Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju Panem et circensis - Leiba ja tsirkust experientia docet – kogemus õpetab naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed finis coronat opus – lõpp kroonib tööd sapere aude – söanda olla arukas licentia poetica – luuleline vabadus luscinia parva, sed vox magna – ööbik on väike, aga hääl on suur
1. Hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 2. Hästi tegid, et vaikisid bene fecisti, quod tacuisti 3. Iga rahvas väärib oma kuningat qualis rex talis grex 4. Inimene on inimesele hunt homo homini lupus est 5. Iseenesest per se 6. Joogem, surra tuleb niikuinii bibamus, moriendum est 7. Jumal masinas deus ex machina 8. Kadedus järgneb kuulsusele gloriam invidia sequitur 9. Kahest pahast tuleb valida väiksem ex duobus mali minus est deligendum 10. Kaht jänest taga ajades ei saa kumbagi kätte duos lepores insequens, neutrum cepit 11. Kasuta päeva carpe diem 12. Keegi ei sünni targana doctus nemo nascitur 13. Kelle maa, selle usk cujus regio, ejus religio 14. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale citius, altius, fortius 15. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, para bellum 16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabu...
Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna Virge Väli Kätlin Pihl Marite Vendel LÕUNAEESTI POOLA KOOSSEISUS v Poola aeg algas kohalikule aadlile suurte lootustega. v Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa...
veresoonelapiga Kirurgiline ravi - sunteerimine Moodustatakse ummistusest kõrgemal paikneva avatud sissevooluga arteri ja ummistusest allpool paikneva arteri vahel Kõigepealt korrigeeritakse vaagnapiirkonna vereringe Aortofemoraalse segmendi sunteerimiseks polüester- või PTEF- proteesid (polütetrafluoroetüleen) 80% patsientidest vajab kubemepiirkonnast allpool paiknevate veresoonte sunteerimist Vena saphena magna, selle puudumisel vena saphena parva või ülajäseme veenid Kirurgiline tehnika atraumaatiline Veenimuhv või laiendav lapp tasandab veresoonne sisemise läbimõõdu ja elastsuse erinevusest tingitud hemodünaamilised häired Operatsiooni käigus uuritakse sundi funktsiooni kontrastuuringu, verevoolu mõõtmise või angioskoopiaga Click to edit Master text styles Second level Third level
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai ...
kahehõlmne e. mitraalklapp valva paaritu veen v. azygos mitralis sisemine kägiveen v. jugularis interna poolkuu- ehk semilunaarklapp valva õlavarrepeaveen v. brachiocephalica semilunares külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha niudesool ileum põrn splen/lien soolehatud vili intestinales harkelund e. tüümus thymus maksavärat porta hepatica sapipõis vesica fellea / vesica bilaris ninaõõs cavum nasi ussripik appendix vermiformis
trikuspidaalklapp valva ühinemine v. braciocephalica dextra tricuspidalis et sinistra paaritu veen v. azygos õlavarrepeaveen v. brachiocephalica sisemine kägiveen v. jugularis interna külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha keelekida frenulum linguae põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum
Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased t...
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karina Rusman Veenilaiendid Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD ............................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................3 1.VEENILAIENDID.........................................................3 1.1 Mis on veenilaiendid?........................................................3 1.2 Veenilaiendite tekkepõhjused ja soodustavad faktorid....4 1.3 Kuidas on võimalik vältida veenilaiendite tekkimist?.....4 2. VEENIALIENDITE RAVI..................................................4 2.1 Veenilaiendite ravi võimalused .............
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2...
1582 Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg. Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid: o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06. 06
Liivisõda 1558 83. Siin ei ole tegemist ainult ühe sõjaga vaid on tegemist pigem sellise sõdade perioodiga. Kui rääkisime vana liivimaa välispoliitikast, siis oli juttu sellest et vana liivimaa raadiuses tugevnesid riiged idas oli moskva suurvürstiriik, lõunas poolaleedu, lääne pool oli kaks riiki: rootsi ja taani. Vanaliivimaa valdustest olid huvitatud enim poola leedi ja moskva, see slelepärast et saada enda kätte see tulu, mis tuli sealt kaubadeedelt. Liivisõja vallapäästja oli moskva suurvürstiriik. See sõda on seotud niinimetatud tartu maksuga. 1503 oli sõlmitud vana liivima aja moksva vahel vaherahu. Järgnevatel aastatel käidi seda vaherahu perioodiliselt pikendamas. Ja nõnda siirdus ka 1554 aastal siirdus vana liivimaa telegatsioon moskvasse. Nüüd olid moskval uued tingimused, millel vaherahu pikendab. Üks tingimus oli et vanaliivimaa ei tohi sõlmida liite teiste riikidega (peeti silm...
9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid) plexus oesophagus (söögitorus), plexus rectalis (pärasooles), kõhu eesseinal naba ümbrusel 10) lümfi teekond kapillaaridest venoossesse süsteemi (näidata —>) lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus lymphaticus dexter) 11) milline nahaveen kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3
Konflikt katoliiklaste ja protestantide vahel kasvab. 1611 Rootsi troonile saab Gustav Adolf. 1613 Venemaa tsaariks saab esimene Romanov Mihhail. 1615 Rubensi maal ,,Maa ja vee liit". 1616 Sureb William Shakespeare. 161848 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat ,,Wallenstein". 1622 Braunschweigi jesuiitide kolleegium trükib lõunaeestikeelse katoliikliku kirikukäsiraamatu Agenda Parva. 1624 Saksa poeet Martin Opitz (1597 1639) sätestab oma raamatus Buch von der deutschen Poeterey saksakeelse poeetika reeglid. 1625 Hugo Grotius Hollandist avaldab raamatu ,,De Jure Belli et Pacis". Sellel traktaadil põhineb tänapäevane rahvusvaheline õigus. 162728 Prantsuse katoliiklased piiravad protestantlikku La Rochelle´i linna. Loe A. Dumas- isa romaani ,,Kolm musketäri". 1627 Esimene saksa ooper ,,Dafne", muusika Heinrich Schütz, libreto autor Martin Opitz.
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
Kaitserüüde arendamise põhjustest 13. 17. sajandini 1. Mida kujutasid endast soomusrüüd ja rõngasrüüd? Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini õhku läbilaskev kui soomusrüü, muutus ristisõdade ajal populaarseks ja levis siia ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine kestis kuni aasta, särk oli väga kallis. Kandsid ainult rikkurid. 2. Kuidas ja millal kujunesid plaathõlstid ja plaatvestid? Kas need olid tuntud ka keskaegses Eestis? 13. sajandi keskpaiku hakati ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe KURELISED Referaat Autor: Ulvi Klemmer. "27." mai 2010. a Juhendaja: Triin Tõrv "...." .......2008. a Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS.....................................................2 1.1. Hõimkond.......................................................................................................................2 2. KURELISED.................................................................................................................2 2.1. Levik maailmas...............................
Tähtsaim vastureformatsioonis oli hariduse edendamine JESUIITIDE TEGEVUS Alustasid tegevust Tartus, luues oma organisatsiooni jesuiitide kolleegiumi, kuhu kuulusid preestrid ja ilmikvennad Kolleegiumi raames asutati gümnaasium ja tõlkide seminar Õpetati keeli, vaimulikku algharidust, raamatuköitmist, trükikunsti Õppetöö ladina keeles JESUIITIDE TEGEVUS Tegeldi tõlkimis- ja trükkimistegevusega, ainus säilinud trükis 1622.a. AGENDA PARVA, kus osa tekstist eesti keeles Hinnang tegevusele: 1) positiivne roll hariduse edendamisel, raamatute tõlkimisel ja trükkimisel 2) hariduse andmise traditsiooni algatajad Tartus Saaremaa Taani võimu all Kinnitati aadli senised õigused Moodustati Saaremaa rüütelkond kohaliku aadli esindusorgan Taani riik viis läbi reduktsiooni osa eramõisate riigistamise Maa jagati ametkondadeks, mida juhtisid valitsejad Ametkond jagati vakusteks
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
luteri-Rootsi ja katoliku-Poola vahel soodustas 2 kirjakeele kujunemist. Vastureformatsiooni ajal tegutsesid Lõ-Eestis jesuiidid. Usukirjanduse tõlkega tegeldi 1585 Tartu jesuiitide kolleegiumis, kus said usulise ettevalmistuse eestlasedki. Pärast Gutslaffi on lõunaeesti kirjasõnast meieni jõudnud vähe keelemälestisi: sõjad, hävitustöö. 1675-1700 toimunud vaimuelu muutuste taga on Fischeri jõupingutused, kes vastutas Eesti ja Liivi usukirjanduse väljaandmise eest. 1622 Agenda Parva - vastureformatsiooniajast säilinud teos. 1600-25 lõunaeestikeelsest kirjandusest ainus katoliiklik käsiraamat. Ladinakeelne 96-leheküljeline teos sisaldab palveid, ristimisvormeleid, vaimulikke tekste eesti (~200 sõna), läti, poola, saksa k. Tekst pole otsetõlge, vaid ärakiri. Iseloomulikud jooned: ladina-poola ortograafia. Lühikeste vokaalide vaheline konsonant kirjutatakse 1 tähega, pikk vokaal märgitakse lahtises silbis 1, kinnises 2 tähega.
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor (19251941) Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas) Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor (19251941) Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite
ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. · Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel", "Eesti keel XIIIXVI sajandil", "Eesti keel Rootsi-Poola ajal"; üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). (tuleb kindlasti teada!)Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). · Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites
Hermann õpetas vanade eestikeelsete tekstide lugemist ja analüüsi. Ülevaade varasemast kirjasõnast. Jõgever-iseloomustas Läti Henriku kroonika eestikeelseid sõnu ja nimesid. Andres Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Julius Mägiste andis välja põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Mihkel Toomse 1739 käistlus piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest. Paul Ariste uuris saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides. "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
aga ka zooplankton Soolsuse tõustes väheneb bioloogiline mitmekesisus, kuigi keskmiselt soolastes järvedes võib olla elustik suhteliselt rikkalik. Tsüanobakter Spirulina looduslik levila Kesk- ja Ida-Aafrikas ning Mehhikos, S. platensis ja S. maxima on olulised oma körge proteiinisisalduse poolest. Ei vaja magedat vett, seob CO2. Hüpo- ja mesohallinsetes järvedes on köige arvukamad ränivetikad. Kõige soolataluvam liik on ülemaailmse levikuga Dunaliella parva. Talub 20-350 g/l. Paljudes hüperhaliinsetes järvedes ainus fotosünteesiv organism. Makrovetikatest on tavalised mändvetiktaimed (kuni mööduka soolsuseni <50 g/l - Chara, Tolypella). 7 Loomarühmad, mis soolajärvedes pea puuduvad, kuid magevees tavalised: Käsnad, Sammalloomad, Kärssussid, Kaanid, Karbid. Spetsiaalseid soolajärvede kalaliike on vähe, ajutistes soolajärvedes kalu enamasti pole (pole kohastunud kuiva aega üle elama).
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Possevino räägib oma muljetest liivimaal, annab ülevaate siinsest religioonist, jesuiitide misjonitegevust, räägib valitsevast ebausust. Kohalikesse rahvastesse suhtub sümpaatiaga. Ilmuvad kordustrükid. Uus algus raske, uusi vaimulikke raske leida, 1650 a vangide vahetamine, kes ellu olid jäänud anti poolakatele üle. Vangi sattus ka ainuke teadaolev eestiga seot mees Johannes Esto( ilmselt eestlane, vangis sureb). Agenda Parva 1622 a trükitud , tegemist on praktilise käsitraamatuga vaimulikele. Tekstid eesti ja läti k ,ette nähtud preestri töö hõlbustamiseks. Fabianus Quadrakanus. Jesuiit. Saatis oma emainstitutsioonile teateid, mis tema juhtimisel läbi viidi. Kõiki tema missjoniretki, mis Pärnust ulatusid küllaltki kaugel, püüti edasi anda. Temaga teada eesti k kateksimuste levitamine. Tartus oli peakorter ja tõhusam tegevus, kuid jesuiite oli tegelikult ka mujal. Vaatamata aktiivsele algusele
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
