See ei tähenda absoluutselt, et ma usuliikumiste, äärmuslike või mitte, liikmeid hukka mõistaksin. Üritan olla võimalikult tolerantne inimene. Ent ei saa ka öelda, et ma sellist massisuitsiidi pooldaksin, olgugi, et seda tehakse usu nimel. Kuidas saavad võimalikuks sellised enesetapjalikud teod usu nimel? Kas süüdistada tuleks Jumalat, sekti juhti, inimest ennast? On süüdi kindel religioon või koguni religioossus üldiselt? Ma ei arva, et Jumalal sellise käitumisega mingit pistmist on, sest ma lihtsalt ei usu Jumalasse. Ilmselt parim argument religiooni vastu pärineb ameerika advokaadilt Clarence Darrow'lt: "Ma ei usu jumalat, sest ma ei usu lastemuinasjutte." Mina jagan tema seisukohta. Sektiliikmed, kes usuvad Jumalasse, teevad enesetappe ilmselt just Jumala nimel, et pääseda Taevasse, Paradiisi kõikvõimsa Jumala juurde. Kuid ei saa süüdistada Jumalat milleski, mida teevad inimesed
Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (ismlam, judaism) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine- kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse Religioossed uskumused- kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk- islam , katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väine religioossus. Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud. Religiooni sisemine aspekt Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine 20. Sajandil toimus lääneriikides Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud Tsiviilreligioon
RIRIB12 4. peatükk - Religioosne osalus Religioossed ühendused on USA kogukonnaelus väga tähtsal kohal. Usukogukonnad on väidetavalt Ameerika sotsiaalse kapitali alustalasid. Keskmine ameeriklane õpib läbi religioossete ühenduste tegevuse põhilisi kodanikuoskusi, kodanikuelu norme ja kogukondlikke huvisid. Seal toimub põhiline kodanike kaasamine ühiskonna ellu. Ameerikas on religioossus haridustaseme järel teisel kohal tegurites, millega põhjendatakse kodanikuosaluse aktiivsust. Religioosne osalus on kodanikuosaluse väga tähtis osa. Kodanikuosaluse suundumused-muutused on tihedalt seotud religioosse osaluse jõujoonte muutumisega. Religioossus on mõnevõrra suurem afroameeriklaste seas, kui valgenahaliste. 5. peatükk - sidemed töökohal Tööga seotud organisatsioonid (nt. ametiühingud, äri- ja kutseorganisatsioonid)
Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistm...
muudab ekspertide sõnul abikaasad lähedasemaks. Samas saavad kriisid tihtipeale suhtele saatuslikuks. Lahutuse põhjused- ühiskondlikud: Naine on karjäärile pühendunud, mees tunneb end ohustatuna. Perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga pere koospüsimist (kool, kirik, meelelahutusäri) Seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur. Ühiskonna vähene religioossus. Indiviidikeskne ühiskond esikohal isiklik õnn. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus mudelina ees. Individuaalsed põhjused: Lühiajaline kooselu, ei jõuta üksteist tundma õppida. Partnerite erinevad ootused abielule. Erinevused parnerite rassis, haridustasemes, religioonis, sotsiaalses klassis, väärtushinnangutes. Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus. Puudulikud konfliktilahendamise oskused. Truudusetus, abieluvälised suhted.
seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j. Perekond (milline perekonnasüsteem, millised perekonnaga seotud tunnused, perekonna tüübid, perekonna funktsioonid) k. Religioon (millist religiooni filmis kajastatakse, milliseid religiooni elemente (vt materjalidest 5 põhielementi) on märgata, milline on tegelaste religioossus, kuidas religioon mõjutab tegelaste käitumist, maagia) l. Majandus (milliseid elatusviise on kajastatud, kas tootmist, vahetus ja tarbimist on märgata, mil moel) m. Võim (kellel on võim, mis ta sellega peale hakkab, kas tegemist on sunni või autoriteetsusega, mis tüüpi domineerimist on kajastatud jms) n. Kokkuvõte 5. Töö arvestatav maht on ca 20 lehekülge 6. Töö orienteeruv esitamise tähtaeg on 10
uskuma. Juurdlemist, otsinguid ja kahtlemist vaadletakse sellises religiooni mudelis pahakspanevalt või mitte aksepteerivalt. Mõtlemist peetakse religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Saksa filosoofi Hegeli järgi see nii olla ei saa, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. Mina arvan samuti. Kõik inimesed on suuremal või vähemal religioossed. Mittereligioosset inimest pole olemas. Religioossus on inimesele kaasasündinud omadus. Mingit sekulariseerumist minu arusaamist mõõda toimunud ei ole ega saagi toimuda. Selles mõttes on küsimus, kas religioon soodustab või takistab mõtlemist, veidi arusaamatu, sest kuna kõik inimesed on religioossed ja kõik inimesed vähemalt mingilmääral mõtlevad, siis ei ole võimalik sellisel viisil sellele küsimusele vastust leida. Kui me lahendame seda kui süllogismi, ja võtame esimeseks eeldusteks, et kõik inimesed on
tajad (kapital on maa, ettevõtted, tajad UUS lk. 17 töövahendid, aktsiad jne) Peremudel suurpere, mitu põlvkonda väikepere kirju kirju ühe katuse all Elustiil, vähenõudlik, religioossus, Oluliseks muutub puhke- Ülim vabadus, tohutud KAS KÕIK ON väärtused esivanemate austus, kõrge aeg ja meelelahutus. Katkeb valikud, elustiilide HALVASTI ? moraal, tugevad peresidemed side sünnikoduga, ühtlustumine, massi- vastastikune abistamine tekib massikultuurile aldis kultuuri levik, virtu-
102. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamsel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. KULTUURIUNIVERSAALID ON KÕIKIDES KULTUURIDES ESINEVAD ELEMENDID, MILLEKS ON KOHANEMINE KESKKONNAGA, KORRA SÄILITAMINE, KORRAPÄRANE PALJUNEMINE JA UUTE LIIKMETE VASTUVÕTT NING USKUMUSTE KUJUNEMINE. SEE ON ÜHISKONNA LIIKMETE SOTSIALISEERUMINE. Kogemuslik religioossus isiku emotsionaalne side religiooniga Rituaalne religioossus kui tihti isik praktiseerib religiooniga seotud tegevusi nagu palvetamine, kirikus käimine jms Ideoloogiline religioossus indiviidi uskumus religioossetesse doktriinidesse Tähenduslik religioossus kui tugevalt väljendub religioon indiviidi igapäevaelus Intellektuaalne religioossus indiviidi teadmised konkreetse religiooni ajaloost, põhimõtetest, õpetustest 103
Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti............... sugugi tingimata spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu väljenduda. - religioossus 7. Millist loetletud arhetüüpidest ei saa Carl G. Jungi järgi eristada Jumala- kujutlusest? - Ise 8. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Jesaja – Messia sünni ettekuulutus Lott – Soodoma ja Komorra hävitamine Saalomon – Jeruusalemma templi ehitamine 9. Gregoriuse laulu tuleb muusika ja religiooni seoste seisukohalt käsitleda kui... - muusikalist palvet. 10. K. Armstrongi meelest on müüdid tänapäeva inimesele muutunud kasutuks. - Vale 11
KLASSITSISM Muutused Euroopas · Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) · Napoleoni sõjad (1799-1814) · Prantsuse valgustusfilosoofide mõju (Rosseau, Voltaire) -Olid vastu ühiskonna seisuslikele korraldustele -Olulised inimese loomupärased omadused -Võitlesid hariduse ja loodusteaduste arengu eest · Inimese religioossus seotud isiklike usuliste veendumustega, mitte kirikuga · Õukond ja kirik polnud enam määraval kohal Eeskuju antiikkultuurist · Väljenduses ja vormis otsitakse: lihtsust tasakaalu harmoonilisust · Taotlused sarnanevad renessansiga · Kunstis tähendas klassitsism antiikkunsti jäljendamist (antiik=ideaal) · Ülistati mõistust · Kunst pidi olema õpetlik
1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned.
Olulist tähtsust on omistatud religioonile, väites, et protestantlik, õigeusklik ja islamistlik traditsioon põhjustavad üksteisest selgesti eristuvate väärtussüsteemidega püsivate kultuuritsoonide kujunemist. Üks tänapäeva tuntumaid väärtusteuurijaid Ronald Ingelharti arvates on väärtuste kujunemisel olulise tähtsusega mitmesugused ühiskondlikud mõjurid, nagu näiteks majanduslik heaolu, mida saab mõõta rahvusliku koguprodukti kaudu, ka usaldus ja religioossus. Väärtushinnangud peegelduvad tihtipeale inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Kokkuvõttes selgus, et mittemateriaalsed väärtused — isamaa-armastus, usk, eneseohverdus, tähelepanu ja kaastunne endast viletsamate vastu, kohustus kodumaa ja oma rahva ees – jäid noorte väärtustest välja. Kuid Eesti noored on edule orienteeritud. Hea hariduse omandamine on noorte jaoks tähtsaim eesmärk ning ühtlasi ka vahend edu saavutamiseks
70 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 Maausu faktor (eestlased) RSE 2014 1) Mul on keegi lähedane sõber või pereliige, keda võib pidada maausuliseks 2) Pean end maausuliseks 3) Eesti rahva õige usk on maausk 4) Mul on looduses mõni paik, puu, kivi või allikas Religioonivastased hoiakud (eestlased) RSE 2014 50 45 40 35 30 25 20 15 10 eestlased 5 0 Individuaalne religioossus EUU 2010, RSE 2014 60 50 40 30 eestlased 2010 20 eestlased 2014 10 0
kirglik, külm-kuum) antiigi mõjutustega, tragöödia oli püha, kindlad piirid/reeglid, ranged normid Corneille, Racin (tragöödiad) Klassitsism 17.saj ->must-valge(hea=hea, halb=halb); aja Moliere (komöödiad) ühtsus, tegelane ei muutu ega arene religioossus nõrgenes, teadus Voltaire "Filosoofilised tugevnes(ma, fü, ke katsed, akadeemiad), jutustused" ("Mikromegas") ratsionaalsus(mõistuspärasus), tunded Rousseau "Emile ehk
KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST · Religioossus domineerib. · templeid kaunistasid reljeefid, skulptuurid, freskod. · Püramiidtemplites skulptuurstseenid eepostest. · Raid - ja nikerduskunstnikud lõid Shiva ja Ganesha kujusid. INDIA KUNST Tantsiv Shiva Henna Detailirikkus Templid seest TÄNAME TÄHELEPANU EEST! !
Kuidas kuritegusid sooritatakse? Jpm). Religioonisotsioloogia uurib religioosseid käitumismustreid religioossete inimeste käitumismustreid. 5. Sotsioloogia uurib inimesi sotsiaal-/ajaloolises kontekstis. Uuritakse ka üksikinimesi, et õppida ühiskonna kohta. Toimetulek, võimalused. Religioonisotsioloogia uurib usklikke kultuurikontekstis. (Homoseksuaalsuse bioloogilised põhjused religioossus ei välista homoseksuaalsust.) 6. Sotsioloogia uurib teisitimõtlemist (kodanikualgatuse kaudu ühiskonna mõjutamine jne). Religioonisotsioloogia uurib religioosse teisitimõtlemise vorme, väljendamist. 7. Sotsioloogia uurib reaalsuse sotsiaalset konstrueerimist. Kuidas inimesed loovad ühiskonda? Meedia, arusaam maailmast sellisena, nagu seda esitatakse (tõlgendamine?). Religioonisotsioloogia uurib religioosse reaalsuse loomist. New age kui subkultuur.
Blanche. 1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt veel aastateks oma ema mõju alla. Siiski kujunes tema valitsusaeg küllaltki edukaks: tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas kuningavõimu autoriteet ning tänu tsentraliseerivatele reformidele riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus. 1240. aastatel tugevnes tunduvalt kuninga harras religioossus: ta hankis endale mitmeid Jeesusega seotud reliikviaid ning mõtles üha tõsisemalt ristisõtta mineku peale. 1247. aastal haigestus ta tõsiselt ning oli suremas. Pärast ootamatut tervenemist otsustaski Louis tänutäheks Jumalale minna ristisõtta ning vabastada Jeruusalemm. Nii algatas ta järgmisel aastal Seitsmenda ristisõja (12481254), ent kuna parajasti oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma)
ÜHSIKOND Ühiskonna sektorid. 1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. ...
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass Klassitsism 1. Millal oli klassitsism muusikas? 1750-1825 2. Millal oli muusikaajaloos keskaeg, renessanss ja barokk? Keskaeg – 4.-5. - 14. saj Renessanss - 14.-17. saj Barokk - 16.-18. saj 3. Nimeta mõned valgustusfilosoofia poliitilised, hariduslikud ja usulised tõekspidamised. Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse. 4
isiksustena liiga erinevad. sajandivahetusel esines ta oma esimese sümfooniaga ja sai aru, et temakuulmishäire on sedavärd süvenenud, et ta jääb päris kurdiks. sellele järgnes suur hingeline kriis, mis aga aitas suuresti kaasa loomingulisele aktiivsusele. 18021812 oli kõige loomingulisem ajajärk. euroopa poliitiline elu suur prantsuse revolutsioon, napoleoni sõjad. uuteks väärtusteks said inimese andekus, haritus, läbilöögivõime. religioossus ei olnud seotud niivõrd kiriku kui inimese enda usuliste kogemustega. hakati looma muusikalisi ühinguid ja korraldati avalikke kontserte. arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti völja muusikaõpikuid. heliloojad said oma isikupäraga särada. üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. haydn oli veel õukonna teenistuses, mozart võitles end õukondlikust
sisemaailma. Uus- Viini koolkond: 1) Arnold Schönberg I loominguperiood - tonaalne periood, hilisromantismi mõjud, suur huvi alateadvuse kujutamise vastu muusikas II loominguperiood - atonaalne periood (muusika, kus helistikku ei saa määrata - kõik 12 heli on võrdsed) III loominguperiood - dodekafoonia (kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli reastatakse kindlas järjekorras, korduvad kogu teose vältel samas järjekorras) IV periood ehk hiline periood - religioossus, sügav filosoofiline sisu "Ellujäänu Varssavist" Sattus hitleri aegsel saksamaal põlu alla oma juudi päritolu ja liiga keerulise muusika tõttu. 2) Alban Berg 3) Anton von Webern
Filmi viimane lause on ilmselt väga hästi läbi mõeldud, kuid kahjuks nagu ka filmi peategelane, ei saanud vaatajana ma just palju vastuseid. See on film, mille üle jääb vaataja veel hiljemgi mõtlema. Kuna usun, et filmi ja üldse kunsti eesmärk on eelkõige panna inimest mõtlema, siis Ingmar Bergman on sellega väga hästi hakkama saanud. Film on ärgitab filosofeerima elu ja usu üle kasvõi näiteks siis, kui Antonius lausub, et usk on suur kannatus. Kas tema religioossus peab sellele kannatusele vastu? Kas vaataja on sellega nõus ja miks? Kõigele lisaks annab ,,Det sjunde inseglet" võrdlemisi hea pildi hiliskeskaegsest Rootsist. Tegelased kehastavad inimesi, kes osadest olis pimedas usud, teised kahtlesid ning kolmandad naersid selle üle. Hiliskeskaegne madalseisak tähendas, nagu film näitas, viletsust, vaesust Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11
Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika, rojaalsuse jms, mis võivad inimese elus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile; Ekskluusiv (tõrjuv) definitsioon viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam, kristlus, budism, sikhism, hinduism. 102. Mis on religioossus, selle viis tasandit? Selgitus ja näited. Religioossus viitab religiooni tähtsusele indiviidi isiklikus elus Charles Glock (1959, 1962) viitab viiele dimensioonile: Kogemuslik religioossus isiku emotsionaalne side religiooniga Rituaalne religioossus kui tihti isik praktiseerib religiooniga seotud tegevusi nagu palvetamine, kirikus käimine jms Ideoloogiline religioossus indiviidi uskumus religioossetesse doktriinidesse
pigem ütlematajätmistes kui otsesõnu väljendatud tunnetes. Reliigiast · Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: "Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekraani kaudu" (Väljataga 1991). Sakraalsus, religioossus Paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena: "Sest sealpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi..." ("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE"). Lüürika traagilisus · Kahes viimases kogus on sagenenud traagilised ja eleegilised motiivid. · Surma mõtestab Kareva kirka piirkogemusena, mille valguses omandavad teistsuguse, puhastava
üleüldine tunnetus ja mõtlemine, püüab inimese mõtlemist avada läbi religiooni ja müütide. - müütide tekstide detailid- üldine müüdi struktuur kajastab üldist inimtunnetust. Me ei pea religiooni mõistma üks-ühele, usulised tekstid annavad ka teist teavet peale otsese. 7. sümbolistlikud suundumused V. Turner (1920-1983) Religioon on kodeeritud sümbolite vorm, rituaalid on sümbolite vorm, kõigel on sümboolne tähendus. Religioon kui protsess. M. Douglas (s 1921) Sümbolite religioossus. Kuidas rituaalid ja sümbolid aitavad meil aru saada, kuidas teatud inimesed tajuvad maailma. nt puhtus- ebapuhtus (mitte määrdumise mõttes) (nt handi naised ei pese- meie silmis räpased; nemad- hõbesõrmused on sõrmes, need puhastavad) Teatud vormid, nt rituaalide vormid võivad säilida kaua, aga nende algne tähendus muutub. Rituaalile tekib uus tähendus, rituaali vorm ei pruugi muutuda. C. Geertz (1923-2006) Rõhutab sümboolseid küsimusi, tähenduste tõlgendamised
kättesaadav, näiteks valgusfoor. Mittemajanduslik ühishüve on näiteks kool, arstiabi, politsei. 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus, omistatud staatus. – omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus, seksuaalne orientatsioon. Omandatud staatus ehk sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakonsus, religioossus, perekondlik staatus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. - Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Horistontaalne – ühest linnast teisse, ühest majandussfäärist teisse. Vertikaalne – lihttöölisest spetsialistiks. Sooline võrdõiguslikkus on
kirjutanud Luis Romero on öelnud, et Dali oli see mees, kes maksis noormehe soovahetuse operatsioonid, aidates nõnda kaasa Amanda Leari sünnile. 1939. aastal põgenes Dali mobilisatsiooni eest Prantsusmaale Bordeaux'sse. 1940. põgenes Dali koos Galaga Teise maailmasõja eest USA-sse. 1942 avaldas ta autobiograafia "Salvador Dali salajane elu". Pärast Teist maailmasõda elas ta New Yorgis. Aastal 1948 naasis Dali Galaga Euroopasse, kus tema kunstimotiivides hakkas domineerima religioossus. Nad elasid kaheksa aastat USAs. 1949. aastal võimaldas paavst talle eraviisilise audientsi, mille käigus Dali näitas kirikuisale oma maali "Port Lligati madonna". Vananedes mõistis Dalí, et maalikunsti piirid tema jaoks kitsaks jäänud ja püüdis seda uute tehnikate ja optilise taju uurimise abil avardada. Tema pühendumus teadustele väljendus sümboolikas, mida ta oma töödes kujutas. 1960. aastatel plaanis Dalí kodulinna Figueresi linnateatri hoonesse oma muuseumi rajamist
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili ...
Tarnijad sõltub materjalide kvaliteet ja kohaletoimetamine Regulaatorid kontrollivad või mõjutavad organisatsiooni tegevust Strateegilised liitlased organisatsioonid, kellega koostöö 2) Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegureid ja kirjelda neid. Rahvusvahelised ülemaailmsed arengusuunad Majanduslikud krediidi saamine, töötasu suurus, inflatsioon, rahvamajanduse kogutoodangu muutus Sotsiaal-kultuurilised elanike kultuuritase, demograafiline seisund, religioossus, haritus, eetika Poliitilised-õiguslikud seadusloome ehk mis lubatud või keelatud Tehnoloogilised tehnoloogia tase 3) Nimeta kaks organisatsiooni keskkonda iseloomustavat tegurit ja iseloomusta neid. Keerukuse määr palju on sarnaseid/erinevaid mõjureid (mida keerukam seda rohkem võimalusi ja ka probleeme) Muutlikkuse määr keskkonnamõjurite muutmumise/püsimise määr. 4) Mis iseloomustab vähese määramatusega keskkonda ning too välja selle pluss ja miinus.
· ,,Lipuehteis tänav", Trouville'i afisid" DERAIN JA de VLAMINCK · Intensiivsed, toored toonid · Vlamincki eeskujuks van GOGH'i looming ,,Deraini portree", ,,Maastik kolme puuga" · Derain ,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild Londonis", ,,Püha Pauli katedraal Londonis" ROUALT · Erandlik kuju foovide hulgas (ajutiselt) · Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60) Pärast fovismi, 1907- kubismi algus (algselt pilkeks antud nimi) (Avignoni neiud- Picasso). Lähtekohaks Cezanne'i looming, mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. Rajajad: (mõlema loometee oli pikk, ei piirdunud vaid kubismiga) PICASSO · Noorena realistlik (joonistusõpetaja poeg) · Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga · Prantsusmaal Pariisis köitis teda Montmartre naudingute- ja pahederohke ööelu
I periood- varajane keskaeg(4.-10. saj) Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism. II periood- kõrgkeskaeg(11.-13. saj) Tekkis hulgaliselt linnu ja kujunes linna kultuur. III periood- hiliskeskaeg(14.-15. saj) Raske ja karm aeg: kliima külmenes, näljahädad ja katkuepideemiad. 6. Keskaegse ühiskonna tunnused. Sügav religioossus Läänisüsteem Sagedased sõjad aadlike vahele Riikide killustatus Naturaalmajandus Agraarühiskond 7. Frangi riigi kujunemine: Olid germaani hõimud, kes rajasid tänapäeva Belgia aladele oma riigi. Merovech- Pani 5. saj alguse kuningate dünastiale. Chlodovech- Peetakse suurriigi tegelikuks rajajaks. 8. Karl Martell. Tuli võimule pärast Pippini surma ning kodusõda
Ta põimib oma töösse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi ja millega ta kustutab reaalsuse ja ebareaalsuse piiri. Salvador Dali sündis 11.05.1904 hispaanias. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. 1920ndate lõpus pöördub ta sürrealismi juurde. 1931. aastal valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. Ta abiellus venelanna Galaga, kes oli temast 10 aastat vanem. Pärast II maailmasõda avaldus tema töödes religioossus. Ta suri südamepuudulikkusesse 23.01.1989 ning Dali enda soovil teda balsameeriti. René Magritte oli belglane, kelle maalid olid jahedamad ja iroonilisemad kui Dali maalid. Ta sündis 21.11.1898 ning suri 12.08.1967. Ta jättis oma teosega ,,See ei ole piip" filosoofidele praeguseni mõtlemisainet. Alberto Giacometti oli shveitslasest skulptor, kelle pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, ilmed ja poosid annavad ängistava ja dramaatilise mõju. Ta sündis 10.10
Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Uue testamendi ajastulugu Leili Rummel, KKL magistriõpe JUUDI PEREKOND. Kuna see teema on väga lai ja materjali väga palju eriti selle kohta, kus laskutakse peensustesse, siis valisin rohkem haridust puudutava suuna, sest juudi perekonnas on reeglina palju lapsi ja haridus seega väga aktuaalne igapäevases võtmes. Juudid on ainuke rahvus, kes tuhandete aastate jooksul pole kaotanud oma religioosset ja kultuurilist järjepidevust. Iseenda elava näite varal nad tõestavad, et üks rahvas on võimeline mitte ainult ellujääma vaid ka püsima targa rahvana. Milleks on vajalik õigete elamise reeglite järjepidev tähtsustamine, nende täitmine ja edasiandmine põlvkonnalt põlvkonnale. Juudi kultuur on olnud kogu kristliku maailma eetiline ja religioosne õpetaja. Juudid ehk heebrealased olid ainujumala Jah...
Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Uue testamendi ajastulugu Leili Rummel, KKL magistriõpe JUUDI PEREKOND. Kuna see teema on väga lai ja materjali väga palju eriti selle kohta, kus laskutakse peensustesse, siis valisin rohkem haridust puudutava suuna, sest juudi perekonnas on reeglina palju lapsi ja haridus seega väga aktuaalne igapäevases võtmes. Juudid on ainuke rahvus, kes tuhandete aastate jooksul pole kaotanud oma religioosset ja kultuurilist järjepidevust. Iseenda elava näite varal nad tõestavad, et üks rahvas on võimeline mitte ainult ellujääma vaid ka püsima targa rahvana. Milleks on vajalik õigete elamise reeglite järjepidev tähtsustamine, nende täitmine ja edasiandmine põlvkonnalt põlvkonnale. Juudi kultuur on olnud kogu kristliku maailma eetiline ja religioosne õpetaja. Juudid ehk heebrealased olid ainujumala Jah...
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele
avaldavad ka riigisisene majandusolukord ning rahvusvahelised majandussuhted. Välisturule laienemine Äri laienemiseks välisturgudele peab ettevõttel olema oma toote või teenuse sihtrühmast ja hinnapoliitikast kindel nägemus, et selle põhjal ka uus sihtturg valida. Lisaks ettevõtte mikrokeskkonna teguritega arvestamisega tuleb välisturule laienemisel arvesse võtta ka makrokeskkonna tegureid nagu valuutaseis, inflatsioon, rahvamajandus, demograafiline seisund, religioossus, haridus ja eetilised tavad väliskeskkonnas, poliitiline olukord, tehnoloogia areng, keskkonnakaitse, EU-reeglid jpm. Planeerides ettevõtte laienemist välisturgudele on lisaks väliskeskkonnas pakutavatele uutele võimalustele väga tähtis arvestada ka väliskeskkonnas tekkivate võimalike ohtudega ja ka teguritega, mis otseselt ei pruugi küll ettevõtte arengut häirida, kuid pikemas perspektiivis võivad seda mõjutada
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, si...
• Inimese järgmine kehastus sõltub varasematest tegudest • Suleb inimese sünni ja surma ringi • Uuestisündimisest pääseb inimene alles siis, kui on vabanenud kogu karmast • Budismis on eesmärgiks vabaneda karma mõjust • Kannatuste algpõhjuseks on teadmatus • Džainistid usuvad, et halvad karmaviljad muudavad hinge raskeks ning head kergendavad seda • Askeetlike uskumuste aluseks 7. Religioossed tüübid ja naiste roll religioonides USULISED TÜÜBID • Välispidine religioossus • Kasutab religiooni mingiste eesmärkidel • Kõik, mis välja paistab, on olulisem inimese sees toimuvast • Usk täidab mingist vajadust (ajaviide, lohutus, suhte looja, staatuse saavutamist) • Võtab religioosset sisu vastu üksnes osaliselt või kohandatuna, vastavalt oma tarvidusele • Seespidine religioossus • Elab oma usust • Religiooni ümber koondub kõik muu tema elus • Enda vajadused pole kesksed, kõik kohandatakse vastavalt usulistele nõuetele
' b. Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sa...
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele
Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraažides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. Tähelepanuväärselt
maailmasõda on levinud rohkem budism. Kuni Teise maailmasõjani oligi shinto usk jaapani rahvusreligiooniks, Aga varsti peale sõja lõppu ütles keiser lahti oma elava jumala staatusest. Enamik jaapanlasi hakkas uskuma, et kaotuse põhjuseks oli impeeriumi hübris. Himu võõraste alade järele oli teinud nende juhid pimedaks oma kodumaa suhtes. Pärast sõda tekkis arvukalt uususundeid, millest paljud põhinesid sintoismil, kuid jaapanlaste religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud. Kasutatud kirjandus Breuilly, E. , Maailma usundid, 1999, Avita et.wikipedia.org/wiki/sintoism Lisad Torii Itsukushima pühamus Kodune sintoistlik altar. Ema'd sintoistlikus pühamus
korraldatakse üliedukas näitus New Yorgis. Londonis eksiilis olevale Sigmund Freudile näitab ja seletab Dalí 1938. aastal "Narkissose metamorfoosi". Ta eemaldub järjest enam sürrealismist. Dalí veedab sõja esimesed sõjajärgsed aastad New Yorgis, kus ta eliidist ülistatuna hakkab instseneerima oma ekstsentrilist elustiili ja paneb aluse oma varandusele. 1948. aastal tuleb Dalí tagasi Euroopasse. Tema loomingusse ilmub religioossus. Kuigi ülimalt produktiivne ja populaarne, ei ole ta enam kuigi uuenduslik. 5 Looming Maale · 1925 "Veenus ja amoretid" · 1929 "Salapärane mäng" · 1929 "Iha mõistatus - minu ema, minu ema, minu ema" · 1929 "Suur masturbaator" · 1931 "Mälu püsivus" (ka: "Sulanud aeg" ja "Pehmed kellad") · 1933 "Wilhelm Telli mõistatus"
poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud. Veel nõrgemalt kui kujutavas kunstis ilmnes romantiline suund arhitektuuris. Inglismaal igatahes oli kirjanik Walpole`i algatusel, kes ehitas endale keskaegses stiilis lossi, juba XVIII sajandi teisel poolel ärganud huvi gootika vastu. Inglise romantism on oma olemuselt märgatavalt aktiivsem kui saksa romantism; inglise romantikutele oli võõras vaga alandlikkus, unelemine ja religioossus kõik see, mis Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme. Selle aja väljapaistvaimaks poola maalikunstnikuks oli Piotr Michalowski (1800-1855), kes kauemat aega viibis Prantsusmaal
Tegelikult oli ta nimi Jelena Djakonova, kuid Salvador Dalí kutsus oma naist Galaks. 1958.aastal toimub Gala ja Dali kiriklik laulatus. 1939.aastal põgeneb Dali mobilisatsiooni eest Prantsusmaale Bordeaux'sse. 1940.aastal põgeneb koos Galaga Teise maailmasõja eest USA'sse. 1942.aastal avaldab ta autobiograafia "Salvador Dali salajane elu". Pärast Teist maailmasõda elas ta New Yorgis. Aastal 1948 naasis Euroopasse, kus tema kunstimotiivides hakkas domineerima religioossus. Teatro Museo Dalí on Prado muuseumi järel Hispaania külastatavaim muuseum. Linna vana teatri kohal asuv Teatro Museo Dalí on meelikütkestav koht. Muuseum loodi Salvador Dalí nägemuse järgi kunstnik ise juhtis muuseumi rajamistöid. Muuseumi 24 saalis eksponeeritakse Salvador Dalí graafikat, skulptuure, raamatuillustratsioone, plakateid ja mis kõige tähtsam maale. Kunstniku täiuslikult maalitud esemete
Bianca Jaggeri ning Liza Minelli seljas. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) Ajakiri Vogue oli esimene moeajakiri kes pööras tähelepanu modellide ebahariliku väljanägemise positiivsusele, moefotode tausta dekoratsioonidele ning huvitavatele poosidele. (http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1216903) 6. Kokkuvõte 1960-ndad aastad olid ajaloos märkimisväärne aeg - maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. Arenes tehnoloogia, religioossus nõrgenes ja kasvas massiühiskond- need tegurid esitasid väljakutse ühiskonnale, kus inimese seisundit määras sotsiaalne seisund ja rahakott. See oli protestiaktsioonide ajastu, mis tõi suuri muutusi ka moemaailma. Ausse tõusis välimuse eest hoolitsemine, et saavutada edu. Muutusid iluideaalid, elustiilid, laienes ilu mõiste, hakati järgima moeikoone. (http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1216903) Tööd tehes õppisin palju 60-ndate moe kohta
poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud. Veel nõrgemalt kui kujutavas kunstis ilmnes romantiline suund arhitektuuris. Inglismaal igatahes oli kirjanik Walpole`i algatusel, kes ehitas endale keskaegses stiilis lossi, juba XVIII sajandi teisel poolel ärganud huvi gootika vastu. Inglise romantism on oma olemuselt märgatavalt aktiivsem kui saksa romantism; inglise romantikutele oli võõras vaga alandlikkus, unelemine ja religioossus kõik see, mis Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme. Selle aja väljapaistvaimaks poola maalikunstnikuks oli Piotr Michalowski (1800-1855), kes kauemat aega viibis Prantsusmaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
