Ajalugu I kursus (0)

Ajalugu
Kiviaeg
Kiviaeg jaguneb:

• Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel
  

tööriistad.

• Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600- 3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama
  

pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud.

• Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati
  

Rohkem loomi karjatama.

• Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht)
  

• Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük.
  

• Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi
  

• (u4000 ekr) Tekkis kamm- geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud
  

rääkisid SOOME- UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja , Karjala, Uepsa).

• Uued hõimud olid karjakasvatajad.
  
• Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad .
  
• Meie esivanemad rändasid Eesti aladele erinvatest ilmakaartest ja erinevatel aegadel.
  

Pronksiaeg ja rauaaeg
Pronksiaeg
Pronksesemed jõudis Eestisse umbes 3000 a.ekr. Pronksi puhtal kujul loodusest ei leitud. Toodi kaugelt, oli kallis. Tehnoloogiliselt raske töödelda. Eestis ei leidunud pronksi valmistamiseks tina ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel.
Rauaaeg – neoliitikum
Esimesed raudesemed Eestist pärinevad kuuendast sajandist ekr. Raualevikuga muutus inimeste igapäevaelu kergemaks.
*Eestis leidus rauamaaki.
*Töötlemine lihtne, sulas madalal temperatuuril
*Võrreldes pronksiga, vastupidavam ja odavam
Üleminek talulisele eluviisile
Suured kogukonnad lagunesid. Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud . Tänu raudkirve laialdase levikule levis alepõllundus.
* Inimesed muutusid vaikseks.
*Oma surnud maeti kivikirst ja tarandkalmetesse
PKR
Esimesel sajandil peale kristust tegeleti Eestis põlluharimisega. Üleminek kahevälja süsteemile. Pidevad välisohud sundisid inimesi kokku hoidma.
Küla – Kihelkond – Maakond.
Eestlased muinasaja lõpul 12-13 saj.
Elanikud
*Enamus Eesti aladest oli asutatud.
*150 000- 200 000 tuhat elanikku.
*Enamus inimestest eestlased.
*Sõdadelt kaasa toodud vangid, kellest said hiljem orjad .
*Keskmine eluiga 30 aastat.
Väljanägemine
*Inimesed olid lühikesed ja jässakad.
*Elati rehielamutes.
Elatusala
*maa suurust arvestati adramaades (Adramaa)
* Raskemad tööd tehti ära talgude korras.
*Kogukonnast lahku löönud talusid kutsuti mõisateks.
*Võeti kasutusele kolme välja süsteem.
*Kõik talus vajaminev tehti oma perega .
*Luksuslikumad kaugad imporditi venemaalt.
Ühiskondlik kord
*13 sajandi algul puudus oma riik
*Ühtse riigi asemel tegutses kaheksa maakonda
Maakonnad
*Läänemaa
*Saaremaa
* Harjumaa
*Revala
*Järvamaa
*Virumaa
*Ugandi
*Sakala
Välisohu korras pidid maakonnad koostööd tegema.
Muinasusund ja ristiusu mõjud
*Vähe teavet eestlaste muinasusundist.
*Austati esivanemaid ja nende hingesid.(Hingede aeg meenutati lahkunuid)
*Loodust peati pühaks.(Ohvrikivid, allikad)
*Kummardati loodushaldjaid.
*Üleloomulike jõududega pidasid sidet nõiad eks targad.(Ennustamine, ravimine , õptamine)
*13 sajandi alguseks oli kogu euroopa kristik.
*Usu eest võitlesid: Katoliiklased(Rooma) ja Õigeusukirik(Kreeka)
*Esimesed missionärid jõudsid Eestisse.
Muistses vabadusvõistluses astuti välja vägivaldse ristiusustamine ja võõrvallutuste vastu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
*12.sajandil algas sakslaste tungimine itta .
*See toimus ristisõdade vormis.( ristiusk )
*1158 rajati lääne mere, lõuna kaldale Lübecki linn
*Rooma paavst ehk Püha Tool oli huvitatud siinsete hõimude kiiresti ristiusku pööramine.
*Balti maade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest
*Kolmas liivimaa piiskop oli bremeni raehärre Albert
*Albert oli ristisõdade juht
*Albert rajas Riia linna aastal 1201(oli ristisõdijate keskus)
*Mõõgavendade ordu loodi 1202
*Oli range režiimiga
*Rüütel oli munk
*Muistsest vabadussõja saab teavet Liivimaa Hendriku kroonikast
Vabadusvõitluse algus 1208- 1212
*1210 toimus esimene sõda(eesti võitis)
* 1211 piirasid sakslased Viljandi linnust
*1211 Tegid Eestlased esimese vasturetke riia linna
*1212 Sõlmiti kolme aastane vaherahu (katk)
Sõja jätk 1215 -1221
*Sakslased ründasid enne vaherahu lõppu läänemaalt
*Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus
*Eestlaste vanemad vangistati(Peale ristiusu vastu võtmast vabastati)
*21 september 1217 toimus madisepäeva lahing(Kukkus lembitu ja vastaspoolel Kaupo )
*Piiskop Albert sõlmis lepingu taani tungingas Valdemar II
Vabadusvõitluse lõppjärk 1222 – 1227
*Eestlased üritasid saada abivägesid Novagrod ja Pihkvast
*Kogu mandri Eesti oli vallutatud ristisõdajate poolt
*Lõpes pikk periood Eestlaste elus.
*Sõjakaotuse põhjused: Liitlaste puudumine, Ülekaal, Parem relvastus, puudus väljaõpe, maakondade vahelise koostöö puudumine.
KESKAEG
Vana-Liivimaa
*1227 tekkis tüli ordu(Saksa) ja Taani riigi vahel.
*Ordu vallutas Toompea linnuse
*Tüli poolte lepitamiseks saatis Paavst kohale enda esindaja ehk legaadi.
*1238 sõlimiti Stensby leping Taani riigi ning ordu vahel
A. Harju ja Virumaa läksid Taanile .
B. Tekkis uus poliitiline struktuur
C.Eesti ja Läti alasid hakati nimetama vanaks liivimaaks
*Põhja Eesti kuulus Taanile.
Ülejäänud eeti jagati:
Liivimaa ordu
Tartu piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkond
*Piirkonna kõrgeim võim kuulus Riia ja piiskopile
*Vanal Liivimaal peeti koguaeg sõdu, territoorium oli kindlustatud, poliitiliselt nõrk ühendus.
Läänimehed olid sakslased, rüütlid, aadlikud.
*Taani kuningas ja piiskopid läänistasid om amaa haldused läänimeestele
*Läänimehed tasusid saadud maade eest kohustatusega teenida sõjaväes.
*Paljud balti saksa aadli suguvõsad olid Eesti päritoluga.
*1241 koostati taani hindamisraamat.(info aadli suguvõsadest ja nimedest)
*Eestlaste hulgas oli võõraid rahvaid vähe
*Läänepoolsetel Eest aladel elasid rannarootslased (13 -20saj.)
*Uus nähtus – 13 sajandil oli linnade teke. Tartu, Tallinn, Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu.
*14 sajandi uued linnad – Rakvere, Narva
*Hansa Liitu kuulusid Tallin, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, Hansa Liit oli saksa kaubalinnade ühendus
*Linnadel olid linna õigused.
*Linnade ülem kiht oli Saksa keelne
*Hansa tähtsus suurenes 14.Saj.
*Ordu ja Hansa huvid olid vastuolus .(Hansa Liit vältis sõdu)
Eesti rahvastik, Majandusolud , linnad, kaubandus 14-16 saj.
*14 saj. Keskel elas eestimaal u 100 000 elanikku.
*Täna suurte sõdade puudumisele kasvas rahvaarv, 16 saj umbes 300 000 elanikku
*Linnasedst suurim oli Tallinn, Umbes 7000-800 elanikkud
*Tartu, 5000-6000 elanikku.
*Soome tähtsaim linn keskajal oli Turu
Maarahvas.
*Läänimeese võim oma talupoegade üle suurenes
*Vajadusel kasutati füüsilist vägivalda.
*Talupoegade õiguslik seisus halvenes.
*Eestist müüdi välja lääne euroopasse teravilja.
*Oli kvaliteetne, säilis kaua, talus hästi trantsportimist
*Viljamüük muutis maarahva jõukamaks.
*Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500)
*Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus ( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega)
*Talupoegade töö sundija oli Kubjas .
*Talupojad põgenesid tihti teise mõisa, linna või venemaale.
*Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud
*15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus.
a. teatud omavalitsused
b. õigus vallasvarale
c.õigus olased maakaitses
*Släilisid õiguslikud ja varanduslikud erinevused.
*Kõige rohkem oli adratalupoegi, vabad talupojad( vaba talupoeg oli vaba teotööst aga maksti raharenti)
Linnad ja kaubandus
*Linna valitses raad +4 bürgermeister
*Rae liikmeteks valiti tähtsamad kaupmehed (terve elu)
* Raag valitses linna ja inimeste isikliku elu üle, täitis kohtuülesandeid
*Elanikond koosnes
a. Kaupmehed
b. Käsitöölised
c. Vabad alamrahvad(lindprii, ilma kodanikuõiguseta.)
*Kaupmehed koondusid gildidesse.( gild )
*Tsunfid olid käsitöölist ühengud.
Vana Liivimaa sise ja välispoliitika 14-16 saj.
*Ordu mõjuvõim kasvas
*Toimusid pidevad sisesõjad
*Linnade ja vasallkondade omavahel läbisaamine oli halb
*1421 – hakati pidama igaaastaseid maapäevi
*Arutati:
Välispoliitika
Maksud
Kiriku küsimused
Talupoegade põgenemised
Rahavalmistamine
*Maapäevast võisid osa võtta:
Riia peapiiskop, kohalikud võisid ka
Ordumeister
Tallinn, Tartu ja Riia linna esindajad
*Maapäev oli korrastatuim võimuorgan Vana-Liivimaa
*Ühtse riigi teket ei toimunud
*Vana-Liivimaa jäi nõrgaks feodaal riikide ühenduseks
Rahvusvahelised suhted
*1397 moodustati Kalmari unioon(Norra, Taani ja Rootsi moodustasid ühtse riigi)
*Leedus kaotati viimasena paganlus
*Uue jõuna kerkis esile Moskva suur vürstiriik
*oskva allutas endale kogu selleaegse Venemaa territooriumi
* 1481 Ründas Ivan III Eestit(vastupanu ei osutatud)
*1492 Rajasid venelased Ivangrovodi kindluse
* 1494 Sai Liivimaa ordu meistriks Wolter von Plettenberg
*Sündis Narvas, oli võimukas ordumeister, mõistis venemaalt tulenevat ohtu
*1501 ründas Plettenberg pihkvat(80 000 meest), tagajärg: haiguste, ja liitlaste puudumise pärast alistati
*1503 sõlmiti Venemaaga kuueks aastaks vaherahu(pikendati kuni liivisõja algus 1558)
*Pletternberg keelas talurahval relvade kandmis
*Relvastuse keeld oli samm pärisorjuse kehtestamise poole
Eesti jagatud kolme kuningriigi vahel
Rootsi võim põhja eestis.
*Peale liivi sõda läksid Rootsi võimu alla

• Läänemaa
  
• Harjumaa
  
• Järvamaa
  
• Virumaa
  
• Tallinn
  

Kõik kokku seda ala nimetati Eestimaa hertsokond
*Kuningad esindas kohapeal asehaldur ehk kuberner
*Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega.
*Maapäevast sai aadli omavalitsus organ
*Talupoegade koormused kasvasid
*Eestistit sooviti Rootsistada
Poole võim lõuna eestis
*Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele.
1582 – hakkas liivimaal kehtima konstutsioon
*Liivimaa jagati
*presidentkondadeks.
*vojowoodkonnad
*Staarostkonnad
*Staarostid allusid otse kuningale
*Rahva elujärk paranes
*Valga alev sai linna õigused
Taani võim Saaremaal
*Saaremaa elas liivi sõja üle teistest kehvemini
*Taani jagas oma võimu aadlikega.
*Taani võimud viisid Saaremaal läbi mõisate riigistamine ehk reduktsioon
*Kursesaare alev sai linna õigused
Rootsi võim kogu Eestis
*1604 krooniti Rootsi kuningaks Karl IX
*1600 – 1629 toimus Poola/Rootsi sõda
*1601 - 1603 tabas Eestit näljahäda
*1621 - tegi Rootsi kuningas Gustav Adolf II rünnaku liivimaale
*1629 - sõlmiti Poola ja Rootsi riigi vahel vaherahu
*1645 - oli kogu Eesti Rootsi võimu all.
Rootsi aeg.
*1629 lõppes pikk sõdade periood.
*Ühiskonnas toimusid suured muudatused.
Negatiivsed pooled:
I Talupoegade elu järsk halvenemine.
II Teoorjuse laienemine
III Vanade tavade ja õigusnormide maha surumine
IV Pärisorjuse seadustamine
*Eestlastest said pärisorjad.
*Rootsi vajas Eestit et kaitsta end Venemaa ja Poole rünnakute vastu.
*Rootsi valduses olid: Põhja-Läti
*Positiivsed pooled:
I Rahvaharidus pandi alus
II Eesti kirjakeele arengule
III Usuelus sai võidule Luterlus
IV Eesti kultuur sai osaks Põhja euroopas
*Sõdade tagajärjel oli:
I Rahvaarv vähenenud
II Suured inimtühjad piirkonnad
III Linnad hävinenud
*Eesti aladele hakkas tulema rahvast naaber maadest .(Venemaa, Soome, Läti) Tekkis migratsioon
*17 sajandi teises pooles oli maarahva palju migrante.
*Migrandid segunesid ajapikku kohalikega ja eestistusid
*Linnas rahvas saksastus
*17 Sajandi lõpuks elas eestis umber 400 000 inimest.
*Balti maariigi tekkimine
*Rootsi kuningas Gustav Adolf II ei tunnustanud liivimaal kehtivaid seadusi.
*1634 tunnustati liivimaa rüütelkonda
* 1643 sai liivimaa rüütelkond valida maanõunike kolleegiumi
*oli kõrgeim võimuasutus
*Kõigis riigivõimu poolt tehtavates otsustes pidi olema kohalike aadlike nõusolek
*Eestil oli tähtis osa euroopas vilja müük
*Suurenesid mõisa põllud ja talupoegade koormused
*Kõikides mõisa territooriumile elama asunud inimesed sai pärisorjad.
*Pärisorjus seadustati 1671
*Rootsi kuningas reformis kohtu korraldust
*Mõisa kohtud kaotati ja asendati riigikohtudega.(aadlike võim vähenes)
*Talupojal oli õigus kaevata mõisnike peale
Linnandus, kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal
*Linnade ja kaubanduse olukord halvenes. Teravili ja lina.
*Eesti linnad jäid kaubatransiidi osas teistest riikidest kõrvale.
*Tallinna raad jäid suurest poliitikast maha.
*Rakvere ja Paide jäid ilma linnaõigustest.
*Tartu laostus
*Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunfikord.( erialased ühingud)
* Tsunf
EI peetud vajalikuks konkurentsi
Ei kasutatud uut tehnoloogiat
*17. sajandil rajati eestisse esimesed manufaktuurid.(Suured käsitöö ettevõtted)Töö hästi korraldatud ja tootlik. Paberi manufaktuurid, klaasikojad, tellisekojad, lubjaahjud
Tartu ülikooli asutamine
*Rootsi kuningas Gustaf Adolf II määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks Johan Skytte.
*1630 Rajad Skytte Tartusse gümnaasiumi.
*1632 muudeti gümnaasium kuninga ettekirjutusel Ülikooliks.
*Ülikooli algne nimetus oli Academia Gustaviana.
*Õppetöö toimus ladina keeles.
*Ülikoolis võisid õppida kõik seisused.
Rahva haridus
*Luteri kirik nõudis rahvalt põhiliste usutõdede tundmist.(Õpetati ainult lugemist)
* 1684 asutati Tartu lähedale õpetajate seminar
*Seminari juht ja ainukene õpetaja oli Bengt Gottfried Forselius .
*1680 tegutses Eestis umbes 50 kihelkonna kooli.
*Esimese eesti keelse grammatika õpiku koostas Heinrich Stahl
Nõia protsessid.
*Luteri kirik võitles paganluse ja rahvausu kommete vastu.
*Ainult lubatud usk oli Luterlus ehk riigi usk
*Kiriku ülesanded olid:
I Hariduse andmine
II Propaganda töö(enda reklaamimine)
III Inimeste üle arve pidamine(sünnid, surmad , abielud)
*Kirikus käimine ja maksu maksmine oli kohustuslik E. Kirikumaks.
*Nõidumise eest karistati tuleriidale saatmisega
*Levisid joomine ja suitsetamine.
*Hakati ehitama massiliselt kõrtse.
Karl XI valitsusaeg(10.11)
*1672 valitses Rootsi riiki kunginas Karl XI(oli väljapaistev riigipea, kehv diplomaat ja sõjavägede juht)
*Rootslaste jaoks oli täielik ebaõnnestunud Brahdenburgi lahing.
*Sõjast võttis osa palju eesti talupoegi.
*Järgnevad 20 , sõjavägi tugevnes , kõik muutus jõukamaks.
*Kuningas viis läbi 1680 reduktsioone(mõisate riigistamine)Nii eestmaal kui liivimaal.
*Selle tulemusena suurenes riigikassa sissetulek olulisemalt
*Läänistamine – anti maad rendile, mille eest tuli minna sõtta, teenida kuningat
*Riigivaldusesse läksid kõik Rootsi ajal läänistatud aadlike maad.
*Riigimõisad ja talupojad said vabadeks talupoegadeks.
*Aadlike rahustamiseks jäeti mõisat neile rendile riigikassa täitmise eesmärgil.
*Aadlikel polnud võimalust suvaliselt talupoegade koormisi tõsta.
*Talupoegade kohutused kirjutati vakuraamatusse.
*Talupoegadel säilis õigus kohtusse kaevata mõisniku omavoli vastu
*Eramõisate üle kehtis riigikontroll.
*Riigimõisatest pärisorjus kaotati.
*1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsuste õigusi.(maanõunike koleegium kaotaiti, maapäeva võis kokku kutsuda ainult kindral kuberner)
*Kärbiti tallinna ja Riia raeõigusi.
*Tehti muudatusi seadushalduses(haridus, kaubandus, postiliiklus, toll, kohtukorraldus
*Vaatamata piirangutele jäi aadelkond kuningale truuks.
Suur nälg 1695-1697
*Põhja euroopas oli neil aastatel põllumajanduses ikaldus
*Puhkes näljahäda (suri palju vanureid ja lapsi, Eestis suri u. 75 000 inimest nälga)
*Palju vilja veati välja Eesti ja Liivimaalt Rootsi päästmiseks.(rahvaarv kahanes katastroofiliselt, riigi viljavarud said otsa.)
*Need põhjused nõrgastasid tugevalt Rootsit enne põhjasõja algust.
Põhjasõda 1700-1721.
*Rootsi riigil oli raha otsas, inimesi vähe.
*Enamasti Rootsi ja Venemaa vahel.(oli ka teisi riike)
*Enne põhjasõda oli Rootsi väga nõrk
*Venemaal sai võimule 1689 aastal tsaar Peeter I
*Tsaar võttis ette Venemaal suuri muudatusi
*Venemaa soovis:
I väljapääsu läänemerele
II Osa saada euroopa poliitikast
III Osa saada maailma kaubandusest
*Rootsil puudusid kindlad liitlased.
*Rootsi armees sõdis u. 15 000 Eestlast
*Rootsi väed jõudsid eestisse oktoobris , Karl XII juhtimisel.
*Venemaa kuulutas Rootsile sõja ja piiras Narvat.
*19 November toimus narvalahing(Rootsi võitis)
*Vene armee juhtkond vangistati täies kooseisus
*Rootsi armee talitses Ida-Eestis
*Kuningas peatus laiuse ordulinnuses
*1971 moodustus maamiilits(tegeleti desertöör)
*Venelaste esimene võit Rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus
*Sõjategevus kandus Ingverimaale.
*Venemaa uueks pealinnaks sai Sankt -Peterburg
*Uue rünnakse tegid rootslased Balikumi asemel Ukrainasse.
*1709 toimus Poltaava lahing.
*Tulemused: I Karl XII põgenes türki, kus ta vangistati
II Üks suurriik tõusis eriti kõrgemale. Venemaa.
III Teine suuriik langes kolmanda järgmiseks.
*1710 alistus Tallinna ja eestimaa rüütelkond.
*Peeter esimene taastas kõik aadlike linnade ja kirikute privileegid .
*Tegutsema jäid aadlike omavalitsused asjaajamise keeles, Saksa, valitsevaks jäi luterlus.
*Riigimõisat tagastati endistele omanikele.
*Peeter I tegevuse eesmärk oli:
I saavutada kohaliku Balti- Saksa eliidi poolehoid
II Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa ülesehitamine
*Ka Eestlaste jaoks algas uus pärisorjuse aeg.
*Põhjasõja lõpus olid pool inimkonnast hävinenud
*1721 kirjutati alla uusikaupiki rahuleping
*Rootsile tagastati venelaste poolt okupeeritud soome
*Rootsi loovutas Venemaale Eesti ja Liivimaa.
Eesti peale põhjasõda(17.11.11)
*Rahvaarv oli u.200 000
*Põhjasõja järel oli kogu maa laastatud, rahvaarv väljasuremise äärel ja linnad häbinenud.
*18 saj. lõpus hakati Eestlasi värbama Vene armeesse Nekrut(kestis 25 aastat)
* Linnakodanikud ja aadlikud said suured privileegid.
*Kehtima hakkasid endised seadused.
*Kubermangu valitsuste kõrgetele ametikohtadele valiti Balti-sakslased
*Aadlite seisuse ja verepuhtuse kontrollimiseks koostati rüütelkondade nimekirjad ehk aadlimatriklid
*Kirik läks täielikult rüütelkonna kontrolli alla
*Säilis ja tugevnes rüütelkondade süsteem ehk Balti maariik
*Aadelkond ja linnakodanikud olid saarile truud
*Majanduslikult olid vene aeg maa-aadlile:
I Suured tellimused Peterburi ja vene armee varustamiseks(toit, viin )
*Mõisnikud ehitasid uhkeid Barokk stiilid maju ehk villasid.
*Rõivamaterjalina kasutati siidi ja sametit.
*Talupoegade olukord oli suhteliselt hea. 1750
*Piisavalt vabu põllumaid
*Talupoegadel vabu kariloomi
*Heaolu lõppes kui tekkisid loomataudid, rahvaarv kasvas, vabad põllumaad said otsa.
Linnad
*Linnades säilisid keskaegsed õigused ja piirangud
*Transiitkaubandus kuivas kokku
*Mõned linnad muutusid provintsideks
*Linnaelanike arv rahvastikust kahanes
*Tartu hävines 2/3 tulekahjudes
*Uuesti taastus tartu areng 1802
*Narva oli Eestist sõltumatu(Kuulus Peterburi kubermangu)
*Suurim uuendus 18saj. Oli maanteede ja postijaamade võrgustiku ehitamine
*Maanteede korrashoiu eest hoolitses kohalik rüütelkonnad
Eesti 18. saj. Teisel poolel.
*Pärisorjustlikud mõisamajapidamised hakkasid end hammeldama.
*Mõisniku kulutused ja väljaminekud kasvasid kiiresti
*Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid
*Vene riik polnud enam huvitatud Eesti autonoomiast
Algas Valgustusajastu:
I Hariduse tähtsus suurenes
II Räägiti palju orjusevastastest ideedest
III Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks
IV Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga
V Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis
* 1726 - tuli venemaal paleepöörde abil keisrinna katariina II
*Katariina oli rahvuselt sakslanna, laiendas impeeriumi piire , surus maha rahvarahutusi, reformis põhjalikult riiki.
*1775- hakkas venemaal kehtima uus halduskord
*Eesti ja liivimaa kubermangud ühendati riia asehaldurkonnaks
*Vene sõjalaevastuku baas sai linnaõigused
*Tekkisid uued maakonnad: Võrumaa, Viljandimaa , ja Lõuna-Tartumaa
*Balti kubermangudele laienesid venemaa aadli omavalitsuste ja linnade seadused
*Uued seadused piirasid siinse linnaeliidi privileege
*Balti provintsidele laienes vene maksusüsteem
*Tähtsamaks riigimaksuks oli pearahamaks(juurde maksid ainult mehed)
*Talupojad lootsid rootslaste tagasitulekule
Küsimused.

• Millistes keeltes anti välja ajakiri „Lühhike õppetus“ ja kes sellega tegelesid?
  
• Millised eesmärgid olid ajakirja väljaandmisel?
  
• Kus asus vene riigi esimesed trükikoda, kellele see kuulus?
  
• Iseloomusta August Wilhelm huppelit.
  
• Kuidas mõjutas vennaskoguduste tegevus meie haridusolusid
  
• Mida lugesid talupojad ajakirjade asemel ja millised õpetusi seal jagati?
  
• Kuidas suhtus venemaa kõrghariduse omandamisse?
  
• Kelle poolt rajati Tallinna esimene teater?
  
• Mida pidasid tähtsaks piletistid?
  
• Millised ülesanded olid vennastekogudustele?
  

1. Eesti ja Läti keeles, Peter Ernst Wilde oli väljaandja
2. Lootis sellega levitada talurahva seas tadmisi tervishoiust ja majapidamisest
3. Kuulus Wildele ja asus Põltsamaal
4. Hupel oli mitmekülgne publisist, keelemees, ja kodu-uurija, kogus teadet eestimaa ja Liivimaa ajaloo, eluolu, majanduse jm kohta,
5. Koolide arv hakkas suurenema tänu vennastekoguduste tegevusele ja George Von Brwne´i 1765 aasta koolipatendeile
6. Kalendreid , hiljem ka lühhike õppetus
7. Vene riik ei hoolinud kõrgharidusest.
8. August Von Kotzebue

• Koole, luteri kirkut, eluviisi
  
• Lugemisele, kirjutamisele, tõlkimisele, kirjutusoskuse levitamisele.´, ehitasid palvemaju.
  

Pärisorjuse kaotamine Eestis
*18 saj. Lõpus hakkasid mõisates tekkima kriisinähud
*Mõisate väljaminekud ületasid sissetulekuid
*mõisates elati saksamaal toimivate elustandardite järgi
*Raha kulutati:
I Kallid veinid ja toiduained
II Uhked häärberid
III Võidusõidu hobused (traavel)
*Mõisnikud võttsid palju võlgu.
*võlgade katteks tuli rohkem toota, talupoegade koormused suurenesid
*talupoegade õigusetu olukord mõjus vene riigi mainele halvasti
*1801 tuli venemaal võimle keiser Aleksander I
*1802 hakkas Eestimaal kehtima uus talurahva seadus (Talupoega ei tohtinud müüa ega võõrandada.)
*Teokoormised normeeriti( talumajapidamise võimalused ja kohustused viidi vastavusse.)
*Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine
*Seaduse reguleeris Talude ja mõisade omavahelised suhted
*Loodi vallakohtud ( talupoeg oli kohtumees)
Napoleoni sõjas
*Napoleoni sõjad eestis otseselt Eestit ei puudutanud
*1806 vallutas Napoleon Preisimaa
*Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni(Sõjaväe kokkukutse)
*Lahinguid ei toimunud, Aleksander I ja Napoleon sõlmisid kokkuleppe euroopa
*Napoleon oli vallutatud aladel talurahva vabastamine
*Vene tsarism oli sunnitud tegema järelandmisi Baltikumis
*1816 kaotati pärisorjus Eestimaal (1819 liivimaal)
*Pärisorjuse kaotamine tõi kaasa perekonnanimede ehk priinimede paneku
*Eestlaste hulgas levisid Saksa pärased nimed
*1930. Hakati nimesid eestindama
Kordamisküsimused.

• Põhjasõja järel oli kogu maa laastatud, rahvaarv väljasuremise äärel ja linnad häbinenud. Linnakodanikud ja aadlikud said suured privileegid. Kehtima hakkasid endised seadused.
  
• Umbes 500 000 Elanikku
  
• Nekturid- algaja sõdur
  

Aadlimatrikke- Tõestati ära oma seisus
Hääber- kallis elamu
Valgustusajastus - Hariduse tähtsus suurenes, Räägiti palju orjusevastastest ideedest, Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks, Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga, Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis
Pearahamaks- Riigimaks
Pietism - Oli saksa protesttantsimi vabadusliikumine 17-19 saj.
Priinimed- perekonnanimede panek
4.

• Majanduslikult olid vene aeg maa-aadlile, Suured tellimused Peterburi ja vene armee varustamiseks(toit, viin)
  
• Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid
  
• Transiitkaubandus kuivas kokku, Linnades säilisid keskaegsed õigused ja piirangud
  
• 1802
  
• Pärisorjustlikud mõisamajapidamised hakkasid end hammeldama., Mõisniku kulutused ja väljaminekud kasvasid kiiresti, Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid, Vene riik polnud enam huvitatud Eesti autonoomiast
  
• Pärisorjustlikud mõisamajapidamised hakkasid end hammeldama., Mõisniku kulutused ja väljaminekud kasvasid kiiresti, Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid, Vene riik polnud enam huvitatud Eesti autonoomiast.
  
• 1775hakkas venemaal kehtima uus halduskord, Eesti ja liivimaa kubermangud ühendati riia asehaldurkonnaks. Vene sõjalaevastuku baas sai linnaõigused.
  
• Kalendri põhjal oli võimalik lugema õppida
  
• Koolide arv hakkas suurenema tänu vennastekoguduste tegevusele ja George Von Brwne´i 1765 aasta koolipatendeile
  
• Lugemisele, kirjutamisele, tõlkimisele, kirjutusoskuse levitamisele. ehitasid palvemaju.
  
• 18 saj. Lõpus hakkasid mõisates tekkima kriisinähud
  
• *1802 hakkas Eestimaal kehtima uus talurahva seadus (Talupoega ei tohtinud müüa ega võõrandada.)
  
• *1802 hakkas Eestimaal kehtima uus talurahva seadus (Talupoega ei tohtinud müüa ega võõrandada.)
  
• Aleksander I poolt kaotati pärisorjus Eestis 1816.
  
• Mõisnikud panid.
  

Priiuse esimesed aastakümned
*Vabadikke ehk popsud
*Väljarändamissoovis- Omal soovil väljarändamisńe Venemaale, seal jagati tasuta maad.
Pühajärve sõda- Septermbris 1841, Eestvedajad saadeti Venemaale siberisse sunnitööle
*Nikolai I - Vene Tsaar/ keiser aastal 1825-1855
*Usuvahetusliikumises- Luteri usust vene õigeusk minimine
*1849- kehtestati uus talurahvaseadus
*Raharent- kehtestati 1849 koos uue talurahvaseadusega,a maksti maatükkide eest.
*Kruntiajamine- maalappide kokku lükkamine, et nad ei oleks eraldi
*Talude päriseksostmine- Talupojad said talude endale osta
*Mõisa moonakar-
*Kartul- Muutus populaarsemaks ja laiendati
*Krimmi Sõda- 1853 - 1856 , Venelased ja türklased.
*Aleksander II- Vene Tsaar aastal 1855-1881
*1856
*Abitegu- Kiireloomulised hooajatööd mõisas, näiteks sõnnikuvedu, külv, heinakoristus jm.
* Mahtra sõda- Talupojad ja Mõisnikud, Peksti.
*19 saj. Lõpus lahkus eestist rohkem kui 100 000
Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine(15.12.11)
*19.saj. Räägiti euroopas palju rahvasterõhumise alt vabastamise ja rahvusriikide tekke võimalustelt
*Need ideed olid seotud muudatustega majanduselus ja sotsaalpoliitikas
*19.Saj. Keskel oli Eestaste majanduslik olukord üldiselt hea
*1838 Loodi Ülikooli juurde „Õpetatud Eesti Selts“ Juht ja eestvedaja oli arsti Friedrich Robert Faehlmann, oli Arst. Olid Saksa soost õpetlased. Uuriti Eesti keelt ja rahva minevikku. Koguti rahvalt suulisi pärimusi
*1857-1861 ilmus rhvuseepos kalevipoeg, F.R Kreutzwald
*Eestlased hakkasid rohkem mõtlema oma olukorrale ja tulevikule
*1860-1870 nimetati rahvuslikuks ärkamisajaks
*1864 koostati ja saadeti Tsaarile mõisnike vastane palve kiri(Ettevõtmis juhtis Johann Köler)
*Nõusti eestikeelset asjaajamist ja valla omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt
*1857 Hakkas Vändra köster hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma Perno Postimees
*Toimetaja töös abistas teda tütar Lydia koidula
*Tartus asutati laulu ja mänguselt Vanemuine , Pärnus Endla, Tallinnas Estonia
*1869 toimus esimene üldlaulupidu Tartus
*Rahvuslik liikumine oli võitlus majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste muudatuste eest Eestis
*Eesti rahvast hakkas kujunema rahvus
* Torma kooli õpetaja asub Carl Robert Jakobson
*Ta võitles liigse usuõpetuse vastu koolides , nõudis talurahva koolihariduse parandamist, Propageeris Karsklust
Venestus aeg eestis
*Rahvuslike liikumiste tulemusena ei toimunud poliitiliste olude paranemist
*Hakkasid ilmnema suurvere šovinismiklikud püüdjad väikeseid rahvad venestada.
*Eestis loeti venestus poliitika alguseks aastat 1885
* Venestamine oli vene keele ja meele pealetung
*Venestamine mõjus raskelt Balti-Sakslastele
*Vene tsaar aleksander III ei andnud rüütelkonnale tagasi varem kehtinud privileege
*Paljud Sakslased vabastati kõrgetelt ametipostidel, uued ametnikud olid Umbkeelsed(ei oska teisi keeli peale emakeele)
*Venestamine tõi kaasa muudatused poliitikas, majanduses ja sotsaalküsimutes
*Vallad reorganiseeriti ja liideti kokku
Haridus
*Valla koolides olid ainsaks lubatud keeleks vene keel
*Õpilased ja õpilased ei mõistnud üksteist ja haridustase langes
*Tartu ülikoolist sunniti lahkume Balti-saksa õppejõud
Tagajärjed
*Venestamine tõi kaasa erinevaid arusaamu
*Pastor villem Reimar ja ajakirjanik Jaan Tõnisson ärritasid eestlase rahvuslikule iseteadusele
*Kirjasõnas kehtis range Tsensuur
*Aleksandri kool avati vene keelesena
*Suleti Eesti kirjanduse selts
*1081.a. Hakkas ilmuma suurte raskustega ajaleht „Postimees“
*Suurenes Eestlastest ülikoolidesse pürgijate arv
*1884.a. Õnnistati Otepää kirkikus eesti üliõpilaste seltsi sini-must-valge lipp
Majandus
*Majandus arenes hoogsalt
*Tööstuse areng põhjustas inimeste maalt linna kolimise
*Eestis oli tähtis tekstiilitööstus
*Tallinnast sai suur tööstuslinn
*19.saj. Lõpus elas eestis umbes 980 000
Kordamisküsimused
1.Milline koolisüsteem toimis 19.saj. Algul? 4-ja astmeline. Asutati kihelkonnakoole, maakonnalinnades kreiskoolid, kubermangulinnades gümnaasiumid, vallakoolid
2.Milline õppeasutus pidi kruseerima meie hariduselu ? Tartu Ülikond
3. Nimeta Tartu ülikoolis tegutsenud teaduskonnad. Usu-, Õigus-, Arsti- ja filosoofiateaduskond
4. Mis keeles toimus ülikoolis õpe? Vene keeles
5.Kellele allus Tartu ülikool? Vene haridusministeerium
6.Kui vanalt pidid lapsed kooli minema? 10 aastaselt.
7. Kuidas suhtusid mõisnikud hariduse andmisse eestlastele?
8.Millal hakkas vene keele muutuma koolides kohutuslikest? 19.saj. lõpus
9.Milline kord sätestati koolikohustusele uue vallakooliseadusega? Kehtestati Eesti vallakoolides ühetaolise kolmeaastase koolikohustuse ja määratlesid õppetöö sisu
10.Nimeta eestlaste erakoole.
11.Kes olid ja millega said hakkama:
O.W. Masing - Äksi koguduse pastor
K.J. Peterson -
F.G.W.Struve
K.E.von Baer
J.Köler
G.Lurich
Eestimaa ja rahvas I maailmasõjas
*August 1914 algas esimene maailmasõida( -1918)
*Põhjus: võitlus ülemvõimu pärast euroopas ja maailmas
*Euroopa riigid jagunesid kahte sõjalisse leeri:
Antaat (Prantsusmaa, inglismaa, Venemaa, Itaalia, USA)
Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria )
*Sõjas hukkus umbes 20,000,000 inimest.
*Erinevate revulutsioonide tulemustena lagunes 4 impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa.
*Hakkasid tekkima uued rahvusriigid: Läti, Leedu, Soome
*Eestlased ja lätlased võitlesid koos Vene vägedes ja nende eesmärk oli lahti saada Balti parunist.
*Rahvas lootis Venemaa võidu korral Saksamaa üle lahti saada Balti-Saksa ülemvõimust.
*Vene sõjaväkke mobiliseeriti üle 100,000 Eestlase(10,000 suri)
*Sõjaajal tekkis Eesti ohvitserkond
*Eestlastel puudusid oma rahvusväe osad.
*Lääne-Eesti saartel rajasid Vene võimud tugevad kindlustused
*Ehitustöödeks toodi eestisse 10,000-neid vöörtöölisi
*Tallinnast sai suur mereväebaas
*Vene valitsus rakendas sõja ajal toidu ja tarbekaupade sundvõtmist elanikonda
*Sõda katkestas kivisõe veo inglismaalt(tekkis terav kütusekriis)
*1915 sai Eestist rinda lähistagala
*Edukate sajsa armee pealetungide tulemusena tekkis Vene elanikkonnas paanika.
*Evakueeriti suurtööstuste sisseseadeid ja kunstiväärtuseid
Eesti 1917. aastal
*1917. aastal alguseks oli Venemaa jõud otsas.
*1917. märtsis loobus keiser Nikolai II võimust.
*Venemaal tuli võimule ajutine valitsus, Eesmärkoli muuuta venemaa demokraatlikuks vabariibiks
*Ajutise valitsuse kõrval tegutsesid enamlased ( lihtrahvas ) Juhiks oli Lenin .
*Vene impeeriumi kokkuvarisemist kasutasid ikestatud rahvas.
*Esialgu täielikku iseseisvust ei nõutut.
*Põhjus: Ei soovitud Venemaad nõrgestada
*Sellises olukorras piirdusid Eesti poliitikud sisemise omavalitsuse ehk autonoomia nõudmisega.
*Vene valitsusele avaldasid tugevat survet Petrogradis elavad Eestlased
*1917. Märtsi lõpul kinnitas ajutine valitsus Eestile omavalituses andmise seaduse.
*Seadus ühenda põhja ja lõuna Eesti ühtseks kubermanguks
*Keskvõimu kõrgemaks esindajaks sai Tallinna linnapea Jaan Poska.
*Esmakordselt Eesti ajaloos valiti rahvaesindus ehk Maapäev
*Eesti sai loa rahvusväeosade loomiseks
*väeosade juhiks sai Johan Laidoner
*1917. kujunel venemaal tingimuseks uueks revulutsiooniks
*Tallinnas haarasid punaakaartlased võimu ilma veretult.
*Eestimaal läks võim üle Eestimaa Nõukogu täitev Kommiteele.. Jaan Amelt
*Üle Eestis ei õnnestunud Venemaal võimu haarata(sisuliselt püsis kaksikvõim)
*24.november tuli Maapäev kokku toompeale erakorralisele istungile
*Jaan Tõnissoni ettepanekul võeti vastu deklaratsioon , kus öeldi: „Eesti Maapäev tunnustab enese Eestimaal kõrgeimaks võimukandjaks“
*Seda otsust ellu rakenduda ei õnnestunud
Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918.a.
*26. oktoobris 1917 teoimus Petrogradis riigipõõre.
*Tallinnas toimus võimu ülevõtmine veretult.
*Eestis juhtis võimu ülevõtmist sõjarevolutsioonikomitee ja selle juhiks oli Viktor Kingisepp.
*Enamlased tegid Eestis ümberkorraldusi:
A Pangad ja tööstusettevõttet riigistati
B Kodanike sõnavabadust piirati
C Suleti Opositsioon (vastaslikud) ajakirjad
D Arreteeriti või saadeti maalt välja rahvuslike tegevusi
*Eesti lootis antanti suurriikide peale.
*Enamlased ei nõustunud mõisamaid talupoegadele tagastama
*Tegutsemisvõimalused Eestis vähenesid( poliitik )
*1918. Veebruaris alustas Saksamaa suurt pealetungi
*Vene armee vastupanu ei osutanud
*Maapäeva vanematekogu kasutas tekkinud tsootsat rahvusvahelst olukorda, et välja kuulutada Eesti Vabariik.
*Loodi erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee- K.Päts, K. Konik ja J.Vilms
*23.Veebruar 1918 loeti Pärnus esmakordselt ette manifest Eestimaa rahvastele.
*24.Veebruar loeti sama manifest ette Tallinnas
*Kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik
*Moodustati Eesti valitsus ja juhiks sai Konstantin Päts
Saksa Okupatsioon
*1918.Veebruar kuni November kehtestati Eestis Saksa okupatsiooni režiim.
*Eesti erakonnad ja seltsid keelustati
*Omakaitse ja rahvusväeosad saadeti laiali
*Ametlikuks keeleks sai Saksa keel.
*Natsionaaliseeritud mõisat tagastati endistele omanikele
*Eestist viidi saksamaale palju
*1918. vajusid keskriigid sõjaliselt kokku.
*Novembris puhkes saksamaal revulutsioon
*Saksa keiser Wilhem II põgenes välismaale ja kuulutati välja vabariik
*11. nivember sõlmiti antaatika vaherahu
*Sakslased andsid võimu üle Eesti ajutisele valitsusele.
Eesti vabadussõida 1918-1920
*26 november 1918 tungis punaarmee üle Eesti piiri(algas vabadussõda)
*Eestis elavad enalased kuulutasid välja moskva ettekirjutusel Eesti Töörahva Kommuun (Jaan Anwelt)
*Punaarmeel oli suur edu lahingutegevuses.
*Murrak saabus 1919 Jaanuaris(Johan Laidoneri tegevus)
*Laidonari juhtimisel pandi paika kindel struktuur.
*Oma riiki asusid kaitma vabatahtlikud, kooliõpilased, õpetajad.
*Laidonar koondas vabatahtlikud eriväeosadesse.
*Eriline tähtsus oli vabadussõjas soomusrongidel ja rauteel.
*Eestit abistasid:
I Soomest.
II Inglismaalt
*2 Jaanuaril 1919 andis Laidoner käsu vastupealetungi.
*Soomusrongide abiga vallutati tagasi Tapa. Lõigati läbi punaarmee ühendustee Põhja- ja Lõuna Eesti vahel.
*Soomusrongidega ühines Julius Kuperjanovi.
*Viru rindel vabastati 19. Jaanuaril 1919 Narva. Juhtis Aleksander Tõnisson.
*Narva vabastamisel oli suur tähtsus utria dessandil.
*Lõuna Eestis toimus VabadusSõja verisem lahing, seotud Paju mõisaga.
*4 Veebruariks oli Eesti vaenlastest vabastatud.
Asutava Kogu valimised
*5-7 aprillini 1919 korraldati asutava kogu valimised
*Asutav kogu pani aluse Eesti riiklusele.
*15 Juuni 1920 võeti vastu esimene Eesti Põhiseadus.
Landerwehri sõda.
*Lätist polnud Saksa väed täielikult lahkunud.
*Läti väeosad olid kehvad.
*Lätis sõdisid punaarmee vastu Sakslastest koosnevad Landerwheri väeüksused.
*Balti-Sakslased soovisid Lätis endale võimu ja maid.
*Puhkes sõda Eestlaste ja Landeswheri vahel.
*Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus.(Cesise linn Lätis)
*Võnnu vaatamispäeval 23 Juuni tähistatakse Võidulahingu vallutamispäeva.
Tartu rahuleping.
*Novembris 1919 algasid uued lahingud.
*Eesti telekatsiooni juhtis Jaan Poska.
*2 Veebruar 1920 kirjutati alla Tartu rahulepingule., Venemaa loobus kõikidest nõudmistest Eesti suhtes ja tunnustas ametlikult Eesti Vabariiki ja tema piiri.
*Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla.(11,5Tonni kulda.)
*Tagastati kultuuriiväärtused
Küsimused
I Nimeta tähtsamad lahingud.(dets. 1918-jaan. 1919)
*Narva lahing 28.11.1918
*Paju lahing 31.01.1919
II Millises piirkondadest toimusid meredessandid?
*Kunda, Tsitre, Loksal ja Narvas.
III Nimeta Landesweheri lahingute piirkond!
Riiast kirdesse. (Riia ümber)
IV Millistes vetes tegutses Eesti sõjalaevastik?
*Läänemeres ja Soome lahes
V Nim. Landeswehri sõja tähtsamad lahingupaigad
*Riia, Võnnu, Strarti, Lemsalu, Roopa , Amanta, Liepe
VI Kirjuta Tartu rahulepingu piiripunktid
*Lapingus määratud piir ühendati Eestiga ajaloolise Setumaa ja andis Eesti käsutusse Narva tööstusvõimsused.
Tartu Rahu
5.detsemberil 1919 algas Tartu rahukonverents. Läbirääkimiste esimesel etapil toimuvad vaidlused Eesti-Vene piirijoone ja sõjaliste tagatiste ümber.
3.Jaanuar 1920 kell 10:30 hakkab kehtima vaherahu
*Määrati kindlaks riigipiir
*Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad.
*Venemaal elavad Eestlased said õiguse tulla kodumaale .
*Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.
Vaikiv ajastu.
*1934-1940
*Uus põhiseadus õustus 1934.
*Eesti vabadussõjalaste liidu liikmed VAPSid üritasid riigipööret läbi viia.
*12 märts 1934 kehteteas K.Päts riigis kaitseseisukorra.
*Selline kord vähendas Eestis kehtinud demokraatiat.
*Vapside organisatsioonid suleti ja juhid vangistati
*Keelatud olid poliitilised koosolekud ja kehtestati tsensuur.
*VAPSid eemaldati kaitseliidunst, omavalitsusest ja sõjaväejuhtkonnast
*Riigikogu kinnitas kõik Pätsi otsused heaks.
*Sügisel saadeti parlament laiali.
1935 kiirustas Päts erakondade tegevuse.
*1935 üritasid VAPSid uuesti riigipööret läbi viia.
*1929-1932 majanduskriisi tagajärjed paranesid, inimeste elujäeg paranes(rahvas pooldas Pätsi tegemisi.)
3. põhiseadus.
*1936 algatas Päts järgmise põhiseaduse muutmise.
*1 jaanuar 1938 uus põhiseadus jõustus.(võeti vastu ilma rahvahääletuseta)
* Parlament muudeti kahe kojaliseks.
I Riigivolikogu - 80 liiget ja rahva valitud
II Riiginõukogu- 40 liiget, otsevolituse saanud liikmed erineva indstitutsioonide poolt.
*1938 parlamendivalimised olid ebademokraatlikud
*21 aprill 1938 tuli uus riigikogu kokku
*Eesti vabariigi esimeseks presidendiks valiti K.Päts
*Peaministriks sai Kaarel Eenpalu
* President kuulutas välja amnestia
*Vaikis ajastu kestis kuni nõukogu okupatsiooni kehtestamiseni
Eesti Majandus 1920-1940
*Vabadussõja tagajärjed tõid Eestile suurt kahju.
*Välisabile polnud võimalik loota.(Esimese maailasõja tagajärjed.)
*Tähtis majandusharu Eestis oli põllumajandus.
*1919 alustatud maareformi eesmärk oli:
*Suur maavalduste ümberjagamine.
*Maa andmine tegeliku harija kätte
*Inimeste elatustaseme paranemine
*Tähtis majandusharu oli tööstus
*Suured masinaehitus ja tekstiilitööstused olid orienteeritud Venemaa turul
*Endisel moel polnud võimalik neid tööle rakendada.
*Tööstus tuli taastada vastavalt Eesti võimalustele ja vajadustele.
*Majanduse tugevdamiseks loodi pangandus ja rahandus .
*1919 võeti Eestis kasutusele Markad ja Pennid
*1. Jaanuaril 1928 toimus rahareform.
*Käibele võeti kroonid ja sendid.
Põllumajanduse põhisuunad ja saavutused.
*Põhisuunaks oli loomakasvatus
*Jätkus ühistute tegevus.
*Põllupidajate haridustaseme tõstmiseks loodi maale kooli võrgustik.
*Viidi läbi eriala võistlusi ja ülemaalisi põllumajandus näitusi.
*Maailmaturgudel olid hinnaks Eesti muna, piim ja peekon
*Stabiilsus põllumajanduses toitis oma rahva ja toodeti toorainet ka välisturgudele.
Kaubandus.
*Põliskaubanduses oli tähtsaim osa põllumajanduse saavuste väliskubanduses kõige tähtsam.
*Eksporditi:
Lina.
Toornahad
Viljaseemned
Paberitooted
* Import :
Tööstustooted
Tekstiilid
Metallitooted
Masinad
Keemiakaubad
Suhkur
Puuvill
Süsi
*Eesti väliskaubanduse partnerid olid:
Euroopa riiigid.
Suurbritannia
Soome
Taani
Rootsi
USA
Baltiriigid
Vähesel määral ka Venemaa
Eesti välispoliitika 1920-1940

• 1918 pidasid eesti poliitikud Perogradis läbirääkimisi läänediplomaatidega, ees märk oli välja selgiada suurriikige suhtumine Eesti iseseisvusse
  
• Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi erinevates riikides otsiti toetust välisriikide poolt
  
• Eesti diplomaatide peakontor asus stockholmis
  
• 1918 tunnustasid eesti iseseisvust de facto Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia
  
• Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriikie ametlikult tunnustama
  
• Peale vabadussõda oli eesti oma iseseisvustes tõestunud
  
• 1921 võeti eesti vabariik vastu Rahvateliidu liikmaks
  
• 1932 sõlmiti eesti, läti, Poola, Soome ja NSV liidu vahel mitte kallale tungi leping
  
• Eesti vajas tugevaid julgeoleku garantiid
  
• Kolmekümmnendatel aastatel (1933) tuli võimule Hitler Saksamaal
  
• Euroopas ja maailmas riikides pääses võimule fasim
  
• Eestis pakkus huvi teistele riikidele hea strakteegilise asukoha pärast
  
• Suured Euroopariigid ei ilmutanud erilist huvi eestikäekäigu vastu
  
• Olukord euroopas pingestus elukord
  
• Baltiriigid lootsid luua julgeoleku kindlustamiseks sõjalisi liite
  
• 1934 moodustati balti liit Eesti, Läti, Leedu
  
• Tihenesid maadevahelised kontaktid
  

Eesti rahvas teise maailmasõja alal

• Soov maailma mõjuvõimu ümberjagada
  
• Stalin lootis läbi viia sõja abil maailmarevulatsiooni
  
• Nõugugude liit oli sõjaks paremini valmis
  
• 23 august 1939 kirjutati moskvas alla nõukogude liidu ja saksamaa mitte kallatungi leping(MRP) V. Molotov välis asjade komisaar J.von Ribberntrop saksamaa välis minister
  
• Salaprotokollidega jagati kogu eirooba mõju sfääriteks
  
• Esimesl septemblil 1939 tungisid saksamaa poolale kallale ja algas teine maailma sõda
  
• Hitler ja staalin ei hoolinud väike riikidest
  
• Eesti kuulutas end neutraalseks
  
• Läheduses toimunud sõda mõjutas eesti kaubandust: tekkis esma tarbe kaupade puudus
  
• 28 sept 1939 kirjutas eesti alla lepingule vastastiku abistamise lepingule nõugogude liiduga
  
• Nsv liit kohustus mitte sekkuma eesti riigi sise asjadesse
  
• Asemele valiti uueks peanimistriks Jüri Uluots
  
• 1939 toimus suur palti sakslaste ümber kutsumine
  
• Balti riigid olid okupeeritud
  
• Soome lükkas nsv liidusõjaväebaasi nõudmise tagasi
  
• 1939 algas talve sõda lõppes 1940 märtsis, oli lühikene
  
• Staalin loobus edasisest rünnakust soomele
  
• Soome sõilitas iseseisvuse ja loovutas osa teritooriumi karjale
  

Iseseisvuse kaotamine

• 1940 saavutas saksa armee suure edu lahingutes
  
• Nsv liit kasutas ära tekkinud segatust et likviteerida baltiriigid
  
• Nsv liit süüdisatas baltiriike nõukogude vastases koostöös
  
• 17 juuni 1940 algas eestis nõukogude okupatsioon
  
• K Päts ja J. Laidoner sunniti alla kirjutama dokumentidele
  
• Keelustati rahva kogunemised
  
• Kaitseliidult ja eraisikutelt eemaldati relvad
  
• Eestisse saadeti tegevust juhtima eri saadik Anderi Zdanov
  
• Eestis moodustati Moskvast sõltuv eesti valitsus (juhiks sai Johannes Vares- Barbarus )
  
• Moskva plaanide kohaselt kohaselt pidi eestis toimuma jätma sedusliku mulje
  
• Enamiks rahvast jäi pasiivseks kõrvalt vaatajaks üritati mitte sekkuda poliitikusse
  
• Välisriikide doplomaadid töötasid eestis edasi
  
• 6 august 1940 anneteeriti eesti lõplikult nsv liidu poolt
  
• Roogivolikogu muudeti ENSV Ülem õukoguks
  
• Päts ja Laidoneer saadeti siberisse
  
• Pangad ja tööstus ette võtted natsioneeriti. Kroonid vahetati rubladeks
  

Töö atlasega

Baltisakslaste ümberasumine algas 1939-1940. Sest Saksamaa juhtkond kutsus kõik baltisakslased ajalooolisele kodumaale tegasi

12660 baltisakslast

MRP

Läänemaal. Saartel ja paldiski ümbruses

Kirovi oblast, Komi ANSV, Tomski oblast

Nord , Süd, Rinne

Nord läks baltikumi poole

Lääne virumaal

Võrus
Saksaokupatsioon eestis
22. juuni 1941 tungis saksamma nõukogude liidule kallale :D
Saksamaa ei soovinud väikeriikide iseseisvust
Balti riigid oli nrp lepinguga likviteeritudpeale suurt küüditamist(14 juuni 1941) hakkasid inimesed põgenema metsadesse
Eestis tekkisid relvastatud metsavendade krupeeringud
Metsavenned ründasid väiksemaid punaarmmeüksusid ja valitsusasutusi
Osad mettsavennad jätkasid võitlust sakslasa üksuste vasu
Nõukogude võim mootustas vabatahtlikest, nõukogudeaktivistidest ja moodustati hävituspataljone
Loodi staalini otsesel käsul
1941 esimese aasta toimus suurim kokkupõrge metsavendade ja hävituspataljonide vahel kautlas
Soomest tuli kautlasse luuregrupp erna tegemist eestlastega
Metsavendadele korraldati pidevalt haaranguid
Juulis toimus uus sakslate pealetung eestis
28 august 1941 jättis punaarmee tallinna maha
Uusokupatsioon
Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid
Paljud eestlased astusid vabatahtlikult saksaväeükstusetesse
Sakslased ei lasknud eestis oma riiklust taastada(Eestlasi sooviti saksastada)
Vangistati komunistidega koostööd teinud inimesi
Hukati umbes 7000 esstlasi
Eetisse rajati koondus laagrid
Koguti saksaarmee jaoks riideid, metalli, metsamaterjali, tarbe ja toidu kaupadele olid kaardi süsteemiga
Saksa sõjavest pääsemiseks põgeneti soome
Paljud eesti kultuuri tegelased koondati Jaroslaviriiklikusse kunstiansablitesse
Venemaal moodustati eestlastest rahvus väeossa, kutsuti 8. Eesti laskurkorpus
Sõjategevus eestis 1944
1944 aasta algul purustati saksa väed kes piirasid lenningradi
Saksa väed hakkasid taanduma läti suunas
Palti maades viidi lläbi sundmobilatsioonsaksa armeese
Loodeti et saksamaa kaotuse korral avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks
Tänu mobiliseeritud eestlasstele peatati punaarmee sissetung eestisse
1994 aasta veebruar- juuli toimusid ägedad kaitse lahingud narva all
1994 aasta märtsis asus nõukogude lennuväli pommitama eesti linnasi
Olikord muutus järsult suvel
Lääneliitlased koos nõukogude liiduga tegid dessandi normandiasse.
Uus suur lahing toimus suvel sinimägedes
Koos pägenevate sakslastega põgenes lahkus eestist u 70 tuhat inimest
25 sep oli kogu eesti mandri osa okupeeritud
Sõja tulemused eestile
Balti riikide omariiklust sõja lõpus ei taasatud
Hukkus umbes veerand elakonnast
Rindel hukkus 30 tuhat eesti meest
Eestlased olid sunnitud võitlema võõravõimu huvide eest
1945 algul elas eesti NSV umbes 800 tuhat elanikku (98% eestlased )
Kogu maa oli laastatud linnad purustatud
kõik edaspidine otsustati moskvas
Eesti nsv valitsemine
Nõukogude võimu taastamine algas eestis 1944 suvel punaarmee sissetungiga
Uue võimu taastamisega tegelesid petsiaalsed operatiivgrupid
Eesti nvs võimustruktuur oli sama nagu nõukogudeliidus

Juhtivkoht oli kommunistlikul parteil

Vormiliselt oli kõrgeseadusandlik organ ENSV ülemnõukogu

Täidesaatev organ oli ENSV valitsusel

EKP allu otse moskvale
Enamus kommuniste oli partei ametnikud, kes töötasid riigis juhtivatel kohtadel
Partei töötak´jate hulgas viidi läbi pidevalt puhastustöid
Parteis väljaheitmine oli väga karm karistus
Nomenklatuuri abil kontrolliti ja suunati ühiskonna tegevus
Nõukogude aegsed valimised olid formaalsed
a)hääletati ühe kanditaadi poolt
B)tavaliselt oli vägakõrge valimiste %
C) ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusetu
D)saadikud käisid istundjärkudel oma põhi töö kõrvalt
Liidu vabariikides oli tähtis roll julgeoleku organitel:
KGB-riiklik julgeolek,luuretegevus
NKVD-ühiskondlike korratagamine
Julgeoleku töötajateks värbati nii vabatahtlike ja ka sunniviisiliselt
Nõukogude võimu tugevdamisele aitas kaasa eestisse jääb sõjavägi
Eesti nsv tegevul oli piiratud