VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi, konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati
31. 32. Reformatsioon. Vastureformatsioon. 1. Reformatsiooni põhjused ja eeldused. · Kiriku kaugenemine algkristlikest põhimõtetest · Rahvusriikide tugevnemine ja nende valitsejate püüe vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Vaimulike privilegeeritud seisund, kiriku liigne rikkus · Vaimulike kõlbeline allakäik, mittekristlikud eluviisid · Paavstide sekkumine päevapoliitikasse · Indulgentside müük 2. Martin Luther ja tema õpetus · Ainus usulise tõe allikas on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest USUPUHASTUS. · Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu (õndsaks saab inimene mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele, selleks polnud vaja kirikut ja paavsti) · Keelata indulgentside müük (tulust rahastati Püha Peetruse kiriku ehitustöid) · Oli jäiga kirikuhierarh...
Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Luterlased on protestandid Saksamaal, kes lähtuvad luterlusest. Anglikaani kirik on kuningale alluv kirik, mille pea on kuningas 21. Kuidas olid kuningas Henry 8 isiklik elu seotud usupuhastusliikumisega Inglismaal? Ta kuulutas end kirikupeaks. Ta tahtis uuesti abielluda. 22. Kuidas lahendas kuningas probleemi, et talle oli vastumeelne nii paavst kui ka luterlus ja kalvinism? Tegi uue kiriku- Anglikaani kiriku. 23. Vastureformatsioon Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 24. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vastaseid Hispaanias, kuna seal valitses Felipe2. 25. Kergel käel mõistis inkvisatsiooni-kohus inimesi surma. 26. Riigist saadesti välja maurid ja juudid,kuigi see tegi riigi mahandusele suurt kahju. 27. Madalmaad olid reformatsioonile olnud küllaltki vastuvõtlikud, kuna olid jõukad ja
Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16.sajandil ja algatajaks oli Martin Luther, kelle eesmärgiks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus . Reformatsiooni põhjusteks olid 1) vastuolud usutõdedes 2) katoliku kirikule omane tagasihoidlikkus puudus ja see tekitas pahameelt 3) vaimulike eelistatud seisus tekitas pahameelt 4) Lutherile ei meeldinud indulgentside müük Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks ...
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi · Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem in...
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON 32. peatükk Mis on kalvinism ja mis on selle põhisisu? Kalvinism on Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool, mille järgi: Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavs...
15241525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming.
Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus luteri kirikule- a. Inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljauurimine. b. Taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a . Trento kirikukogu- tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele, Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kiriku õpetustraditsioonile. Hispaania
Reformatsioon usuvahetusliikumin, katoliku usu reformimine, erinevate usulahkude teke. Eelkõige Euroopa mastaabis. Martin Lutheri järgi luteri usu tekkimine. Reformatsiooni käik sai alguse Saksamaal, sealt levis üle kogu maailma. Algataja Martin Luther pärit rikkast perest, isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor. Oli väga populaarne. L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiit...
· Kehtis põhimõte" kelle võim, selle usk", alamate usuvaliku määras nende valitseja. c) Tagajärjed: · Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. · Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. · Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon 1. Kelvinismi kujunemine Sveitsis a) Sveitsi Liit: · Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. b) Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: · 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. · Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. · Kirikutest viidi välja pühapildid.
reformatsiooni kui rahvaliikumise Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga Missad inglise keeles Henry VIII oli kuus abikaasat Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus oma positsioonide eest Inkvisitsiooni kohtute aktiivne tegevus Jesuiitide ordu loomine rajas Ignatius Loyola (1491-1556) Keelatud raamatute nimekirja koostamine ja nende põletamine Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele Gregorius XIII (valitses 1572-1585) teostas 1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
1.Maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Euroopas tunti kompassi; Euroopas leidus piisavalt merresõidukogemustega mehi; Pürenee poolsaarel leidus palju sõjakaid rüütleid; Türklaste vallutused takistasid Vahemerel kauplemist. P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt ...
Keisril polnud ref-i tagasitõrjumiseks mahti. Ref-ga kaasaläinuid hakati kutsuma protestantideks. Keiser Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Kalvinismi kujunemine Sveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli. Zürich kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin- guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa-
REFOTMATSIOON EHK USUPUHASTUS Eellugu · Kirikut ja paavstimõimu kritsiseerivad liikumised (nt katarid, hussiidid) · Paavstitüli (Rooma vs Avignon'i) · Tööjõupuudus, tehniline areng- kapitalism · Haridustaseme tõus · Rahvastiku vähenemine (katk) · Rahvusluse tõus Usupuhastus · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal, Wittenbergis · Reformatsioon- ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. · Kutsus kirikut tulema tagasi Piibli algsete tõdede juurde. · Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku k...
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ...
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadli...
.........................................................................................3 1.2 Retoorika Vana-Roomas........................................................................................................6 1.3 Retoorika keskajal..................................................................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther.........................................................................8 1.5 Vastureformatsioon................................................................................................................8 1.6 Valgustusajastu ja Suur Prantsuse revolutsioon.....................................................................9 1.7 Eestikeelse kõnekunsti areng.................................................................................................9 1.8 Retoorika areng 20. sajandil..........................................................................................
lahku ja 1534. aastal ülemvõimu aktiga kuulutati parlamendi poolt kuningas Inglise kirikupeaks. Parlament oli huvitatud sellest, sest kui ei olda enam paavsti alluvuses, siis ei pea talle makse maksma ja katoliku kiriku maad saab omavahel ära jagada. Ülemvõimu aktiga algas anglikaani kiriku kujunemine. Sisuline õpetuslik pool muutus, aga väline toretsev jumalateenistuste pool jäi samaks nagu oli olnud katoliku kiriku ajal. 27. VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon Katoliku kiriku püüe oma kaotatud positsiooni taastada ja ka ennast reformida. Selle edu oli eeskätt nendel feodaalaladel, kus veel feodaalide võim tugev oli. Vastureformatsiooni juhtriik oli Hispaania. Vastureformatsioon seisnes selles: 1. Elavnes inkvisitsioonitegevus - Inkvisitsioon püüdis teisitimõtlejaid välja selgitada, panna neid seda tunnistama ja siis neid katoliku kiriku põhimõtteid uskuma panna. 2
Anglikaani sarnaneb väliselt Katoliikliku kirikuga, st. jumalateenistus on sarnane(erinev keel), katoliku kiriku hiilgus säilis Anglikaanis. Ristiusk jagunes lõplikult Katoliiklikuks ja Õigeusuks. Reformatsiooni tulemusena tekkis protestantism, mille üheks vooluks on luterlus, teine anglikaani ja kolmas reformeeritud kirik: Kalvinsm Sveitsis ja madalmaades, Prantsusmaal Hugenotid, Inglismaal veel Puritaanid ja Sotimaal on presbriterid. Vastureformatsioon Katoliku kirik ei olnud selliseks hoobiks nagu Reformatsioon valmis. Koheselt, kui see oli puhkenud, ei olnud Katoliku kirik end suutnud koguda. Kusalgi paarikümne aasta pärast suutis ta end koguda ja läks vasturünnakule. Ühelt poolt oli katoliku kiriku vastureformatsioon otsene pealetung uutele kirikutele - Ususõjad, kus sõdade abil püüti protestantismi kaotada ja katoliiklust taastada. Teiselt poolt oli Katolikus kirikus endas tehtud reformatsioonid.
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus...
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.G...
Lugemisoskus andis möldrile sõnavara ja analüüsivõime. Tema loetud kirjanduse põhjal ei saa väita, et see tema mõtlemise aluseks oleks olnud. Selles on suur osa suulisel kultuuril, mis suhtub tekstidesse teisiti ja pani teda sealjuures ise mõtlema ja analüüsima. Sellisest ühe möldri loost avaneb palju laiem pilt, mis iseloomustab selle aja inimesi, mõtlemist, suursündmusi. Ühe lihtsa inimese eluloos kajastuvad sellised suursündmused nagu reformatsioon, vastureformatsioon, suured figuurid nagu Martin Luther. Ühe lihtsa inimese loo kaudu saab jutustada ka suurt lugu. 3. Kuidas levivad ,,uued ideed"? Milliseid mõisteid ja skeeme on kultuuri-uurijad kasutanud, et seletada teekonda ideedest tegudeni ning tegudest suuremate sotsiaalsete muudatusteni? Oma vastuses kasutage teadmisi loengutest ning kirjandusest, mida käsitleti seoses ajasõlmedega 1314, 1517 ja 1789. Et analüüsida ideede levikuid, tuleb vaadata aega laiemalt ja seostada mujal toimuvaga
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaali...
Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierlu...
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
Amerigo Vespucci Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun). Reformatsioon Usupuhastus liikumine Läbiviija Martin Luther (1483-1546) Aeg 31. oktoobril 1517. aastal esitas ta oma seisukohad 95 teesina. Põhjus Luther polnud rahul pühaäriga ehk patukustutuskirjade müügiga. Nii astuski ta sellele vastu. Põhitõed Lutheri õpetus keskendus kahele põhimõttele: 1) Inimene pidi õndsaks saama vaid usu, mitte kiriku kaudu
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
Reformatsioon põhjused ja tulemused. Reformatsioon ristiusu õpetuse puhastamine Põhjused ja eeldused: valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine Tulemused: ulatuslik usupuhastus Euroopas, kristluse lihtsustamine, rahvusluse tõus, emakeele areng, katoliku kiriku mõningane teoloogiline organisatoorne uuenemine, vastureformatsioon, kapitalismi tekke soodustamine Vastureformatsioon katoliku kiriku vastutegevus, inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, taastada katoliku kiriku sisenemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine (rahva harimine, veenmine) Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus kirikul Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus
Eurooplastel oli oluline leida Mille põhjal võib rääkida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- kuningavõimu tugevnemisest Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, varauusaegses Euroopas? Too siidi ja kalliskive. Et mitte kaotada näiteid! idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja Kuningad võtsid endale seni vaid leida uusi ühendusteid. Hispaania ja paavstile kuulunud õiguse nimetada Portugali geograafiline asend oli ametisse kõrgemaid vaimulikke. soodne, atlandi ookeani kui ka Aafrika Inglismaal pani tugevale riigivõimule ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel oli kindel alus 1485. aastal kui Henry meresõidukogemus ja nad oskasid ära Tudor väljus võitjana pikaajalisest kasutada araablaste ja juutide kodusõjast ja võimule sa Tudorite geograafilisi t...
juurde oma gümnaasiumi. · Jesuiitide poolt antav haridus oli kõrgtasemel · Tõlkide seminar , kus õpetati ka eesti keelt nn.Sigismund Augusti privileeg · Liivi sõja ajal, kui ordu ja Riia peapiiskop end Poola alla heitsid, said Liivimaa aadlikud kinnituse, et neile jäetakse nende talupojad ja luteri usk · Põhja Lätis nii ka läks · Lõuna Eesti oli Liivi sõja ajal kaua venelaste käes ning kui sõda läbi oli, siis kuulutati katoliikluse taasjuurutamine ehk vastureformatsioon ametlikuks eesmärgiks. Aadel Lõuna - Eestis · Omandas suured õigused ja organiseerus · Võnnus pidas aadel oma ühiseid tippnõupidamisi maapäevi · Poola kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli asehaldur. Varane Rootsi aeg Põhja Eestis · Tallinnas oli Rootsi aeg alanud juba 1561 a · Faktiliselt hakkas Stockholm Põhja Eestit valitsema alles 1583 aastast Pljussa vaherahust. · Rootsi võim pidi kõigepealt tunnustama aadlike
Calvin tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest: Jumal olevat määranud ühed inimesesd õndsaks saama ja teised hukatusse. Välja valitust vaadati majandusliku seisu pealt. Ta nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. 4.Iseloomusta anglikaani kiriku kujunemist Inglismaal! Pärast seda, kui paavst keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast kuulutas Henry VIII end 1534. aastal Inglismaa kiriku peaks. Nii tekkis ka anglikaani kirik. 5. Miks ja kuidas toimus vastureformatsioon? Paavsitd algatasid selle katoliku kiriku sisemiseksmuutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 6.Iseloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal! Pärtliöö lahingu korraldasid katoliiklased 24. augustil 1572. aastal. Kogu riigis sai surma kuni 20 000 hugenotti. 1598. aastal lõppes sõda pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7. Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Nõuti inkisitsiooni kaotamist ja parlamendi kokkukutsukmist. 1566
kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus
oli tähtis inimene, enne oli ainult jumal). · REFORMATSIOON Usu-uuendus ehk muutused usuelus ja ühiskonnas. · PREDESTINATSIOON Jumalik ettemääratletus. · AUGSBURGI USUTUNNISTUS On kokkuvõte uuest usust, lutherlusest. · AUGSBURGI USURAHU Nn ''Kelle võim, selle usk'' ehk kui valitseja on lutherlane on ka talupoeg lutherlane, kui valitseja on kristlane on seda ka talupoeg. · VASTUREFORMATSIOON Katoliku kiriku võitlus reformatsiooni vastu. · ANGLIKAANI KIRIK Inglise kirik, mille rajas kuningas Henry VIII. Humanism ja renessanss tekkisid Põhja-Itaalias, sest see oli tolle aja rikkaim piirkond. Calvini õpetus saavutas Sveitsis ja Madalmaades suure populaarsuse, sest need olid rikkad kohad ning inimesed seal olid kah jõukad, Calvini õpetus aga ütles, et jõukad on jumala poolt välja valitud.
Reformatsioon ja põhjused! Luther- USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. Reformatsioon- 16.saj sündinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid : luterlus,- kalvinism,- anglikaani kirik Vastureformatsioon- oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise...
9. Vestfaali rahu 1648. aastal. Tulemused: 1. Tunnistati kalvinismi 2. Kinnitas poliitilist killustatust ligi 300 riigis 3. Keisri võim jäi piiratuks 4. Territoriaalsed kaotused 5. Tunnistati Ühendatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Sveitsi iseseisvust 6. Augsburgi usurahu põhimõtete kinnitamine kelle maa, selle usk 7. Usutunnistus polnud oluline 10. Vastureformatsioon millal, miks, juhid, tulemus Vastureformatsioon. Algataja oli Rooma paavst. Tähendas katoliku kiriku positsiooni taastamist riikides, kus varemalt võitnud luterlus. Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol koer. Eesmärk pühitseb abinõu. Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus. Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu. Absolutism piiramatu ainuvalitsus anglikaani kirik katoliiklik kirik Inglismaal astrolaab tähekõrgusmõõtur
Indulgents- patukustutuskiri mida müüdi paavsti nimel raha v kirikule osutatud teenete eest Reformatsioon- usupuhastusliikumine, martin lutheri algatatudkatoliku kiriku vastane usuliikumine. Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks. jesuiit - katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu e jesu...
Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand Põhjused: · Kiriku üldine allakäik · Kaugenemine usust · Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire ...
8. Kelle valdusse läks Põhja - Eesti pärast Liivi sõda? Rootsi 9. Kelle valdusse läks Saaremaa pärast Liivi sõda? Taani 10. Mida kujutas endast Sigismund Augusti privileeg? Tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. 11. Kes haldas riigimaid Taani valduses? (ametinimetus) kuninglik asehaldur 12. Millise vaherahuga läksid Poola alad Eestis Rootsi koosseisu (aasta ja rahulepingu nimi)? Altmargi vaherahu, 1629.aasta 13. Mida kujutas endast vastureformatsioon Lõuna - Eestis? Katoliku usu levitamine 14. Jesuiitide peamine keskus Eestis. Tartu 15. Millised kahte tüüpi mõisad olid Põhja - Eestis? Riigi- ja eramõisad 16. Milline kohus Saaremaal mõistis kohut talupoegade üle? vakusekohus 17. Millise rahulepinguga läksid Taani alad Rootsi koosseisu? Brömsebro rahuga 18. Mis aastal läks Eesti lõplikult Rootsi koosseisu? 1645
Tõenduseks kas inimene oli välja valitud või mitte peeti tema majaduslikku edukust. Ta nõudis inimestelt tööd ja lihtsaid eluviise. 4) Iseloomusta anglikaani kiriku kujunemist Inglismaal! Henry VIII oli kõva naistemees, aga kui ükskoed paavst keeldus tema abielu lahutamast hakkas too mõtlema usu-uuendusele ning siis kuulutas ta end ise Inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. 5) Miks ja kuidas toimus vastureformatsioon? Sest katoliiklased ei olnud usupuhastusega rahul ning hakkasid plaanima vastutrünnakut. Selleks rajati juurdlusorgan ehk inkvisatsioon. See oli heaks abinõuks ketserite ja reformatsiooni vastu. Veel tehti keelatud raamatute nimekiri ning viidi põletamisele. 6) seloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal!-Hugenottide ja katoliiklaste vastuolu tõi kaasa suure ja pika sõja, sõja päästis valla kuningakojas puhkenud võimuvõitlus, verevalamine algas 1562
BRUNO kinnitas Koperniku teooriat, süüdistati valeõpetuses, WILLIAM SHAKESPEARE inglise luuletaja ja näitekirjanik, inglise kirjanduse suurkuju, THOMAS MORE renessansiaegne humanist, tähtsaim töö ,,Utoopia" - terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, IGNATIUS LOYOLA jesuiitide ordu asutaja, IVAN IV JULM üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. 4) Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. Mõiste. Humanism. Vastureformatsioon ja selle erinevad suunad PÕHJUSED: katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest ja rahulolematus katoliku kirikus toimuvaga. Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, kiriku kõlbeline allakäik indulgentside müük, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. TAGAJÄRJED: ulatuslik usupuhastus Euroopas; kristluse lihtsustumine; rahvusluse tõus; emakeele areng; katoliku kiriku uuenemine; vastureformatsioon; kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4
Renessanss-taassünd(antiikkultuuri) Hakati huvi tundma inimeste vastu keskaegne vs renessanss: realistlikum, detailsem, perspektiiv Kunst- Itaalia Muusika-Prantsusmaa 14 saj.-(missa, motett)(guilla de machaut) (ilmalikmuusika)(autor oluline) 15saj.-sajaaastane sõda laastas maad sp läks madalmaadesse. Koolkond-rühmitus kes lähtub loomingus samadel põhim. uus muusikastiil- imitatsiooniline polüfoonia Polüfo-mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imita-mitmehäälsus, mis hakkasid 11 jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakuj. (kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon Väljenduslaad- impulsiivne, värvirohke, jõuline/Giovanni:tasakaalustatus, vaoshoid, korrastatud madrigal- tõsise fil...
Religioon vanemas kultuuriloos Mõeldes religioonile vanemas kultuuriloos, siis on tegu meie esivanemate usunditega. Usk oli lähedane teistele loodusrahvastele. Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
