välja rännata mitte ainult juutidel, vaid ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Kõik see parandas kahe üliriigi suhteid. 1988. aastal külastas president Reagan Moskvat, kus teda väga hästi vastu võeti. Paljude jaoks tähistas see külma sõja lõppu. Gorbatsov muutus Läänes tohutult populaarseks, puhkes tõeline ,,gorbamaania". Kodumaal tema maine aga langes. Rahvuslik vabadusliikumine NSV Liidus Esialgu arenes perestroika rohkem NSV Liidu võimukeskustes, peagi aga asusid rahvuslikud oposit- siooniliikumised perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi ära kasutama, esialgu küll suhteliselt ettevaatlikult. Mõnel pool ilmnesid pärast surve nõrgenemist seni maha vaikitud rahvuslikud pinged. Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi kasutada Baltimaad. 1986.-1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987
................................................................................. 9 Kokkuvõte......................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika, oli Nõukogude Liidus periood mil võimul oli Mihhail Gorbatsov. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine ehk glasnost jm. 1985. aastal vahetati Moskvas välja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri koht. Varem võimul olnud Konstantin Tsernenko suri ning asemele tuli vaid
PERESTROIKA · M.Gorbatsov 1985 NLKP peasekretäriks o Erakordselt noor, sai 54 aastaseks, elab siiani o Taipas vajadust muutuste järele Kauba puudus Lääneriikidest ollakse maas Lootis, et elu läheb paremaks ja NSVL jätkub o Kuulutas välja perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamine (''uutmine'' hiljem ei sobinud sest võru keeles tähendab ootamist) Võitlus alkoholismiga (01.06.1985 NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist) · Viinamarja istandused võeti maha · Lõhuti pudeleid · Viinamarjad tulid podi (!veiniviinamarjad) · Uued nipid nt viinasült, surrogaadid, aknapesuvedelikud,
liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike valitud esindus propaganda Üleminekuperiood- 30.märts 1990.a. Kommunismi kukutamine
Tema võimkonda anti põllumajandus, oli ta ju vahepeal omandanud Stavropoli Põllumajandusinstituudis teise kõrghariduse. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- PERESTROIKA ALGUS. 1985. aastaks oli Nõukogude ühiskonna välispoliitiline, majanduslik ja sisepoliitiline ummikseis ilmne. Gorbatsov seadis põhiülesandeks kiirendada NSV Liidu majanduslikku arengut ühiskonna täiustamise nn. perestroika (ümberkujundamise) teel. Ümberkujundused pidid olema majanduslikku laadi. Poliitilistest ümberkujundustest tollal veel ei räägitud. Uuendati Nõukogude juhtkonda, valiti partei uued juhtorganid, vahetati välja enam kui 40% oblastite parteikomiteede esimestest sekretäridest ja uuendati ka sõjaväejuhtkonda. NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. AVALIKUSTAMINE. 1986. a
Rahvusküsim Venestuspoliitika tugevnemine (ENSV-s ideoloogia otsus aastast 1987); us rahvuskonfliktid Nõukogude Liidu eri piirkondades; vene natsionalismi tõus Igapäevaelu Defitsiit; eri poodide süsteem; korteriprobleemi teravnemine; spekulatsioon Välispoliitika Breznevi doktriini rakendamine; osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis; võidurelvastumise uus algus (1979); osalemine regionaalsetes konfliktides Valdkond Perestroika ja glasnost (1985 1991) M.Gorbatsov Põhisisu Poliitika Kaadrireform; poliitilise süsteemi ümberkorraldamine; mitmeparteisüsteemi teke; uue liidulepingu väljatöötamine; vastuolude süvenemine keskuse ja liiduvabariikide vahel Majandus Majandusreformi algatamine; erasektori lubamine; alkoholivastane kampaania; esmatarbekaupade defitsiit; talongid; agraarprogrammi algatamine
1. Perestroika eesmärgid : · Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. · Ummikseisust väljaviimine. 2. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu · Tsensuurireeglid pehmenesid. · Glasnost avalikustamine, sõnavabadus. · Kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine
parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist põllumajandusalal, kuid kes kõigest hoolimata uskus kommunistlikesse ideedesse. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika. Perestroika ehk uutmine (vk ) kuulutatigi NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kui Liidu majandusreformide programm. Perestroikale oli omane suurem vabadus, mis seisnes eraettevõtluse tekitamises nagu näiteks kooperatiivid, mis olid eelnevalt pea täielikult keelatud. Samuti hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid, ning uuendati vanu. Tuleb samas silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames, sest Gorbatsovi eesmärk polnud tegelikult NL
.25dets 1991-loobus gorbatsov NSVL presidendi ametist ja teatas riigi laialisaatmisest. Gorbatsovist:Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud.Nii otsustas Gorbatsov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Reformi kui terviku nimeks sai uutmine (vene keeles perestroika, "ümberehitus"). Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust (ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär Jegor Ligatsov[1]) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbatsov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene
doktriinist. Breznevi doktriini tähtsus seisnes aga selles, et NSV Liit võis vajaduse korral sekkuda relvajõudu kasutades teiste kommunistlike riikide siseasjadesse. Nüüd olid aga kommunistlikud riigid jäetud üksi ja lisaks tuli hakkama saada rahulolematu rahvaga. See vihaleaetud rahvas, keda ei suudetud ilma välisabita iseseisvalt takistada, hakkaski mässama, näiteks Rumeenias muutusid sündmused veriseks, diktaator Ceausescu kukutati võimult ja hukati rahva poolt. Perestroika ebaõnnestunud reformid olid aga heaks ettekäändeks tagurlikele jõududele. Seejuures tasub mainida, et tihtipeale olid need tagurlikud jõud Kommunistliku Partei peasekretäri lähikondlased, kuid talle mitteustavad inimesed. Probleemi lahendamiseks oleks tulnud asendada nad kiiremas korras uute riigiametnikega, kuid seda ei tehtud piisavalt kiiresti ja ka tagajärjed ei jäänud tulemata. Näiteks 1991. aasta 19.-21
Tekib tööpuudus, sest tehased pannakse kinni selle tõttu, et vene turule ei suudetud kaupa kõrge hinna tõttu müüa. Riigilt oodati seega töötu abiraha, mis polnud kuigi suur ( 400.- ) kuid asi seegi. Popiks sai kõrgkool, sest taheti head töökohta. Ülikoolid avavad tasulisi osakondi, kuhu saab lisaks 20 tasuta kohale veel raha eest õppima minna. Enne seda oli ainult 20 kohta vaba ning see kes sinna sai, see sai. Miks sai alguse perestroika ja glasnost ? milles seisnes sisu? perestroika uuendused majanduses Glasnost avalikustamine 1986 toimub nsvl tsernobolis tuumareaktori plahvatus. Sellepärast et vb on asi vana või lagunenud ning siis tekkis küsimus et kas seda avalikustada või mitte. Ei tahetud seepärast avalikustada, et alati oli venemaa kui hea ja korralik ning midagi pole valesti ning nüüd kui see juhtus sis ei tahetud seda tunnistada. Paar päeva hiljem siiski avalikustati ning nähti et ei ole midagi hullu.
Tallinna Saksa Gümnaasium Eestimaa Rahvarinne ehk Rahvarinne Perestroika Toetuseks Nimed Tallinn 2009 Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest.
Perestroika ja NSV Liidu kokkuvarisemine 1985tuli NLKP Keskkommitee peasekretäriks M.Gorbatsov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati
Perestroika sotsialismi lagunemise peamine tõuge Nõukogude majandus oli 1980. aastateks pankrotistunud ehk sotsialistlik kord oli sügavas kriisis. 1985. aastal sai NSVL liidriks Mihhail Gorbatsov, kes veel uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiga päästa sotsialism, alustas ta ulatuslike reformidega ehk perestroikaga. Päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL lagunemist. Kuidas aitas perestroika sotsialistliku ühiskonna hukule kaasa? Breznevi doktriinist loobumine andis sotsialismimaadele julgust diktatuurivalitsusele vastu hakkamiseks. Doktriin tähendas, et NSVL takistab iga hinna eest kapitalismi levikut sotsialismimaadesse. Loobudes doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Näiteks lubati luua ka muid erakondi peale NRPK. Sotsialismileeri rahvad
Perestroika algpõhjuseks oli teatavasti ülejõukäiv relvastatuse võidujooks jõuka NATO-ga, mis lõppes 1980. aastate keskpaigaks NSVL-i pankrotiga. Perestroikat ehk ümberkujundamist pidas Gorbatsov 1985. aasta aprillis toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil majandusliku arengu kiirendamise päästerõngaks. Muutused olid vajalikud, sest NSV Liit oli väljapääsmatult suurtes majandusraskustes. Millised põhjused olid need, mis tekitasid vajaduse perestroika järele? Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all. Ühendriikide president Ronald Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda pidev konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust. See
ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud isegi vabalt sõna võtta ja kõik õnnetused hoiti rangelt saladuses, kuna ei tahetud näidata NSVL halba poolt. Sellise käitumise eesmärgiks oli, et inimesed muutuksid eriarvamuste suhtes
Sel ajal oli Nõukogude Liidus sisepoliitiline kriis ja eelnevad võimulolijad surid üksteise järel nagu Breznev, Andropov ja Tsernenko. NSVL mõistis, et nad on Külma sõja kaotanud ning, et nad vajavad riigi etteotsa teist tüüpi liidrit. See pani aluse uuendamise programmile, ehk perestroikale. 1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes uskus kommunistlikesse ideedesse. Ta alustas muudatuste läbiviimist. Perestroika eesmärk oli kiirendada majanduslikku arengut, võideldi alkoholi vastu ja juhid hakkasid rahvale rohkem tõtt rääkima, kui oldi siiani tehtud. Tekkis osaline sõnavabadus, poliitiline elu liberaliseerus. Seda kasutasid eriti hästi ära Balti riigid, kes hakkasid iseseisvust taastama. Perestroika oli NSVL paratamatus, kuna NSVL pidi püsima jääma. Riigipead soovisid, et kommunistlik võim säiliks. Sellele vaatamata toimus kõik vastupidiselt.
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus? Nõukogude Liit oli 1985. aastaks sattunud keerulisse majanduslikku ning välispoliitilisse ummikusse, mille ainukeseks päästmisvõimaluseks olid muutused riigijuhtimises. Selle aasta märtsiks saigi uueks nõukogude liidu kommunistliku partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige vanameelsemad partei liikmed, kes olid samuti toetanud Gorbatsovi kandidatuuri peasekretäri kohale astumiseks. Temast pidi saama kommunistliku partei uus liider, kes suudaks riigi kriisist välja tuua ning samas sotsialistliku ühiskonnakorda endisena säilitada. Esialgseks uuenduskavaks oli riigi majandusliku arengu kiirendamine, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise teel ehk perestroika teel. Ühiskonda lisandus ka veel teine märksõna glasnost, see tähendas salastatuse vähendami...
möödalaskmised. Algasid jälle küüditamised- nimekirjade alusel. 1947 koostasid balti riigid kirja. See sai tuntuks Balti Apelli nime all, selle alusel võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 1970.ndatel aastatel ammendusid NSV Liidu võimalused. NSVL majandus püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Süvenes tarbe- ja toidukaupade kriisid. Leti-alune-majandus. 7. Iseloomusta ENSV'd perestroika ajal: uus ärkamisaeg, MRPAEG, ERSP, laulev revolutsioon, Balti-kett, IME, 3 suunda iseseisvumiseni,iseseisvus deklaratsioon, eesti taasiseseisvumise väljakuulutamine - NSV Liidu impeeriumi lagunemine, MRPAEG- MRP avalikustamise eesti grupp- räägiti välja MRP- protokollide sisud. 1987. aasta alguses loodi poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- pöörati tähelepanu eestlase jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. 1988
5.3 Andropov surmahaige, 1983 haigevoodis, 1984 suri. Rahva seas jutt gerontokraatiast e vanurite võimust. Andropovi järel sai võimule 72-aastane väeti tervise ja välimusega Konstantin Tsernenko, kes suri 1985. märtsis. 5.4 1980 keskpaigaks arusaam Kremlis, et riik kaotab külma sõja. Majandus pankrotis, relvastuse suur ressursi neelamine. 5.5 Vajati reforme, etteotse seada uut tüüpi liidrid, mis sai aluseks NSVLi uuendamise programmile Perestroika. § 45. PERESTROIKA 1. Mihhail Gorbatsovi tõus NSVLi etteotsa 1.1 1985.a märtsis NLKP Keskkomitee pleenum kinnitas partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi(35), kes oli noorim liidel NSVLis pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud pol.-sse Hrustsovi sula ajal. G uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et seda usuvad ka paljud NSVLis ja sotsialismimaades, ent too arvamus oli ekslik 1
moodustumine. Pankrott, sise ja välispoliitiline kriis 3. Miks ei soovinud Eesti ühineda NL poolt pakutud liidulepinguga? Eesti ei soovinud enam koostööd nõukogude liiduga ja soovis olla iseseisev. 4. Mida nimetatakse glasnostiks? Avalikustamine. 5. Too näiteid valdkondade kohta, kus toimus glasnost. Kuritegevus, ajaloosündmused. 6. Millal toimusid Venemaal esimesed demokraatlikud valimised? 1988 7. Millised muutused toimusid perestroika ajal vene välispoliitikas? Suhete parandamine lääneriikide ja USAga. Relvastuse vähenemine, kaotati kontroll ida euroopa üle. 8. Kirjelda augustiputsi sündmusi Venemaal? Korbatsov tahtis lepingut, kuid teised ei tahtnud, lepingu sõlmimise päeval pandi Korbatsov koduaresti ja temaasemele tuli Janajev ja astuti augusti puts vastu. 9. Miks ei olnud pärast Ida Saksamaa kommunistliku reziimi kokkuvarisemist veel ikka Saksamaa ühendamine võimalik
Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist? Oli aasta 1985. Nõukogude Liidu majandus oli väga kehvas seisus, sest tagurlik poliitika ja käsumajandus ei võimaldanud paindlikku arengut, palju ressursse kulus võidurelvastumisele ning idabloki riikides sotsialismi säilitamisele. Sel raskel ajal tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Ta mõistis, et ümberkorraldusi on tarvis ning algatas reziimi pehmendamise ja ulatusliku süsteemi ümberkorraldamise perestroika. Kuidas sai sellest kasu Eesti? Aastal 1986 hakati läbi viima glasnosti Stalini-aegsete kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist. See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus. Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatsov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust. Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei
" Üsna pea selgus, et oli küll. 1980. aastate keskpaigas peale Breznevi ning seejärel tema järglaste Andropovi ja Tsernenko surma hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Hädasti vajati uusi reforme ning riigi etteotsa valitigi senini noorim liider NSV- Liidus Stalini surma järel- 54- aastane Mihhail Gorbatsov. Tema peamiseks ülesandeks sai NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise e. perestroika näol. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna- glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. Kõik see aga süvendas oodatule vastupidiselt majandusraskusi ning kasvas ka rahva rahulolematust ning üldist sisepoliitilist olukorda. Samas oli aga üheks Gorbatsovi poliitika oluliseks osaks suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Selle tulemusena sõlmiti kokkulepe, kus
Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. Aprillipleenumi järel NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite parteikomiteede sekretärid, sõjaväe juhtkond). Ministrite Nõukogu esimeheks sai Nikolai Rõzkov, välisministriks Eduard Sevardnadze. 1986 hakkas perestroika kõrval kõlama teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. See tähendas, et seni kiivalt igasugust vähegi negatiivset infot varjanud nõukogude võim hakkas rahvale rääkima probleemidest kuritegevusest, majandusraskustest jne. Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine. Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne
Perestroika 1982 suri Leonid Breznev. Juri Andropov Järgmine juht. 1984 Andropov sur i.Järgmine Nõukogude Liidu juht oli Konstantin Chernenko. Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988...
" Õpetaja oli eestlane, ta sai aru küll irooniast, aga mis ta teha sai. Ema istus omal ajal samamoodi, ei astunud komsomoli... Siiani imestan vahel, et midagi tõsist ei juhtunud, risk oli tegelikult päris suur." 2. LÕPU ALGUS Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuks 1985. aastal oli selge, et vanamoodi edasi minna ei saa. Nõukogude Liit oli pankrotis ning lagunemise äärel ja Gorbatsov alustas uue suunaga, mille märksõnadeks on perestroika ja glasnost ehk algas uuenduste ja avalikustamiste periood. Sellest haarasid kahe käega kinni ärksamad tegelased kõigis ammu vabadust ihkavates liiduriikides. Üks aktivistidest, Trivimi Velliste on tabavalt märkinud: Gorbatsov tegi ühe väga suure ja põhimõttelise vea. Kui anda inimestele, keda on 50 aastat maha surutud, võimalus sõnavabaduseks ja kõige südamelt ära rääkimiseks, väljub see kontrolli alt ja nad mõtlevad ,,AHHA! Meie suur võimalus midagi muuta
stalinismi taaselustamine, rahvusküsimuse mahasalgamine · Lokkas varimajandus · Dissidentlus ehk teisitimõtlemine · Välispoliitikas 1960-ndad aastad edukad, 1970-ndate II poolel hakkas Nõukogude Liit oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseinu 1980- ndate alul · 1982-1985 surid üksteise järel kolm NLKP peasekretäri Breznev, Andropov ja Tsernenko) 4. Perestroika · Uus parteiliider Gorbatsov võimule tulles 54-aastane, energiline, parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator · Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm Majandus
Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. ERSP-Eesti Rahvuslike Sõltumatuse Partei, 1988. Rahvarinne - rahvaliikumine perestroika toetuseks 1988. interliikumine-rahvaliikumin, mille inimesed pidasid eestit nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks 1988.
Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima ? Birgit Aavik, 12a Sotsialistlik maailmasüsteem tekkis 60ndatel aastatel, kuhu kuulusid lisaks NSVL-le Albaania, Mongoolia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Ungari, Kongo RDV, Saksa DV, Põhja- Vietnam ning Kuuba lisandus 1962. Kommunistid tulid neis võimule, kas siis abipalvega pöördumisel, kujunemine NSVL okupatsioonitsoonidest, võit kodu- või kolooniasõjas: sellepärast ei jäänudki sotsialistlik maailmasüsteem püsima. Sotsialistliku maailmasüsteemi juured olid põhimõtteliselt Marx'i ideoloogias- inimkond peaks elama kommunismis, kus kõik omand on ühine ja inimesed võrdsed. Lenin ehitas NSV Liidu sellele ideoloogiale. On aga ilmselge, et see on sama hea teostamatu utoopia, kui näiteks Thomas More'i Utoopia. Seega oli kogu maailmasüsteem üles ehitatud teostamatule unistusele Üheks kindlaks põhjuseks, miks sotsialistlik maailmasüsteem püsima ei jäänud, o...
Valisin selle teema, sest olen selle sündmustest palju kuulnud, kuid fakte on teemade kohta väheks jäänud. Kõige enam huvitab mind küsimus: Mis või kes aitas kõige enam kaasa Eesti iseseisvumiseks? Põhiliselt kasutasin info otsimiseks veebipõhist vaba sisuga entsüklopeediat vikipeediat. Samuti kasutasin ajaloo õpikut ,,Eesti ajalugu II", kust kogusin samuti märgatava osa infost. Uurimustöö on jaotatud nelja peatükki, mida pean perestroika puhul olulisteimaks. Esiteks uurin ülemnõukogu tegevust nii Eestis kui ka NSV Liidu peakorteris Moskvas. Teises peatükis on vaatluse all rahvaliikumised, mis etendasid tähtsat rolli ühtekuuluvuse tunde tekkimisel. Kolmas peatükk on Augustiputsist ja selle juhtfiguuridest, mis minu meelest on üks põnevamaid hetki perestroika perioodist. Neljandas peatükis käsitlen Eesti iseseisvumist mis selleni viis ja kuidas see kätte võideti.
Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. Eesti Kongress-oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. interrinne-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine oli Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. rahvarinne-Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Kodaniku kommiteede liikumine-24. veebruar 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi. Isikud Mihail Gorbatsov- 1985. a sail uueks NLKP peasekretäriks, temast pidi saama uus
Juhib tähelepanu, miks noored tegutsesid Eesti elanikkonna kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvuseks Allakirjutas 40 inimest, levis rahva seas ümber trükitult, paljud allakirjutanud said karistada, kiri saadeti ajalehtedesse, need ei avaldanud · 1985 o Gorbatsovi võimuletulek ja perestroika algus Võimaldas väikerahvastel oma õigusi suurendada (perestroika) · 1986-1987 fosforiidikampaania o 1986.aasta lõpul avalikustati plaan uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse Toolse-Kabala piirkonda (enamus Eesti jõgesid sai alguse sealt!!!) Töötajaid tuli sisse tuua, Eesti oleks kaotanud Rakvere o Võitlust kaevanduste avamise vastu nimetati fosforiidikampaaniaks
· Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. · Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. · Välispoliitiliselt üritas, aga peatada võidurelvastumist. Perestroika: Perestroika ehk uutmine oli Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi, räägi seni tundmatuid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas inimesed tegelikult läänes elavad ning NSV Liidu kuritegevuse ulatusest. Suhted läänega: Gorbatsov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks ja loobuti 1987.a
Eesti ei olnud siis ikka veel mitte vaba. Rootsi oli viimane, kes ütles, et iseseisvuge. Mängisid koguaeg Korbatsoviga kokku lepingud. BALTI RIIKIDE AJALUGU 13.10.2011 TEEMA EESTI LÄTI LEEDU PERESTROIKA KÕIGIS KOLMES KÕIGIS KOLMES KÕIGIS KOLMES (ümber tegemine( BALTI RIIGIS, BALTI RIIGIS, BALTI RIIGIS, GLASNOST = perestroika kui perestroika kui perestroika kui AVALIKUSTAMINE säärane, algas selge säärane, algas selge säärane, algas selge 1985 - 1991 hilinemisega hilinemisega hilinemisega 1988 1989 1988 Igal pool olid Igal pool olid Igal pool olid ametisse pandud ametisse pandud ametisse pandud
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majan...
Keskkomitee peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatšov, kes omakorda tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algataski Gorbatšov perestroika. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus. Perestroika ajal leidsidki Eestis aset esimesed rahvaliikumised ja tekkisid demokraatlikud organisatsioonid. Nimelt esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu
Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas,
1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist
Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Perestroika Gorbatsov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): · esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) · räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost · sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad ·
Külm sõda, raudne eesriie Külm sõda tähendab lääne demokraatia ja ida kommunismi vastasseisu ilma otsese sõjata. Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvas...
Kätlin Kukebal 12A Miks lagunes Nõukogude Liit? Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL) oli aastatel 1917 1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompart...
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
aastane KGB kauaaegne esimees Juri Andropov, kelle tervis polnud samuti kõige parem. Sügisel 1983 kaob ta avalikkuse silmist ning veebruaris 1984 suri. Talle järgnes partei peasekretäri kohal 72. aastane Konstantin Tsernenko. Rahva seas hakati rääkima gerontokraatiast ehk vanurite võimust. Tsernenko suri märtsis 1985. Andropovi kohta on öeldud, et ta mõistis süsteemi reformimise vajadust, Tsernenko pooldas Breznevi - aegse poliitika jätkamist. Seisak jätkus. GORBATSOV JA PERESTROIKA: 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP KK pleenum peasekretäriks 54. aastase Mihhail Gorbatsovi. Ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna ja seega oli ta ainuke NLKP peasekretär kellel oli tõsiseltvõetav kõrgharidus. 1985. aastaks oli Nõukogude ühiskonnas välispoliitiline, majanduslik ja sisepoliitiline ummikseis ilmselge, muutuste vajadust tunnetasid osaliselt ka tagurliku jõud NSVL ladvikus.
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailm...
1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist ning glasnost tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Poliitilise surve alt vabanemine tekitas paratamatult muutusi ka ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigis. See kõik andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis.
10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3
Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Perestroika eesmärgid : Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Ummikseisust väljaviimine.
avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO. Juhid enne Gorbatsovi - *uskusid kommunismi, *tsensuur, *rasketööstuse eelisare4ndamine, käsumajandus, *diktatuur, *vastassei (külm sõda), *katsetused, arendused tuumarelvadega, *ei arvestatud inimõigusi, *rahvaülestõusud suruti väevõimuga maha, *riigitegelasteks olid sõbrad, tuttavad, harimatud, * raadiojaamu segati, raudne eesriie. Gorbatsov: *usk kommunismi, *glasnost, *majanduses perestroika, *presidentaalne riigikord, *suhted läänega paranesid, *tuumarelvade katsetused peatati, *meeleavaldused olid lubatud, *laulev revolutsoon toim, *riigitegelased olid valitud ja haritud, *lõpetati välisraadiote segamine. ENSV vastupanuliikumised: 50 - *metsavendlus relvavõitlus, Nikolai Karotamm, *Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto, noorteorg. Metsavennad olid eeskujuks. *profasistlikud rühmitused sodisid haakriste kõikjale
45. Perestroika Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985 partei peasekretäriks M.Gorbatsov, kelle eesmärgiks olikäsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus, et paljud (ka tema) usuvad kommunistlikesse ideedesse. Nõukogude juhtkond arvas, et on võimalik Läänt petta ja keerulistest olukordadest välja pääaseda, aga Läänes olid võimul teistsugused liidrid, kui 1950. aastatel. Kui Reagan mõistis, et NSVL soovib vastasseisu leevendada ja mitte ei nõrgendanud, aga tugevdas survet Nõukogude Liidule. Muudatuste algus NSV Liidus Gorbatsovi ülesandeks NSVL-i majandusliku arengu kiirendamine (perestroika). Glasnost e avalikustamine, Kremli juhtide valmisoleks tõtt kuulata ja kõnelda. Tsernobõli katastroofi algne mahavaikimine, hiljem tunnistamine. Võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Kuna seniste reformidega ei olnud võimalik majanduslikust ummikust välja tulla, surus Gorbatsov läbi presidentaalse valits...
likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse Rahvarinne - suurim koduanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika toetuseks Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988 Lennart Meri - Eesti Vabariigi välisminister 1991.aastal, hilisem Eesti Vabariigi president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
