Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja troopiliste meredeni. Läänemeres elab heeringa kääbusvorm räim. Heeringalisi on kokku umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad koevad igal aastal kuni 40 000 marjatera. Mari langeb mere põhja, kuid uusi heeringaid koorub tegelikult väga vähe, sest suurem osa marjast langeb kiskjatele söögiks. Munast koorunud heeringas on kala, kes hakkab kohe ülespoole ujuma. Viimastel aastatel on püütud nii palju, et nende arvukus kahaneb kiiresti. Iseloomustus Atlandi ookeani põhjaosas ja sellega piirnevas meredes elav heeringaline on 30-40 cm pikk. Tema vormid erinevad kudemisaja ja koha, rände, viljakuse, selgroolülide arvu jm. poolest. Heeringad hoiavad suurte parvedena ülemistesse veekihtidesse ning toituvad zooplanktonist, eriti vähikestest.
Keedetud kala serveeritakse ovaalsel vaagnal, tõstmiseks praekahvel ja supilusikas. Kaste antakse alustaldrikul olevas kastmekannud, juures teelusikas Kala tarrendis serveeritakse ovaalsel vaagnal, tõstmiseks labidas või kahvel ja lusikas Kala marinaadis serveeritakse salatikausis või ovaalsel vaagnal, juures kahvel ja lusikas Kalakonserve pakutakse ovaalsel või kalavaagnal, tõstmiseks labidas HEERINGAS Pakutakse spetsiaalsel vaagnal, tõstmiseks kahvel. Vaagen asetatakse kliendist paremale. Portsjonpannil antakse vasakult kuum kartul, tõstmiseks dessertlusikas, mis asetatakse panni kõrvale alustaldrikule. Või antakse väikesel alusel, spetsiaalne nuga pannakse leivataldrikule. Heeringa serveerimisel võib hapukoore valada eraldi kannu või kallata kalale peale. KALAMARI Serveerimisel on eelkattes suupistetaldrik , kaaviarinuga, mis sarnaneb labidakesega ja
Helisignalisatsioon Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz. Paaritumine Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine
·Punane vein,nelk, purustatud kardemoniseemned, kaneelikoor, ingver ja pomerantsikoor. ·Kooritud mandlid ja rosinad Janssoni kiusatus Aladdini shokolaad ·"Köttbullar" ·Rootsi lihapallid koorekastme, kartulipudru, hapukurgi ja pohlamoosiga. ·Libekala "lutfisk" ·grön kål roheline kapsas ·dopp i grytan ("patta kastma") ·Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. 9 korda tuleb kommete kohaselt süüa: 1. käik heeringas ja sellele järgnevad kalatoidud 3. käik külmad lihatoidud 4. käik jõulusink leivaga 5. käik lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatus jne.. 6. käik libekala 7. käik juust 8. käik kaneeliga maitsestatud riisipuder 9. käik koogid, kommid Risgrynsgröt - riisipuder Tänan tähelepanu eest!
uuesti läbirääkimised, mille eesmärgiks on sõlmida kahepoolne kalastuskokkulepe. Läänemeri, väga eriliste kohalike omapärasustega Euroopa meri, on seotud mitmete probleemidega. Nende probleemide lahendusest, mida on võimalik saavutada vaid kõikide osapoolte koostöös, sõltub ka kalapüügi tulevik selles piirkonnas. 25 000 kalurit, 6 000 laeva, 735 000 tonnini ulatuv väljapüük(1). Läänemere kalapüük keskendub kolmele liigile kilu, heeringas ja tursk. Euroopa Liit jälgib tähelepanelikult ka teiste kaubanduslike kalavarude olukorda, nagu heeringas, kilu, lestalised ja lõhe. 2004. aastal moodustasid kilu, heeringas ja tursk kokku 90 % Euroopa Liidu laevastiku väljapüügist, kusjuures 735 000 tonnist moodustab tursk 70 000 tonni, heeringas 226 000 tonni ja kilu 363 000 tonni. Ülejäänud 10 % moodustavad peamiselt lestalised, kellest esikohal on lest, mille väljapüük 2004. aastal oli 16 000 tonni, mis on 80 %
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere
videokassetidel – neid oli sadu Paari aastaga asendus walkman CD-playeriga Telefoniraamat oli kõige põnevam raamat Minu unistuste telefon vol 1 Minu unistuste telefon vol 2 Vilepulgakommiga sai kõiki närvi ajada Nätsurull tuli alati tervenisti suhu panna Põhiline tegevus koolis vabal ajal oli kleepsude vahetamine Turnikad asendasid mänguväljakuid Heeringas, heeringas 1,2,3! Viska kivi ja hüppa 1,2,3;1,2,3 Meie mängurahaks olid puulehed Tamagochi Jojoga sai teha ägedaid trikke Just seepärast tahtsime me krõpsupakke (tazod) Furby – ihaldatuim mänguasi Mängukonsool 25-krooni oli väga suur raha Iga jõuluaeg vaatan siiani “Üksinda kodus” Lemmikfilm “Nagu kaks tilka vett” Lemmikbänd vol 1 “Spice girls” Lemmikbänd vol 2 “Backstreet
Kohe oli näha,et naine oli temaga koos vaid raha pärast.Aga meest see ei huvitanud.Majas elati kolmekesi:Harri,Merli ja teenija Berta.Ühel hommikul ärkas Hr.King varem ja nõudis karjudes Bertalt hommikukohvi.Nad karjusid pool tundi ja siis vallandas Harri Berta töölt.Pr.King läks varsti soppama.Hr.King jäi üksi oma kabinetti ja hakkas tegema paberitööd. Õhtul helistas kohalikule uurijale närvilise häälega tädi Berta. ,,Tulge appi,minu härra on maha lastud!".Inspektor Heeringas oli 60-aastane vuntsidega mees.Kohe kui inspektor tuli,jõudis koju ka Merle King.Hr.King oli üleni verine,relv oli teme kõrval maas.Inspektor Heeringas vaatas esmalt surnu käsi.Siis raputas ta pead ja ohkas. ,,Kahjuks pean tõdema,et see on mõrv. Lahkunu kätel ei ole püssirohu jälgi".Sellest kohkusid omaksed väga. ,,Tuleb alustada suurt ülekuulamist",ütles Hannes Heeringas.Ta läks koju ja jäi sügavasse mõttesse.Järgmisel päeval kuulas ta üle kõik mõrvatu lähedased.
Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 tootevariandi. Loomulikult ei ole nad kõik korraga müügil, vaid vastavalt hooajale ja klientide tarbimisharjumustele vastavalt. Stabiilselt on olemas 50 nimetust. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Värske kala Forell Lõhe Haug Ahven Särg Saida Tursk Kuumsuits. Heik Lest Räim Siig Savoriin Latikas Lõhe Külmsuits. Forell Võikala Heeringas Paltus Savoriin Skumbria Lõhe Marineeritud Räim Heeringas
Letis on müügil külmsuitsu, kuumsuitsu, toores e värske (selle alla loeme ka fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva tootevariandi. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Kalalett oli ilusa välimusega, aga ei kutsunud nii ostma, kui seda tegi Solarise toidupood.
9. Marinaadis 9.1 Narva silmud Koostis: Praetud silmud, vesi, suhkur, sool (maks.2,5%), sinepipasta, zelatiin, happesuse regulaatorid: E260, E330, maitseained, säilitusaine E211 Säilivusaeg: 7 kuud Säilitamine: 0˚...+6˚ 9.2 Praetud Räimed koduses marinaadis Koostisosad: räimed, vesi, suhkur, taimne õli, sibul, porgand, maitseained 100g sisaldab: Energiat: 189 kcal Valke: 12 % Süsivesikuid: 10.5 % Rasvu: 11 % 9.3 Lisaks Rainbow - Marineeritud heeringas, Rainbow - Marineeritud heeringas sibulaga, Rainbow - Marineeritud heeringas sinepikastmes, Rainbow - Marineeritud heeringas vürtsidega, Räimerullid juurviljadega marinaadis 12 10.Preservid 10.1 Ansoovis õlis (kilufileest) 125 g Kilufilee, taimeõli, sool (maks 8%), maitseained, suhkur, säilitusaine E211 10.2 Vürtsikad kilufileed 200 g
konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm. Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Riik : Loomad (Animalia) Hõimkond : Keelikloomad (Chordata) Klass : Kiiruimsed (Actinopterygii) Selts : Heeringalised (Clupeiformes) Sugukond : Heeringalised (Clupeidae) Perekond : Heeringas (Clupea) Liik : Atlandi heeringas (harengus) Alamliik : räim (membras) 22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.
Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba. Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas. Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii- kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna mind rikka kätte, see nüllib naha,
haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik on vikerforell · Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
Norra toit Andra Vebus 11. A klass Ajalugu o Põhitoit kala ja piimatooted o Põhjapõder o Hüljes o Lõhe o Forell o Mereannid Kliima mõju toiduvalikule o Seentest ei arva midagi o Teravilja kasvatus riigi lõunaosas o Teravili: kaera, otra o Pärmitaigent teha ei saa o Lame leib, säilib kaua o Letse Norrale omased toitud o Tähtsal koha kartul o Kaladest põhitoit: lõhe, heeringas, tursk, paltu, kammelja, makrell, saida Ajalooline roog o Rakfisk o Sarnaneb Rootsi surströmminguga o Tooraine: forell o Rakfiski festival Aitäh kuulamast.
D-VITAMIIN Nõo Reaalgümnaasium 10. C Keili Helekivi, Elo Kumel, Angela Lõhmus, Risto Johanson Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus
Vürstikatest lisanditest ketshup, majonees, magusad marinaadid, marineeritud köögiviljad, vürtsised kastmed. Taimeteedest ei ole soovitatavad aaloe, maasikahelbed, nurmenukk, oblikas, paiseleht, päevakübar, senna, takjas, rabarber. Erinevatest jookidest tuleks ettevaatlik olla kange alkoholiga, kohvi, coca-cola, gaseeritud jookide ja musta teega. Kasulikud toiduained:Lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha. Kaladest haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell. Linaseemne - ja oliiviõli. Kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned, kikerherned. Aedviljadest brokoli, artishokk, sibulad, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, kartul, peet, mädarõigas, naeris, petersell, porrulauk, pipar, spinat, vetikad, võilill. Puuviljadest ning marjadest viigimarjad, ploomid. Mahladest ananassi -, ploomi- ja kirsimahl. Maitseainetest karri, petersell, vetikad.
tekstuur, mille tulemuseks on paksenenud supi kasutamata maisitärklist. Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala. Hailiha kohta luudevaba, tugeva Maitse ja Madala rasvasisaldusega, kontsistentsilt meenutab tavalist liha.
pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalaroad Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas : lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug.. Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse. Lapi traditsiooniline roog on lepäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosig ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on palgaks ka suvistele heinalistele.
HANSA LIIT Lisette Sults HANSA LIIT • Ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit. • Äri ajasid kaupmehed. • Hiilgeagadel kuulus Hansa Liitu umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna. • Eksisteeris 13. sajandi lõpp kuni 17. sajandi lõpuni. TÄHTSAMAD KAUBAD LÄÄNEST ITTA Sool Kangad Heeringas Hõbe TÄHTSAMAD KAUBAD IDAST LÄÄNDE • Vili • Vaha • Lina • Karusnahad HANSA KAUBAKONTORID London Bergen Brüge MIS LINNAD EESTIS KUULUSID HANSA LIITU? Tallinn Tartu Uus-Pärnu Viljandi HANSAPÄEVAD • Hansalinnadest saadeti Delegatsioonid* (arutasid kaubandusega, meresõitu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemist, liitude ja rahu sõlmimist, sõja kuulutamist, diplomaatilisi suhteid) • Delegatsioonid*-Delegatsioon on rühm isikuid (delegaadid), kelle valitsus, organisatsioon või kollektiiv on delegeerinud esind...
Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba. Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas. Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii-kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna mind rikka kätte, see nüllib naha, annab paraja kätte
munad salatid marjad saiatooted · Hani · Angerjas · Baklazaan · Kiker- · Apelsin · Jäme · Hirv · Austrid · Hiina herned · Banaan nisujahu · Jänes · Heeringas kapsas · Lima oad · Mandarin · Makaronid · Küülik (marineeritud) · Kartul · Mango · Mitme- · Lammas · Heeringas · Paprika · Melon viljaleib (värske) · Punane · Nisuhelbed
Lemonade limonaad ginger beer alkoholivaba õlu coke koka salt - sool diet-toitumine, toit chew-närima beetroot-punapeet vegetable swallow-neelama spaghetti macaroni dish-toit, roog; corn flakes porridge-puder flour-jahu trout-forell salmon-lõhe herring-heeringas pork-sealiha minced meat-hakkliha beef-veiseliha bacon-peekon veal-vasikaliha jelly-tarretis indigestion-seedehäire oven-ahi chest-kummut drinkable-joodav edible-söödav tasty-maitsev appetizing-isuäratav lard-pekk buttermilk-hapupiim, kefir portion-osa helping-portsion spread-võileivakate mashed-püreestatud a loaf of bread-leivapäts mustard-sinep jug-kann gas cooker-gaasipliit recipe-retsept yeast-pärm cinnamon-kaneel greasy-rasvane sourkraut-hapukapapsas braise-hautama lumf of sugar-suhkrutükk spice-vürts vinegar-äädikas fry-praadima bake-küpsetama boil-keetma cook-küpsetama soluble-lahustuv ladle-kulp fork-kahvel sieve-sõel French bean-aeduba dough-tainas clove-nel...
Delfiin Delfiin on 1-10m pikk. Paljud liigid elavad soojades vetes. Nad elavad karjades. Ujumiskiirus on enamasti 36km/h.Delfiinid toituvad parvkaladest(kilu, heeringas) Delfiinid on võimelised jäljendama helisid. Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi.Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide pe...
Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades kuika põletati lampides, sellega praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba. Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas. Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii-kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna
pidev rüüstamine, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd. Merereis kaasnes suure ettevalmistuse ja riskiga. XII - XIII sajandil oli Euroopas kaks tähtsamat sisemaakaubateed. Esimene kaubatee läks läbi Champagne’I ja teine kulges läbi Alpi mägede Šveitsi ja sealt Saksamaale. Käsitöös valmistati kõik asjad käsitsi. Töövõtted uuenesid neil väga aeglaselt, kuid sellele vaatamata suutsid käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid
Se Tatjana Mogutova Se inimkehas U 1014 mg ( maksas, spermides, lihastes, südames, kõhunäärmes, kopsudes, neerudes, nahas, juustes ja küüntes) Sisaldub antioksüdandi ensüümis Vereplasmas on selenoproteiin P Lihastes on selenoproteiin W Se roll Rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmine Immuunsüsteemi tugevdamine Kudede elastsuse säilitamine Vananemise aeglustamine Allikad Searasv, õllepärm, oliiviõli, hernes, sibul, küüslauk, pähklid, seened, kapsas, redis, seller, kala(heeringas), spargelkapsas, toornisu, nisukliid, munad, kõrvitsa seemned, mustasõstra lehed, till, mais, tatrik, krevettid NB! Selen ei sisaldu konservides, ainult värsketes toitainetes. Se vajadus Ööpäevane kogus Esindajad Se (mg) Imikud 0,0090,01 Lapsed 0,02...
Liha-Kött Vorst-en korv Kotlet-en biff / en kotlet Praetud kana-en kycklig Lihapallid-köttbullar Fisk och skaldjur-koorik En sill-heeringas Krevett-En räka. Turks-torsk Piimakaubad- mejerivaror Juust-en öst Juustutükk-ostbit Muna-ett ägg Jogusrt-en yoghurt Kastmed ja maitseained Tahkem moos-en marmelad Ketsup-en ketchup Sinep-en senap Suhker-socker Sool-salt Pipar-pepper Kaste-en sås Saia tooted Leib-ett bröd Limpa-leivapäts Sai,soolane kukkel-en fralla Võileib-en smörgås(ar) Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lö...
III käik Järelroog. Apelsini jogurtitarretis. *** I käik Eelroog. Külmad suupisted kalast. II käik Pearoog. Riis, grillitud kalaga III käik Järelroog. Jäätis. Kolmekäiguline lõunamenüü turismigrupile. I käik Eelroog. Suupisted munast. II käik Pearoog. Prae kartul, tomati,kurgi-koorekaste, piim, mahl. III käik Järelroog. Puuvili. (apelsin, pirn) *** I käik Eelroog. Püreesupp. II käik Pearoog Keedu kartul, heeringas, kaste, piim, mahl. III käik. Järelroog. Maasika jogurtitarretis. *** I käik Eelroog. Külmad suupisted kalast. II käik. Pearoog. Kalasupp. III käik. Järelroog. Leivavaht piimaga. *** I käik Eelroog. Külmad võileivad II käik Pearoog. Keedu kartul, hakkliha-värskekapsa hautis, piim, mahl. III käik Järelroog. Puuvili (pirn, õun.)
67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved
konservi, et kõik alles jäänud bakterid sureks. Baltimaadest püütud heeringast kutsutakse ,,mere hõbedaks", kuna see on olnud oluline toiduallikas hiliskeskajal. Heeringal on suur osa skandinaavia, Saksamaa, Poola ja Vene rahvustoidus. Heeringast valmistatakse rohkem preserve, mis on lahkamata või lahatud kalast tooted, pakitud tihedalt suletud taarasse, lisatud sool, teised maitseained ja konservant ning mis säilib temperatuuril 0 ºC kuni -10 ºC, mida peab hoidma külmkapis. Heeringas on sardiinile nii sarnane, et vahepeal on ka selle pakendil hoopis sardiini nimi. Mõlemad kalad on väga head tsingi ja D vitamiini allikad. Väga eriliseks delikatessiks nimetatakse ka Rootsi päritolu toitu, eesti keeles hapusilk või hapendatud räim ehk surströmming. Tegemist on räimega, mis kõigepealt puhastatakse, soolatakse ning siis lastakse hapenduda. Tema enda ensüümid koos bakteritega moodustavad kala sahhariididest tugeva lõhnaga happe
Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin) Kvitamiin (füllokinoon) nikotiinhape (PPvitamiin, B3vitamiin) Kokkuvõtteks Vitamiinid on inimorganismile hädavajalikud.
Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e. abendbrot- 19.00-20.30 sarnaneb lõunasöögiga, kuid juurde pakutakse leiba Tüüpiline Saksa toit on üks rasvane ja tugev talupojalõuna 4,5 miljn. tonni sealiha aastas Valmistusviisid Lihast ja köögiviljadest valmistatakse pajaroogasid Kala hautatakse või keedetakse Aedvilju keedetakse, marineeritakse ja kasutatakse toorelt Piirkondlikud erinevused Põhja-Saksamaale on iseloomulikud mereannid: heeringas, forell, angerjas Lõuna-Saksamaa: erinevad pastatooted Lääne-Saksamaa: mõjutused Prantsusmaalt Mõnedes piirkondades on populaarne õlle- ja leivasuppide valmistamine Üldiselt on toidud rasvased ja rammusad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aitäh!
kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kaubanimetustes: gruusia tee, viru leib , haapsalu rätt, hollandi juust, soome kelk 6.Riiginimed: Eesti Vabariik , Rootsi Kuningriik, Ameerika Ühendriigid 7.Perioodikaväljaannete nimed: Päevaleht, Sirp, Meie Meel, Õpetajate Leht, Postimees, Eesti Loodus 8.Asutuste ,ettevõtete ja organisatsioonide ametlikud nimetuse: Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Valitsus, Esisuurtäht: 1.Lause alguses 2
Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Väga oluline infrastruktuur (sadamas peavad olema elumajad, pangad, lasteaiad jne.) Kaup läheb maailmaturule. 4. Ookeani püük tegeletakse avaookeani või teiste riikide majandusvööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik (püügilaevad, transpordilaevad lennukid, helikopterid). Kaup maailmaturule. Võivad tegeleda ainult majanduslikult rikkad riigid: Jaapan, Venemaa, USA. Merel 6-8 kuud. Kõige püütavamad kalad: tursk, heeringas, tuunikala, krabid ja rannakarbid. Akvakultuurid kalade jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes (vetikad, teod, karbid)
Praadimine eesti köögis toimub piima-koore või piima-jahu keskel. Söök valmib pooleldi keetes, pooleldi praetult (puudub küpsetamisele iseloomulik krõbe koorik ja kõhn) Küpsetamistemperatuur: pliidituli, ahjukuumus, praeahi. Eesti omapära: soust e kaste (piimast, koorest), mida lisatakse kindlasti söökidele, mille valmistamisel ei ole eelnevalt kasutatud piima või koort. Kala, liha, juurvili, kartul (näiteks iseseisva söögina heeringas hapukoorega) Maitseained: sibul, till, majoraan e vorstirohi, köömned (omapära), harva petersell ja seller. Suurem osa toidust valmib ilma maitseaineteta. Veel omapäraseid, iseloomulikke maitsesegusid: kala soolapekiga; õunad härjaverega; herned piimaga. Menüü 1. Külmlaud 2. Piima- ja lihasupid 3. Tera- ja juurviljaga pudrud (ka segu) 4. Kala igas vormis 5. Rammusad magustoidud, sisaldades alati jahu, tangi ja tärklist
Kodulindudest valitseb Eesti toidulaual kana-, täpsemalt broileriliha, selle kannul tuleb populaarsuselt teisena kalkuniliha. Kalade peatükis on ära toodud kuidas tunda ära hea kala, millised kalad on meie vetes, statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse. Eesti rahvuskalaks on räim, keda püütakse läänemerest umbes 40 000 tonni aastas. Rahvuskalast räimest on tehtud eraldi lõigud. Üllatusena mulle tuli, et räim on tegelikult heeringas, täpsemalt Läänemere heeringas ehk Atlandi heeringa alaliik, kes asustab Läänemerd. Tema väiksem vend on teine Läänemeres elutsev heeringlane kilu. Kellel huvi, saab lugeda ka räime nimede kohta läbi aegade, millised on olnud ta nimed läbi aegade. Kartuli kohta on raamatus pikk peatükk. Sealhulgas pikk seletus kartuli minevikust, statistikast ning kuidas ta tuli eestlaste toidulauale. Millegipoolest on Eestis kartuli tarbimine viimase tosina aasta jooksul vähenenud rohkem kui
GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. ...
Kala tarbitakse 3,7 korda vähem kui lihatooteid. Kala tarbimine on täna teisejärguline, eelmevalt tarbitakse looma- ja linnuliha. Kala on kergesti seeditav, temas leidub vähe kaloreid ja palju toitaineid. Kalas on 13- 23% täisväärtuslikke valke, paljudes kalades on antud valke isegi 25%, näiteks anšoovis ja tuunikala. Sügise saabudes valgu hulk kalades muutud, räimes 23%. Rasva sisaldus varieerub 0,1- 33%, sõltudes püügiajast ja kala liigist. Rasvaste kalade hulka kuuluvad lõhed, heeringas, tuuralised ja skumria. Vähesel määral esineb rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes koguses A, D, E vitamiine. Mõnes liigis leidub ka B1 ja B2 vitamiini. Kalad ja kalatooted sisaldavad väga olulist omega- rasvhapet. Kalas leidub natuke ka mineraalaineid, 1- 5%. Kalas leidub kaaliumit, rauda ja fosforit. Eriti tähtis on see et kala sisaldab seleeni, kaintseb meie südant infarkti eest. Kaalium on tähtis südamehaigetele
Ürituse planeerimise kava Treki Keskkooli 14. lennu klassikokkutulek Eesmärgikirjeldus Üritus korraldatakse vilistlasetele, kellel on keskkooli lõpetamisest möödunud 25 aastat. Soovitakse taaskohtuda klassikaaslastega. Alustatakse kooli ja oma koduklassi külastusega, meenutatakse vanu aegu ning seejärel suundutakse Treki kultuurimaja väikesesse saali. Klassis käis 21 õpilast seega koos klassijuhatajaga võtab üritusest osa 22 inimest, abikaasasid ei kutsuta. Ajakava (21. juuni 2010) 12:00 Toitlustusfirma toob kohale lauad ja nõud ning teeb vajalikud ettevalmistused toitlustamiseks. 13:00 Kujundusfirma toob kohale lauakaunistused, dekoratsioonid ning paigaldab need kokkulepitud kohtadesse. 15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks! 17.15 Külaliste kogunemine koolimaja ees. 17.30 Koolimaja kü...
tuna tuunikala pickled marineeritud salmon lõhe beat eggs cream lahti klopitud munad, kreem cod tursk peel potatoes kartuleid koorima trout forell stir soup suppi segama pike haug sieve flour jahu sõeluma eel angerjas grate cheese juustu riivima herring heeringas roll pastry tainast rullima oysters austrid chop parsley peterselli lõikuma mussels rannakarbid sweet magus shrimps krevetid bitter, sour kibe, hapu squid kalmaar tender õrn octopus kaheksajalg tough vintske prawn hiid-krevett fatty suure rasvasisaldusega
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on d...
011K 20.saj. algul hakkasid toimuma uued muutused toitumistavades Eesti külades levisid uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed kokaraamatud. Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamiseks põllukultuuriks ning igapäevaseks toiduks.
Eesti merekultuur ja selle tulevik Üks eredamaid mälestusi mu lapsepõlvest on mu vanaisast, kes mulle laulab, kuidas heeringas merel laeva põhja augu sõi ning sellega uue uhke laeva põhja tõi. Tuleb välja, et see polnud mitte mingi tühine laul, sest siin ma nüüd olen – mereakadeemias, üleüldse on meri mulle alati lähedane olnud. Tundub, et nii on ka meie kodumaa, Eestiga. Ligikaudu kaks kolmandikku meie riigipiirist on merepiir, lisaks sellele veel 3794 kilomeetrit rannajoont, selle hulgas 2222 saart ja laidu. Pole ime, et meie igapäevaelu ja kogu kultuur on tihedalt põimitud merega – nii on see
Traalpüügi terminid Traalpüük - aktiivne nüüdisaja levinuim kalapüügiviis, mida teostatakse laeva järgi veetava traalnoodaga. Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel. Horisontaalava - on traalnootadel ülemiseselise otste horisontaalne vahekaugus meetrites (traalimisel). Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankruket...
mängulised tegevused: Labürint, piljard, õuhoki, lasermäng ja kostüümide tuba.Avatud on ka mudilaste ala: Pallimeri, ronimisala, TV-multikad ja mänguasjad Pulmamenüü Pulmamenüü hind sõltub inimeste hulgast, kutsutud on 55 inimest. Külmad söögid/ Salatid ● Kartulisalat ● Rosolje ● Riisi-Tuunikala salat ● Singi-Hiinakapsa salat ● Toorsalat Kalaroad ● Kala punases marinaadis ● Kala taignas, külma tatari kastmega ● Heeringas hapukoorega Suupisted ● Tortillad (singi, lõhe, suitsukana, suitsukala täidisega) ● Singirullid juustutäidisega ● Täidetud tomatid (tursamaksa, seenesalatiga, toorjuustukreemiga) ● Rulaad sealihast Pulmatort Kaal 15 kg Summa 199.9€ Kõikidele külalistele ettenähtud soe söök Mõisahärra kõhutäis (pikitud sealiha porgandi ja mustade ploomidega šampinjoni ja rõõsa koore kastmes, toorsalat) Registreerimine Abielu registreerimine toimub Viljandi
leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt pluss viin). Suupisteks võib olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha-, kala- või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise ,,firma-magusroog". Kasutatud allikad: http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvusk %F6%F6gid:Vene%26nbsp%3B_k%F6%F6k http://www.toit.ee/et/handbook/cuisine/russian http://daki.tahvel.info/2009/07/27/toiduklubi-tatrapuder-kukeseentega/
D-vitamiin D-vitamiin ehk päikesepaiste vitamiin C27H44O Antirahhiitilised rasvlahustuvad ühendid, mis toimivad hormoonidena. • bioaktiivsed inimorganismis - kolekaltsiferool D3 - ergokaltsiferool D2 • molaarmass: ligikaudu 384,65 g/mol Miks on seda vaja? • annab energiat pimedal ajal, kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi, depressiooni, masenduse eest • soodustab kaltsiumi imendumist • lastele normaalseks kasvuks • normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks • aitab nahaprobleemide korral: leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi • puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) ...
Rootsi köök Regionaalsed erinevused Rootsi põhjaosas on traditsiooniliselt olnud suurem roll põhjapõdra ja ulukite lihal. Riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Rootsi köök Toitudes eelistatakse kalafileed. Tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad olla isegi kalatoidud, supid ja liharoad. Maitsetaimedest tarvitatakse rohkelt porrulauku ning salatites roos-, leht- ja käharkapsas kui ka spargel. Rootsi köök Rootsi laud Väga tuntud on rootsi laud (smörgåsbord - võileivalaud), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis, mida võetakse sealt ilma lauas istumata. Rootsi köök
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
