 290 partnerit Pizzakiosk- sai alguse 2003. aastal Paidest. 25 ettevõtet TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS Põld,P.(s.a). Frantsiisiettevõte. Kasutamise kuupäev: 27.10.2015, allikas: http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/frantsiisiettevte.html Frantsiisi mõiste ja olemus.(2009). R Assets OÜ. Kasutamise kuupäev: 27.10.2015, allikas: http://www.firmaturg.ee/?page:item,3 Frantsiis.(s.a). MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. Kasutamise kuupäev: 27.10.2015, allikas: http://eitk
Paide Ühisgümnaasium Paide Sookure Lasteaed Paide Gümnaasium PAIde Lasteaed Paide Täiskasvanute Keskkool LIPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VAPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PILTE PAIDEST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AITÄH, ET KUULASITE! ALLLIKAD www.puhkaeestis.ee www.wikipedia.org www.paidekultuurikeskus.ee www.paide.ee www.paidegymn.ee
Muusikaelu linnades 19.saj II poolel Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’.
ulatuv müüridega piiratud eelkaitse, püssirohutorn, neli bastioni ja muldvallid Paide Jüriöö ülestõusu ajal Eestlased saatsid ülestõusu ajal Paidesse oma neli kuningat ordumeistriga nõu pidama, kuid nood taheti seal vangistada. Kui eestlased enda eest välja astusid,raiuti nad tükkideks. Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV enese juhtimisel Paide 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ning Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Priit Raudkivi `'Keskaeg'' 2004 aasta, lk 114- 121
surema". Ordumeister kuulutas sellise "mõrtsukateo" karistuse vääriliseks ja ei lubanud kuningatel lahkuda. Väidetavalt olid eestlased Paide linnuse lahtises käigus kokkupõrke provotseerinud, mispeale sakslased neljale eestlaste kuningale ja nende kolmele sõjasulasele hulgakesi kallale tungisid ja nad kõik surnuks raiusid. Peale eestlaste kuningate mõrvamist asus suur orduvägi Burchard von Dreilebeni juhtimisel Paidest Tallinna poole teele. Turu ja Viiburi foogtide abivägesid ootavad eestlased kasutasid viivitust väesalkade saatmiseks orduga tõkestuslahingute pidamiseks. Järgnesid Kämbla lahing, Kanavere lahing ja Sõjamäe lahing. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. Ülestõus saartel 1343, päev enne jaagupipäeva, kordusid jüriöö sündmused saartel, kui korraga tõusid võõrvõimu vastu üles osaliselt
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi
1940. ja 1944. a. keelustas nõukogude okupatsioon enamiku kiriku tegevusvaldkondi, kiriku varad võõrandati, algasid repressioonid. Siiski püsis kogudus, jätkus Jumala Sõna kuulutamine. Kaheksakümnendate aastate lõpul taastus pühapäevakool ja diakooniatöö, hoogustus muusikaelu, kasvas ristimiste ja leeritamiste arv. Orelist Esimese oreli ehitas kirikusse meister Thal Paidest 1845. Sellel oli manuaal, pedaal ja 11 registrit. Pill teenis 83 aastat, elas üle 6 õpetajat ja 7 köstrit. Viimast korda mängis orel organist E. Soodla käe all 9. septembril 1928, lahkumiskoraaliks oli "Üks kindel linn ja varjupaik". Uuest orelist oli puudust tuntud aastakümneid, iseäranis peale kiriku suure juurdeehituse valmimist 1893. Korjatud summa lubas juba mõelda uue pilli tellimisele, kuid maailmasõda lõi plaanid segi
Tema esimene plaat ilmus 2000. aastal kui ta oli 11-aastane, see oli tema sooloplaat „Maria Listra AD 2000“. Ele Millistfer on laulja, muusikaliartist, lauluõpetaja ja laulude kirjutaja. Ta on sündinud 19. augustil 1982. aastal. Ta on tuntud muusikalidest "Hair", "Hüljatud" (Eponine, Fantine), "Miss Saigon" (kooriartist), "Oliver" (Nancy) ja "Rent". Madis Leht 11a Kokkuvõtteks võib öelda, et kontsert oli väga meeldiv ja tore, sealne rahvas kes oli kohale tulnud mitte ainult Paidest vaid ka mujalt elasid sellele etendusele sisse. Kontserdil igav mul ei hakanud ja minu arust oli terve see etendus väga suur tervik, seda on ka ju 12 aastat tehtud juba. Madis Leht 11a
ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga, kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest, kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi vähem, kui suures linnas ja need on ürituste korraldajatele ka paremini teada. Selles väikelinnas on kombeks kasutada reklaamiks müürilehti ,trükimeedia reklaamiks linnalehte Türi Rahvaleht
Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist, Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes hiljem jõudnud vabariigi paremikku ja isegi olümpiamängudele. Praegugi on Järvamaal tugevad kergejõustiku treeningud ning seal on hästi arenetud. Eestis on tehtud mitmed kergejõustiku grupid, klubid, seltse ning kergejõustike liit. Läbi aegade on tehtud eestis võistlusi ja saavutatud rekordeid. Kergejõustik on
Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel,
aprillil 1931 Paides. "Olla näitleja- ei, selleks pole mul minu varajases nooruses olnud vähimatki tahtmist ega ka ema- isa sundimist. Veelgi enam! Kodus puudus soosiv- suunav miljöö täiesti". Paidest kolis ta vanemate töö tõttu Tallinna ning seejärel samal põhjusel Võrru, Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa
Voored paiknevad üksteise suhtes enam-vähem rööbiti. Kui tavaliselt ei ulatu väikevoorte kõrgus üle 10 m, siis siin on selliseid üle 20, kusjuures 6 voore kõrgus ületab 15 m. Põllumaad Väärtuslikke põllumaid leidub kogu Paide vallas. Kõige suuremad väärtuslike põllumaade massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad. Looduskaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala asub Anija, Kõue, Albu, Paide ja Tapa vallas Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad
Sisereiside sihtkohana kõigist ööbimisega sisereisidest oli Järvamaa külastatavus 3%, kõige madalama siseturistide külastusega sihtkoht Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, külastajaid kokku 33 166 inimest, ajakeskus Wittenstein 14 230 huvilist, A. H. Tammsaare muuseum 10 731 inimest www.puhkaeestis.ee Järvamaa turismiressursid 5 Järvamaa teed ja veed Teed tolmuvabad ja üldiselt heas korras Eesti suuremad linnad asuvad Paidest ca 1,5 tunni e 100 km raadiuses -- Tartusse 103 km, Pärnusse 99 km, Tallinnasse 93 km, Rakverre 84 km ja Viljandisse 71 km Mäo uus liiklussõlm võimaldab suuremal kiirusel Eesti südamaad peatumatult läbida Maakond on korraliku mobiilileviga kaetud Internet on kättesaadav Järvamaad läbib Eesti pikim Pärnu jõgi Suuremad veekogud on Endla ja Väinjärv, Paide ja Türi tehisjärved Eesti võimsaimad Norra-Oostriku allikad Laukarikkad Endla MKA ja Epu-Kakerdi rabad
minevik ja pärisnimi oli teada ainult mõnele oma salga mehele. Tasuja oli öösiti külast külla sõitnud ja mehi kokku ajanud ning neile uut vaimu sisse valanud. Ta ei andnud aastate kaupa alla ja ajas asja korda: täna olid eestlased ühe mütsi alla koondunud, et ennast pärisorjusest vabaks võidelda. Peavanemad käskisid Tasujal asuda oma salgaga teele, et Lodijärve loss ära võtta, kui tuli teade, et Liivi landmeister tuleb Paidest suure väega mässajatele kaela. Tasuja pidi oma salgaga kiirustama Lodijärve lossi ja peavanemad saatsid saadikud landmeistriga kokkulepet sõlmima. Järgmisel hommikul asuti Lodijärve lossi piirama. Emiilia ja Oodo vaatasid müürilt Tasujat ja nägid tema suurt sarnasust Jaanusega. Aga Jaanus oli ju tulle jäänud? Mitu päeva tegid talumehed ettevalmistusi, ehitasid metsas müürilõhkujaid jne. Öösel enne lossi ründamist sai
novembril 1999, kui Kaitseliidu aastapäeva pidulikul tähistamisel andsid maleva staabis pühaliku tõotuse esimesed kaks kodutütart – Anu Veitmaa ja Ele Juhanson Türilt. Nad hakkasid oma sõpruskonnas agaralt selgitustööd tegema ning 29.aprillil 2000 võeti Väätsa kultuurimajas vastu 33 uut liiget (loodi Väätsa ja Türi rühm) ja 14.mail Lehtse kultuurimajas 23 liiget (Jäneda, Lehtse ja Ambla rühm). 1. juunil 2000 (lastekaitsepäeval) andis tõotuse 14 tüdrukut Paidest (Paide Gümnaasiumi rühm) ning 2002. aasta lõpuks oli Järvamaal juba 200 kodutütart. 2008.aasta algul oli ringkonnas 259 kodutütart ja 10 rühma – Türi Gümnaasiumi, Türi Majandusgümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi, Paide Ühisgümnaasiumi, Roosna-Alliku, Lehtse, Sargvere, Koeru, Väätsa ja Ambla rühm. Ringkonnavanemana on organisatsiooni juhtinud M. Laanemägi (2000-2004) ja S. Sitska (2004-). 2001.aastal loodi palgaline noorteinstruktori koht, millel on töötanud algusest saadik M
sajandi esimese kolmandiku lõpul, kaudsete andmete põhjal. (Helsingisse telliti Tallinnast) 3. Millised elemendid võimaldavad Tallinna kambersuurtükki dateerida? Sepistatud raud ja sellele tugevduseks ümber tõmmatud vitsad, st. tünnilaadne üldehitus, lafett, kirp võib pärineda 15. sajandist. 4. Kambertulirelvade levik Eestis? Need olid Eestis väga levinud, leitud arheoloogiliselt on neid rohkem kui eestlaetavaid, üksikuid laengukambreid on leitud Tallinnast, Rakverest ja Paidest. Haapsalust leiti kaks kambersuurtüki rauda ja kuus laengukambrit. Haruldane haakpüss Tartust 1. Haakpüsside kujunemislugu Esimestel haakpüssidel oli vastav konks lihtsalt ümber raua kinnitatud või siis püssilaest läbi torgatud. Järgmisel on konks kinnitatud valamisel tühjaks jäänud püssirohukambri ja kinnitusputke vahelisse avausse. Siis ilmusid pronksist valatud konksuga relvad ja sellele
kotti. Sisuliselt lakkas Nõuk. korpus olemast. Sama pealetungi tulemusena vabanes 25. juulil ka Tartu. Lahingud Tallinna pärast Siis Paide alt Kunda alla ja jõuti Soome laheni. Punaarmee jagati kaheks. Üks osa taandus ida suunas, aga sakslased juba jõudnud Narva ja Kingissepa alla, venelased loovutasid 17. augustil Narva ja taandusid Eesti piiridest välja. Samal ajal teine Punaarmee osa, mis jäi Paidest lääne poole, taganes Tallinna kaitsele. Pealetung Tallinnale algas 20. augustil 27. augustil Punaarmee evakueerumine (30 000 inimest). 195 laevast uputati 55, kui laevade karavan jõudis Juminda poolsaare juures Saksa-Soome miinidele + pommirünnakud. 28. augustil Saksa väed Tallinnasse. 3 1. sept. hõivasid sakslased Haapsalu ja Virtsu, mandriosa vaba. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Sept.- okt. saartel lahingud. Algul kohe Vormsi
MUUSIKAELUEESTIS19.SAJANDIL RAHVUSLIK ARKAMINE JA LAULUPEOD Lisaks laulukooridele hakati asutama nn pillikoore. Vennastekogudustes oli esimesikatsetusilaulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi l6pus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flo<;did ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. Kuid pil- MITMEHAAI.SE,KOORILAULUTULEK likooride laialdasemareng takerdus suurestipillide puuduse taha. Ometigi tekkis 19. sajandi keskpaiku Eestiskaks arvestatavatorkestrit * Tormas ja Viiigveres. Mitmehealsetkoorilaulu v6is Eestimaalkuul...
Aluspõhja kivimeid katab kuni 30 meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv-moreen, liustikujõe kruusliiv, mitmesugused jääjärve- ja nüüdisjärve- ning soosetted. Iseloomulik suhteliselt paks pinnakate. Pinnakate on aga väga õhuke kirdeosas VatkuIlumäePalmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval , mida Soome lahe poolt ääristab paekallas. Teine, soodest ümbritsetud paelava asub Kõrvemaa idaosas, Paidest ja Mäost põhja pool. Pandivere kõrgustiku jalamil on rohkesti lõunaedela-sihilisi (1015 m kõrgusi ja 10001500 m pikkusi) väikevoori. Kõige enam on neid Türi voorestikus. Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast, enamasti 10 15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas)
Piiskop jäeti ellu.Kaitseliidu Järva maleva rinnamärgi kirjelduse järgi olid kuningate nimed Vootele, Murdja, Hundipea ja Meeme. Murdja viimased sõnad olevat olnud: “Sinu eest, Eesti vabadus...”.14. sajandi lõpus ehitati linnus taas põhjalikult ümber. Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik Liivi sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558 piirasid Paidet vene väed Aleksei Basmanovi juhtimisel, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten.Vene väed piirasid Paidet taas 1560, kuid linnuse valitseja Caspar von Oldenbockum suutis rünnaku tagasi lüüa.1562 läks Paide koos muude allesjäänud Liivimaa ordu valdusega Poola võimu alla. Samal aastal piirasid linnust Rootsi väed Klas Kristersson Horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma.1571 piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada.1573 vallutasid Moskva tsaaririigi väed Ivan IV enese
mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele Vastaspoolest olid esindatud lisaks ordumeistrile hulk tähtsaid ametnikke, Tallinna piiskop ning kroonik Bartholomäus Hoeneke Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja ordumeister käskis eestlased vangistada Tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti Juhtidest ilmajäämine halvas tunduvalt eestlaste võitlusvõimet 3. Ordu pealetung: Ordu väed hakkasid Paidest Tallinna poole liikuma Teel toimusid ordu vägedel eestlastega mitmed kokkupõrked, suurim neist Kanavere küla lähedases rabas, milles võidu saavutasid sakslased 14. mail jõudis orduvägi umbes seitsme kilomeetri kaugusele Tallinnast Kuigi eelnevalt peetud läbirääkimistel olid eestlased nõustunud alistumisega, nõudsid ordurüütlid karistust oma sõprade ja sugulaste tapmise eest
(Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi. Eesti ala oli Kesk- Euroopa kohal paikneva sügava ookeani põhjapoolseim laht. Sellesse merre ladestusid karbonaatsed setted (lubikojad) ja sügavamal argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu 417-350 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Eestisse tungis jälle meri. Sellel perioodil paiknes Eesti ala peaaegu ekvaatoril
siis meil 1500 ha maid, ligikaudu 400 lüpsilehma, 400 noorkarja, traktoreid ligikaudu 30, vene ajast on jäänud ka kombainid ja ligikaudu 45 töölist, mis on aasta keskmine. Peale selle suudeti ka soetada uuemat tehnikat. Tööjõu kasutamine oli suhteline. Kolhoosi viimaseid aastaid ei saa võrrelda praegusega, kuna rahareform toimus ja kõik on peale seda teist moodi.(info Kalle Bötker). Järva-Jaani kolhoos (1975-1992) asus Pandivere kõrgustiku äärealal 30 km kaugusel rajoonilinnast Paidest. Kolhoosi keskus oli Järva-Jaani alevikus. Selle aja Järva-Jaani kolhoosi maadel oli ühismajandite moodustamise aastatel olnud kokku 15 väikest kolhoosi. 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed 2.1.Vennad Pitkad Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg september-november 1944. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe
16.11.2008 17.11.2008 18.11.2008 6 246 kr 19.11.2008 20.11.2008 2 628 kr 7 362 kr 8 217 kr 136 146 kr 136 146 kr Tellijad Paidest ja Pärnust Asula Paide Pärnu Kuupäev Tellija Asula L H h1 03.11.2008 OÜ Jänes Paide 0,800 2,000 0,200 04.11.2008 FIE Maksim Arket Paide 1,200 1,200 0,110 05.11.2008 OÜ Jänes Paide 1,000 0,500 0,140 07.11.2008 AS Kass Pärnu 2,000 0,100 0,120 08.11.2008 FIE August Väljas Pärnu 1,200 0,600 0,170 11.11
K: noo riigis on kõigepealt tarvis teadvustada ehk valijates on vaja teadvustada probleemi olemust (.) kui me vaikime maha ja ütleme et seda probleemi ei ole üldse (.) siis õ siis kõik tunnevad ennast hästi eks=ole ee (.) loll on see kes vahele jääb J.M: nii (.) ma saan aru et valimisaasta tuleb (.) ilmselt mõned politikud korjavad siit vihje üles mida elus järgmiseks peale hakata (.) aitäh kommentaaride eest vandeadvokaat märt raske (.) me soovitame vaatajatel arvamusfestivalil paidest läbi astuda üldiselt=ku kui teid see dopinguteema tõsiselt puudutab laupäeval kell kaksteist on üheks aruteluteemaks spordi võimalikkus dopinguvabana (.) ja kõigest sellest teeb ee=err=err punkt ee veebileht ka põnevaid ülekandeid nii=et (.) jälgige meid (…) laia ilma seiklustega tutvume nüüd (.) näeme kohe püütonit kellele maitsevad kassid ja veel ka maailma kõige uhkemat ilutulestikku --- J.M: noo=vot täna on see kurb päev kus kogu maailm sai teada et tuntud koomik ja
normaalmerelisest soolsusest. Viimast kinnitavad ka mereliste organismide jäänused Kivimiliselt on lubjakivide kõrval ulatusliku levikuga dolomiidid ja domeriidid. savikihtides. Üks suuremaid dolomiidistunud kivimikehi asub Paidest ida pool Raikküla ja Adavere Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või lademe avamusel, teine hõlmab Jaagarahu, Rootsiküla ja Paadla lademe karbonaatkivimeid savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Kolgaküla, Viimsi), Lükati aleuroliidi ja savi nii Saaremaal kui ka Lääne-Eestis. vahelduvkihiline kompleks (Pirita org, Kopli savikarjäär jt
Abipalveks rootslaste juurde saadeti saadikud Turu piiskopi juurde Sündmuste käik 23. aprill 1343 ülestõusu algus Harjumaal (23.04.1343) + Ülestõus Läänemaal 4. mai kohtumine Paides + Liivi ordumeister kutsus 4 kuningat, kohale läksid saadikud + Ordumeister ei lubanud saadikuid Paidest välja enne, kui meister on tagasi ,,eestlasi tuleb karistada" Tapetakse eestlaste juhid (7) 11. mai Kanavere lahing 14. mai Sõjamäe lahing Mõlemas saadakse lüüa 19.august jõuavad rootslased Tallinna, kuuldes, et on lüüa saadud, minnakse tagasi 24. juuli ülestõus Saaremaal + 1344 sakslaste vägi Saaremaal, juht Vesse tapetakse
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
Ma pistsin nagu jänes koerte eest punuma ega vaadanud enne tagasi, kui väsimuse pärast ninaga mudalompi kukkusin.» Vapra mehe halenaljakas, luksumisega segatud ja veidrate kehaliigutustega soolatud reisijutus-tus kiskus vanemate murelikud näod vägisi naerule. Esimene ehmatus kadus, uus julgus tuli lootusega ühes. «Sa ei öelnud ikka veel, kui kaugel rüütleid praegu arvad olevat,» tähendas peavanem. «Kui ma neid eile viimast korda nägin, olid 104 nad umbes poolel teel Paidest Tallinna,» vastas jutustaja. «Ma arvan, palju ligemale pole nad seni vist jõudnud, sest meie salgakesi taga ajades ja külasid riisudes viidavad nad aega.» «Hea küll,» ütles peavanem lühikese mõtlemise järel. «Sinar sõnumitooja, mine välja ja jutusta meestele oma põgenemise lugu niisama mõnusalt kui meile. See teeb neile vahest enam nalja kui hirmu. Ja meie, vanad, peame nõu, mis nüüd peale hakata.» Sõnumitooja läks välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
