............................ 4 Mulgi raudtee ...................................................................................................................................... 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 Abja sovhoos ....................................................................................................................................... 6 Rahvastik ............................................................................................................................................. 6 Abja-Paluoja tänapäeval ...................................................................................................................... 7 HALLISTE ..............................................
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 -1985 Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata i...
Uued Kõrgkoolid. ENSV Teaduste Akadeemia · 1946 kõrgkoolid NSVL kõrgema ja keskhariduse ministeeriumi alla, ENSV TA · 1946 kutseharidus ametikoolile. 1941-88 ENSV MN Riiklik kutsehariduse komitee. · Üleminek ainesüsteemilt kursuste süsteemile. · 1954/55 poiste ja tüdrukute ühiskoolid, 1955/56 koolivorm, 1956/57 õppemaksu kaotamine keskkoolis · 1959 üldine 8-klassiline koolikohustus · 1964 keskkool 11 asemel 10 aastat, 1965 jälle 11. 9. Kolhoos, sovhoos, MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad · 1944 sotsialistliku maareformi taastamine · 1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta · 1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine o Kolhoos - kollektiivmajand o Sovhoos - riigimajand o Artell kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised) o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus) o 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama
Tõõ mõisas. Mõisas kestis töö kella viiest hommikul kaheksani õhtul. Kell 89 oli keskhommik, kell 1416 oli l õuna. 11 Pickwa vana töökoja otsas oli post, kus oli m õisa kell, mida löödi alati töö algul, keskhommikul, l õuna ajal ning õhtul. Kui kell lõi, siis jäid hobused seisma, ei tahtnud enam tööd teha, olid harjunud s üüa saama. Sovhoos. Hiljem oli mõisahoones veel Alavere sovhoosi loomakasvatusosakond. Ka sovhoosi loomakasvatusosakond sai ruumid Alaversse ja Pickwa mõisahoone jäi tühjaks. Külapoisid lõhkusid aknad ja neid tuli pidevalt parandada. 12 Alavere sovhoosi keskus. Üldpinda on majandil 7718 ha, sellest põllumajandusmaad 3080 ha. Majanduslike n äitajate
Nõukogude Liit: · Loodi 1922.a · Ametlikult ühines 4 Vabariiki- Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Taga- Kaukaasia( Armeenia,Gruusia, Aserbaidzaan) · Diktaatorlik riik · Isikukultus ehk Stalini ülistamine. Ta kuulutati maailma töörahva ,, juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid · NEP- uus majanduspoliitika · Rahareform, ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. Venemaa majandus hakkas ebaühtlaselt taastuma Kiirelt edenes põllumajandus · Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin · Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tahtis saada ainuvõimu ja seda ta ka sai. Likvideeris eraettevõtlused, seal hulgas põllumajanduse. Võttis kursi maailmarevulutsioonile. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. · Majandus allutati tsensuu...
Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Standardne tüüpiline Stiihiline reguleerimatu Standardne tüüpiline Stiihiline reguleerimatu Sufiks liide Suveräänne iseseisev Sufiks liide Suveräänne iseseisev
Abiutient-keskkoolilõpetaja Abosluutne-täielik Abstrakne-mõtteliselt üldistav Absurne-mõttetu Adekvaatselt-võrdselt Bakalaureus-I-ne teaduslik kraad Balansseerima-tasakaalustama Banaalne-labane Barbaarne-metsik Bareljeef-skulptuur Daatum-kuupäevav Dateerima-kuupäeva panema Defekt-puue Defitsiitne-haruldane Degenerant-mandunud isik Efekt-mulje Eksemplar-üksikese Entsüklopeedia-teatmeteos Fajanss-peen valge savi Familiaarne-tuttavlik Filigraanne-Peen Forsseerima-liialdama Fundamentaalne-põhjapanev Garaaz-autokuur Garanteerima-tagama Garantii-tagatis Generatsioon-Põlvkond Gigantne-hiigelsuur Illustreerima-teksti joonistega täiendama Immigrant-Sisserändaja Immuunne-tõvekindel Insener-kõrgema tehnilise haridusega inimene Intelligent-haritlane Kabinet-tööruum Kalligraafia-ilukiri Kandidaat-kohataotleja Karahvin-klaasist jooginõu Karakull-säbrulise villaga lamba nahk Li kvideerima-organisatsiooni,äri-vmt tegevust lõpetama Mandariin-tsitrusvili...
(Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad väiksemad talud lähevad pankrotti), rohkem maad, saab kasutada tehnikat, kasutab palgatööjõudu; kolhoos, sovhoos spetsialiseeritud talud - toodavad ainult piima, vilja, marju-puuvilju, mune-linnuliha, liha vms latifundiumid (ekstensiivsed teraviljatalud) - suure pindalaga, kuivem stepp ning preeria, töölised palgatakse ainult kündmise, külvamise, viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina,
,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama
otsusel loodud paramilitaarsed üksused. • metsavennad - Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. • massiküüditamine - Küüditamine on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. • kolhoosid/sovhoosid - Sovhoos oli NSV Liidus riikliku alluvusega, kolhoos aga ühismajand, mis kuulus kolhoosnikele. • natsionaliseerimine - riigistamine, inimeste omandid (maad, loomad, töömasinad) muutuvad riigiomandiks ning on kõik talupoeg-kolhoosnike jaoks ühiseks kasutamiseks. Inimesed ei teeni enam kasumit nagu vanasti. 10. Kes on fotol? vasakul - J. Ribbentrop , keskel - Jossif Stalin, paremal - V. Molotov
keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel. 1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja
poole.Tema astunud ka omast toast välja, hakanud mööda koridori uhkele prouale järele minema, aga ettekotta jõudes pole enam mustakuue-kandjat kusagil näinud. Vist oli viimane see, kes majast välja põgenes. Mis sai edasi mõisast? 1919.aastal hakkab tegutsema selles hoones Maardu algkool,mis kestab kuni 1956.aastani.Peale seda aastal 1956 härrastemajas paikneb kolhoosi keskus, seejärel Kostivere sovhoos, kes aastail 19761979 renoveerib hoone. Mõis tänapäeval Tänapäeval paikneb mõisa teisel korrusel seminarikeskus,mis sobib koolituste ja seminaride läbiviimiseks.Esimesel korrusel asuvad peosaalid(tantsusaal,jahisaal,punane saal,söögisaal,tordisaal).Samuti on seal ka Soome saun basseiniga kuni 12.inimesele ja mõisapargis saab vabaõhuüritusi korraldada. tagavaade eestvaade külgvaade
1905 Põhjused : majanduslik mahajäävus, puudus demokraatia (sõnavabadus), rahvaesindus- soovitatakse maade ümberjagamist. Ajend: Vene-Jaapani sõda kus Vene sai lüüa Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töö...
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina bariton - keskmise kõrgusega meeshääl barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tu...
unikaalseima 13. sajandi katserajatisega kogu Baltikumis. 1993. aastal asutati Mati Mandeli eestvedamisel fond (praegune MTÜ) Keskaegne Lihula, mille peamiseks ülesandeks sai algul rahalistesse raskustesse sattunud väljakaevamis- ja konserveerimistööde aitamine. Väga tähtsaks eesmärgiks sai ka Lihula ajaloo propageerimine. Kõige paremini oleks seda saanud teha kohamuuseum. Parima asukohana muuseumile tuli kõne alla mõisahäärber. Algul jäi aga asi soiku, sest mõisas tegutses sovhoos (hilisem osaühistu). Muuseumi jaoks ruumi ei olnud. Olukord muutus 1990. aastate keskel. Sovhoos lõpetas tegevuse ja 1995. aastal tagastati mõisasüda USA-s elavale õigusjärgsele omanikule Madli Roosiorg- Kirchhoffile. Fond hakkas kohe aktiivselt tegutsema, et pärijale selgeks teha - hoonesse peaks tulema muuseum. See õnnestuski. Veelgi enam, nähes fondi juhatuse entusiasmi, otsustas omanik mõisa fondile kinkida. 07. juunil 1995 kirjutatigi kinkelepingule alla.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 L...
kuuluvaks. Nolckenitele kuulus ka Kuramaal 3 mõisat Gross-Essern, Ringen ja Pampeln. Viimane baltisaksa soost Mooste mõisaomanik oli Axel Gustav von Nolcken, kes ise elas Kuramaal. Moostes oli tema arendaatoriks (rentnikuks) poeg Gustav Eduard von Nolcken. Mooste mõis riigistati 1920.a. Pärast seda alustas häärberis tööd kool, mis asub seal tänaseni. Majanduskompleks läks riigimõisa käsutusse. 1940.a sai riigimõisast sovhoos, mis lõpetas oma töö pankrotiga. Osa tootmishooneid läks osaühingutele, enamik mõisnikuaegseid tootmishooneid müüdi odavalt soomlastest ärimeestele, kes hoonete korras hoidmiseks midagi ette ei võtnud. Nüüdseks on vald hooned tagasi ostnud, enamik hooneid on renoveeritud ning leidnud uue kasutuse. Iseloomustus: Mooste mõis on Eesti üks hooneterikkaimaid terviklikult säilinud mõisaid. Eduard von Nolcken muutis 20
koostööd. · ,,Raudne eesriie" · Tuumarelv Majandus · Industraliseerimine mindi üle tehaselisele tootmisviisile · Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse o Kolhoos - Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand o Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte · Rasketööstuse eelisarendamine sõjamasinate tootmine, et kindlustada sõjalist võimu · Plaanimajandus ei toodeta nõudluse alusel, vaid ette antud koguse järgi vms. Hrustsov(sündinud 1894, suri 1971) · Valitses 1953-1964 · sündis Kurski kubermangus talupojaperekonnas ning hakkas iseseisvalt tööle varases nooruse
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
hapendavad neid, mõned praevad või panevad kohe puhastatud kukeseened karbiga sügavkülma. Seeni saab soolata ning kuivatada. Kukeseeni kasutatakse erinevates seeneroogades nagu supid, kastmed, hautised, ahjuroad ja küpsetised. Samuti on kukeseened head seenerisotos. Keedetult ja kupatatult muutuvad seened veidi vintskeks. Austerservik Austerservik on torikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen. Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise. Austerservikud on serviti puutüve külge kinnituvad seened, mis kasvavad parasniisketes
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektivis...
Nii siis algustasid nad sõitu 25. jaanuaril 1957 ja olid Tartus 2. veebruaril. Terve küla oli neid saatmas, olnud isegi kahju oli neil olnud lahkuda. Kiltsi jaamas oli onu neil vastas, nad elasid 2-nädalat onu-onunaise juures, siis sai Ilmar tööle Kadila puidutööstusesse tisleriks. Seal elasid nad kuni juuli lõpuni ja siis said nad tulla Ilmari isakoju Põikvale. Siis oli see Pikmetsa küla. Siberis oli nende aadress: Krasnojarski krai rajoon , Tubinski sovhoos. 1PM: Ats Bachman
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...
50-80 aastatel kolhooside arv aina vähenes, peale seda pisut tõusis. Kõige suurem langus kolhooside arvus toimus 50-60 aastatel 2213 kolhoosi pealt 869 kolhoosi, 70ndatel oli neid 292 ja 80ndatel 142 Millest oli see muutus tingitud? Majanduslikud põhjused · väikekolhoosid olid majanduslikult perspektiivitud · NSVL majanduslik laostatus Administratiivsed põhjused · võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida · eelistati majandite sovhoosideks muutmist, et sovhoos oli riigiasutus ja talupojad muudeti riigitöölisteks 12. Põllumajanduse areng N. Hrustsovi ja L. Breznevi ajal. Lk. 122-123. Hrustsovi ajal: · kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. · Töölised hakkasid töötasu saama rahas. · Vähendati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse · kolhoosnikud hakkasid saama pensione
1820-1840. Peamiseks sissetulekuallikaks von Schubertite ajal oli piiritusetootmine ja puidumüük. 1917. a. novembris, revolutsiooniliste aegade pöörises, laastas mõisa Punaarmee. Mõisas asunud mööbel purustati, veski põletati maha ning kasvuhooned rikuti. Pärast I maailmasõda Vihula mõis natsionaliseeriti ning kahe maailmasõja vahel toimis see riikliku suurfarmina. Aastatel 1941-1944 asus mõisas Saksa vastuluure luurekool. Pärast II maailmasõda sai mõisast Ubja sovhoos. Aastatel 1951-1982 asus mõisahoones vanadekodu. 1982. a. leidis mõisas aset laastav tulekahju, pärast mida anti hooned üle Viru kolhoosile. Alates 01.07.1991 on mõisa omanik ja majandaja aktsiaselts Vihula Mõis. Mõisakompleksi kõikide hoonete pindala on kokku üle 8000 ruutmetri, kogu mõisaterritooriumi suurus on 47,97 hektarit. Mõisahooneid ümbritseb suur park, kus on sajandeid vanu puid ja mis sarnaneb suurelt jaolt ümbritseva loodusega. Mõisa sissekäigul on
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa ...
totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele ...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
· lammaste arv vähenes · hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi · põllumajanduse langus ahendas siseturgu. 18. Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused · Prantsusmaal olid peaaegu kõik natsionaliseeritud tööstusettevõtted vaid 200 perekonna kontrolli all, · natsionaliseerimine puudutas seega väiksema ringi isikute huve kui Suurbritannias · erinevused olid ka jooksvate probleemide lahendamisel. · Kolhoos ja Sovhoos põllumajanduslik riigimajand · Metallurgiatööstus 19. Prantsusmaa kolooniate suurus ja kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajandi lõpul Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala. Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Kolooniad olid rohkem sõjalis-strateegilisteks baasideks. 20. Prantsusmaa tööstusliku arengu põhjused 1930
Uus majanduspoliitika: NEP 1921-1927 · Rahaline maks talupoegadele · Eraettevõtlus, väike ettevõtlus vormis · Rahalised suhted ( sai palka, et selle eest osta) 13. Plaanimajandus NSVL-s Plaanimajandus 1928-1991 Plaanimajandus- riik kehtestas plaani midapidi järgima, jälle riiklik omand tootmises, eraettevõtted kadusid. NSVL-s oli viisaastak ehk siis 5 aasta plaan. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine: Talud likvideeriti tulid ühismajandus, sovhoos (riigile kuulus) kolhoos (talupoegade ühised asjad) Tööstuse toimus industrialiseerimine: Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine Gulaag- töölaagrite süsteem Nõukogude Liidus ( nt: vangid) 14. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused Saksamaal · rahulolematus Versaille süsteemiga, oli tingitud sellest, et peeti sõjasüüdlaseks plus veel territroiaalsed kaotused ning relvastuse piirang
loode suunas. Keskusehoone läheduses on eramaju ja tüüpprojektide järgi ehitatud kortermaju. Algselt kujundasid krunti ja lisasid efekti ka hoonele maja küljes olevad betoonist lillekastid, aga kuna hoone on hüljatud siis on need lagunenud ja krundil domineerib looduse jõud, maja ümbrus on võsastunud. Hoones toimus tegevus 80ndate algusest kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et tagada kiirem rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes
jaamadelt. Masinatraktori jaamad ei olnud ainult majandusüksused, tegemist oli ka poliitilise võimukeskmega maal. Ka Eesti puhul taheti masinatraktorijaamadele anda poliitilist funktsiooni. Hrustsov loobub jaotusest ja annab tehnika majandite endi käsutusse. See on suur samm edasi. Lisaks tööstuse edenedes traktoripark laieneb oluliselt. Võibki öelda, et tegemist on teatud mõttes põllumajanduse industrialiseerimisega. Põllumajanduslik tootmine toetus sovhoosidele ja kolhoosidele. Sovhoos on riiklik ühismajand. Hrustsovi selge poolehoid kuulus sovhoosidele. Tema ajal sovhooside arv oluliselt kasvab ning oluliseks on kindlasti ka see, et tema meelest teovõimsad said olla ainult suured majandid. Väikesovhooside ühendamine suurteks sovhoosideks, sama protsess kolhoosidega. Väikeste ühismajandite likvideerimine ja ühendamine suuremateks ühismajanditeks. Meetmete rakendamise tulemusel põllumajandus tuleb Stalini aegsest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdo...
köster-kooliõpetaja Jakob Pehrna jt. kultuuritegelasi. 27. augustil 1931 avati kalmistul Vabadussõjas hukkunute mälestussammas, mis 1949. a. lõhuti. Aastast 1976 seisab mälestusmärgi asukohas Ole Ehelaiu skulptuur "Rannu Ema". Rannu uusapostlik kirik Apostliku-õigeusu kirik ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961, hoonet kasutati kolhoosi laona. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone. Esialgne eesmärk oli kasutada kirikut tavandihoonena. Kui aga Rannus tekkis Eesti Uusapostliku Kiriku kogudus, võeti tavandihoone rendile. Hea akustikaga kirikus on korraldatud avalikke kontserte. Pastorihoones tegutseb Rannu perearst. Rannu park ja mõisahooned Rannu vasallilinnus rajati 13. sajandi keskpaiku liivi päritoluga Dolenite suguvõsa poolt. Rannu mõisapreili Barbara v. Tiesenhauseni traagilisest armuloost on ainet saanud Aino
tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajad. Hoone on tühi ja seetõttu on ka maja ümber võsastunud haljastus. Hoonest läände jääb parkmets. Krundi kujunduse osaks on algselt olnud betoonist lillekastid maja küljes , kuid enamus nendest on lagunenud. Laeva sovhoosi hoone, kui oli äsja valmis saanud. Tänapäeval Laeva sovhoosi hoone Hoone toimis alates 1980. aastast kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et taga kiiremm rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite
aastatel; võitlus sise- ja välisvaenlastega 1920.aastatel; sisepoliitilise kriisi põhjused 1930.aastate algul; Vabadussõdalaste liikumine Eestis; 12.märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). · Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, ,,juhitav demokraatia".
Üksikobjekti mõiste hõlmab nii ainulist objekti (nt Emajõgi, Jaan Kross, Võrumaa) kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik pidada üksuseks, nt Audi, Valgetähe orden. 5. Arhaismid ja neologismid. arhaismid vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. Arhaismid eksisteerivad sõnavara perifeeriaalal. Arhaismide tekkeks on erinevaid põhjuseid: sõnad vananevad, kuna nendega tähistatu kaob kasutuselt (nt pidal, kolhoos, sovhoos, komnoor); sünonüümid (sageli ilmekamad ja kujundlikumad või omakeelsemad) võivad sõna kasutuselt kõrvale tõrjuda, nt pannine 'patune', penisitt 'väävel', raamatunahk 'paber', Saksamaa kukk `kalkun'; polüseemilistes sõnades võib vananeda vaid üks semeem, samal ajal kui teised säilivad keeles edasi, nt ehitus 'ehe', kadumine 'kahetsemine', katsuma 'vaatama; kogema', nilbe varem 'libe; nüüd 'siivutu'; arhaismide hulgas on ka
aastatel; võitlus sise- ja välisvaenlastega 1920.aastatel; sisepoliitilise kriisi põhjused 1930.aastate algul; Vabadussõdalaste liikumine Eestis; 12.märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). 6) Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste
Valimistel ühele kohale 1 kanditaat. ... 25.05.09 ENSV majandus 1944. aastal (algas ka uuesti NSV okupatsioon) uus maareform. Maksimaalseks ha arvuks oli endiselt 30 ha, ülejäänu läks uusmaasaajatele. Talupoeg ei olnud enam omanik, vaid kasutaja. NSVL andis neile maa põlise kasutamise akti. Võttis NSVL suuna sundkollektiviseerimisele. Talude asemel pidid tekkima ühismajandid, kas kolhooside või sovhooside kujul. Sovhoos riiklik põllumajanduslik ettevõte. Kolhoos kollektiivne põllumajandus ettevõte. Sovhoosid loodi eestkätt vabadel maadel. Kolhoosi loomine tähendas, et talupojad vabatahtlikult liituksid ja rajaksid ühise ettevõtte. Esialgu puudus selleks huvi ning siis muudeti see sunniviisiliseks. Selle jaoks tõsteti makse, üks osa talupoegadest tehti kulakuteks (masinatega, tööjõudu kasutanud nende maksud olid veel
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
4.126. Tarmo Tamvelt Sünnikoht: Harala Olemus: kommunist; "suure idee" teenija; madala enesehinnanguga, sest nimetas end väikseks inimeseks; Lugu: Ta teenis kommunismi ideed oma võimetele vastavalt, otsimata privileege, saamata kasu ühestki ametist, mida pidas. Ühel hetkel varises suur maailmariik põrmuks. Juba varem oli hakanud selguma, et kõik oli olnud väljamõeldis, vägivald ja utoopia. Talle pandi süüks palju selliseid asju, millest ta polnud undki näinud. Harala sovhoos lõhuti maha, Tarmo jäi töötuks. Ta jõi murest kuus päeva, kuigi muidu polnud üldse joodik. Seitsmendal ööl võttis ta kirve kaasa ja murdis sisse trafoalajaama, et raiuda pisut vaske. Kaabel oli voolu all ja elekter tappis ta. Surmapõhjus: elektrilöök 4.127. Taimi Sinnet Sünnikoht: Harala Olemus: uskus uuestisündi; uskus hingedesse; ta ei tahtnud sündida uuesti mõne kurjategija või prostituudina, seega oli voorusliku hingega; Filosoofia: Inimesed surevad nii kui tassid
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahet...
19401941 ja järgnevate sõjaaastatega. 1944 aastast tasakaalustati Eestis nõukogude majanduspoliitika ellurakendamist, mille üheks alusalaks oli ka käsu ja plaanimajandusel põhinev sundindustrialiseerimine. 4. Kolhooside loomine Eestis: Mõiste: kolhoos põllumajanduslik ühismajanduslik ühismajand, mille varad ( põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomand. Mõiste: sovhoos riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuuluvad riigile Esimesed kolhoosid rajati ENSVs 1947. Vaatamata laialdasele propagandale astusid vaid vähesed talupojad ühismajanditesse. ENSV võimuaparaat üritas talupoegi kolhoosidesse astuma sundida: A) Tembeldades osad talupojad kulakuteks. Kulakutele kehtestati võrreldes teiste talupoegadega kõrgemad maksud ja müüginormid.
2. Algas põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Eesti hakkas kujunema NSV liidu sigalaks ja piimafarmiks. 3. ühismajandite juurde hakati looma abimajandeid, näiteks konservitehased 4. 1970. aastail hakati looma suurmajandeid. Miks kahanes kolhooside arv kahanes ja sovhooside arv suurenes? Võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida ja käsutada; eelistati majandite sovhoosideks muutmist, sest sovhoos oli riigiasutus ja paremini kontrollitav. Tööstuse areng Stalini ajal: 1. Industrialiseerimine suurettevõtete rajamine ja rasketööstuse eelisarendamine: põlevkivitööstus ja selle baasil keemiatööstus (õlid, värvid, asfalt, EPO-liim, lakid, bensiin), põhiline osa põlevkivist kasutati elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks; fosforiiditööstus, masinatööstus. 2
Majandus tervikuna: Omandivorm riiklik, eraomand kaotati, riigistati Juhtimine tsentraliseeritud, kõik plaanid ja käsud tulid Moskvast. Nende täitmisest tuli teada anda Moskvale Planeerimine ENSV Riiklik Plaanikomitee, majanduselu oli allutatud plaanidele Prioriteedid Rasketööstus (Virumaa põlevkivitööstus) toodeti elektrit ja gaasi, varustati Leningradi ja Pihkva oblastit Põllumajandus: Ühistamine ühistati maa hakati rajama kolhoose kollektiivne majapidamine. Sovhoos riiklik ettevõte. Esimene kolhoos 1947 Saaremaal "Uus elu" Kurnamine kolhoosidele pandi peale suured müüginormid, tööpäevad pikad, tasu olematu, mehhaniseeritust praktiliselt ei olnud *Kultuurielu põhijooned Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli "sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine
3 Eestis valitses käsumajandus, millega jäi toodang oodatust väiksemaks. Eesmärkide seadmine on küll hea, aga kui töötada millegi parema nimel sunniviisiliselt, tekib vastureaktsioon ei jõuta ega taheta enam. Kui tegevus oleks meelepärane, oleks ka tahe suurem. Seepärast suurendati kolhooside sõnaõigust plaanide koostamisel ja alustati järk järgulist üleminekut rahapalgale 45. Seakasvatuses on Torma sovhoos rea aastate jooksul oma tootmisülesandeid hästi täitnud ... Et omas majandis sündinud vasikatest ei piisa, siis võetigi tänavu vastu sotsialistlik kohustus osta sovhoosi töölistelt kokku 250 vasikat. Meie rajooni majandeist on see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960).
läbikukkumine, pessimism ENSV 1944 1950 Territoriaalsed kärped Industrialiseerimine Võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine + 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Tööjõu juurdesaamine Lõhkuda külaühiskond, et ei jääks alles ühtki tugevat talu Sundkollektiviseerimine + Algas massiliselt pärast 49.aasta küüditamist Sovhoos riiklik organistatsioon, rüüklik mõis Kolhoos ühistu, suurema iseotsustamise õigus, justkui eraisikute poolt loodud + Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ära + Märtsiküüditamise eel olid kolhoosides 9% taludest, pärast aga 80% Märts 1950 EK(b)P VII pleenum + Korraldati poliitline puhastus Eesti võimaladvikus ( juunikommunistid ja Nõukogude
polnud. 50Ndate alguses visati MTJ tegelased nomenklatuurist välja. H ajal jõutakse selleni, et MTJ-d 1958 likvideeritakse. Masinapark tuli kolhoosidel-sovhoosidel välja osta. Iseenesest kaks poolt ühendati ja vaieldamatult põhimõtteliselt oli mõistlik samm. Väga jõuliselt H poolt eelistati sovhooside arendamist, mis praktilises elus tähendas seda, et kui päevakorrale tõusis väiksemate kolhooside ühendamine, siis sageli pandi 3 kolhoosi kokku, aga neist tehti sovhoos. H jaoks sovhoositöötaja oli maatööline, NL oli töörahva liit. Sovhoos oli riiklik ettevõte, seetõttu tuli ka neid eelisarendada ning kolhoose tahaplaanile tõrjuda. Selline lähenemine ei olnud kindlasti mõistlik. Kolhoosi vorm, kui oli tubli esimees, korralik kollektiiv, võimaldas paindlikumalt majandada. See võimaldas ka oskusliku juhtimise korral kolhoosiliikmete paremat kaasamist protsessi. Hiljem tullakse otsapidi rohkem kolhooside juurde tagasi.
(spetsiifilisematest) teguritest. Näiteks Jaapani kultuuritraditsioonile omane perekonnasidemete väärtustamine ja selle mudeli ülekandmine töösuhetesse on aluseks sellele, et paljud töötajate heaolu probleemid, mida Euroopas lahendab üldjuhul avalik sektor, on seal ettevõtete kohustuseks. Selline aasialik töökohakeskne heaolumudel meenutab mõnevõrra Eestiski nõukogude ajast tuntud olukorda, kus kolhoos või sovhoos oli kogu ümbruskonna heaolu tagatiseks. Majand kandis hoolt kooli, lasteaia, arstiabi korralduse jm eest. Sisuliselt samasugune olukord valitses nn üheettevõtte- asulates (Püssi, Sillamäe, Võhma, Järvakandi, Sindi jne). “Euroopa sotsiaalharta” nõuab, et kõik Euroopa riigid kindlustaksid oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme. Eurooplased räägivad sotsiaalsetest õigustest kui endastmõistetavast põhimõttest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
