talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest. Magasiait Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid selle ehitama ja iga aasta sinna teatud koguse vilja andma. Nekrut Äsja väeteenistusse võetud isik, nekrutiandmise kohustsus Eestis 1796. aastal. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Passiseadus 1863. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt said vähemalt 21- aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustsused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõikk millisesse impeeriumi linna või paika.
5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest. (koormised nt teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, kirikumaksud jne) *Talupoegade koormised mõisnikule: 1) teotöö 2) naturaalandam 3)rahamaks *Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3)teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus 5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass! (väh 21-aastane inimene) 3 kuud või 3 aastat kehtivus. Suurenes liikumisvabadus ja hoogustus ränne Venemaale 7) Muutused 17. sajandil a) meresõidus 19. saj kiire areng. Olulised laevaehituskeskused : Häädemeeste, Lahemaa. Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi. Laevaliiklus tihe ka Soome-Rootsi vahel. 19. saj lõpul hakati koolitama meremehi 1864. a. Merekool Heinastes. b) kaubanduses 1870. a avati Balti raudtee (Paldiski-Tln-Narva-Peterburi)
1849/1856 talurahvaseadused: vabastati talupojad tööst mõisapõllul, seati sisse raharent, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta, mõisates hakkasid tööle palgatöölised e moonakad. Talude päriseks ostmine sai ulatuslikumalt alguse 1850ndatel eriti Lõuna-Eestis. Talupoeg sai raha, kas töötades mõisa põllul, kasvatades kartulit ja tootes viina, mis oli väga tulus äri venelastega, rikkuse allikaks oli ka lina kasvatus. 1863 passiseadus: talupojad said võimaluse reisida ja liikuda ühest kohast teise, passi said vähemalt 21-aastased talupojad, kellel olid seaduslikud kohustused täidetud. 1865 kodukariõiguse keelustamine: mõisnikul keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid
Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald
vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle. · magasiait- talupoegade ühisomand. Varuvilja hoidmise koht, kuhu tuli igal aastal anda teatud viljakogus. · nekrut- · passiseadus- 1863.a. hoogustab talupoegade väljarändamist Venemaale. 3. Aastaarvud: · 1700a.-Põhjasõja algus.Venelased ründavad Narvat. · 1704.a.- Kastre jõe lahing Emajõel.Tartu ja Narva vallutamine. · 1710.a.-Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis. · 1721.a.- Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. · 1739.a.-Anton Thor Helle toimetatuna ilmub piibel esmakordselt
nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisaks veel mitmesugused 2) naturaalandamid ja 3) rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. Riiklikud koormised pearaha ning nekrutiandmine Kogukondlikud koormised teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Teetegemine neist olulisim. 1863. aasta passiseadus.- kuna talupoegada piiratud liikumisvabadus hakkas üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist, võeti 1863. aastal vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikoralduse seadus, millega said kõik vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika
3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost – Liivimaa 1860 – 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 – 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 – 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik
Mäss suruti maha Kadalipp füüsilise karistuse eriliik. Süüdimõistetu aeti 100-500 vastastikku rivistatud mehe (soldati) vahelt läbi, iga rivistatu lõi talle pika vitsaga hoobi seljale. Karistus: ülestõusu juhid said 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele. 8 Tulemused: passiseadus - andis talurahvale liikumisvabaduse kohtuseadus - vabastas mõisnike võimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegi füüsiliselt karistada , Talupoeg sai tegeleda talupidamisega oma talus 9 Arvamusi Mahtra sõja kohta Eesti riigitegelane Jaan Tõnisson : "Mahtra sõda oli Eesti Vabadussõja eellahing!,, 10
organiseerima. Mõisnik hakkas oma maad kruntiajama, laenates seda talupoegadele. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad. Eestimaal võeti säärased seadused vastu 1856. aastal. 1858. aastal keeldusid paarikümne Harju-, Järva- ja Virumaa talupojad teotööle minemast. Sellepärast saadeti neile järgi sõjaväeosed, kes vastuhakanuid pexuga karistasid. Seda konflikti kutsutakse Mahtra sõjaks. 1863. aastal kehtestatud uus passiseadus lubas talupoegi vabalt ringi liikuda. See vallandas suure väljarändamise Eesti- ja Liivimaalt. Jõukamaid eestlasi, kes häbenesid olla eestlased ja püüdsid end samastada baltisakslasega, hakati nimetama kadakasakslasteks. Tartuülikool taasavati 1802. aastal. Ülikoolil oli jätkuvalt 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Greorg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor. Wilhelm Struwe astronoom. Moritz Hermann Jacobi füüsik.
langemise · See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise Kollektiviseerimine (1928-1932) · Seniste eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse. · Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite (sovhooside) või riigile allutatud kooperatiivsete ühismajandite (kolhooside) vahendusel. · Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest. · 1932.a. passiseadus maarahval polnud passe puudus õigus liikuda NSVL-s · 1932.a. Stalini "Sotsialistliku omandi kaitse seadus" ("viie viljapea seadus") · Kahjurite protsessid "vaenuliku elemendi hävitamine" · 1932.a. nälg. Ohvreid u.6-7 miljonit · 1929-33 küüditati u.9 mln. talupoega · Kollektiviseerimise ohvreid kokku u.10% talumajapidamistest ehk 10-14 miljonit inimest Sisepoliitika 1930-ndatel · Passiseadus +sissekirjutus liikumisvabaduse kontroll · 1934.a
1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4
Harju-, Järva- ja Virumaa mõisa talupojad mässama. Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakkajaid peksuga karistasid. 2. Juuni hommikul piirasid talupojad Mahtra mõisa sisse, nõudes soldatite kohest lahkumist. Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Sõjaväljale jäi palju surnuid. Selle käigus sai surma kah Vene armee ohvitser ning talupojad anti kohtu alla. Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus, mis andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju Eesti asundusi. Enamik jäi siiski naaberriikidesse. Tööstuse ja kaubanduse areng: Vabrikutööstus sai alguse villatöötlemisest. Alustati ka tööd kalevivabrikuga. Suur osa toorainest tuli mõisatest. Suurimaks tööstusettevõtteks oli Narvasse rajatud Kreenholmi manifaktuur, kus töödeldi puuvilla. Kaubandus oli elavam Pärnus ja Tallinnas
1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla valitsemise kogemused. 1819-sama seadus Liivimaal 1849-Liivimaal uus seadus, talupoeg võis hakata maksma raharenti, teorendi asemel (lõi eelduse talude päriseks ostmiseks, talupojad said majandamise kogemused) 1856-Eestimaal raharent teorendi asemel 1863-passiseadus, vähemalt 21-aastased talupojad võisid vallapassiga liikuda Balti kubermangu piirides, väljaspoole seda pidid aga taotlema riiklikku passi 1866-vallaseadus, vallad vabanesid lõplikult mõisnike eestkoste alt. Valla juhte hakati valima. Vald pidi hoolitsema oma vaeste eest (*vaestemaja, *külakord). Vallakogukonna moodustasid nüüdsest talupojad. Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. 3)Eestis algas talude päriseks ostmine 1850
*Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: *Vanemuine (1865, Tartu) *Estonia (1866, Tallinn) *Kannel (Võru) *Ugala (Viljandi) *Endla (Pärnu) *Ilmarine (Narva) *Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud:
Talupoegade jaoks muutis talude päriseks ostmine seda, kuidas talupojad oma talude eest hoolitsesid. Hakati rohkem vilja kasvatama, et saada rohkem tulu selle müümisel. Talupojad pidi hakkama enda eest ise mõtlema ning tekkis põhimõte, et inimene on ise oma saatuse sepp. Kadakasakslane eestlane, kes iseloomult oli mats mis mats, kuid kes ise üritas väga saksalik olla ning oma eesti päritolu unustada. Toodeti palju lina, kartulit, tehti viina ning müüdi edasi. 1863 anti välja passiseadus, mis tähendas seda, et oli võimalik hakata saama passe. Igasugune liikumispiirang oli sellega kadunud. 1866 anti välja vallaseadus vallakogukonnad vabanesid mõisniku kontrolli alt. Peale seda olid kõik vallaga seotud küsimused talupoegade otsustada. Esimene samm rahvusliku liikumise suunas. Haridus ja kultuur 19. sajandil 1802 Tartu Ülikooli taasavamine Tagurlus reformide puudumine, pidurdumine 1789 puhkes Prantsuse revolutsioon
1801 Balti kubermangud liideti ühtseks kindralkubermanguks b. Talurahvaseadused (sisu) i. 1802-talude pärandamise õigus(Eestimaa) ii. 1804-keelati talupeogade müük,kinkimine(Liivimaa). iii. 1816, 1817, 1819-pärisorjuse kaotamine(Est,Liivim.,Kuram.) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d. 1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine e. 1870 Peterburg-Tallinn-Paldiski raudteeliini avamine f. 1877 Vene linnaseadus g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i. 1821-1823 ja 1825 ilmus Marahwa Näddala-Leht (toimetas O. W. Masing) j. 1848-1849 ajakiri ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (Fr. R. Kreutzwald) k
mõttes, oli, nagu ajaloos tihtipeale juhtub, eelkõige aeg. Just aja möödudes andsid pärisorjusest vabastamise tagajärjed ennast tunda aina rohkem talusid osteti päriseks, mis tähendas teatud mõttes aeglast maa üleminemist tagasi eestlaste kätte, suurenes sõnavabadus ja arenes rahvustunne. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek. Võeti kasutusele ka muud talurahvaseadused. Üks olulisemaid oli 1863. aastal võeti vastu passiseadus. Sellega said vähemalt 21aastased talupojad õiguse taotleda pass, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Sellega seoses leidis asset väljarändamisliikumine Venemaale, kus loodeti leida paremat maad. 1866. aastal võeti vastu veel vallareform. Vallavalitsus vabanes mõisniku kontrolli alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Vallaseadus kujundas olukorra, mis koos varasemate reformidega sai rahvusliku
Eestimaal 14.Otto Fabian Rosen sõnastas 19.1819 Pärisorjuse kaotamine Rooseni deklaratsiooni, talupoegade Liivimaal ja mõisnike suhteid kajastav 20.1849 Rendiseadus Liivimaal dokument 21.1856 Rendiseadus Eestimaal 15.Anton Thor Helle - tõlkis piibli 22.1857 Perno Postimees 1739 eestikeelde, jüri koguduse 23.1863 Passiseadus, ettepanek pastor alustada Aleksandrikool 16.August Wilhelm Hupel - estofiil, 24.1865 Asutati Vanemuise selts, põltsamaa pastor, topofraafiline kehtestati teorendi nõudmine ülevaade eestimaa rahvastikust 25.1869 I üldlaulupidu, balti raudtee 17.Kristjan Jaak Peterson - 26.1878 Sakala asutamine algupärase eesti kirjanduse looja 18
(vt. Kahk, Talude päriseksostmise aegu, - keskmise suurusega talu 1000-2000 rbl - 15-45 ha, 1 siga 25 rbl, lammas 10 rbl) Põhiline päriseksostmine toimus 50.aastatel, raha selleks saadi linakasvatusest. Sotsiaalne tagajärg - kujunes mõisamoonakate kiht. Eestimaal - 1856 - raha kartulikasvatusest, põhiline ostmine 19.saj. lõpul Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu
Meeleheitele viidud rahva hulgas levisid kuuldused nagu jagataks Venemaal kõigile soovijatele tasuta maad. Kuigi kubernäär manitses, et mingit väljarändamist pole lubatud,või kui, siis ainult raudu panduna ja siberisse, see rahva meeli ei vaigistanud. Ka Emajõe ümbruse talupojad, kelle orjus oli liiga ränk, hakkasid 1841.a. "Soojale maale minekut seadma". Asjaosalised anti sõjakohtu alla, mille lõppvaatlus oli 20. veebr. 1842. a. Kavastu mõisas kohtukivi juures. 1863.a. kehtestatud passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. Kuigi väljaränne Eestist ei omandanud massilist iseloomu, ulatus kodumaalt lahkunute hulk kümnetesse tuhandetesse. Tugeva hoobi sai teoorjuse süsteem mõisnike kodukariõiguse kaotamisega 1865. a. Kodukariõigus oli feodaalse maaomaniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi kergemate süütegude eest ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Seda õigust hakati Eestis rakendama pärast maa läänistamist vasallidele
omavahelisi tüliküsimusi. 6. Mida tähendab mõiste nekrutiandmine? Sõjaline koormis, kus sõnaotseses mõttes püüti mehi. 7. Miks üldse kerkis 19. sajandi alguses esile talurahva olukorra parandamise küsimus? Kuna eluolu Saksamaal hakkas paranema ning ühiskond arenes, mistõttu Venemaa tahtis olla samuti uuenenud, reformitud ning „euroopalik riik“. 8. Millised muudatused tõi talupoegade ellu 19 sajandil kehtestatud passiseadus? Talupojad said endale ise kodukoha valida ning arenes väljarändamisliikumine Venemaale, kuhu suunduti otsima paremat elu. 9. Mis oli 19 sajandil Eestis põhiline majandusüksus? Külas oli endiselt mõis, mis toimis talupoegade tasuta ja suniviisilisel tööl. 10. Mis olid mõisa peamised tuluallikad ja tegevusalad? Mõisa edendamise aluseks oli viljatootmine. Peamine tuluallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin
Teorendi asemele tuli sisse seada raharent ning hakata mõisapõldudel kasutama palgatöölisi. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees sai nüüd ise otsustada kuidas paremini toota ja teenida. Kruntiajamine mõisnike poolt renditalud, talupõllud ei olnud enam tükeldatud. Palgatöölised mõisamoonakad. Maaparandamine, põldude väetamine, tõu ja sordi aretus. Väljaränne 1863 kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Kodumaalt lahkunuid oli kümneid tuhandeid. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Lubati paremaid maid odavamalt. §33 nimed : Parrot, Struve, Jacobi, Baer Parrot Ülikooli esimene rektor. Kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Struve astronoom Jacobi füüsik Baer embrüoloogia(loote areng) rajaja, loodus ja arstiteadlane
vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse... ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne mõisniku roll valla elus- politseivõim jäi mõisnikule MAJANDUS JA LINNAD: Talude päriseks müük sai alguse Lõuna -Eestis 1850, Põhja-Eestis 1860 Esimesed taluostjad saavad raha linakasvatusest. Kui ei suudetud järelmaksu maksta pandi talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha Randlastele pakkus meri transpordi ja salakaubanduse võimalusi 1863a passiseadus andis eestlastele võimaluse väljarännuks Esimesed suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn Kõige rohkem toodangut andis tekstiilitööstus (tähtsaimad ettevõtted Narvas)kasutati välismaist puuvilla Sajandi viimasel kümnendil tegi kõige suurema tõusu läbi metalli -ja masinatööstus TARTU ÜLIKOOL Keiser Palul I panus- riigipiiride sulgemise tõttu hakati looma ülikoole venemaale, taastati ka Tartu ülikool(1802) Õppetöö toimus Saksa ja ladina keeles
Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. 10. Maaharitlaskonna olemasolu e. õpetajad. MIKS LÄKSID ÄRKAMISAJA TEGELASED OMAVAHEL TÜLLI? · Erinevad vaated. · Erionevad teemad: poliitika ja kirikuelu. VENESTAMINE TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST:
Liikumisvabadus oli veel piiratud, kuid talupoeg võis omada vallas- ja kinnisvara. 19.sajandi keskpaigas vastuvõetud seadustega vabanesid taluinimesed tööst mõisapõllul, teorendilt mindi üle raharendile ning avanes talude päriseksostmise võimalus. Ühtlasi keelati mõisnike kodukariõigus. Kuigi talurahval oli siiski veel mitmeid koormisi ja kohustusi, oli ta siiski saanud isiklikult vabaks. Talupoegade jõukus kasvas. Algas talude päriseksostmine. 1863.aastal kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Oma talud jäeti maha. Kuna ees ootav tegelik olukord polnud sootuks nii muinasjutuline kui seda loodeti, pöörduti õige pea tagasi oma koju. Tööstus ja kaubandus arenes jõudsalt. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest ning toodang saadeti Venemaale
1816E/1819L- pärisorjuse kaotamine, talup. Isiklikult vaba- ei olnud ihunuhtlust, ost/müük keelati, liikumine kubermangu piires, puudus pass, said perek. Nimed, maarentimine-teorent. 1849L/1856E- teorent-> raharent, lõi eeldused talude päriseks ostmiseks, tp pidi hakkama ise mõtlema, eelduseks ärkamisajale ja iseseisvusele, sest huvitusid rohkem oma elu korraldusest. 1866- vallavalitsused vabanesid lõplikult igasuguse mõisniku eestkoste alt. 1863- passiseadus. Täielik liikumisvabadus. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 19.s algus. 3 liiget. Talup. Omavahelised tülid, nõudsid koormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järgi, haldasid vallalaekaid ja magasiaitu. Talupojad pidasid ise enda üle kohut. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. 5. Mis oli magasiait? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut
korraldamisele. Talude päriseksostmise kord ja tindimused. ---.--- 1856 ----.---- Eestimaal 1865 Saaremaal Vallaseadus 1866 Vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Passiseadus 1863 Andis talurahvalse täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Asehalduskord ( 1783 – 1796 ) 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra nime all Uute maakondade lisamisega muutus senine administratiivme jaotus
31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23. juuni 1919 Võnnu lahing (võidupüha) 3. jaanuar 1920 Vaherahu hakkas kehtima, 2. veebruar 1920 Tartu rahu, Vabadussõja lõpp Ärkamiseaeg Ärkamisaja eeldused 1) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksost ~ elatustaseme tõus · Tööstuse areng ~ eestlased kolivad linna · Raudtee-ehitus ~ paremad liikumisvõimalused 2) Poliitilised põhjused: · Balti erikord · Pärisorjusest vabanemine ~ passiseadus ~ haridustaseme tõus · Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused: · Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees"
Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele Teorendi asemel eelistati raharenti, eesmärgiks seati maa müümine talupoegadele eraomandiks Seadus nägi ette ka krundi mõõtmist Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk- järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858 Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud usuliikumises Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud passiseadus 1865 kaotati mõisnike kodukariõigus 1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse üle 1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu kulgev metsa ja lina eksport oli elavam 1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja Kreenholmi kalevivabrik) Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse tsemendivabrik ja avati
kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur ja haridus 19. sajandi I poolel ·Maal: 1.vallakool 2.kihelkonnakool 3.kreiskool ·Linnas: 1
1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1868 keelati teorendi maksmine lõplikult 8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine, vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad), valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid), kohaliku kooli toetamine(remonditööd ja rahaline toetus), teede ja sildade korrashoid jne. 9
Algas talude päriseksostmine. Mõisnikud palkasid tööle mõisamoonakad ehk palgatöölised. Murrangu tõi kartuli levik. Keiser Aleksander II ajal kuulutati 1856 välja uus Eestimaa talurahvaseadus. Talupoegadel jäi ekslik mulje, et abitegu ehk kiireloomuline hooajatöö pole enam kohustuslik. 1858 toimus talupoegade verine kokkupõrge sõduritega ehk nn. Mahtra sõda. Väljarändamisliikumine Pettunud talupoegi haaras väljarändamissoov. 1863 andis passiseadus talupoegadele liikumisvabaduse Venemaa piires. Ümberasujad said tasuta maad, külvivilja ja mitmeaastase maksuvabaduse. 19 sajandi lõpus ja 20. sajandi algul lahkus Eestist üle 100 000 inimese.
· 1797 Esimest korda kasutati hobuajamiga käitatavat viljapeksumasinat · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · 1802 I talurahvaseadus · 1804 II talurahvaseadus · 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaal · 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal · 1849 avaldati uued talurahvaseadused · 1856 Mõisnikel keelati kodukari õigus · 1857 Perno Postimees loomine I Eesti keelne ajaleht · 1863 Passiseadus, mis lubas talupoegadel riigi piires rännata · 1865 Asutatakse laulu ja mänguseltsid Tartus ja Tallinnas · 1869 I Üldlaulupidu Tartus · 1878 Sakala lehe asustamine Isikud 1. Karl XI Rootsi kuningas 1660 1697, alustas 1680 maade tagastamist riigile ja toetas Eestis Bengt Forseliuse tegevust. Suri vähki. 2. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, paistis Põhjasõjas silma andeka väejuhina, suri sõjakäigus. 3
kritiseerisid oma teostes paljud saksa haritlased. Pärisorjuse kaotamise tagajärjed: talupoeg sai vabaks, priinimed, maa kuulutati mõisnike omandiks - talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest Vallakogukond: omavalitsus Vallakohus: seal arutati talupoegade kohtuasju talupoegade endi osavõtul Priinimed: eestlaste perekonnanimi §17 Priiuse esimesed aastakümned Väljarändamisliikumine: rahvas oli rahulolematu, külades levisid kuulujutud et venemaal saab tasuta maad, 1863 tuli uus passiseadus, talupoeg sai kogu vene impeeriumi raames vabalt liikuda. Usuvahetusliikumine: luteri usust vene õigeusku, levisid kuulujutud et õigeusku minejad vabanevad teoorjusest. Hiljem usuvahetajad pettusid ning soovisid tagasi luteri usku minna, kuid seda takistas riigivõim. Midagi head ka talupojale: õigeusku minek vabastas neid osaliselt saksa surve alt. Teoorjuse kaotamine: §18 Ärkamisaeg Rahvuslikue liikumise eeldused: kirjakeel, rahvuslike ideede levik
talukohale 1804 Liivimaa talurahvaseadus talurahvakohtud; piiratakse mõisnike omavoli 1816 Eestimaa talurahvaseadus – talupoegadele isiklik vabadus 1819 Liivimaa talurahvaseadus (+ Saaremaal), perekonnanimed 1849 Liivimaa talurahvaseadus – maa endiselt mõisnike oma, kuid määratakse kindlaks kasutamise viis – rent 1856 Eestimaa talurahvaseadus – rendikorraldus 1863 passiseadus. 1865 keelatakse teorendi nõudmine. 1860 ndad aastad - maade päriseksostmise buum, väljarändamine. Kõrvuti talude päriseks ostmisega tekkis talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda. Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (1) Järjepidevalt arenev koolivõrk Eesti alal hakkas kujunema pärast 1816; 1819.a. talurahvaseadusi, seadused sisaldasid nõudeid ka koolivõrgu väljaarendamiseks. haridusreformide eesmärk:
EM kubermangus hakkas suurem vabaks ostmine 1880ndatel, seda aitas teha kartulikasvatus, sest see läks ühelt poolt söögiks, aga sel ajal toimus ka pööre viinaajamises (kartulist). Saaremaal toimu see sajandivahetuse aegu. Talumehest sai päris permees, sellest tuli suurem motivatsioon tööd teha jne. Mõisates hakati kasutama aastasulasid ehk moonakaid töö tegemiseks. Need olid inimesed, kes töötasid mõisas eeskätt toidumoona eest. 1863.a anti välja passiseadus mõlema kubermangu kohta, sellega saavutasid talupojad täieliku liikumisvabaduse. Oli kahesuguseid passe: vallapassid (anti välja valla tasandil, sellega oli võimalik liikuda Balti kubermangudes (Eesti, Läti, Kuramaa) ja veel 30 versta väljaspoole kubermangu piire) ja kroonupass (liikumisvõimalus kogu vene tsaaririigis). Passiseadus tähendas seda, et talupojad hakkasid Eesti aladelt välja rändama, seda sundis tegema maapuudus
· perekonnanimed · talupojad olid isikult vabad 1849.: L/m · teorendilt raharendile järk-järguline üleminek · renditalude kruntiajamine mõisnike poolt · mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent Vallakohtu ülesanded Vallakohus tegeles talupoegade omavaheliste tülideküsimuste lahendamisega, võlguolevate mõisakoormiste sisse nõudmisega, üleastunute karistamisega, avaliku korra valvamisega, vallalaekate ja magasiaitade haldamisega ja andis
· perekonnanimed · talupojad olid isikult vabad 1849.: L/m · teorendilt raharendile järk-järguline üleminek · renditalude kruntiajamine mõisnike poolt · mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent 13. 19.saj. alguses talurahva koosseis: · I mõisarahvas · II külarahvas: 1) pererahvas 2) sulasrahvas 3) vabadikud e. popsid 14. Talupoegade koormised: 1 ) mõisale: · teorent (abitegu, rakmetegu, jalategu) · naturaalandamid · rahamaksud 2 ) riigile:
võrra. 1856. a. keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. 2. juuni hommikul piiras u 1000 talupoega Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber, nõudes soldatite lahkumist. Sõnavahetus kasvas kiiresti üle veriseks kokkupõrkeks. Ülestõusnud talupojad anti sõjakohtualla. Nende kehalisele karistusele järgnes pikaajaline sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. Väljarändamine. 1863. kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires ning see tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Paljud pöördusid õige pea tagasi, kuna ees ootav olukord polnud nii hea, kui loodeti. Tööstuse ja kaubanduse areng. 1860. aastani jäi majanduse areng üsna tagasihoidlikuks. Vabrikutööstus sai alguse 19. saj esimesel poolel villatöötlemisest. Tööd alustasid kalevivabrikud
Peamiselt ehitati purjekaid Riiga ja Peterburgi kaubareiside tegemiseks. Paljusid laevu juhtisid metskaptenid ehk merekoolihariduseta kaptenid. Suureks sissetulekuallikaks sai salakaubandus. Põhja-Eesti ranniku talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida sai läbi Eesti suure hinnaga Venemaale maha müüa. Suure huvi tõttu asutati üle Eesti merekoole ning juba aastal 1868 tegi esimene eestlaste laev reisi Ameerikasse. 1863 kehtestatud passiseadus lubas talurahval üle kogu Vene impeeriumi reisida ja elama asuda, paljud eestlased asusid elama Peterburgi(64 tuhat) ja Pihkva kubermangu(25 tuhat). Suurimaks tööstusettevõtteks Eestis kujunes 1858. aastal Narvas rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi villa ning kuni 19. sajandi lõpuni jäi Narva Eesti tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam sadamalinnades nagu Pärnu ja Tallinn. Talupoegade kanda jäid vähem tulutoovad tegevusalad
Purjekatega veeti kaupa.Metskaptenid olid need,kellel puudus eriharidus.Tekkis ka salakaubandus.Hakati rajama merekoole(tuntuim Heinastes) *Mahtra sõda: Põhja - Eesti oli arendult 15-20a L-E maas.Nüüd hakkas seal talurhva käärimine.Talupojad leitsid seaduse,et abitegu mõisale pole kohustuslik.1858a keeldusid paljud teotööle minemast,mis lõpuks viis Mahtra sõjani.Talupoejad said ihunuhtlust,sunnitööd,Siberisse asumist *Väljarändamine-Passiseadus andis loa väljarändeks,mida kasutasid 10.tuhanded eestlased.See kahanes kui Leinbergi"valget laeva"ei tulnud *Tööstuse&kaubanduse areng-majandusareng oli aeglane.vabrikutööstus algas villatöötlemise&kalevivabrikutega.Suurim tööstus ettevõte oli Kreenholmi manufaktuur(töödeldi puuvilla).19s lõpul oli Narva tähtsaim tööstuskeskus.Kaubandus oli enamasti tln&pärnus.vähesed eestlased olid edukad.paljud häbenesid oma päritolu ja ütlesid,et on sx-kadakasakslased
Koormised: · Mõisakoormised teotöö (teorent), mis oli nädalateks ja hooajatööde ajal nõutav abi. Lisaks teotööle oli veel naturaalandamid ja rahamksud( nt: vakuraha) mõisa heaks. · Riiklikud koormise pearahamaks ja nekrutiandmine. · Kogukondlikud koormised magasiaidad, teede korrastamine, kooli ehitamnie ja muud tööd vallas. Lisaks veel kirikumaks (kümnis) ning kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. 1863. aasta passiseadus: · Passi said vähemalt 21 aastaed talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise. · Passi sai taodelda 3kuuks 3 aastaks · Passi olemas oluga võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika · Väljaspoole Balti Kubermangust reisimiseks oli vaja taodelda riiklikku passi. · Soodustas väljarändamist Venemaale, sest loodeti leida paremat elu ja seal oli vaba maad. 1866
tuluallikaks oli kartulikasvatus. Korraga suutsid talu välja osta vaid kõige jõukamad. Sageli osteti ära vaid osa ja ülejäänud jäi talu peale kirjutatud võlaks, mida maksti aastakümneid. Talude päriseksostmine tähendas murrangut maarahva elus. Eestlane vabanes majandusliku sõltuvuse alt ja sai oma maa täieõiguslikuks peremeheks. Üle kogu eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tutvustama. VÄLJARÄNNE 1863 kehtestatud passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasla ulatusliku väljarände. Lahkunute arvu ülatus kümnetesse tuhendetesse. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kaugemad koguni Vaikse ookeani rannikule. Paljud lahkunuist pöördusid õige pea tagasi, kus ees ootav tegelik olukord ei olnud kaugeltki nii muinasjutulne kui seda loodeti. 1858 Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla.
päriselt ei 1863. aasta tajunud. valupunkte. passiseadus lubas kuni 30 versta kaugusele Rahvusliku liikumise päevaprobleemide hulka asuda juba ilma passita. rahvastikuprobleemid Passi ei
1) Kose-Uuemõisa 1805 talupojad ootasid enamat, mõisnikud liialt seotud 2) Pühajärve sõda 1841 viljaikaldus ja näljahäda Venemaal maad, 30 talupoega 500 hoopi kadalippu, 6 Siberisse sunnitööle 3) Mahtra sõda 1858 Harjumaa talupojad avastasid, et teotegu pole kohustuslik ja neile ainti peksa, mitmed talupojad keeldusid teotööle minemast (ihunuhtlus, sunnitöö, eluaegne asumine Siberis) Väljarändamine: 1863.aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis õiguse Vene keisririigi piires liikuda. Eesti asundused tekkisid Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kuna seal olevat viljakam maa jne. Usuvahetusliikumine: 1845.aastal vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku. Oldi veendnud, et neile antakse nüüd maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese astus vene õigeusku 3 aasta jooksul, enim saartel ja Lääne-Eestis.
talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 1898 aastaks oli Liivimaal välja ostetud 86% talumaid, Eestimaal 50% ja Saaremaal vähem Veel seadusi: 1863 passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus, millega vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt 1868 kaotati teoorjus, täielikult raharendile üleminek Talupoja kohustused olid: I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2. naturaalandam vili, käsitöö jne 3
Põllumajandusalaste teadmiste levikule aitasid kaasa põllumajandusseltsid ja rahvavalgustuslik tegevus. Milliseid raha teenimise võimalusi pakkus randlastele meri? Laevanduses arenes kiirest paadikaubandus. Purjelaevu kasutati rannasõitudeks, kaupade transpordiks. Põhja-Eestis tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks loodi merekoole, 1864. rajati merekool Heinastesse. Laevandusest kujunes oluline majandusharu. Millise tulevikuvõimaluse andis eestlastele 1863.a passiseadus? Minna Venemaale ja mujale ,,ilusat elu otsima" Mis tööstusharu andis 1890.a kõige rohkem toodangut? Tekstiilitööstus: valmistati riideid ja kangaid. Mis linnas asusid selle tööstusharu tähtsamad ettevõtted? Sindi, hiljem Narva ja Tallinn Missugust kodumaist ja välismaist toorainet seal kasutati? Lamba- ja puuvill- välismaine (Ameerika ja Egiptus) ja lina- kodumaine, Peteburi turule. Mis tööstusharu tegi sajandi viimasel kümnendil läbi kõige suurema tõusu? Metalli- ja
o Peksul ülempiir 15 hoopi o Vallakohtud • 1816,1819 – pärisorjuse kaotamine o Maa mõisnike oma, talupojad rentisid o Isikuvabadus – liikuda võis kubermangu piires o Paljud talupojad hakkasid saunikeks o Perekonnanimede panemine • 1849 – Liivis talude päriseks ostmine o Talupojad ei tahtnud, kuna pidasid maid juba enne enda omadeks o 50% maaproletariaadid • 1863 Passiseadus Majandus: Muutused: • Mõisnike elatustaseme tõus, tekkis rahavajadus • Ekstentsiivne tootmise laiendamine, 80% külvipinnad • Intentsiivne, mõisad kui talud • Koormisi talupoegadele püütakse tõsta o Talud laostusid o Talupoegade töömoraali allakäik o Mõis ja talu ühtne tootmisüksus • Intentsiivistamine o Teravili 1766 mõisnikud Vene riigihankes
1856. aasta talurahvaseadust täiendati 1858. aastal nii, et loobuti üldse teotöö normeerimisest. 1865. a. lubati teorenti ainult veerandi ulatuses koormistest ning sedagi vabatahtlikul kokkuleppel (alates jüripäevast 1868 keelati rendilepingute sõlmimine teoorjuse peale). 1861. a. kaotati pärisorjus Venemaal. Sealsed talupojad said ka maad, kuigi väljaostuga. Aleksander II viis ellu veel rea edumeelseid reforme: passiseadus andis talurahvale liikumisvabaduse, kohtuseadus vabastas mõisnike kohtuvõimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegadele ihunuhtlust anda, omavalitsuse reform vabastas valla mõisnike eestkoste alt. Mahtra sõda oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858. 23. aprillil (jüripäev) 1858 kuulutati välja 1856. a. talurahvaseadus, millest talupojad olid lootnud 4 ühe teorendiliigi abiteo kaotamist. Juunis keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad
3. rahamaksud – alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riiklikud kohustused: 1. pearahamaks (1783) 2. nekrutiandmise kohustus (1797) 3. sõja ajal teenistus maakaitseväes 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III Kogukondlikud kohustused: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus/remont 3. magasiaida ehitamine jne IV Kirikule: 1. kirikumaksud 2. 1863 – passikorraldusseadus 3. 1866 – passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires. 9. teema: Rahvuslik liikumine 1) EELDUSED Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon Demokraatia laienemine Huvi teiste rahvaste kultuuri vastu Pärisorjuse kaotamine Eeldused Eesti tasandil: Talude päriseksostmine Eestlaste haritlaskonna kujunemine Rahva haridustaseme kasv Mõisnike eeskostest vabanemine
annaabi.ee 
