1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul 1656 "Uus eestikeelne lauluraamat" ;241 eestikeelset kirikulaulu tõlget
Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju Panem et circensis - Leiba ja tsirkust experientia docet – kogemus õpetab naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed finis coronat opus – lõpp kroonib tööd sapere aude – söanda olla arukas licentia poetica – luuleline vabadus luscinia parva, sed vox magna – ööbik on väike, aga hääl on suur
1. Hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 2. Hästi tegid, et vaikisid bene fecisti, quod tacuisti 3. Iga rahvas väärib oma kuningat qualis rex talis grex 4. Inimene on inimesele hunt homo homini lupus est 5. Iseenesest per se 6. Joogem, surra tuleb niikuinii bibamus, moriendum est 7. Jumal masinas deus ex machina 8. Kadedus järgneb kuulsusele gloriam invidia sequitur 9. Kahest pahast tuleb valida väiksem ex duobus mali minus est deligendum 10. Kaht jänest taga ajades ei saa kumbagi kätte duos lepores insequens, neutrum cepit 11. Kasuta päeva carpe diem 12. Keegi ei sünni targana doctus nemo nascitur 13. Kelle maa, selle usk cujus regio, ejus religio 14. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale citius, altius, fortius 15. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, para bellum 16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabu...
Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. v Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. v Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Erinevalt Poola alast oli PõhjaEestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. v Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes. v Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner. v
veresoonelapiga Kirurgiline ravi - sunteerimine Moodustatakse ummistusest kõrgemal paikneva avatud sissevooluga arteri ja ummistusest allpool paikneva arteri vahel Kõigepealt korrigeeritakse vaagnapiirkonna vereringe Aortofemoraalse segmendi sunteerimiseks polüester- või PTEF- proteesid (polütetrafluoroetüleen) 80% patsientidest vajab kubemepiirkonnast allpool paiknevate veresoonte sunteerimist Vena saphena magna, selle puudumisel vena saphena parva või ülajäseme veenid Kirurgiline tehnika atraumaatiline Veenimuhv või laiendav lapp tasandab veresoonne sisemise läbimõõdu ja elastsuse erinevusest tingitud hemodünaamilised häired Operatsiooni käigus uuritakse sundi funktsiooni kontrastuuringu, verevoolu mõõtmise või angioskoopiaga Click to edit Master text styles Second level
67) hallpea-rähn Picus canus; 68) musträhn Dryocopus martius; 69) tamme-kirjurähn Dendrocopos medius; 70) väike-kirjurähn Dendrocopos minor; 71) nõmmelõoke Lullula arborea; 72) kaldapääsuke Riparia riparia; 73) suitsupääsuke Hirundo rustica; 74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria; 79) väike-kärbsenäpp Ficedula parva; 80) punaselg-õgija Lanius collurio; 81) hallõgija Lanius excubitor; 82) koldvint Serinus serinus; 83) männi-käbilind Loxia pytyopsittacus; 84) kasetriibik Sicista betulina; 85) pähklinäpp Muscardinus avellanarius; 86) lagrits Eliomys quercinus; 87) pringel Phocoena phocoena; 88) ahm Gulo gulo; 89) saarmas Lutra lutra; 90) hallhüljes Halichoerus grypus
valmistuda. Pärast Liivi sõda, reformatsiooni, vastureformatsiooni ja üleüldist segadust said kultuur ja haridus kiirema käigu. Näiteks ilmus 1525. aastal esimene eestikeelne trükis, milleks oli Wanradt-Koelli katekismus. Ükski taoline raamat poleks ilmunud, kui ei oleks olnud usupuhastust. Vanim säilinud teos, mis sisaldab osaliselt eestikeelseid tekste, on 1622. aastal Saksamaal ilmunud „Agenda Parva“. Esimesi eesti kirjakeele algeid võibki otsida reformatsioonijärgsest Tallinnast. Seal üritati tõlkida lauluraamatut ja isegi Piiblit. Näiteks Balthasar Russow kirjutas oma kroonika küll alamsaksa keeles, kuid oli võimeline jutlusi puhtas eesti keeles pidama. Eesti keelde tuli küll võõrapärasusi, ent need pigem aitasid eesti keele arengule kaasa, kui takistasid seda. 2
kahehõlmne e. mitraalklapp valva paaritu veen v. azygos mitralis sisemine kägiveen v. jugularis interna poolkuu- ehk semilunaarklapp valva õlavarrepeaveen v. brachiocephalica semilunares külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha niudesool ileum põrn splen/lien soolehatud vili intestinales harkelund e. tüümus thymus maksavärat porta hepatica sapipõis vesica fellea / vesica bilaris ninaõõs cavum nasi ussripik appendix vermiformis
trikuspidaalklapp valva ühinemine v. braciocephalica dextra tricuspidalis et sinistra paaritu veen v. azygos õlavarrepeaveen v. brachiocephalica sisemine kägiveen v. jugularis interna külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha keelekida frenulum linguae põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum
Balthasar Russowi kroonika kirjutab liivimaasõjast. 1525 . aastal ilmus osaliselt eestikeelne trükis, milles pole tänapäevaks säilinud kahjuks ühtegi lehekülge. See trükiti lüübekis arvatavasti luterliku jumalateenistuse käsiraamat. 1535. aastal ilmus eesti ja alamsaksakeelne Wanrad-Koelli katekismus, millest on säilinud mõned leheküljed. Vanim säilinud teos on 1622. Aastal saksamaal ilmunud vaimulik käsiraamat ,,Agenda Parva". Tallinnasse rajatati nn. Vaeste koolipoiste institutsion. Seal aidati andekatel kuid vaestel poistel õppida kirikuõpetajaks. 1630. rajas Gustav Adolf Tartusse gümnaasiumi, jesuiitide gümnaasiumi hoonesse. 1631. rajati Tallinnase gümnaasium, mis oli tänapäevase Gustav Adolfi gümnaasiumi eelkäija. 1632. Tartu gümnaasium muutus Academia Gustavianaks. Antonio Possevino- Tartut külastanud Paavst. ROOTSI AEG! Regent asevalitseja
saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat. 1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam”. 1686 „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament”, Uue Testamendi tõlge, mis oli ühtlasi esimene läbinisti eestikeelne teos. Tekstinäide Heinrich Stahli teosest „Leyen Spiegel”: Minckperrast nöitat sinna hend/ kudt üx wegkiw Söddamees/ kennel ep olle südda/ ninck kudt üx Kalliweh/ kennel ep olle
Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Õpik lk. 186-203 Riiklik korraldus Lõuna-Eesti Poola valduses,kus rootslased lõid 1625 poolakad Lõuna- Eestist välja. Vastureformatsioon Poolastamise tähtsaimaks eelduseks peeti alade taas katolikuks muutmist.Peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu,1583 Jesuiitide gümnaasium, ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat ,,Agenda Parva", milles on kõrvuti palvetega antud osa teksti ka heas lõunaeesti murdes. Russowi kroonika ajalooallikana kirjeldab eriti detailselt kaasaegseid sõjasündmusi mis on oluline, et teada rohkem sõjast
vääte. Veenisüsteemis eristatakse pindmist ja süvaveenisüsteemi. Pindmise veenisüsteemi moodustavad lihasfastsiast pindmisemal olevad veenid, mis koguvad vere nahast ja selle aluskoest ning suunavad selle süvaveenisüsteemi. Olulisemad pindmise veenisüsteemi harud on suur safeenveen (v. saphena magna), mis ühineb reieveeniga kubemeligamendist allpool reie eespinnal, ning väike safeenveen (v.saphena parva) , mis sääre tagapinnal põlveõndlas ühineb põlveõndla veeniga. Lisaks ühendavad pindmisi veene süvaveenidega ühendusveenid, mille kaudu pääseb osa pindmisest veeniharude verest süvasüsteemi reie keskmises kolmandikus ja säärel. Ühendusveenid on pindmiste veenide erinevaid harusid või erinevaid süvaveeniharusid ühendavad veenid. Süvaveenideks peetakse kõiki lihasfastsia alla jäävaid ja artereid saatvaid veene. 1.2 Veenilaiendite tekkepõhjused ja soodustavad faktorid
1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale. Vastureformatsioon luretlikule usule alustati, taheti teha katoliku usklikuks. Hariduse kujunemisel oli suur osa jesuiitide ordul. Nende peamine keskus oli Tartu. 1583 asutati kolleegium(preestrite ja ilmikvendade organisatsioon). Kolleegiumi raames asutati gümnaasium.Lisaks asutati tõlkide seminar. 1622 valmis väike ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" läti,poola ja lõunaeesti murde keeles. Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti. Kõrgeima kohapealse esindajana oli kuberber. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks : Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid foogtid. Taani. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. 2/3 maast kuulus riigile, aadlile 1/3. Riigi maid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, valitsejateks kupjad ja kiltrid ehk talupoegadest valitud vanemad.
1582 Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg. Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid: o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06. 06
tähelepanu pööranud. Nüüd poola võimu ajal ilmusid ka eesti-keelsed trükised. Need polnud niiväha mõeldud kohalikele talupoegadele lugemiseks vaid olid mõeldud preestrid, kes olid eeskätt poolakad või leedulased, et nad saaksid suhelda ka kohaliku rahvaga nende omas keeles. Jesuiitide arvates oli tarvis kohalikku keelt kasutada, et neile lähemale jõuda ja neile seda usku mõistetavaks teha. Aastast 1622 pärineb selline raamat nagu ,,agenda parva" mille näol oli tegemist preestri käsiraamatuga ja oli trükitud nelja keelde: eesti, poola, ladina, läti. Kuna poola alad olid lõuna eestis siis seal raamatus kasutati lõuna eesti murret. Jesuiitide poolt rajati tartusse ka trükikoda. Taaniaeg Saaremaa ja muhumaa puhul mingit erilist nimetust ei kandnud vaid taanikuninga eest valitses asehaldur. Maavalduste puhul oli sama mis poola aladel et ¾ oli riigimõisad ja ¼ olid eramõisad
9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid) plexus oesophagus (söögitorus), plexus rectalis (pärasooles), kõhu eesseinal naba ümbrusel 10) lümfi teekond kapillaaridest venoossesse süsteemi (näidata —>) lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus lymphaticus dexter) 11) milline nahaveen kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes
Konflikt katoliiklaste ja protestantide vahel kasvab. 1611 Rootsi troonile saab Gustav Adolf. 1613 Venemaa tsaariks saab esimene Romanov Mihhail. 1615 Rubensi maal ,,Maa ja vee liit". 1616 Sureb William Shakespeare. 161848 Kolmekümneaastane sõda katoliikliku ja protestantliku Euroopa vahel. Sõdivad kõik, v. a Briti saared. Loe Schilleri triloogiat ,,Wallenstein". 1622 Braunschweigi jesuiitide kolleegium trükib lõunaeestikeelse katoliikliku kirikukäsiraamatu Agenda Parva. 1624 Saksa poeet Martin Opitz (1597 1639) sätestab oma raamatus Buch von der deutschen Poeterey saksakeelse poeetika reeglid. 1625 Hugo Grotius Hollandist avaldab raamatu ,,De Jure Belli et Pacis". Sellel traktaadil põhineb tänapäevane rahvusvaheline õigus. 162728 Prantsuse katoliiklased piiravad protestantlikku La Rochelle´i linna. Loe A. Dumas- isa romaani ,,Kolm musketäri". 1627 Esimene saksa ooper ,,Dafne", muusika Heinrich Schütz, libreto autor Martin Opitz.
(vv. perforantes) ning reie keskmistest ja külgmistest ümbritsevast veenidest. Kubemesideme all jätkub reieveen välimise niudeveenina. Suur alajäseme-nahaveen (v. saphena magna) on inimese nahaveenidest kõige suurem ja pikem. Kogu ulatuses on suurel alajäseme-nahaveenil arvukaid anastoomse süvade veenidega ning sellesse suubub väikesi nahaveene. Väike alajäseme-nahaveen (v. saphena parva) nimetatakse ka peitveenideks, saab alguse pöia lateraalse serva veenipõimikust ja kulgeb ülespoole sääre tagumisel pinnal, kus õndlaaugu piirkonnas suubub õndlaveeni. 23. Ülajäseme süvad veenid: asetus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles. Kaenlaveen Rangluualune veen 24. Alumine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetus, kuidas moodustub, milliste piirkondade veenidest voolab veri alumisesse õõnesveeni? 25
äärmiselt kõva matsu, millega lõhub nii põrketuge kui ka vibukaart Eeltoodud küsitavuste põhjal on mitut jõuallikat kasutava heitemasina ajalooline tõepära äärmiselt kaheldav. 6. Heitemasinate nimetused ja nendega seotud probleemid Henriku Liivimaa kroonikas? Henrik kasutas 21 korda ladinakeelset sõna patherellus või paterellus, 24 korda terminit masin (machina). Viimaste juures on üheksal korral täpsustanud omadussõnaga: üks kord väike masin (machina parva), neli korda väiksem masin (machina minor). Kaks korda suur masin (machina magna) ja kahel korral suurem masin (machina maior). Esialgu tundub, nagu Henrik eristaks patrelle ja kolme tüüpi masinaid väike, suur ja lihtsalt masin. Kuna viimaste põhisõna on sama, võib oletada, et tegu on samatüübiliste masinatega. Samas, tolleaegsetes kroonikates kasutatakse tihtipeale erinevaid sõnu erinevate masinate kohta ja tekib probleeme tõlgendamisel, kuna teistes kroonikates
varbad. Vesikana tõuseb lendu pika pladistava hoojooksu järel mööda veepinda (Mäger, 1994). Meie faunas on kurglased esindatud ühe liigiga - sookurega (Grus grus), kes on suuremate soode ja põõsas- ning lagerabade asukas. Lendab rivis kolmnurkse ahelikuna. Eestis on lauk üldlevinud ja arvukas haudelind, kes pesitseb taimerikurikastel merelahtedel, järvedel ning suurte jõgede koolmeil. Väikehuik (Porzana parva) on Eestis haruldane haudelind, keda on kohatud pesitsemas Matsalu lahe, Pihkva järve, Lämmijärve ning veel mõne väiksema järve ääres. (Mäger, 1994). 12 2. 3. KOKKUVÕTE Linnud on levinud väga erinevates ökoloogilistes tingimustes. Tänu oma lennuvõimele, kõrgelt arenenud füsioloogiale ja närvisüsteemile, pole lindude levikut piiravateks peamisteks teguriteks mitte madalad või kõrged temperatuurid, veekogud, ega suured kõrgused, vaid toidu kättesaadavus
Tähtsaim vastureformatsioonis oli hariduse edendamine JESUIITIDE TEGEVUS Alustasid tegevust Tartus, luues oma organisatsiooni jesuiitide kolleegiumi, kuhu kuulusid preestrid ja ilmikvennad Kolleegiumi raames asutati gümnaasium ja tõlkide seminar Õpetati keeli, vaimulikku algharidust, raamatuköitmist, trükikunsti Õppetöö ladina keeles JESUIITIDE TEGEVUS Tegeldi tõlkimis- ja trükkimistegevusega, ainus säilinud trükis 1622.a. AGENDA PARVA, kus osa tekstist eesti keeles Hinnang tegevusele: 1) positiivne roll hariduse edendamisel, raamatute tõlkimisel ja trükkimisel 2) hariduse andmise traditsiooni algatajad Tartus Saaremaa Taani võimu all Kinnitati aadli senised õigused Moodustati Saaremaa rüütelkond kohaliku aadli esindusorgan Taani riik viis läbi reduktsiooni osa eramõisate riigistamise Maa jagati ametkondadeks, mida juhtisid valitsejad Ametkond jagati vakusteks
-Rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk!) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen (v. brachiocephalica), need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni. Alumise õõnesveeni süsteem: A.Alajäseme veenid: -enamik veene on saateveenid – kulgevad arterite kõrval ja on samade nimedega; -Ka alajäsemel moodustavad nahaalused veenid 2 peamist tüve: -a) väike alajäseme nahaveen (v. saphena parva) – kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni; -b) suur alajäseme nahaveen (v. saphena magna) – kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni. B. Kõhupiirkonna veenid: -kõhu ja vaagna seina veenid ning kuse-suguelundite veenid on enamuses saateveenid (st. arteri kõrval ja sama nimega); -Mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa
Kirjakeel oli peamiselt tõlkeline vaimulik erikeel, mida vaimulik luges ja vahendas maarahvale. Tallinakeelsed teosed: Mülleri jutluste käsikiri (1600-1606), mis siiski ei saanud hilisemat traditsiooni kujundada, aga peegeldab siiski 17.saj alguse eesti kirjakeele olukorda. Märksa suurema leviku ja ka mõjuga olid Stahli eesti k grammatika koos sõnastikuga (1637) ja tema vaimulikud teosed, jutlustekogu. Tartu k kohta on säilinud katoliiklik käsikiri ,,Agenda Parva". II perioodi lõpetab 1686 ,,Wastne Testament" - mõeldud eestlastele lugemiseks, läbinisti eesti k: näha püüdlust rahvakeelsuse poole (võõrtähed jäeti välja, nimesid püüti eestipärastada, sõnavara lihtsustada). 3) 1686-1739 - Täieliku piibli väljaandmise ja kirjaviisi lihtsustamise katsed. Jätkusid Stahli autoriteedile toetuvate Eestimaa vaimulike ja uuendusmeelsema Liivi vaimulikkonna vahelised keelevaidlused. Võeti kasutusele
Peigmees viiakse hobuse või elevandi seljas pruudi koju (tavaliselt punastes või roosades riietes), riided seotakse kokku. Sarnaselt hindudele, põletavad dzainistid oma surnukeha. Vahel lastakse lindudel ära süüa. Dzainistidel on oma religioosne kalender. Lunaarne kalender. Dzainistidel kaks paralleelset ajaarvamist. Algas 57 aastat enne Kristust. Teine võimalus MahavIra mokSa. Kahetsus ja paasturituaal toimub igal kuul kummaski pooles. Paryusana parva- toimub meie augustikuu lõpul, 8 päevane paast. Ka vett ei tohi juua. Vanad, haiged ja lapsed võivad juua keedetud vett. Lõppeb samvatsari päevaga. Palutakse andeksandi kõikidelt maailma olenditelt. Loetakse kalpasuutrat. Tähendus selles, et kõik dzainistid on ühtsed. Kujunenud oluliseks hindude diwalI, dzainistid sidunud selle MahavIra mokSaga. Äärmiselt oluline MahavIra Jayanti. Hetk, kus dzainistid kogunevad Bihari osariigis asuvasse kSatriya kuNDa pühapaiga juurde.
saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. Georg Mülleri jutlused Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G
ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite
· Linnade areng jäi tagasihoidlikuks · Suutmatus ja tahtmatus kohaneda Poola võimuga · 1584 sai linnaõiguse Valga Vastureformatsioon: · Ainult Poola tingimustes toimunud katse · Oluline roll Jesuiitide ordul · Keskuseks kujunes Tartu · Rajasid 1583 hariduskollegiumi · Hiljem ka tõlkide seminar ja gümnaasium · Eesmärgiks kohaliku rahva harimine ja toomine katoliikluse juurde · Jumalateenistuste muutumine emakeelseteks · 1622 ,,Agenda Parva" · Tegevus katkes sõja puhkemise tagajärjel · Tartu kujunemine Liivimaa vaimukeskuseks · Üritus ebaõnnestus · Lisaks sõjale ka ebapiisav suhtlus kohalikega Rootsi võim: · Eestimaa hertsogkond · Juhiks kuninga esindaja kuberner · Kohalik tähtsaim sõjapealik · Jälgis linnuste korrashoidu · Maksude kogumise jälgimine · Kohaliku aadli privileegide jätkumine · Esialgu riik suurim maaomanik · Mõisasid juhtisid foogtid
eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor (19251941) Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas) Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused
, peamine keskus eesti alal Tartu, ordu liikmed ilmusid Tartusse 1583, alutates kohe preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni - kolleegiumi- kujundamist. Asutatsi gümnaasium, tõlkide seminar, peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd, trükikunsti( arvestati kui tulevaste tõlkeraamatute väljaandjatega) jne. Õppetöö toimus nii gümn. kui ka seminaris ladina keeles. 1622 ladina keelne kirikuteenistuse käsiraamat ''Agenda Parva'' ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS. Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suur mõju kohalikul aadlil.Rootsi riigile läksid kõik endised ordu-, piiskopi-ja kloostrimaad, samuti aadlike maavaldused, kes olid eestist lahkunud või rootsi vastu võidelnud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asub kuberner- sõjapealike kohustus, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, vägede
saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms)
saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms)
praktilise hariduselu kujundamisel. Jesuiitide keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583 hakati kolleegiumi kujundama, mille raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar. Jesuiitide kolleegiumile kuulusid 2 kirikud ja elumaja. Jesuiitide populaarsus linnades eriti suur polnud, küll aga maarahva seas. Et vaimulike eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, tuli trükkida raamatuid. Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta ,,Agenda Parva". Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem. Rootsi võimu kehtestamisega, kujunes ka uus haldusjaotus. See jäi püsima ka pärast Vene võimu kehtestamist. Eesti ala ei moodustanud ühtset tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Üks oli Eestimaa kubermang Põhja-Eestis, kuhu kuulusid neli maakonda: Läänemaa, Virumaa, Harjumaa ja Järvamaa
eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor (19251941) Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite
ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. · Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel", "Eesti keel XIIIXVI sajandil", "Eesti keel Rootsi-Poola ajal"; üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). (tuleb kindlasti teada!)Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). · Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites
Hermann õpetas vanade eestikeelsete tekstide lugemist ja analüüsi. Ülevaade varasemast kirjasõnast. Jõgever-iseloomustas Läti Henriku kroonika eestikeelseid sõnu ja nimesid. Andres Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Julius Mägiste andis välja põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Mihkel Toomse 1739 käistlus piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest. Paul Ariste uuris saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides. "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti
Esimesena tõstatas küsimuse Friedrich August Wolf (18. sajandi lõpus). Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. "Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu), "Ilias (Ilionist ehk Troojast), "Ilias parva" ja "Ilioupersis" (Trooja vallutamine), "Nostoi" (kangelaste kojujõudmised), Odüsseia (Odysseuse lugu) jne. 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Didaktiline eepika. Pole päris kindel (st mina pole kindel ja ei leidnud kindlat infot, õppejõud ja antiigiuurijad ja muud teadjamad vast ikka on), kuidas seotud, aga võib-olla: "One of the earliest Greek epic poets, Hesiod, through his works, serves as
(Aquila chrysaetos), madukotkaid (Circaetus gallicus), sõtkaid (Bucephala clangula), vihitajaid (Tringa hypoleucos), punajalg-tilder (Tringa totanus), kadakatäks (Saxicola rubetra) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Kõrvuti tavaliste puistulindudega pesitseb siin regulaarselt haruldane ja ohustatud valgeselg-kirjurähn (Dendrocopus leucotos), Eestis hajusalt levinud suurnokk (Coccothraustes coccothraustes) ning väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides). Hea õnne korral võib järve ümbruses luusimas näha kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) ning kalastamas minki (Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis lupus), karu (Ursus arctos).
renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline südamepaun
aga ka zooplankton Soolsuse tõustes väheneb bioloogiline mitmekesisus, kuigi keskmiselt soolastes järvedes võib olla elustik suhteliselt rikkalik. Tsüanobakter Spirulina looduslik levila Kesk- ja Ida-Aafrikas ning Mehhikos, S. platensis ja S. maxima on olulised oma körge proteiinisisalduse poolest. Ei vaja magedat vett, seob CO2. Hüpo- ja mesohallinsetes järvedes on köige arvukamad ränivetikad. Kõige soolataluvam liik on ülemaailmse levikuga Dunaliella parva. Talub 20-350 g/l. Paljudes hüperhaliinsetes järvedes ainus fotosünteesiv organism. Makrovetikatest on tavalised mändvetiktaimed (kuni mööduka soolsuseni <50 g/l - Chara, Tolypella). 7 Loomarühmad, mis soolajärvedes pea puuduvad, kuid magevees tavalised: Käsnad, Sammalloomad, Kärssussid, Kaanid, Karbid. Spetsiaalseid soolajärvede kalaliike on vähe, ajutistes soolajärvedes kalu enamasti pole (pole kohastunud kuiva aega üle elama)
looming, ent mõlemal ilmselt eri autor 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Teeba tsükkel Heraklese vägitegude tsükkel Argonautide tsükke Trooja tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. * ,,Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu) * ,,Ilias" (lugu Ilionist e Troojast): 15 693 rida, 24 laulu * ,,Aithiopis" (Trooja piiramine, amatsoonidega seotud episoodid) * ,,Ilias parva" e ,,Väike Ilias" ning ,,Ilioupersis" e ,,Ilioni hukk" (Trooja vallutamine) *,,Nostoi" e ,,Naasmised" (kangelaste kojujõudmised) (* ,,Odüsseia" (lugu Odysseusest): 12 110 rida, 24 laulu) * ,,Telegoneia" (Telegonose lugu, Odysseuse saatus) 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? 7. saj eKr Didaktilise eepika (kr didaskein `õpetama') tuntuim esindaja
+ Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus + Gümnaasium Tartusse + tõlkide seminar + jesuiidid õppisid ära eesti keele ning said seetõttu Eestis väga populaarseks. Nad kirjastasid eesti keelseid teoseid, tuntuimaks on ,,Agenda Parva" + Antonio Possevino 1600-1629 Poola-Rootsi sõda + Altmargi vaherahu 1629 Hilary Karu 26 D 11 EESTI AJALUGU Eestis lõpeb kolmekuninga periood. Rootsi aeg Põhja-Eestis 1561-1710 Eestimaa hertsogkond + Kuberner kõrgeim võimukandja Põhja-Eestis. + Seitse linnuselääni
Poola jesuiitide asutatud kolleegium Tartus, oluline haridusasutus tollel ajal, oluline ka eesti ja läti keele õpetamine, õppimine ja tõlkide seminari tegevus. Katoliiklaste teenistuses olevad jesuiidid püüdsid oma õpetuste juurutamiseks rahvakeelses kirja-ja trükisõnas võistelda vihatud luteri esindajatega. Säilinud pole jesuiitide katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna- Eestis, kuid tervikuna on säilinud ladinakeelne katoliku kiriku käsiraamat "Agenda Parva" (1622), milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterliku seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu.
a Tartus) kolleegiumi raames asutati gümnaasium, et koolitada, ja tõlkide seminar, et keelt õpetada õppetöö ladina keeles keeled, vaimulik algharidus, raamatuköitmine, rätsepatöö jne omasid kahte kirikut, mitu elumaja, maavaldusi suur populaarsus maarahva hulgas, linnas väiksem kolleegiumi liikmed tegelesid tõlkimise ja kirjastamisega 1622. a ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" 1625. a aeti rootslaste poolt välja rootslased avasid gümnaasiumihoones luterliku kooli Eestikeelse kirjasõna kujunemine: luteri usk nägi jumalasõna allikana Piiblit ja nõudis tema lugemist rahvuskeeles et tõlkida Piiblit, oli vaja kirjakeelt, aga Piibli keele kujundirikkus nõudis selle ümberpanijatelt mitte ainult väga head eesti keele valdamist, vaid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist, see
Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. 20 PÕHJA-EESTI ROOTSI KOOSSEISUS Erinevalt Poola alast oli Põhja-Eestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes.
Possevino räägib oma muljetest liivimaal, annab ülevaate siinsest religioonist, jesuiitide misjonitegevust, räägib valitsevast ebausust. Kohalikesse rahvastesse suhtub sümpaatiaga. Ilmuvad kordustrükid. Uus algus raske, uusi vaimulikke raske leida, 1650 a vangide vahetamine, kes ellu olid jäänud anti poolakatele üle. Vangi sattus ka ainuke teadaolev eestiga seot mees Johannes Esto( ilmselt eestlane, vangis sureb). Agenda Parva 1622 a trükitud , tegemist on praktilise käsitraamatuga vaimulikele. Tekstid eesti ja läti k ,ette nähtud preestri töö hõlbustamiseks. Fabianus Quadrakanus. Jesuiit. Saatis oma emainstitutsioonile teateid, mis tema juhtimisel läbi viidi. Kõiki tema missjoniretki, mis Pärnust ulatusid küllaltki kaugel, püüti edasi anda. Temaga teada eesti k kateksimuste levitamine. Tartus oli peakorter ja tõhusam tegevus, kuid jesuiite oli tegelikult ka mujal. Vaatamata aktiivsele algusele
«Bakhose nimel, katsuge ometi sirgelt käia, härra bakalaureus. Te ju teate, ma pean teist lahkuma. Kell on ju seitse. Mul on ühe naisega kohtamine.» «Jätke mind rahule, ütlen teile! Ma näen tähti ja tuliseid odasid. Teie olete väga sarnane Dampmartini lossiga, mis naerust rebeneb.» «Mu vanaema soolatüügaste nimel, Jehan, te jahvatate liiga kangekaelselt tühja tuult. Muide, Jehan, kas ' teil veel raha on?» «Härra rektor, siin pole mingit viga: «parva bouche-ria» tähendab väikest kärni.» «Jehan, sõber Jehan! Te teate ju, mul on selle pisikesega kohtamine Saint-Micheli silla juures, ma võin 'teda viia ainult selle lirva Falourdeli juurde, kes silla juures elab, ja mul tuleb toa eest maksta. See valgete vurrudega vanamoor ei anna mulle võlgu. Jehan, palun sind! Kas me tõesti kõik papi rahad oleme maha joonud? Kas isegi mõnda sol'i pole järele jäänud?»
annaabi.ee 
