1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sini...
Eestlased andsid alla ja unarmed oli lihtsam oma lennukitega soomlasi Pommitada! 3. Missuguseid ümberkorraldusi tegi Nõukogude võim Eestis esimese aasta jooksul? Tegid seadusi ümber ja kehvenesid suhted Soomega kuna nad olid Soomele ohtlik aga mitte eriti . 4. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal? Nõukogude liidus Saksamaal Soomes 5. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki? Kuna Saks lased ei olnud veel eestist lahkunud Mõisted 6. Umsiedlung Kui saksamaa viis enda väed eestist välja! 7. anneksioon Ühe riigi vägivaldne lähenemine teise riigi vastu 8. A.Zdanov Stalin saatis Eestisse okupeerumist teostama. 9. juunipööre Balti riigid andsid alla ja liitusid NSVL-ga 10. hävituspataljonid Tahtsid jätta Eestisse musta maad kuid se ei olnud nende kohustus! q Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus) Vasta pöördel (10+3p)
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1...
Iseseisvuse kaotus 1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõja...
korrektseks ¤ punaväelased elasid kinnisel territooriumil ja nende liikumisvõimalused olid piiratud ¤ kogu ,,vaikiva ajastu" kestel maad juhtinud võimukildkond oli sunnitud manööverdama ¤ K. Eenpalu valitsus astus rahva rahustamiseks tagasi ja selle asemel moodustati laiapõhjaline Jüri Uluotsa valitsus, kes üritas kaasata ka opositsioonilisi ringkondi ¤ oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli baltisakslaste lahkumine nn Umsiedlung, mil Eestist lahkus mõne kuuga Hitleri kutsel 14 000 inimest ¤ hiljem lisandusid neile veel mõned grupid ¤ see oli järjekordne ohumärk ning peagi levisid kuuldused, et Baltimaad on NSV Liidule maha müüdud". KOKKUVÕTE ¤ peale baasidelepingut olid Balti riigid sisuliselt okupeeritud ning pidid Moskvaga hästi läbi saama ¤ kuigi Moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist ¤ sõda piiras suhtlusvõimalusi ka
Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu. 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tsehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus!
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algus...
juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Varese palve rahuldas. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti NSV vallutas. Enne seda toimus Eesti kiire sovjetiseerimine. Samuti vangistati mitmeid avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande Eesti NSV-le ebalojaalse eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne metsavendlus, mis sai suure hoo sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses. 1944
Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSVL Eestiga suhteid aga pingestama, süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete nõukogude lisasõdurite sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus Eesti ala sisuline okupeerimine. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni. 21. juunil seati Eestis NSVL-u nõudmisel ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre, millega Eesti muutus ka poliitiliselt NSVL-st sõltuvaks. Peagi toimusid ka nõukogulikud 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus NSVL-meelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis muudeti Eesti Vabariik Eesti NSV-ks ja Varese valitsus "palus" Eestit Nõukogude Liiduga liita, anneksioon toimus 6. augustil, mil NSVL-i
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
Baaside leping Eesti ja N-Liidu vaheline leping, kus toodi punaarmee Eestisse juunikommunistid - N-Liidu propagandat ja riigipööret teostanud isikud Eesti NSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik hävituspataljonid -N-Liidu poolt koostatud rühmad,kelle ülesandeks oli taganemisel jätta Eestist maha "must maa" 14.juuni 1941 massiküüditamine Umsiedlung Hitleri kutse baltisakslastele, kojukutse Eesti Leegion Saksa armee üks Eesti pataljone Sinimägede lahing suurimaid lahinguid Eestis II ms, takistati punaarmee sissetungi Eestisse soomepoisid - need kes läksid soome poolele võitlema anneksioon ühe riigi või selle osa vägivaldne liitmine teise riigiga juunipööre 21. juuni 1940 toimunud riigipööre inkorporeerimine
Tallinna Linnaarhiiv Tallinna Linnaarhiiv on Tallinna Linnavalitsuse struktuurüksus, mille ülesandeks on koguda ja säilitada Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale. Eesti vanim säilinud ürik pärineb aastast 1237 ja seda säilitatakse õhukindlates klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt-Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahi...
Aasta 1939 Saksamaa alustas okupeerimispoliitikat (Tsehhi). Venemaa andis mõista, et soovib endale Balti riike. 23 august 1939 allkirjastasid Saksa ja Venemaa välisministrid mittekallaletungilepingu MRP. Salajase lisaprotokolliga jagati IdaEuroopa ja Eesti läks Venemaale. 1 septembril alustas Saksamaa II Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks. 1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastiku...
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
© Siimo Lopsik 2014 9 21. , juunikommunistid – valmistasid Andrei Ždanovi juhtimisel ette Eesti okupeerimist ja inkorporeerimist N. Liidu poolt 22. ,Eesti NSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 23. ,hävituspataljonid – NSV pataljonid kes pidid kõik maatasa tegema 24. , 14.juuni 1941 –, Toimus küüditamine, 10k inimesi 25. Umsiedlung –, Sakslate koju minek, kutse hitlerilt 26. Eesti Leegion – Saksa sõjaväe pataljon kus Eestlased võitlesid 27. , Sinimägede lahing – Suur lahing Saksamaa ja N.liidu rinnete vahel 28. , soomepoisid – Soome sõjaväe pataljon JR200 kus võitlseid eestlased kes ei tahtnud saksa pataljonis võidelda 29. , anneksioon –, võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne
seda lepingut ka baaside lepinguks NB! Ajajärku 1939. aasta sügisest kuni 1940. aasta suveni nimetatakse Eesti ajaloos baaside ajastuks. 18. oktoobril 1939 hakkasid NSVLi sõdurid üle piiri Eestisse tulema, kokku 25 000 meest (Eesti sõjaväes oli 15 000 meest). Sõjaväebaasid rajati saartele, Paldiskisse, osalt ka sisemaale . 1939. aasta oktoobris lahkusid Eestist (ja kogu Baltikumist) Hitleri kutsel Saksamaale kohalikud baltisakslased (nn. Umsiedlung, Eestist lahkus u. 15 000 inimest). III Majandus Õppida ise hallist kaheosalisest õpikust "Eesti ajalugu" II kd. §13 (lk. 57-61), §15 (lk. 66 "Majanduskriis"), §16 (lk. 74-75 "Majandusolud"). Teada tuleb järgmisi teemasid ja märksõnu: · uus olukord Eesti-Vene majandussuhetes · oma rahandussüsteemi loomine, välisvõlad · 1920. aastate alguse majanduslik tõus ja selle lõpp (Vene turu kadumine, vale laenupoliitika)
7 4. Vihula mõis Vihula mõis asub keset Lahemaa rahvuspargi puutumata loodust. Esimest korda on mainitud Vihula mõisa 1501. aastal Hans Lode omandina. 16051810 kuulus valdus Helffreichide perekonnale ja 18101919 Schubertite perekonnale. Viimased said jäänukmõisa edasi pidada ka 1930. aastatel, kuni umsiedlung 1939. aastal nad Saksamaale viis. II maailmasõja päevil paigutati sinna Saksa luurekool. Alates 1950. aastast oli mõisas hooldekodu, mille eksistentsi lõpetas 1982. aasta tulekahju. Mitmed hooned said tugevasti kannatada ning kompleks anti Viru kolhoosile, kes alustas restaureerimistöid. Mõisa hooned asuvad Mustoja kallastel. Algne puust härrastemaja põles maha 19. sajandil, praegu vaadeldav kivist peahoone ehitati üles tõenäoliselt arhitekt Friedrich Modi projekti järgi
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullat...
Eesti edasisele arengule. 4) Mõisted: Anschluss, lepituspoliitika, Poola koridor, MRP, Teraspakt, Kolmikpakt, Talvesõda, Jätkusõda, Kummaline sõda (Sitzkrieg), lend- lease, Atlandi harta, välksõda (Blitzkrieg), Vichy Prantsusmaa, annekteerimine (inkorporeerimine), strateegiline pommitamine, kolloboratsionism, holocaust, teine rinne, ÜRO, baasideajastu, Umsiedlung, Juunipööre, uusmaasaaja, hävituspataljon, metsavend, Erna salk. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
MÕISTED Anšluss – 1938. a Austria liitmine Saksamaaga. Müncheni kokkulepe – 1938 Münchenis. Saksa, Prantsus, Itaalia, Inglism. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. Berliin-Rooma telg – 1936 – leping Itaalia ja Saksamaa vahel- Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. Umsiedlung – saksa rahvusest isikute ümberasumine pärast Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimist. N. Chamberlain – Inglismaa peaminister 30ndatel. Osales Müncheni läbirääkimistel. J. Uluots – 1938-1938 Riigivolikogu esimees. Al 1940. (teine) president. TOTALITARISM Fašism – marksi ideoloogia, suunatud töölisklassile. Rahvuse huvid seatakse prioriteediks. Kommunism – ülemaailmne kommunism. Natsionaal-sotsialistlik – Rassiteooria
Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Varese palve rahuldas. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti NSV vallutas. Enne seda toimus Eesti kiire sovjetiseerimine. Samuti vangistati mitmeid avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande Eesti NSV-le ebalojaalse eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne metsavendlus, mis sai suure hoo sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses.
. 1) 24. septembril esitati Eesti vlisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sjave baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sjatehnika all, ning ka lennuvljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste mberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale mber, ning jrgneva 7 kuuga lahkuski ainuksi Eesti aladelt ligi 13000 baltisakslast. Nukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis le Eesti piiri 90000 Nukogude Liidu sdurit kuna Nukogude Liit oli esitanud kolm peva varem Eestile ultimaatumi, nudes tiendavat kaitset thtsamatesse keskustesse. 2. Juunipre - 21
septembril esitati Eesti välisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sõjaväe baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sõdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sõjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast. · Nõukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna Nõukogude Liit oli esitanud kolm päeva varem Eestile ultimaatumi, nõudes
" (1939) · H. Laretei: "Vastuhakkamine oleks nõudnud küll ohvreid, kuid see oleks jätnud terveks rahva hinge." (1992) 7. Nõukogude Eesti aeg 1. Baaside aeg · 23. august 1939 - MRP - Salaleping · September 1939 - Poola vallutamine; nn Orzeli juhtum · 28. september 1939 - vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eestiga (25 000) · 18. oktoober 1939 - nõukogude vägede saabumine · oktoober 1939 - algas baltisakslaste lahkumine Umsiedlung (13 000) 2. Esimene nõukogude aasta · 17. juuni 1940 - lisavägede sissetoomine (90 000) - Stalini esindaja Andrei Zdanov · 21. juuni 1940 - kommunistide meeleavaldused, Juunipööre - valitsuse vahetumine, Jüri Vilms > Johannes Vares-Barbarus · ENSV loomine - Juulis parlamendi valimine, 21. juulil nim. riik ümber ENSV-ks - 6. augustil 1940 liideti NL-iga 3. Saksa okupatsioon · 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL Liitu - ca kahe nädala pärast sakslased Eestisse
Oktoobris hakkaski NSVL vägede sissetoomine Eesti aladele. Eestlased olid sunnitud lahkuma aladelt, kuhu baasid rajati. Baasid rajati Paldiskisse, Raplasse, Hiiumaale ja Saaremaale, kuna oli vaja kindlustada oma uut tulevast läänepiiri ning nendest kohtadest oli kõige parem vaenlastel Eestile läheneda. Eestisse tuli algselt ligikaudu 25 tuhat punaarmeelast (ohvitseride puhul lisandus ka perekond). '39 aasta sügisel, Hitleri kutsel, lahkusid Eestist baltisakslased, kannab nimetust Umsiedlung, lahkus ligikaudu 12,6 tuhat baltisakslast, tervikuna lahkus Eestist kuskil 14 tuhat inimest. Need saklased paigutati Poola aladele, Lääne-Preisimaale (poolakad tõsteti oma kodudest välja ilma varanduseta jms, pidid ise hakkama saama ja uue elukoha leidma). '39 aasta sügis '40 aasta kevad oli Eestis olukord, kus Eesti oli küll iseseisev, kuid kohapeal viibisid NSVL väed, mis piiras vabadust. Olukord muutus 16 juuni '40 Eestile esitati ultimaatum
Eeskätt pidi see seisnema selles, et need riigid lubavad oma territooriumile rajada sõjaväe baasid ja, et nende kaitseks tuuakse nende riikide territooriumile ka NSVL väed. Kõik baltiriigid võtsid antud lepingu vastu ja oktroobris 39 toodi NSVL väed neisse riikidesse sisse. Esialgu valitsused, mis neis riikides olid, jäid võimule. Samaaegselt kui väed sisse toodi, 39 oktoobris algas Eestist, Lätist, Leedust baltisakslaste lahkumine ehk Umsiedlung, nimelt Hitler esitas Eestis, Lätis, Leedus olevatele sakslastele üleskutse, tulla tagasi oma ajaloolisele kodumaale. Baltisakslased seda üleskutset ka järgisid ja neil oli ka hirm, et baltiriigid satuvad täielikult NSVL riigi kätte. Neid samu baltisakslasi ei paigutatud mitte saksa territooriumile, vaid neile aladele, mida Sm oli ära vallutanud Poolalt. Said endale majad, korterid, kust poolakad olid välja tõstetud. Samasuguse ettepaneku sõlmida baasideleping, aga
(1905-1942) EV võimekamaid ja tuntumaid ajaloolasi, 1934-40 TÜ õppejõud, 1937-40 Ajaloolise Ajakirja peatoimetaja. O. Liivi eestvedamisel tehti Eesti arhiivides valitsevaks provienentsiprintsiip. Provienentsiprintsiip oli 1930. aastatel (1933, 1936) ilmunud 2-köitelise "Arhivaari käsi- raamatu" keskne printsiip; samuti deklareerib seda 1935. aasta arhiiviseadus. Seadus pani paika arhiivide funktsioneerimise korra. 1939-1940 laieneb arhiiv massiliselt kahel olulisel põhjusel: · Umsiedlung. 1939. a kuulutati Eestis arhivaalid rahvuslikuks rikkuseks, moodustati kultuurivarade ekspertkomisjon, tolli pandi valvama arhivaarid, et mõisate arhivaale Eestist ära ei viidaks. · Nõukogulikud ümberkorraldused 1940. Arhiivinduse teoreetilised lähtepunktid 1930. aastail. · empiiriline (kogemuslik) lähenemine arhiivitöö praktikast tuletati metoodikad · arhiivindus kui kirjeldav distsipliin
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Sõjas sureb Eesti poolel ~5000 inimest võideldud oli juba aastaid, valitses ebakindlus, aga suudeti end kokku võtta ja Vabadussõjas kaasa lüüa Eesti Vabariik sõdadevahelisel ajal Rahvastik Loomulik iive on madal Rahvaarv 1922 - 1 108 000 1939 - 1 134 000 Rahvastik on võrdlemisi ühesugune Eestlasi ~90% Domineerib maaelanikkond 1922 linnades 25% 1939 linnades 32,8% Suurim linn Tallinn (145 000 elanikuga 1938. a) Suurimad rändelained opteerumine ja Umsiedlung opteerumine - Venemaal elavad eestlased saavad teatud aja vältel Eestisse tagasi tulla Sakslased lahkuvad Eestist likvideeritakse Eestis baltisaksa rahvakild ja nende kultuur Põhiseadus eesrindlik, sest rahvavõim suur, naistele anti luba valida Maareform - lõpuks antakse maad millest on unistatud ning võtab enamlastelt võimu ära et Eestit õõnestada Olulised reformid vabadussõja järel Aprillis 1919 valitakse Asutav Kogu 120 liiget
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSVL Eestiga suhteid aga pingestama, süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete nõukogude lisasõdurite sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus Eesti ala sisuline okupeerimine. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni. 21. juunil seati Eestis NSVL-u nõudmisel ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre, millega Eesti muutus ka poliitiliselt NSVL-st sõltuvaks. Peagi toimusid ka nõukogulikud 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus NSVL-meelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis muudeti Eesti Vabariik Eesti NSV-ks ja Varese valitsus "palus" Eestit Nõukogude Liiduga liita, anneksioon toimus 6
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
18.okt algas Punaarmee sissemarss Eestisse. 15 000 eesti sõjaväelast pidid vaatama, kuidas 25 000 võõrast ja vaenulikku sõdurit Eestisse sisenevad. Esialgu jäid vastastikused suhted korrektseteks. Päts püüdis populaarsuse võitmiseks riigi valitsemisse kaasata oma poliitilisi oponente. Uueks peaministriks sai Jüri Uluots. Samas jäid kehtima vaikiva ajastu piirangud ja erilisi muutusi ühiskondlikus elus ei toimunud. 07.okt 1939 algas Umsiedlung e baltisakslaste ümberasumine Sx-le Hitleri kutsel. Kokku lahkus 14 000 inimest, tugevnesid kuuldused Baltimaade mahamüümisest NSV Liidule. 1940.a kevadel käis II MS täie hooga. NL otsustas ära kasutada Pr vallutamist Sx poolt ning esitas 16.juunil 1940 Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles nõuti "nõukogudevaenuliku" valitsuse väljavahetamist ja täiendavate väeosade lubamist Eesti ja Läti territooriumitele. Samaaegselt blokeeriti
septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000[21] Nõukogude Liidu sõjaväelast ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume, peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti siseellu väed esialgu siiski ei sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse. Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile algas oktoobris baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni. Suuri vastuolusid Eestis tekitas Soome Talvesõda, sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti valitsus püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSV Liit Eestiga suhteid pingestama, süüdistades Eestit baaside lepingu rikkumises. 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile
ɥɨɝɢɢ ɜɵɫɤɚɡɵɜɚɧɢɣ (ɧɚ ɦɚɬɟɪɢɚɥɟ ɪɭɫɫɤɨɝɨ ɹɡɵɤɚ). Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ ɌɅɍ, 2006. 131 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚ- ɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-455-2. MARIS SAAGPAKK. Deutschbaltische Autobiographien als Dokumente des zeit- und selbstempfindens: vom ende des 19. Jh. Bis zur umsiedlung 1939. Tallinn: Verlag der Universität Tallinn, 2006. 163 S. Universität Tallinn. Dissertationen in den Geisteswissenschaften. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-469-9. JANIS EŠOTS.MullƗ SadrƗ’s Teaching on Wujnjd: A Synthesis of Mysticism and Philosophy. Tallinn: Tallinn University Press, 2007. 150 p. Tallinn University. Dissertations on Humanities Sciences. ISSN 1736-5031. ISBN 978- 9985-58-492-7. ȽɊɂȽɈɊɂɃ ɍɌȽɈɎ. ɉɪɨɛɥɟɦɚ ɫɢɧɬɚɤɬɢɱɟɫɤɨɝɨ ɬɟɦɩɚ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
