Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe -koonduslaagrid (125 tuhat inimest hukati, eestlasi nende seal umb 5000, enamjaolt hukkunute seas juudid) -rassiteooria -tsensuur -diktatuur -kauba väljavedu (varustati Sks-d) -taludele müüginormid (polnud kõrged) -likvideeriti sõjakahjusid (tehaseid ehitati)
kiiresti edasi ning ületas Eesti piiri 7. juulil. Metsavendadest moodustati 1941. aasta suvel Omakaitse, mis vabastas enne sakslaste jõudmist suure osa Lõuna- Eestist. Sakslased ja eestlased vallutasid Tallinna 28. augustil ning 5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed Sõrves. Wehrmachti - Kolmanda Riigi relvajõudude koosseisus olid eestlased idapataljonides ja politseipataljonides. 28. augustil 1942 teatas kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud luba moodustada Relva-SSi alluvuses Eesti Leegion. Mehi värvati sinna algul ida- ja politseipataljonidest. Leegion pidi olema rügemendisuurune ja koosnema kolmest pataljonist. Esimese pataljonina formeeriti Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva". See viidi 5. SS- Soomusdiviis "Wikingi" koosseisu. Pataljon võitles Izjumi lahingus ning hiljem Tserkassõ kotis.
Eestlaste esialgne posit hoiak saksalste suhtes hakkas kiiresti kaduma,kui selgus,et Sak-samaalt saabuvad amtenikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist,vaid näevad hõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-st. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat,kuid need katsed põrkusid Berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikenduseks
hoiak sakslaste suhtes kaduma, kuna selgus,et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades ainult osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.detsembril 1941.aastal allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud isaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgeveest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissar K. Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale moodustati Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis Eestile autonoomiat taotleda,kuid see katse ei läinud läbi. Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele ja peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine.
13)Juuniküüditamine-Juuniküüditamine oli 1941. a juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus aeti oma kodudest välja ja toimetati teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. 14)Millal Eesti okupeeriti sakslaste poolt? 5.juuli, 1941. 15)Mis iseloomustab Eesti majandust ja sisepoliitilist olukorda Saksa okupatsiooni ajal? · Tsiviilvõim oli Eesti kindralkomissariaadi käes ja mille juhiks oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann. · Sellele allus Eesti Omavalitsus, mille juhiks oli Hjalmar Mäe. Tsiviilvalitsuse kõrval tegutsesid Eestis Saksamaa politseiasutused. · Sõjaline okupatsioonireziim oli huvitatud eeskätt kohalike ressursside kasutamisest Saksa sõjatööstuse heaks. Mõne arvestuse kohaselt ületas Balti riikide eksport Saksamaale okupatsiooni ajal Saksa impordi Balti riikidesse vähemalt kümme korda.
17) ,,kummaline sõda" Toimumisaeg 1939-1940. Mõlemad pooled Saksamaa ja Poola, aktiivsust ei ilmutanud. 2. Isikud: 1) A. Hitler Saksamaa kantsler, diktaator, riigipea. 2) J. Stalin NSV Liidu juht 3) W. Churchill - Briti konservatiiv. Sai Suurbritannia peaministriks. 4) C. De Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 5) K. Litzmann Eesti kindralkomissaar. 6) F. D. Roosevelt USA president. 7) G. Zukov - Nõukoguderiigitegelane ja väejuht 8) H. Mäe - Eesti poliitik ja 1941 1944 Eesti Omavalitsuse juht. 9) J. Vares-Barbarus - Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. 10) O. Tief - Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja. 3. Sündmused, dateeringud 1) MRP - Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu
sundmobilisatsioonile. Eesti mehed, kes võitlesid Saksa armee poolel ei võidelnud sellepärast, et tuua suurele Saksamaale Euroopas ülemvõim, vaid sellepärast, et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Saksa armeed Eestis toetasid metsavennad, kes olid varjunud 14 juuni küüditamise eest. Metsavendade salkkonnad saadeti laiali, kui Eesti oli vabastatud Punaarmeest. 28 augustil 1942 teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgem juhtkond on andnud loa moodustada Eesti Leegion. Leegion pidi tulema rügemendi suurune ja koosnema kolmest pataljonist,raskegranaadiheitja ja tankitõrjekompaniist. Esialgu võeti mehi ida- ja politseipataljonidest. Kui olukord rindel hakkas halvenema värvati vabatahtlikke Eesti SS-Leegionisse. Sinna soovisid minna vabathtlikult väga vähesed. Kuna sinna ei tahetud minna vabatahtlikult asendati see osaliste
Too välja kaks sarnasust ja kaks erinevust. Sarnasus 1) Mõlemad vangistasid või tapsid poliitikuid ja muid tähtsaid tegelasi. 2) Mõlemad kehtestasid range kontrolli kõige üle. Erinevus 1) NSVL kohtles eestlasi jõhkramalt ( massiküüditamine), aga Saksamaa tappis vaid juute ja mustlasi. 2) Saksamaa kasutas tööstustarbeid rohkem enda kasuks ära kui NSVL. 20. Kes oli H. Mäe? Eesti omavalitsusjuht 21. Kes oli K. Litzmann? Eesti kindralkomissar 22. 1939. a. oktoobris oli Eesti rahvaarv 1 130 000. 1945. aasta lõpuks aga 850 000. Nimeta kolm põhjust, miks kaotas Eesti 6 aastaga veerandi oma elanikkonnast? *Massiküüditamise käigus surid paljud nälga või tapeti. * Sundmobilisatsioon ning sõjaohvrid. * Suur põgenemine. 23. 1944. a. septembris üritas Eesti taastada oma iseseisvust. Kes täitis selles ajal Eesti Vabariigi presidendi kohuseid (peaminister presidendi ülesannetes) arreteeritud K. Pätsi asemel
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5 dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Roosenberg. Eestist, lätist, leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi ja sattus seetõttu isegi konflikti oma ülemustega, kuid ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Kuid saksa okupatsioonivõim vajas enda kõrvale ka kohalikest kollaborantidest koosnevat abistavat institutsiooni. Selleks sai Eesti Omavalitsus, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis küll laiendada oma õigusi ja totles Eestile
põletatud maa. Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale. Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi. Saksa okupatsioon Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline propaganda. Loodi väga piiratud võimuga Eesti omavalitsus, mille eesotsas H. Mäe. Eestis kehtestati terrorireziim ja loodi koonduslaagreid. Waffen SS Relva SS eliitvägi, kuhu värvati noorsugu. Eesti Leegion lubati luua eestlastel oma sõjaväeüksus. Tööteenistus- oli alternatiiviks sõjaväkke astumisel, kuid töö toimus, kas otse rindel või Saksamaal. Laskurkorpus loodi Venemaal olevatest eesti sõjaväelastest, mis päästis
lisaprotokoll, millega jagati ära Ida-Euroopa, NSVL sai loa Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia anastamiseks ning Poole jagati pooleks, uue lisaprotokolliga müüs Saksamaa Leedu, saades ülejäänud Poolalt NSV Liidult endale. Adolf Hitler NSDAP juht ja Saksamaa diktaator ja riigipea, Jossif Stalin NSV Liidu diktaator ja juht, Winston Churchill Suurbritannia peaminister, Charles de Gaulle Prantsusmaa sõjaväelane, kindral ja riigimees, Karl Litzmann saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar, Franklin Delano Roosevelt USA 32. president, Geogri Zukov NSV Liidu riigitegelane, väejuht ja marssal, Hjalmar Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal, Johannes Vares Barbarus Eesti arst, poliitik, EKP liige ja valitsusjuht, Otto Tief Eesti sõjaväelane ja poliitik ja moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse ning peaministri asetäitja. 23.08
(Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader
Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Eesti Omavalitsusest sai Saksa okupatsioonivõimu abistav institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV
juunipööre 21. juuni 1940 toimunud riigipööre inkorporeerimine 21. Isikud - Johannes Vares Barbarus kuulekas N-Liidu käsutäitja Eestis Hjalmar Mäe Eesti pataljonide juhataja Saksa okupatisooni ajal Andrei Zdanov - okupeerimise teostaja Eestis Otto Tief - 1944. aasta hetkeline EV peaminister , K.S. Litzmann Saksa okupatsiooni juhataja Eestis © Siimo Lopsik 2009
(Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader
(Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader
Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Eesti Omavalitsusest sai Saksa okupatsioonivõimu abistav institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV
Esti vabadussõjalaste propaganda juht- Johan Laidoner- kolonel, sõjavägede ülemjuhataja. Andres larka- vabadussõjalaste keskliit liikumise eesotsas olija. Hjalmar mäe- vabadusõjalaste liidus (1933) propagandajuht Johannes Lauristin-kommunistliku liikumise aktivist Johannes semper- Eestimaa Kommunistliku partei liige 1940 Johannes vares-barbarus- Eestimaa kommunistliku pareti liige 1940 Andrei ždanov- juhendas juunipööret ja eesti okupeerimist 1940 Karl litzmann eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar, kes lähtus saksamaa huvidest. Idel jakabson- Eesti autonoomse rahvuskubermangu moodustamine- 1917. pärast veebruarirevolutsiooni Eestimaa kubermang vene keisririigi koosseisus. Eesti Maapäev ja Maanõukogu moodustamine- maanõukogu oli esimene eesti demokraatlikult valitud esindusorgan.1917 Iseseisvusmanifesti välja kuulutamine pärnus- 23.veebruar 1918. Eesti vabariigi ajutise valitsuse moodustamine- 24.02.1918. ees otsas Konstatin Päts.
EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. E...
Artur Sirk – vabadussõjalaste liider Hjalmar Mäe – Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal Jüri Uluots – EV peaminister ja riigivanem aastatel 1939-1944 Andrei Ždanov – NSVL-i diplomaat, korraldas juunipöörde Johannes Vares-Barbarus – juunipöörde järel võimule tulnud valitsuse juht Johannes Lauristin – Rahvakomissaride nõukogu esimees Karl Säre – Eesti Kommunistliku Partei esimees Saksa okupatsiooni ajal Karl Siegmund Litzmann – Eesti Kindralkomissariaadi ülem Saksa okupatsiooni ajal Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal Nikolai Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950 Johannes Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978 Karl Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987 Vaino Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990 Siim Kallas – Reformierakonna asutaja 1994, peaministri kandidaat Tiit Made – IME-idee autor, EV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige
riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5. detsembril 1951 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissariaadi etteotsa sai Karl Siegmund Litzmann, kes suhtus eestlastesse küll hästi, kuid viis siiski ellu Berliini poliitikat. Kuna Eestist pidi saama tulevikus osa Suur- Saksamaast hoiduti röövmajanduslikest sammudest, mis eesti majandust väga kurnavad. Seetõttu aidati mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Muudatused: · põllumeestele kehtestati müüginormid
augustiks Põhja- Eestisse Kunda ümbrusesse, lõigates Nõukogude väed n-ö kaheks. Itta pöördunud väed vallutasid kümne päeva jooksul Narva, Tallinn alistus 28. augustil. Viimased lahingud toimusid Lääne-Eesti saartel veel oktoobris 21. oktoobriks oli Eesti Nõukogude vägedest vaba. Mingist iseseisvuse taastamisest polnud juttugi. Eestist moodustati Idaalade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille etteotsa sai Hjalmar Mäe. Mäe oli rahva hulgas väga ebapopulaarne ning tegelikuks vaimseks liidriks oli endiselt viimane peaminister Jüri Uluots, kes sakslastega kooostööd ei teinud. Kohalik Saksa või lõi Omakaitse, millega liitus kiirelt palju vabatahtlike (meeste arv kuni 40 000). Laialisaadetud metsavendade üksuste asemel hakati formeerima vabatahtlikest ida- ja
territoriaalne laskurkorpus. Nad sõdisid Loode- Venemaal, kuid usaldus NSVL võimule ei olnud suur, kuna paljud andsid end vangi. Nii suunati nad hoopis tagalasse tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid kui sunnitöölaagrid. 1/3 meestest surid seal kurnatusse, nälga jms. 1943 sügisel moodustati veel üks väeüksus, kuid neid otseselt rindel ei kasutatud. Saksa okupatsioon Eesti alad olid langenud sakslaste kätte. Siin loodi kindralkommisariaat Estland. Kindralkommisariks sai Litzmann. Moodustati ka Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe. Majandusolud, mis Eestil olid, olid kehvad. Alguses oli selle segamini keeranud NSVL, seejärel Saksa okupatsiooni ajal kasutati ressursse hoopis Saksa sõja edendamiseks. Kõigel olid normid. Riigistatud asutusi ei tagastatud rahvale, see oli neile aga suur pettumus. Eestlased ja sakslased said hästi läbi, kuid siiski olid repressioonid. Koonduslaagritesse saadeti juudid ja mustlased Eesti oli esimene ja ainus juudivaba riik
dets. 1943.a. jaan. Velikije Luki all. Langenute, haavatute ja teadmata kadunutena kaotas korpus 17 ooo meest e. ¾ oma algkoosseisust. Saksa okupatsioon 1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus (EOV) piiratud omavalitsusõigusega, kuid kohustusega täita okup. Võimude käske-korraldusi. Eesotsas Hjalmar Mäe (end. vaps). Jätkusid repressioonid. Saksa julgeolekuteenistus (SD). Eestisse rajati koonduslaagreid, kus hukati 125 000 in., neist 4000-5000 eestlast. Natslik propaganda surus peale rassiteooriat. E. majanduse ülesandeks sai Saksa sõjaväe ja elanikkonna varustamine
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut...
juuti ja muud vähemusrahvast ja abistas nende põgenemist natside poolt okupeeritud riikidest. Oscar Schindler Saksa ärimees, spioon ja Natsipartei liige, kelle nimele on kirjutatud ligi 1200 juudi päästmine holokaustist, pannes neid tööle enda tehastesse ja 11 tööstusettevõtetesse. Algselt tunti teda külma ja ahne ärimehena, kuid tegelikult võitles ta visalt enda juutidest töötajate elude eest. Karl Siegmund Litzmann Saksa Ida-Alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar, juhtis Saksa vägede tegevust Eestis 1941. ja 1944. aastate vahel, kuni ta vabastati seoses Saksa vägede taandumisega Eestist. Hjalmar Mäe Saksameelne Eesti poliitik, valiti Eesti Vabastamise Komitee esimeheks. Karl Säre Venemeelne Eesti kommunistliku liikumise tegelane ja Nõukogude sõjaluure kaastöötaja, edendas Nõukogude võimu Eestis. 1941 vangistati Sakslaste poolt ja 1943 kadus ta ära
peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid) ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris- oktoobris. Esimese nõukogude aasta õuduste tulemusel võtsid eestlased sakslasi vastu rõõmuga. NB! 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...
Saksa Politsei juhiks ja siseministriks ning sõja käigus omandas üha suurema mõjuvõimu ka sõjalises valdkonnas, kus talle allus eliitvägi Relva-SS. 18. XII 1942 konverents vallutatud idaalade probleemide arutamiseks (Idaministeerium + Wehrmacht) Konverentsil osalejad olid ühisel arusaamisel, et vallutatud idaaladel elavatele rahvastele tuleb anda poliitiline eesmärk, mille nimel nad võitleksid ning siis lasta neil sellesse võitlusse astuda. Litzmann jätkas järjekindlalt oma ettepanekute esitamist. Ta oli veendunud, et vaid laialdase autonoomia tingimustes on võimalik allutatud rahva maksimaalne ärakasutamine Saksamaa huvides. Suhetes väikerahvastega vajas Saksa okupatsioonipoliitika positiivset näidet, kuna väikerahvaste koostöövalmidus oli sõjaõnne pöördudes Saksamaale üha vajalikum. Kõigi arutlusel olnud plaanide ühine põhimõte oli Eestile ja Lätile teatud ulatusega autonoomia andmine, jättes tegeliku kontrolli
algas sõjategevus, tekkis lootus sõja tulemusena vabaneda nõukogude võimu alt. 12. NSVL ja Saksa okupatsioonide (vastavalt 1940-1941 ja 1941-1944) võrdlus. 1940-1941 1941-1944 · Eesti nimetati ENSV-ks, mis oli NSVL · Eesti ala nimetati Estlandi koostisosa. Kindralkomissariaadiks, eesotsas · Kõrgemaks võimuorganiks oli kindralkomissariga Litzmann. Ülemnõukogu, mille presiidiumi · Komissariaat allus Idaalade esimeheks sai Vares. ministeeriumile, eesotsas A. · Valitsus nimetati Rahvakomissaride Rosenbergiga. Nõukoguks. · Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis
Juba 13. septembril, mil Tallinna langemisest sakslaste kät te oli möödunud kõigest kaks nädalat, toimus Estonia kontserdi saalis esimene sümfooniakontsert. Nagu teada, natsionaliseeriti Eesti Vabariigi ajal Estonia Seltsile kuulunud ja riigilt toetust saanud teater 1941. aastal Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Ehkki Saksa ajal oli majaomanik jälle Estonia Selts, polnud viimasel teatri tegemistes sõnagi kaasa rääkida, sest ametlikult korraldas Litzmann teatri üleandmise Tallinna linnale. Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”.
AJALOO LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisda - Lti Hendriku Liivimaa kroonika 12.-13. saj. toimusid ristisjad Phamaa vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli Lnemere lunakallas ristitud 1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmek...
KORDAMINE AJALOO ÜLEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisõda - · Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonika" · 12.-13. saj. toimusid ristisõjad ,,Pühamaa" vabastamiseks · 1240ndaks aastaks oli Läänemere lõunakallas ristitud · 1143. a. - rajati Lüübecki linn · Ristiusku hakkati sõdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste n...
juunipööre –, Näiline riigipööre EV okupeerimiseks 31. inkorporeerimine – millegi ühendamine või millegagi liitmine 32. Isikud – 33. Johannes Vares Barbarus –, Töörahva revulutsiooni esimees 34. Hjalmar Mäe –, Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuht. 35. Andrei Ždanov – Eesti okupatsiooni siine eestvedaja 36. Otto Tief - , Kaitseliidu pealik, viis eesti isesevumiseni 37. K.S. Litzmann – Viis Eesti üleminekuga sõjaväe valitsusalast tsiviilvalitsusele © Siimo Lopsik 2014 10 38. http://www.youtube.com/watch?v=oVZjyyAE-78 : Võrdle Saksa ja N.Liidu diktatuure (sarnasused ja erinevused); Miks kommunistid tapsid inimesi?; Mis oli N.Liidu eesmärk 1930ndate ümberkorraldustes? 39. http://www.youtube.com/watch?v=srim_JZlI4M : Mis põhjendustel
aasta suvel, kui punaväed lahkusid, tervitasid eestlased sakslasi vabastajatena. Peagi aga positiivsed emotsioonid muutusid. Selgus, et Saksamaa ei tahtnud midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist. 5. detsembril 1941 allutati Eesti okupeeritud idaalade ministeeriumile Berliinis. Seda juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. See koosnes neljast kindralkomissariaadist (sh Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi. Kuigi ta sattus tülli oma ülemustega, viis ta ellu siiski Berliini poliitikat. Litzmannile alluvas ametkonnas töötasid üksnes sakslased. Saksa rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsusi. Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, katsed nurjusid. Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks.
· ENSV loomine - Juulis parlamendi valimine, 21. juulil nim. riik ümber ENSV-ks - 6. augustil 1940 liideti NL-iga 3. Saksa okupatsioon · 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL Liitu - ca kahe nädala pärast sakslased Eestisse - sundmobilisatsioon (33 000 meest valdavalt Põhja-Eesti peale, sest Lõuna-Eesti oli juba osaliselt sakslaste käes) - hävituspataljonid >nn Suvesõda (juuli-august 1941) · Eesti Omavalitsus - Ostlandi kindralkomissar Karl Litzmann - Hjalmar Mäe · Saksa okupatsioonipoliitika - Hukkus 7000 Eesti kodanukku - Mustlaste, juutide hävitamine (koonduslaagrid) - Majandus sõja teenistusse - Propagandistlik kultuuripoliitika - Eesti Leegioni moodustamine (piiride kaitseks) · Eestlased NSV Liidus - 33 000 viidi Venemaale, paljud tööpataljonides, suri ca 10 000 - kultuuritegelaste nn kunstiansamblid - Moskvas ja Leningradis eestikeelsed trükised, raadiosaated - Evakueeritutest loodi 8. Eesti Laskurkorpus
Paljud kõrgemad ohvitserid pakkusid välja idapoliitika muutmist, just Baltimaade suhtes, taastades nende iseseisvuse ja andes neile võimaluse oma rahvusliku sõjaväe loomiseks. Saksa julgeolekuteenistus aga eiras neid plaane täielikult. Küll aga algatas julgeolekuteenistuse juht Sandberger 1942. aastal Eesti Leegioni formeerimise idee, millest pidi kujunema Relva-SS väeosa. Tallinna vabastamise aastapäeval, 28. augustil 1942. aastal teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa võimud on andnud loa Eesti Leegioni moodustamiseks. Leegion läks Waffen-SSi alluvusse ja see pidi tulema rügemendi suurune, koosnema kolmest pataljonist millest igas neli kompaniid, raskegranaadiheitja- ja tankitõrjekompaniist. Küll aga polnud moodustatav väeüksus eestlaste seas sugugi populaarne. Kuna see allus Waffen-SS-ile nähti selles poliitilist väeosa. Selles nähti allumist võõrale ideoloogiale ja arvati, et see on vaid Saksamaa Euroopa vallutamise plaanidele kaasa
· 29. juuni pandi toime kallaetung Urvaste valla komsomoli liikmetele Saksa okupatsioon. 1941. a. suvel lootis eestlaste enamik sakslaste abil omariikluse taastamisele. ometi selgus peatselt, et maa on vaid peremeest vahetanud ning poliitilisest enesemääramisest ei tule juttugi. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille otsustusvõime oli piiratud okupatsioonivõimude käskude-korraldustega. Jätkusid massilised kohtuvälised repressioonid. Need algasid 1941. a. suvel metsavendade ebaseaduslikest tegudest ning omandasid õige hoo Saksa julgeolekuteenistuse (SD) rakendumisega. Okupatisooniaastail hukkus Eestis koonduslaagrites 125000 inimest. Neist
● 10. juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel ● Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna ● Juuli lõpul sakslaste uus pealetung ● 28. augustil langes sakslaste kätte Tallinn ● 1941.a. lõpuks oli Eesti rahvuslastele selge – maa oli vahetanud peremeest ● Poliitiline korraldus: ● Eestis loodi Ida-alade ministeeriumile alluv kindralkomissariaat, eesotsas K. Litzmann ● Kohale toodi umbkeelsed saksa ametnikud ● Loodi Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe ● Rajati koonduslaagrid – Kalevi-Liiva, Klooga, kuhu paigutati nõukogude sõjavangid ja juudid Lääne-Euroopast Majanduspoliitika: ● Peaülesanne - saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine ● Tööstus- ja kaubandusettevõtted kuulutati sakslaste sõjasaagiks ● Rõhku pandi põlevkivi kaevandamisele ja keemiatööstusettevõtetele
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
Eesti vabastamine Vene terror alt 7-10 juuli vallutasid Saksa väed u. poole Eesti territooriumist. Saksa vägesid toetasid Eesti Vabatusvõitlejad (Metsavennad) Punaarmee moodustas Hävituspataljonid, kelle eesmärk oli Eestist maha jätta "Must maa" Juuli-aug 1941.a. Eesti vabatahtlikud osalevad koos Saksa vägedega Eesti vabastamises (Erna salk) Eesti okupeerimine Saksa okupatsiooni Eestis juhtis K. S. Litzmann. Eesti poolelt Hjalmar Mäe (Eesti omavalitsuse juht) Eesti rahvas enamus toetas Saksa vägesid ja paljud astusid vabatahtlikult Saksa armeesse. Eestlasi kasutati Politsei- ja idapataljonis Waffen SS Eestlased võitlevad ka Saksa SS Vabatahtlike hulgas. Eesti sõjaväelased lahingutes: Pataljon narva (Võitles Ukrainas) ja 20. Eesti SS diviis. Nõukogude armees: Võitles u. 30 000 eestlast (mobiliseeritud, juuli 1941) Nimetati 8
Kaitseliidu eeskujul loodi metsavendade salkadest relvastatud organisatsioon Omakaitse. Eestlased tervitasid sakslasi kui vabastajaid, sest just oli toimunud küüditamine. Omariiklust taastada ei lastud. Loodi silmapetteks Eesti Omavalitsus eesotsas endise vabadussõjalaste juhi Hjalmar Mäega. Eestis kehtestati terrorirežiim. Eestis olnud juudid ja mustlased tapeti. Eestisse rajatud koonduslaagritesse toodi sõjavange ja juute, kes seal ka tapeti. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann andis augustis 1942 loa luua SS-i alluvuses Eesti Leegioni (väeosa Eestis). Majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Ühelt poolt oli peaülesandeks Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Teisalt pidi Eestist tulevikus saama osa Suur-Saksamaast, seega aitasid võimud mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud kahjude hüvitamisele. Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukordu sattusid linnaelanikud, keda varustati ostulubade alusel
1942. arreteerimine laienes. 1941. 14. juunil massiküüditamine, 10 000 inimest. Sõda. Nõukogude võimuorganid moodustasid ,,põletatud maa taktika" elluviimiseks hävituspataljone, mis purustasid taandumisel hooneid. Hävituspataljonide vastas olid metsavennad. 1941. suvel loodeti iseseisvuse taastamisele, kuid sakslased nii ei arvanud pärast okupatsiooni sooritamist. Eestist moodustati kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Loodi Eesti Omavalitsus, Hjalmar Mäe. Repressioonid. Natsionaalsotsialismi pealesurumine, kultuuripoliitika. Eesti majandus peaülesandeks Saksa elanikkonna varustamine. Eesti Rahva Ühisabi suur abi sõjas kannatanud perekondade eest hoolitsemises. Vastupanuliikumist ei kujunenud. 40k meest liitus Saksa okupatsioonidevõimude korraldusel loodud Omakaitsega. Formeriti ka vabatahtlikest koosnevad ida- ja politseipataljone. Relva-SS raames loodud Eesti leegion ähvardas läbi kukkuda
(Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61000 inimest) Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette jaründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader
teised Narva suunas, 28. Augustil vallutati Tallinn, kõige kauem pidas vastu Hiiumaa, kus punaarmee väed purustati 21. oktoobril. NSV liidu ja Saksamaa okupatsioonide võrdlus NSV liit Saksamaa Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSV liidu Eesti ala nimetati Estlandi koostisosa, kõrgeimaks võimuorganiks sai kindralkomissariaadiks, eesotsas ülemnõukogu, mille presiidiumi esimeheks kindralkomissar K.S. Litzmann. Komissariaat sa Johannes Vares-Barbarus. Valitsus allus Ida-alade ministeeriumile, mida juhtis nimetati rahvakomissaride nõukoguks, mille Rosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi etteotsa sai Johannes Lauristin. eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe. Keelas tegutseda kaitseliidul Lubas tegutseda Omakaitsel
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
mis võeti meilt meenutagem, ja mis meile jäi. Astun vaikselt jõululumist rada üle kannatanu kodumaa. Igal lävel tahaks kummardada: ükski kodu pole leinata". Saksa okupatsioon 28. augustil 1941 jõudsid saksa väed Tallinna. Omavalitsuse etteotsa sai dr. Hjalmar Mäe, vaps, kes putikatse eest Eesti Vabariigi ajal oli mitu aastat vangis istunud. Tegelikuks võimumeheks oli Saksa SA (sturmabteilung e. rünnakuosakond) mundrit kandev Karl Siegmund Litzmann. Ühelt poolt sooviti küll baltlastelt kaastööd bolevike vastu, teiselt poolt aga anti mõista, et nad on siiski teisejärgulised, kui mitte just alaväärtuslikud inimesed. Saksa seadused keelasid mittesakslastel sõjaväkke astumast, aga igasugu varjunimede all kujunesid eesti üksustest ometi rindeväeosad. Kuigi sakslased olid suured bolevismi vastased, ei antud tagalas venelaste poolt sundvõõrandatud varandusi ja talusid tagasi. Omanikud töötasid küll
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
8. september – 3. Sõjategevus Lääne-Eesti saartel. detsember 15. Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada september Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe. Hitleri käsu kohaselt läks Eesti armeegrupi Nord tagalaülema haldusest 5. detsember riigikomissariaati Ostland; Eesti kindralkomissariks määrati SA Obergruppenführer Karl-Siegmund Litzmann. 1942 Algas õppetöö gümnaasiumides, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Riiklikus jaanuar Ülikoolis (esialgu avati arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond). 2. veebruar Saksa keel kuulutati kõigis okupeeritud idapiirkondades riigikeeleks. Jaroslavli linnas loodi Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati ligi 300 22. veebruar eestlasest kultuuritegelast. 25. Punaarmee Eesti laskurdiviisid ühendati 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
