the United states of America. { The USA. Geograafia Ajalugu Ühendriigid { Linnad Vaatamisväärsused Faktid -Ametlik nimi : Ameerika Ühendriigid -Staatus : Liitvabariik, 50 osariiki -Piirkond : 9364000 SQU. km. -Rahvaarv : 250 mln. inimest (2006) -Pealinn : Washington. Ajalugu 1492 kolm laeva-"Santa Maria", "Pinta", "Nina"ga avastas Columbus saare. 1507 Amerigo Vespucci avastas Lõuna-Ameerika. Rahvused: Niagaara juga. Niagaara juga on 51 meetrit kõrge. See asub piiril USA ja Kanada vahel. Mississippi jõgi Mississippi - "Vana mehe jõgi" koos oma lisajõedega Missouri ja Ohio on pikim jõgi maailmas. George Washington. 2.1888 aastal Washington Monument oli asutatud pealinna.(169 m
joonistus Erakogu http://www.leonardo-da-vinci-biography.com/leonardo-da-vinci-anatomy.html Käte etüüd, sulg ja tint paberil Louvre, Pariis http://www.leonardo-da-vinci-biography.com/leonardo-da-vinci-anatomy.html "Vitruviuse mees" (u 1492) Sulejoonistus tindiga ja tekst 34,3 x 24,5 cm Galleria dell' Accademia, Venezia http://www.bl.uk/learning/images/bodies/large7675.html Mona Lisa · Valmis aastatel 1503 1507 · Praegu asub Louvre'is. · Maailma kuulsaim maail. · Pildil kujutatav isik pole teada. "Mona Lisa" (1503 1507) Õli puutahvlil, 77 x 53 cm Louvre, Pariis http://brandonreed.wordpress.com/ "Habemega mehe portree" (võib-olla autoportree) u 1513 Punane kriit paberil Biblioteca Reale, Torino http://www.italianvisits.com/people/da_vinci/index.htm · 1513 suundus Rooma. · Tegeles teaduse ja leiutamisega. · 1516 lahkus Prantsusmaale.
Leonardo teosed „Maarja kuulutus“ Püha õhtusöömaaeg Üks kuulsamaid da Vinci maale. Valmis 1495 – 1498. Maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. “Püha õhtusöömaaeg” (1495 - 1497) Fresko, 9 x 4,6 m Santa Maria della Grazie, Milano Mona Lisa Valmis aastatel 1503 – 1507 Praegu asub Louvre’is. Maailma kuulsaim maail. Pildil kujutatav isik pole teada. “Mona Lisa” (1503 – 1507) Õli puutahvlil, 77 x 53 cm, Louvre, Pariis. Leonardo da Vinci allkiri “Ristija Johannes” (u 1513 – 1516) Õli puutahvlil 69 x 57 cm, Louvre, Pariis Möirgava lõvi visand
Kuidas mõjutas Lutheri usk hariduse arengut? Martin Luther oli saksa teoloog, kes sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis. Kooliteed alusta ta Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat. Peale seda läks ta Magdeburgi toomkooli ning seejärel Eisenachis Erfurdi ülikoolis. 1507. aastal pühetseti saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja Martin Luther preestriks, kus talle anti ülesandeks õppida teoloogiat. 1512. aastal saigi temast teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele.
MAALI ANALÜÜS 11. klassile 1. Teos ,, Mona Lisa" ehk ,,La Gioconda" , autor Leonardo da Vinci, töö valmis aastatel 1503-1507. 2. ,,Mona Lisa" on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. 3. Tegemist on tahvelmaaliga. 4. Taies on portreemaal. 5. Maali esiplaanil on kujutatud naist istumas, kelle isik pole täpselt teada. Väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule. Tagaplaanil on kujutatud ilusat maastikku. Koloriit maalil on suhteliselt kaunis. Domineerivaks värviks on kuldne pruun. Värve on segatud ja kindlaid piirjooni pole, pigem on värve omavahel hajutatud väga osavalt. Enamus maalil olevatest värvidest on soojad toonid. Külma tooni võib hästi vähe märgata ainult seal, kus on vett kujutatud. Kuna pildi peamine mõte ongi see naine, siis on just naist kujutaud kõige erks...
Ehitus 748 901 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja 667 831 mootorrataste remont Veondus ja laevandus 677 910 Majutus ja toitlustus 453 617 Info ja side 1131 1507 Finants- ja kindlustustegevus 1113 1465 Kinnisvaraalane tegevus 528 776 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 900 1060 Haldus- ja abitegevused 636 856 Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik 816 1088 sotsiaalkindlustus
U N 1432 1432 1435 1435 1476-1478 1480-1505 S T 1 5s aj S A K S A Madonna 1507 1508 1523-1524 1523 K murumättal Aadam ja Eeva Venus ja Cupido Kristus ristil Edward VI lapsena U 1539-1540 N
Ühtlasi tugevdas humanism rahvuslikku ühtekuuluvust Humanisimi mõju ülikoolile avaldus: 1. Teoloogiakäsitlustel 2. Filosoofilistel õpetustel Martin Luther Saksa reformatsiooni tähtsaim juht Uue kiriku rajaja Sünniaeg: 10. nov 1483, Eislebenis Eesnimi pandi Püha Martinuse järgi 1507 Pühitseti Martin Luther preestriks Ülesanne: teoloogia õppimine 1512 Matrin Luther sai teoloogiadoktoriks ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks Võitluse algus Tülide algus indulgentside müük 31. oktoober 1517 Matrin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta Usupuhastus Luther kaitses oma teese, pidades diskussioone sealsete teoloogidega
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaa...
Saksa reformatsiooni algus Usupuhastuseks nim. ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistetakse kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt. Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther. M. Luther oli sündinud 10.nov. 1483.a. Eislebenis. 1507.a. pühitseti Luther preestiks. 1512.a. sai Luther teoloogiadoktoriks ja ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Tõelise tüli vallandas järjekordne patukaristuskustutuskirjade e. indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a. naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta.
Teater on ehitatud 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Ehitis hõlmab 1.8 hektarit, on 183 meetrit pikk ning kõige laiemast kohast mõõdetuna 120 meetrit lai. Elektrikaableid on hoones kokku 645km, mille arvet võiks võrrelda linnaga, kus elab 25 000 inimest. Teatris on 7 saali, millest suuremad on Kontserdisaal (The concert hall) 2679 istekohaga ja Joan Sutherland’i teater (The Joan Sutherland Theatre) 1507 istekohaga, lisaks on hoones ka restoran ning korraldatakse „avalike ekskursioone“. See on üks hõivatumaid teatreid maailmas. Keskmiselt 1500 etendust (mitte ainult ooper, vaid ka teatrietendused ja ballett jne) ja üle 1.2 miljoni külastaja aastas. 2007. aastal arvati Sydney ooperimaja ka UNESCO maailmapärandite hulka. Minu meelest on Sydney ooperimaja üks maailma geniaalsemaid ehitisi. Valisin selle hoone,
Nüüd sõlmiti kokkulepped, Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendatud rüüsteretk järeltulijad. Vabastas koormistest, isiklikult vabad. mis kohustasid ilma loata oma isanda juurst Lõuna-Eestisse. Liit Leeduga ja Venemaa vastu Pidid maad ise harima. pagenud talupoegi välja andma. Talupoegadelt sõtta. 1503 sõlmiti venelastega 6 aastaks vaherahu, Vabatalupojad olid end koormistest raha eest lahti nõutavad maksud suurenesid. 1507. Võeti mida pikendati kuni Liivi sõjani 1558. Aastani. ostnud. talupoegadelt relvakandmiseõigus. 16. Saj talupoeg Vabadikud olid maata või vähese maaga. mõisniku omand, kujunes välja pärisorjus.
saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. Sajandi lõpus juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnimaisus. Varem võisid talupojad mõne teise aadliku maadele elama asuda, kuid nüüd sõlmiti maapäevadel kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. liikumisvabaduse säilitasid vaid vabatalupojad. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus, hiljem tuli ka ette talupoegade võõrandamine maast lahus. Talupoega oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus. Keskaegsed põllutöö riistad olid poolvikat, kuuselatväke, raglid, vennasader, harkader, karuäke. Kõige tähtsam toit oli rukkileib, herned, oad, naeris. Kartuleid ei olnud. Talupoja jookidest oli kõige tähtsam kali ja õlu
St Andrew History Picts (Celtic tribe) Romans named scotland Caledonia The Scots Queen Mary was forced to abdicate the Scottish throne in 1567. National Symbols Thistle Declaration of Arbroath Tartan Bagpipes Kilt Honours of Scotland Crown, Sword and sceptre are from late fifteenth and early sixteenth century. Crown was made in 1540. Pope Julius II presented the sword to King James IV in 1507. The sceptre was made in 1494 and was presented to King James IV by Pope Alexander VI Honours of Scotland Language Have spoken Pictish, Scottish Gaelic similar Norse, Norman- to Irish, it is French and Brythonic recognised as an Scottish English since official language of 1603 Scotland Scots Language- Inglis Feasgar math- Good
13. saj vasallid elasid linnustes, külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit. 13. saj II pool eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 Riia, piiskop Albert 1248 Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist
Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskop 4. Eestlaste olukord peale Muistset vabadusvõitlust Õigused: 1. Esialgu isiklikud vabad, oli oma maa ja osa küla ühisvaldusest 2. Kauplemisest võis osa võtta 3. Soodsamatel tingimustel alistusid Läänemaa ja eriti Saaremaa, kes säi- litas olulisel määral iseseisvuse. 4. arvestati kui sõjalise jõuga 5. püsima jäi muinasaegne kombe- ja tavaõigus 6. kanda relva kuni 1507.a. Halvenes 1. majanduslikud olud halvenesid 2. kaubandus ja meresõit kui tulutoovad ametid linnakodanikele 3. Põlluharimisviisid/vahendid ei paranenud 4. linnuste, kirikute, teede ehitamise kohustus, ränk töö 5. teotöö suurenemine- mõispõldude harimine 6. eestlasi linnustesse elama ei võetud 7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9
Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" analüüs Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503-1507 ja praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. 1. Maali nimi on ,,Mona Lisa", mille autoriks Leonardo da Vinci. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 2. Portreemaal on tehtud paplipuust alusele õlivärvidega. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Sfumaato-tehnika abil suutis ta edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. 3. Maalil puuduvad sümbolid, mis viitaksid otseselt millelegi. Taustaks on loodus, täpsemalt maastik. Ebaloomulik tundub see, et vaade ulatub kaugele, kui arvesse võtta, et naine istub...
Ehkki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenenmine talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast hoopis laiemad võimalused. Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus. Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3. Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sülmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus
Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga...
– rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid
Õiguse kaotasid enamus talupoegi, maa jagati mõisate vahel ära. Suur tähtsus oli kirikutel. Linnades jäi samaks et tegeleti käsitöö ja kaubandusega, muutusid linnade õigused ja valitsemine, linnades tegutsesid tsunftid. Usus muutus peaaegu kõik: tekkisid kirikud, suruti peale ristiusk, pidi hakkama kirikule makse maksma, tekkisid kloostrid jne. Kultuuris suuri muutusi ei toimunud. 5. talupoegade isiklik vabadus järjest kitsenes kuni pärisorjuseni, 1507 võeti isegi õigus kanda relva, samas oli neil õigus ennast vabaks osta. Maad võis talupojal olla aga ta pidi mõisa põllul tööd tegema ja makse maksma (andamite näol). Talupoeg oli kohustatud kandma teokoormist, maksma makse jne. 6. Jüriöö ülestõusu põhjuseks peetakse eestlaste viha ja alla surutust, nähti võimalust enda olukorra parandamiseks. Taheti tagasi vabadust. Jüriöö ülestõusu tagajärgedeks
Koos teokohustuse kasvuga valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. elatist. Uute maade ülesharimine oli vaevaline, suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad 14.saj lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon tunduvalt väiksemad koormised. maksud. Kümnis suurenes, talud jäid mõisale võlgu. halvenes. Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra Soodsamas olukorras nn vabad (maavabad ja 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari vabatalupojad) Maavabad - vallutusperioodi ülikute tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast uniooniks. Lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja järeltulijad. Isiklikult vabad, koormistest vabad, lahus. See näitab, et talupoega oli hakatud pidama liitus Poolaga Krevo uniooniks. kohustuseks vaid sõjateenistus kergratsaväelasena. mõisniku isiklikuks omandiks
Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse. Loomingu pildid ,,Aadam ja Eeva" ,,Autoportree 22-aastasena" ,,Aadam ja Eeva" ,,Autoportree 26-aastasena" 1504 1493 1507 1498 ,,Autoportree" ,,Neli apostlit" ,, Neli apostlit" ,,Neli apostlit" 1500 1526 1526 1526 ,,Väike öökull" ,,Noor jänes" ,,Tarkade kummardamine" ,,Rüütel, surm ja kurat" 1506 1502 1504 1513
Luther kasvas üles Mansfeldis ja astus 1501. aastal Erfurti ülikooli õigusteadust õppima. 1502. aastal sai ta bakalaureuse- ja 1505. aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut välja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka
Seal tegeldi juba varem kaubandusega ning sel ajal oli Itaalias juba palju vabalinnu kus oli väga hea tegeleda kaubandusega ning kuna seal oli palju rahvast siis sai sinna teha ka manufaktuure Muutused maailmavaates Levis humanism. Humanism võttis inimest nii nagu ta on, koos kõigi puuduste ja asjadega Lääne-Euroopa võimsamad riigid Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania Mis toimus 1492 – Kolumbus jõudis Ameerikasse 1498 – Vasco da Gama jõudis Indiasse 1507 - 1519-1522 – Magalhaes purjetas ümber maailma Hiina leiutised ja oskused Kompass, paber, püssirohi, trükikunst, siid, portselan Mille poolest oli India kuulus Vürtside poolest. Euroopas arvati et see on muinasjutuliselt rikas maa. Miks mindi maadeavastusretkele Enamasti sooviti leida uut teed Aasiasse, et ei peaks Aasia vürtse ostma araablaste käest Miks tegid maadeavastustega algust Hispaanlased ja Portugalased Nad olid harjunud purjetama rannikust kaugemal avamerel
vaimulikud,aadlikud ja lihtrahvas. Eestlased kuulusid peamiselt lihtrahvasse naad tegid kõige halvemat tööd ja said vähe raha , aadlikud ja vaimulikud olid peamiselt taanlased ja sakslased. Talupojadhakkasid jagunema kategooriateks: adratalupoeg-kes tegi teotööd, üksjalg-talupoegade nooremad pojad nad aitasid kaasa, vabatalupoeg- maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad, vabadik talupoeg- kes oli nagu ori. Talupoegadel oli raske elu nad pidid palju töötama, 1507 aastal hakkati ka talupoegadelt relvastust ära võtma ja sõja käigus nad ei osanud ennast relvadega kaitsta. Hakkasid tekkima üha rohkem linnu. Linnad ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlid. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid esmalt Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust
Lääniaadli tekemaaisandatel tuli ruttu oma valdused üles ehitada, rajati kiiresti linnused, linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed, lääni võis saada igaüks kes oli lojaalne, tuli välja osta, mõis vasalli elupaik. Kohaliku rahva olukordvaldavalt talupojad, isiklik vabadus, pärilik maakasutus, jõukus hakkas kasvama, koormisteks: viljakümnis või hinnus, kirikute, linnuste ja teede rajamise kohustus, sõjateenistus, relvakandmisõigus kaotati 1507. Koormised Lepingud Linnade tekeLiivimaale esimesed linnad, Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Vilajndi, Uus-pärnu, Haapsalu, linnaõigise andis maaisand, linlasteks olid saksa kaupmehed ja käsitöölised. Suhted vallutajate vahel Jüriöö ülestõus(põhjused, käik, tulemused)kuna timus võimuvahetus Taani ja Saksa vahel, 1343 alustasidki eestlased mässu, põletasid mõisaid, kirkikuid, tapsid sakslaseid, piirasid Tallinna, abipalve
kuningale paavsti nõudmisel. Järvamaa andis kuningas tagasi ordule, tingimusega, et sinna ei rajata linnuseid. Talupoegade õiguslik seisund: esialgu tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Koormised: viljakümnis(%) või hindus(kindla suurusega), väiksemad erimaksud kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks. Sõjateenistus(vabade meeste õigus ja kohustus). 15. sajandi II poolest sunnismaisus, suurenesid maksud, 1507 kaotati relvakandmise õigus, Liivimaal pärisorjus. Läänikord: vasallid rajasid sõjateenistuste eest jagatud valdustele eramõisad, kus nad haarasid võimu ning kindlustasid enda õigusliku seisundi muutes pärandamisõigust. Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu. Kirikukihelkond: igasse kihelkonda ehitati kirik, kuhu seati ametisse
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Martin Luther Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 Helen Kant Martin Luther SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused .................................... lk 3 Martin Lutheri elu ......................................................................lk 4 Lutheri panus haridusse..............................................................lk4-5 Lisad......................................................................................lk 5-6 Kokkuvõte...............................................................................lk 6 Kasutatud materjal ...................................................................lk 7 ...
Gootika Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Eestis hakkas see levima alles aastal 1300. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks j...
Neljas reis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level amer igo vespucci Oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Kolumbus avastas Ameerika, kuid ta ise ei teadnud seda; Vespucci Ameerikat ei avastanud, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue mandriga. Martin Waldseemüller avaldas 1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas äsjaavastatud piirkondi Atlandi ookeanist idas Ameerikaks. Vespucci reiside teekonnad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level M a r t i n Wa l d s e e m ü l l e r i k a a r t Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Üldiselt on teos faktipõhine, kus on välja toodud andmed vakuraamatust, kuid probleem seisneb selles, et teoses käib jutt enne Liiv sõja sündmusi, kuid suurem osa materjalist hõlmab peale sõjalisi andmeid (algallikad). Näiteks autor väidab: esimene juhtum läänistamisest on teada 1333 aastast, kus läänistati maa liivlasele (kuid ei too välja allikat), kuid see juures väidab, et vanim säilinud teade on pärit 1507 aastast, kus maa läänistati Kuru talupojale. Esimene teada olev vakuraamat põhineb Lihulast mis kirjutati 1518-1544, kuid põhiliselt säilinud vakuraamatud mida autor kasutab on pärit 1564 aastast Padiselt, Harkust, Kiviloolt, jne. seega ei saa tagasi ulatavaid järeldusi teha varasemale ajale, kui selle kohta ei ole säilinud allikaid. Antud teoses tuleb väga tihti ette sõnu: „tõenäoliselt“, „võiks arvata“, „võib järeldada“ mis puudutab enne Liivi sõja sündmusi
· Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. · 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. o Luther (1483-1546) · Reformatsiooni algataja ja uue kiriku rajaja. · Patulunastuskirjade kritiseerimine, 95 teesi. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. o Müntzer · Saksa talurahvasõja üks juhte. · Taotles jumalariigi loomist maa peal. o Zwingli (1484-1531) · o Calvin (1509-1564) · . o Henry VIII (1491-1547) · . o Filippe II (1527-1598) · Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu, sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus
meelelahutus, mille asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja jm usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistst rõivastest ja ehetest 19. Mis on usupuhastuse ja reformatsiooni vahe? (Saksamaa) Usupuhastus on ristiusu õpetuse puhastamine, reformatsioon on kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt. 20. Millised probleemid peitusid paavstivõimu välise hiilguse varjus?(2) 21. Kelleks pühitseti Martin Luther 1507.aastal? Marthin Luther pühitseti preestriks 22. Mis otsus tehti 1521. aastal Saksa Riigipäeval Martin Lutheri suhtes?(1) Martin Luther mõisteti hukka kui ketser ja keiser kuulutas ta lindpriiks. 23. Mis lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele?(1) Piibli tõlkimine saksa keelde. 24. Nimeta 16,sajandil Rootsis kujunenud kolm poliitilist suunda, kellele need suunad toetusid?(3) 1.Uniooni pooldajad - toetusid Taani kuningas Kristian II-le. 2
augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. · Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Õpingud · 1501. aastal ta astus Erfurti ülikooli õigusteadust õppima. · 1502. aastal sai ta bakalaureusekraadi · 1505. aastal magistrikraadi · 17. juulil 1505 aastal astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. · 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Usupuhastuse algus · Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel müüs raha eest indulgentse (patukustutuskiri) · Martin Luther kirjutas teesid (kokku 95) indulgentside müümise vastu ja naelutas need 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kaht...
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kaht...
Järgnevalt õppis ta 3 aastat Eisenachis ning aastatel 1501 1505 Erfurdi ülikoolis. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduse alal, kuid siis leidis aset juhuslik sündmus, mis olevat noormehe edasist elukäiku mõjutanud. 1505.a. sattus ta Erfurdi lähedal hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb! Ta pidaski oma sõna ning astus isa pahameelele vaatamata juba samal aastal augustiinlaste ordu kloostrisse. 1507.as pühitseti Martin Luther preestriks. Astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512.a sai ta teoloogiadoktoriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks.
Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal, mille algatas Martin Luther. Reformatsiooni põhjused ja eeldused:
1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elulaadi: paastumine, tundide kaupa palvetamine, palverännakud, pihtimine – tundis seal ennast „surnuna“ 1507.aastal määrati Luther preesterkonda 1508.aastal asus Martin Luther teoloogiat õpetama 1508 ja 1509: bakalaureuse kraad piibliteadlasena 1512: doktori kraad teoloogias Ülejäänud elust töötas Wittenbergi ülikoolis Mis häiris Lutherit katoliiklikus kloostris? Kuidas pidi olema Kuidas tegelikult oli Kasinuses elamine Paavst elas lõbustuste keerises
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem ju...
torupillipäevad ja pilliroofestival Mahus. Lääne-Virumaal majutus 2008.aastal oli 77 301 turisti, mis on 10 416 turisti rohkem kui 2007.aastal. Neist siseturiste oli 62 606 ja välisturiste 14 695. Võrreldes 2007.aastaga kasvas siseturistide arv 7600 turisti ja välisturistide arv 1465 turisti võrra. Majutuskohti oli aastakeskmisena 41 (suvel 50, talvel vähem), aasta varem 40. Neis oli tube kokku 646 (2007.a -80 vähem), voodikohti kokku 1507 (2007.a 1426), kasv 81 võrra. Maakonnas kokku oli 54 majutusasutust, kus oli 734 tuba, neis 1812-1900 kohta 4 (suvel rohkem). Oluline põhjus turistide arvu suurenemise taga on 2008. aastal tööd alustanud Aqva vee-, spaakeskuse ja 150-kohalise hotelli tegevus. Lääne – Virumaal on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid, puhkebaasid ja laagrid, 30 puhkemaju ja suvilad, 18 turismitalu
sealt edasi liitus keiser Maximiliani juhitud sõjakäiguga. Toonastes sõjakäikudes omistati tema nimele vapruse märgiks ,,vir clarus armis et belli arte primus" epiteet. Alates aastast 1501 töötades Bambergi piiskopkonna käsutuses kohtunikuna saavutas selles ametis kõrgeima tiitli (Landhofmeister), tegeledes lõpuks piiskopi kohtu administreerimisega. Olles minister piiskopkonnas, sai ta ülesandeks koostada uus nuhtlus e. karistusseadustik. Ta koostas selle ja 1507 aastal ja selle nimeks sai Bambergische Halsgerichtsordnung e. Bambergensis. Aastatel 1522 kuni 1524 oli ta Reichsregiment liige sellel ajal koostas JFS ka käesoleva töö keskmeks oleva CCC. Samal ajal oli ta ka Frangimaa rüütelkonna eesotsas, mis oli seotud Brandenburgi krahvi ja Würzburgi piiskopiga. JFS oli moralist ja reformist. Ta oli Martin Lutheri varajane pooldaja ja sõber peites enda juures pagendusse määratud usulahu järgijaid
Üksjalg- adratalunike poijad, kellele ei jätkunud isatalus teenistust. Vabatalupoeg- need kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg- Neile kuulus talu lääniõiguse alusel, mis muutus nad isiklikult vabaks. Vabadik- moodustasid alumise kihistuse, maata või vähese maaga põhii. Palgatööst elavad talupojad. Trääl- orjad. Uus koormiste liik teokohustus.kujunes välja sunnismaisus talupoegade õigusliku seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus. Keksaegses eestis sai 9 asualat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubanduse tegevusega, eriti soodne oli osas olukord hansalinnadel. Tähtsamaks sisseveokaubaks oli sool. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunfidesse. T. Põhikiri e skraa. Reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti ja hindu, toetust anti leskedele ja orbudele
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapäras...
Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
* Kaupmeeste ja käsitööliste ühendused osalesid linna elus läbi: a) kaupmeeste oma rae moodustamise; b) tsunfti ehk käsitööliste ühenduse sõna langes mingil määral. * Talupoega loeti vabaks linna kodanikuks, kui ta oli linnas elanud 1 aasta ja 1 päev. * 16. sajandil ei olnud talupoeg isiklikult vaba, sest oli sunnismaisus ja põgenemisel oli tema üle kohtupidamine. * Mõisate rajamine ja talupoegade õigused talupojad pidid mõisapõlde harima; sunnismaisus ja 1507 kaotati relvaluba. * Üksjalad adratalupoegade pojad, kes asusid uut talu looma ja muutusid adratalupoegadeks niipea kui uus talu valmis. * Maavabad talupojad valdasid talu läänikirja alusel ja olid vabad hinnusest ja kümnisest. * 1421 esimene Maapäev. * Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid:
Marie Antoinette lapsed võeti tema juurest ära ning ka neid koheldi karmilt. Ainsana pääses perekonnast esmasündinud tütar, Marie Therese. Marie Antoinette hukati giljotiinil 16. oktoobril 1793, ilma, et oleks tõendust tema süüdiolekus. Ta oli ainult 37. Anne Boleyn Anne Boleyni sünniaasta ei ole teada. On arvatud,et ta sündis kas 1501 või 1502, kuid sünniaastaks on pakutud ka 1507. Tänapäeval on kõige enam toetust leidnud idee, et ta sündis 1499. Ta oli Wiltshire ja Ormondi krahvi Thomas Boleyni ning Elizabeth Howardi tütar. Anne Boleyn kasvas Heveri lossis, Kentis. Tema varajasest elust ei ole palju teada. Küll aga kirjutas ta oma isale kirja, mis on saanud võtmeks tema haridustee osas. Kiri oli prantsuse keeles ja seal oli õeldud, et ta lõpetab oma haridusteed Hollandis. On arvatud, et selle kirjutamise ajal oli ta kolmteist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
