Plaan "Barbarossa" Mariin Virolainen 9.klass Mis on "Barbarossa plaan"? "Barbarossa plaan" (saksa keeles Unternehmen Barbarossa) on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaan, mille Adolf Hitler kinnitas 18. detsemberil 1940. aastal. Plaani nimetus tuleneb SaksaRooma keisri Friedrich I hüüdnimest, keda kutsuti Barbarossaks. Mida kujutas endast plaan "Barbarossa"? Välksõjaplaan "Barbarossa" oli suunatud NSV Liidu vastu, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude Liidu piiri 1941. aasta kevadel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941. aasta 22. juunil, plaanitu...
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev
II maailmasõda KORDAMINE 1. Ajalised raamid: sõja algus ja lõpp sündmused Sõja algus: 01.09.1939 Sõja lõpp: 08.05.1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõuk...
1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka ...
rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad monarhid Friedrich Barbarossa ja Heinrich VI. Sel ajal teravnes ka võitlus paavstivõimuga, mis jõudis oma kõrgpunkti 13. sajandil, mil keisririigi reaalse ühtsuse taastas Friedrich II. Kuid kuna paavstivõim oli veelgi tugevam, suutis ta imperaatori võimu murda ning paisata riigi kaosesse. FRIEDRICH BARBAROSSA Friedrich Barbarossa oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani. Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks Saksa-Rooma keisriks. Ta suutis oma valdustes
umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 7. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 8. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta,
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP
Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda Eesmärk Vallutada Jeruusalemm Vallutada Vallutada tagasi Egiptuse vallutamine, Vallutada Damietta Jeruusalemma
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = ko...
Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa-
·Spitfire, radar (suur eelis) Inglismaa ·Me 109, Me 110 (Saksa lennukid) ·Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi , et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ·Barbarossa plaan plaani kohaselt pidid Saksamaa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. ·NSVL-i sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele. Sõja tegevus idarindel ·Saksa väed tungisid sisse 22.06.1941 (sellest sai alguse Suur Isamaasõda) ·Tegutsesid Barbarossa plaani järgi väegrupp Nord (suund Leningradile), Mitte (Valgevene ja seejärel Moskva, hiljem suundus ka Kiievisse), Süd (Ukrainia) ·NSVL- u vastu alustasid sõda ka Rumeenia, hiljem ka Itaalia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari ·Sügiseks oli sakslastel Baltikum vallutatud. Sõja algus idarindel ·1940 a
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Teine ja Kolmas ristisõda Väga tähtis: · Teine ristisõda, oli kristlaste suur nurjumine, nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt, kuna kaotati Edessa ja Damaskuse piiramise operatsioon ebaõnnestus täielikult. Tähtis: · Jätkus islami konsolideerumine ning etteotsa tõusis Salah ad-Din, mille tulemusel purustati lahingus kristlaste väed ja hõivati kaitseta jäänud Jeruusalemma. Oluline: · Kolmanda ristisõja ajal tuli kristlaste eestotsa Euroopa valitsejad Barbarossa, Auguste ja Lõvisüda, kuid ka nende valitsemise ajal ei saatnud ristisõdijaid edu. Vähe oluline: · Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk, kuna Barbarossa, oli sõlminud Bütsantsi valdusi ihates Ikonioni sultaniga liidu. Neljas ristisõda Väga tähtis: · Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli nind seejärel haarasid nad enda võimu alla Bütsantsi provintsi ja lõid neile aladele Ladina keisrisiigi.
nd (1096-1099) (1145-1149) Urban II called a Launched in 1147. council Was a complete Thousands of warriors failure. attacked Muslims and Christians took no Jews to gain the land new territory. for Christians. 3rd Crusade (1189-1192) o Richard I, Philip II, Frederick Barbarossa set out. o Along the way Frederick drowned. o Phillip went back home. o Richard won several victories but couldn't retake Jerusalem. o The English had to give up and head home. o Richard was taken prisoner . Richard Lionheart (1157-1199) Richard was a king of England son of Henry II 4 Crusade th Other Crusades Decided to take over Five other crusades Constantinople instead were all also failures.
II maailmasõda 1.Peamised sõjas osalenud riigid (Saksamaa liitlased & vastased):Kuigi sõja alguses NSV Liit ja Saksamaa liitlased olid, tekkisid peagi vastuolud ning neist said vaenlased. Saksamaa liitlasteks olid 27.sept.1940 allakirjutatud Kolmikpakti kuulunud Jaapan ja Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti. 2.MRP lisaprotokoll & Nõuk.-Saksa sõpruse- & piirilepingu lisaprotokoll 1939.a:Saksa-Nõuk. mittekallaletungilepingu juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll, mis käsitles kummagi riigi huvisfääre Soomest Rumeenian...
1940 aasta nov toimusid läbirääkimised Hitleri ja Ribbentropiga. Saksa poolt häiris, et Molotov rõhutas Moskva huve Läänemere ääres. Hitler soovitas NSVL-il rohkem huvi tunda Afganistani ja Pärsia lahe vastu. Molotov ei kuulanud. Moskva tahtis Soome suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima status quo. Sakslastele ei meeldinud ka Põhja-Bukoviina liitmine NSVL-i poolt. 18. dets.1940. allkirjastas Hitler Barbarossa. Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega. 27. sept. 1940 kirjutas ta koos Itaalia ja Jaapaniga alla kolmikpaktile. Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist
1939. a. esitati ultimaatum Eesti välisminister Selterile ja Eesti oli sunnitud lubama Venemaal baaside loomist oma territooriumile, sellega algas baasideajastu. 9. Orzeli juhtum Orzel oli Poola allveelaev. Põgenes Tallinna. Eestlased panid paar meest laeva valvama, kuid laev põgenes Rootsi. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises ja Venemaa esitas Eestile ultimaatumi (baasid). 10. Mannerheim'i liin Karjala kannusele rajatud Soome kaitseliin. 11. Barbarossa plaan Hitleri kinnitatud välksõjaplaan NSV Liidu vastu. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NL kavatseti purustada 4 kuuga. 12. Majandusplaan "Ost" koostati koos Barbarossa plaaniga. Nägi ette: · Balti riigid koos Valgevene ja Ukrainaga tuleb liita Saksamaaga · Saksa sõdurid peavad saama maa
endale kohustuse üksteist igati toetada. 1939. aasta hilissügisel toimunud sõda NL-i ja Soome vahel, hakati nimetama Talvesõjaks.NL lootis kiiresti kehtestada Soomes punavõim, kuid nende visa vastupanu tegi selle võimatuks.1940 kehtestari Moskvas rahu. Soomlased loovutasid küll Karjala, kuid säilitasid tähtsaima-iseseisvuse. 1940. aasta lõpus kinnitas Adolf Hitler NSV Liidu vastase välksõja salajase kava ehk Barbarossa Plaani, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude piiri 1941. aasta kevadel. 22. juunil 1941. aastal, st veidi hiljem, kui oli planeeritud, alustas Saksamaa koos Rumeenia ja Itaaliaga plaani elluviimist. Järgimstel päevadel astusid sakslaste poolel sõtta Slovakkia, Ungari ja Soome. Ei suutnud plaani teostada. Atlandi harta-Dokument milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted
6august võeti Eesti NSVL liikmeks. 11.Mõisted okupeerima – teise riigi ala hõivama või sõjalises valduses hoidma, annekteerima - liidendama, interneerima – kinni pidama ja eraldama, inkorporeerima – endaga liitma 12.Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõudkogude Liidu nõudmiste vastu. 13.Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjaplaan NSV vastu „Barbarossa“, NSVL sõjaplaan Saksa vastu „Groza“. 14.Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning
· apr. 1940 Balkani vallutamine (Jugoslaavia ja Kreeka purustamine) · Itaalia rünnak Egiptuse vastu sept. 1940 · Dets. 1940 briti vastupealetung Aafrikas, edukas · 1941 märts E. Rommeli vastupealetung - britid suruti Euroopa mais 1941 tagasi Nõukogude Liidu - Saksa sõda · Saksamaa plaan "Barbarossa" (dets. 1940) kiire NSVL vallutamine 3 kontrolljoone saavutamise abil nõukogude luureorganid plaanist teadlikud · NSVL: ,,Groza" vallutusplaan Sisuliselt Barbarossa peegelpilt Saksamaa ja kogu Euroopa vallutamiseks · 22.06.1941 Saksa kallaletung NSVL-le Samal kuulutasid sõja NSVL-le ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, sõtta tõmmati ka Soome kiire edasitung Moskva lahing dets. 1941 Leningradi blokaad sept.1941- jaan. 1944 Jaapani sõttaastumine · 07. dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasidele Pearl Harboris, Filipiinidel ja Malaisias -> USA kuulutas Foto Jaapani lennukilt Pearl Harbori
Gregorius VII pidas pühaks kohuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Nii areneski investituuritüli- nii paavst kui keiser nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Paavst õhutas Saksamaa vasalle mässule ning keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma. Konfliktid aga jätkusid. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt Põhja- Itaalia linnadelt, kes püüdsid keisri ülemvalitsuse alt vabaks saada. Eriti teravaks muutusid vastuolud keiser F. Barbarossa valitsusajal. Pärast esialgset lüüasaamist saavutas Itaalia linnade ja paavsti liit otsustava võidu Barbarossa vägede üle. XIII sajandil kaotas keisrivõim senise tähtsuse- Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentius III ajal, mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kujunes välja ka kogu Lääne- ja Põhja- Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus.
mida Saksa väed ei ületanud, oli see sõjaliselt täiesti kasutu. Prantsusmaa põhja ja merepoolne osa okupeeriti, valitsus põgenes lõuna poole Vichy linna (Vichy valitsus juhiks Petain, tegi tihedat koostööd natsidega). Saksamaa ei okupeerinud kogu Prantsusmaad ja tema kolooniaid, sest vägesi oli tarvis mujale, tööstus- ja sõjaettevõtteid L-Prantsusmaal polnud; kolooniaid lasi Vichy valitsus kasutada). · NSVL-le tungis Saksamaa kallale Barbarossa plaani järgi 22. juunil 1941. aastal. Ka Stalin pidas enne plaani alustada sõjategevust, ent Hitler jõudis ette. Esialgu edenesid Saksa väed väga kiiresti, sest Stalin pidas seda vaid provokatsiooniks, kohati keelas vastupanu. Rakendas põletatud maa taktikat. 5. Barbarossa plaan · Välksõja plaan talveriideid ei jagatud · Kallaletung kolmes suunas: Nord (suund: läbi baltikumi Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Ukraina kaudu Stalingrad)
* Taani * Belgia * Norra * Holland 5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Eesti * Ida-Poola * Läti * Besaraabia * Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus 6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st * Moskva * Pearl Harbor * Stalingrad * Overlord * Kursk * Barbarossa 7. Miks Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja? * Saksamaa liitlased olid suhteliselt nõrgad * Ressursside puudus * Välksõja nurjumine * Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad * Korraga tuli sõdida mitmel rindel 8. Teise MS tulemused ja tagajärjed * Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja * Balti riigid kaotasid iseseisvuse * Saksamaa jagunes 2 okupeeritud riigiks * Kujunes külm sõda
Esimest korda valiti Churchill parlamenti 1900. aastal kui ta oli ainult 25 aastane ja konservaat. 1904. aastal vahetas Churchill parteid ja liitus Liberalidega kelle ridades ta oli 1924. aastani, mil liitus taas konservatiividega. Peaministrina teenis Winston Churchill 2 ametiaega, esmalt 1940-1945(ehk siis II MS ajal) ja hiljem 1951- 1955. ,,Mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi ." Winston Churchill 13. mai 1940 II MAAILMASÕDA 1.Plaan Barbarossa oli Saksamaa ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et ära hoida Nõukogude Liidu esmarünnak Saksamaa vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Nõukogude Liidus hakati seda sõda nimetatama suureks isamaasõjaks, vaigistades maha selle rünnaku tegelikud põhjused ja omapoolsed Saksamaa-suunalised ründekavatsused. Plaan Barbarossa pidi olema äkkrünnak, kuid Sõda venis pikemaks ja Saksa armeel ei õnnestunud vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi
1. Täida lüngad Teine Maalimasõda algas 1939 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV mõjusfääri, suus sundis viimane Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima mittekallaletungi pakti. Sellega toodi Balti riikide territooriumidele NSV Liidu sõjavägi. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSB Liit alustas 1939. aastal Talvesõda. NSV Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist.
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. ap...
Enne II MS jõudis Hitler hõivata Austria (1938), Müncheni konverentsil (1938), kus osales 4 riiki (Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Saksamaa) otsustati Sudeedimaa anda saksamaale, samuti hõivati Tsehhoslovakkia (1939) ja Klaipeda. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt. Salaprotokollis jaotati ära huvisfäärid N-Liit sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N- Liidu vastast plaani kutsuti `Barbarossa plaaniks', see nägi saksa vägede sissetungi 1941. a. kevadel, moskva pidi pooleteise kuuga alistuma. Venelased osutasi...
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanu...
Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas Jeruusalemma tagasi aastal 1187. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas Richard I ja Prantsusmaa kuningas Philip II ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka Friedrich I Barbarossa, Püha Rooma Keisririigi keiser, kes nüüd oli juba küll üsna kõrges eas ning juhtis ka enda väed sõtta Pühale Maale. Tema aga paraku uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasesid koju. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli sõjasaagi üle. Leopold V, Austria kuningas, kes ka osales ristisõjas, ja Philippe lahkusid pühalt maalt augustis 1191, olles tüdinud Richardist. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga (9.
II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab III ristisõja III ristisõda (1189- 1192) · juhid Saladin, Richard Lõvisüda ja Friedrich I Barbarossa (uppus enne Palestiinasse jõudmist) · Richard sõlmis rahulepingu Saladiniga · Jeruusalemma jäi moslemite kontrolli alla, oli lubatud kristlaste palverännakud Püha Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima · Laste ristisõda 1212
23.august Luftwaffe pommitab öö läbi Londonit 25.august Kuninglik Armee pommitab Berliini 13.september Itaalia armee tundeb kiiresti Egiptusesse 27.september Jaapan, Itaalia ja Natsi-Saksamaa sõlmivad kolmikpakti 23.oktoober Hitler kohtub Francoga, et meelitada Hispaania sõtta 28.oktoober Itaalia armee tungib Kreekasse 11.november Briti Merevägi ründab Itaalia Mereväge Tarantos 16.november Briti Õhujõud pommitavad Hamburgi 18.detsember Hitler kinnitas Barbarossa plaani 1941 1.märts Bulgaaria liitus Kolmikpaktiga 7.märts Briti väed ründavad Itaalia kontrolli all olevat Etioopiat 10.aprill Saksamaa, Itaalia ja Bulgaaria tungivad Jugoslaaviasse 14.aprill Jaapan sõlmib mittekallaletungilepingu Nõukogude Liiduga 17.aprill Jugoslaavia alistub Saksa armeele 21.aprill Kreeka alistub Saksa armeele 22.juuni Hitler alustab Barbarossa plaani, tungides NSVL territooriumile 25
prantsusmaa Sakamaale ja Lõuna kuulutati Vichy valitsus, mille juht oli Henri Petain, kes tegi Sakslastega koostööd. 10. mai 1940 Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks Merelõvi 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia Barbarossa plaan Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu Kolmikpakt 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama 22. juuni 1941 Saksamaa käivitab plaani Barbarossa ning ründab NSVL kolmest küljest: Nord (Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Kaukaasia) Lend-Lease sedus märts 1941, võtis USA Kongress vastu seaduse, mis lubas presidendilosutama ainelist abi (kas laenamise või rentimise teel) riikide vastu Atlandi harta 14. August 1941 Churchilli ja F.D. Roosevelt avaldasid kaheksapunktilise deklaratsiooni Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. 1941 kevad sõlmisid NSVL ja Jaapan oma vahel neutraliteedilepingu
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Nimi:................................... II Maailmasõda 1. Nimeta II Maailmasõja puhkemise põhjused. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 2. Mis sündmusega ja millal algas II Maailmasõda? ....................................................................................................................................................... 3. Jooni alla II MS neutraalsed Euroopa riigid: Holland, Poola, Rootsi, Prantsusmaa, Ungari, Sveits, Rumeenia 4. Mis sündmus ja mis aastal sundis Ameerikat astuma II Maailmasõtta...
Ristisõjad ja muutused Euroopas. Aastatel 1096-1099 toimus esimene ristisõda. Eesmargiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt, Jeruusalemmast ja idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal vallutatakse Jeruusalemm ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäe...
ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist ja kuningas Konrad III lagemine aladel peetud Toulouseli krahv *Tervikuna võib II *Saksa-Rooma keiser ristisõdadega) Raimonce Ristisõda pidada Frendrick I *Algne plaan oli võta *osales ligikaudu suureks nurjumiseks, Barbarossa, muhameedlasi, kui hiljem 40 000 kristliku seda nii sõjalises kui Prantsuse kuningas suunduti Kontstatinoopoli alla. sõdalast. ka poliitilises Philippe II Auguste *Põhieesmärgiks oli Ida- Jeruusalemma tähenduses ja Inglise ja Läänekristluse
Ajalugu. Nukogude-Saksamaa sja puhkemine. Peale MRP slmimist muutusid Nukogude Liit ja Saksamaa peaaegu et liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas
● Pealetung Prantsusmaale ● Itaalia (Mussolini) liitumine sõjaga ● Inglismaa (Churchill) keeldub alistumisest ● Saksa lennukid pommitavad Suurbritanniat ● Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Suurbritannia kolooniaid ● Mussolini vallutab Hitleri abiga Kreeka ja Jugoslaavia Prantsusmaa vallutamine Inglismaa pommitamine Sõja laienemine Saksamaa ründab NSV Liitu Saksamaa ründab NSV Liitu ● Operatsioon Barbarossa ● 22. juunil 1941. aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu alale ● NSVL nimetab seda suureks isamaasõjaks ● Soomlaste jätkusõda ● Pealetung kolmes suunas Jaapan ründab Ameerika Ühendriike ● 7. dets 1941. aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris ja kuulutas USAle sõja Hitleri-vastane koalitsioon ● 1941. aasta juulis sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjategevuses kokkuleppe.
· Vichy valitsus Prantsusmaal võimul olnud valitsus Saksa okuapatsiooni ajal, 1940-1944 · Talvesõda sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 · Holokaust juutide massiline hävitamine · Punaarmee NSV Liidu sõjavägi · Wehrmacher Saksamaa sõjavägi · Ühinenud rahvad kõik need riigid, kes olid Hitleri ja Saksamaa vastu, algne ÜRO, 1942 · Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel · Lepituspoliitika lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.ndate aastate II poolel · Lend-lease USA abi NSVL'le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele 6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B
ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed.
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma Rooma keiser alates 1155 kuni surmani 1190. aastal. GOOTIKA Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus
Septembri algus 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. Saksa-Prantsuse piirile tekib sõjaline liin, kus toimus nn. ,,kummaline sõda" aprill 1940 Saksamaa vallutab Taani ja Norra. Põhjused: 1) Taani väinade kaudu Põhja-ja Läänemere laevaliikluse kontroll 2) Norra suured rauamaagivarud vajalikud Saksa sõjatööstusel sügis 1940 lahing Britannia pärast (Saksa lennukid pommitasid Inglismaa linnasid ja tööstuspiirkondi) 22. juuni 1941 Saksamaa alustab Barbarossa plaani realiseerimist (kallaletung Nõukogude Liidule) 1. dets 1941 Jaapanlased ründavad Ameerika sõjaväebaasi Pearl Harbouris, ameeriklased kistakse sõtta november 1942 veebruar 1943 Stalingradi lahing. See on oluline linn, kuna läbi selle toimus nafta liikumine idast läände. Venelased võitsid lahingu, sellega alustasid vastupealetungi Strateegiline pommitamine alates 1942 aastast liitlased pommitasid
Prantsusmaa. Kui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 17.06.1940. Ebaausate valimiste tulemusena moodustatud valitsus kuulutas Eesti NSVks, mis astus NSV Liidu koosseisu. 8 päeva enne NSV Liidu - Saksamaa sõja algust 14.06.1941 viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestis läbi esimese massiküüditamise. Nõukogude Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 7.12.1941 astus Teise maailmasõtta Saksa liitlane Jaapan, kes ründas USA Pearl Harbori mereväebaasi Havai saarestikus. 1941 aasta suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid Suurbritannia, NSV Liit ja USA. Murrang teises maailmasõjas Saksamaa kahjuks toimus 1943 aastal Stalingradi lahingus ning Põhja-Aafrikas, kus UK ja USA väed sundisid Saksamaa kapituleeruma
suri. Uus paavst Gregorius VIII otsustab päästa Jeruusalemma. Ta saadab kristliku Euroopa juhtidele sõnumeid, milles palub abi Püha Maa vabastamisel. Peagi suri ka Gregorius ja paavstiks sai Clemens III. Ka tema oli sama agar õhutaja kui ta eelkäijad ja nii asusidki igast Euroopa nurgast teele sõjamehed. Esimesena asus teel Itaaliast normannide laevastik. Ristisõjast võtsid osa ka kolm Euroopa suurimat juhti. Saksa- Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard I Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe II Auguste. Friedrich Barbarossa valis teekonnaks marsruudi läbi Ungari ja Balkani ps. Ta otsustas asuda teele jüripäeval 1189 (oli ju Püha Jüri ristisõdijate kaitsja) Ta leppis teele jäävate riikide valitsejatega kokku ja saati teate ka Jeruusalemma, milles palus Püha Maa kohest vabastamist vastasel juhul kõigi Euroopa vägede teeleasumist. Aprilli algul hakkasid ristisõdijad Regensburgist itta
lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Ansluss- austria okupeerimine Saksamaa poolt 1938 RAF-royal air Force, GB lennuvägi teises maailmasõjas võitles Luftwaffe-saksamaa lennuvägi Talvesõda-30.11.1939-12.03.1940 sõda Venemaa ja Soome vahel Barbarossa plaan-1940 Hitleri sõjaplaan NSV liidu vallutamiseks Kollaborant- kodanik, kes teeb koostööd riigi vaenlastega Holokaust- teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Katõni veresaun- NKVD poolt läbi viidud massihukkamised poola sõjavangide suhtes 1940 Majanduslikud olud I maailmasõja järel ning 1920. aastatel. -Majanduse kohanemisraskused -sotsiaalsed pinged -hüperinflatsioon, millel oli mõju kogu Euroopale -ebakindel olukord rahanduses
oli marssal Henri Petaine. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia., peamiselt W. Churchill. Inglise vägede koosseisus võitlesid veel prantslased, kelle juhiks Charles de Gaulle. Lahing Inglismaa pärast. Samal ajal 1940 vallutab N.L osa Soomest ja okup. 1940 suvel Baltiriigid ja Bessaraabia. Selle oli eelnenud 39a. Baaside leping. 1940 kui oli sõlmitud Kolmikpakt, alustab Saksamaa N.L vastase sõjaplaani väljatöötamist Barbarossa. 22juuni. 1941 tungib Saksa N.L kallale. NSVL satub Hitleri vastase leeri. Venemaa nim. Suur Isamaasõda. 7.dets 1941 Pearl Harbor. Sõda alustab USA. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine. 1)Atlandi Harta 1941 aug. Suurbritannia peam. Churchilli ja USA pr. Rooseweldi allkirjastatud dokument sõja eesmärkidest ja sõjajärgsest maailmakorraldusest. Ühes punktis lubati taastada kõigi sõjas okup. Riikide iseseisvus(lk153) 2) 1
Arutati Saksamaa ja tema liitlaste saatust. Otsustati jagada Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Kasulik Suurbritanniale, sest sai suurima tsooni endale. 8. Saksamaa kallaletung NSV Liidule Sõda Inglismaale jäi ära ja alustati ettevalmistusi NSVL vallutamiseks. Töötati välja Barbarossa plaan. Saksa väed jagati kolmeks: Nord, Mitte ja Süd. Nord- läbi Baltikumi Leningradi, Mitte- läbi Valgevene Moskvasse, Süd- läbi Ukraina Stalingradi. Kallaletung algas 22.juuni hommikul 1941.aastal. 9. Kas Saksamaa kallaletung NSV Liidule oli ootamatu? Juhtkond teadis. Neid hoiatasid Churchill ja Sorge (NSVL spioon Jaapanis). Stalin arvas, et Sorge on topelt agent ja hoiatusi ei võetud arvesse. NSVL hoiatasid ka
1945. aasta jaanuaris jõudsid NSV väed Saksamaa pinnale. Suur piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja suri nälga ligi miljon inimest. USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 barbarossa plaan- Saksamaal Hitleri poolt väljatöötatud Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. välksõjaplaan NSV-le. 3 pealetungi suunda: 1)Nord- eesmärk jõuda mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). Leningradi. 2)Mitte- jõuda Moskvasse. 3)Süd- jõuda Mustale merele NB! NB! NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis lahingud Britannia pärast –esimene tagasilöök saksale teises tingimusteta alla)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
