Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi
Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal. 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskae...
docstxt/126019872856548.txt
○ Läti Jelgava loss ○ Läti Rundale loss Skulptuur - põhitegija prantslane Etienne Maurice Falconet (nt Peeter I ratsamonument) Eesti kunst 17.-18. saj Arhitektuur- kõige tähtsm linn Rootsi ajal oli barokklinn Narva (pommitati ja alles pole peaaegu midagi); Kuressaarde ehitati barokne raekoda ja vaekoda; Niccolo Michetti tegi Kadrioru lossi (Itaalia hilisbaroki stiilis; tagasihoidlik siiski); bastionid: ● Rootsi bastionid Tallinnas ● Skane bastionid Tallinnas ● Narva bastionid ● Tartu bastionid ● Pärnu bastionid ● Kuressaare bastionid mõisad: ● Palmse mõis ● Põltsamaa loss (rokokoo interjöör) Skulptuur - põhitegija oli puunikerdaja Christian Ackermann: ● Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ● Pühavaimu puidust kell
esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August Weizenberg, Amandus Adamson(Russalka) 20.saj: Ants Laikmaa-maalis
d) Kujutav kunst ja arhitektuur - Baroki võidukäik (17. saj algul veel klassitsism ; saj. keskpaiku sai peastiiliks barokk) - Kujutav kunst (puunikerdused kirikutes jm hoonetes Tallinna meister Christian Ackermann ; kiviraidurite rõngasristid päikesevalguse sümbolitena hauamonumentidel ; baroksed seina- ja laemaalingud ; varasemast rohkem portreemaale) - Uut tüüpi linnade kaitseehitised bastionid (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid ; sees olid ruumid kaitsemeeskonnale ja laskemoonale ; kõrgemal astangul olid suurtükid ; Tallinna 11 bastionist valmis 3 - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (e. Harjumägi, Lindamägi ja Rannamägi) ; Narva bastionid)
maitselanguse. Tallinna linna rajamine Algas toompea linnuse rajamisega. Esimesed kirjalikud andmed 1219 kui tuli Taani kuningas oma vägedega. Bastionid Tallinnas 3:Rootsi Ingeri ja Skone bastion. On muldkindlustused mis rajati keskajal kaitseks. Enne bastione ümbritses linna kivimüür, tornid, kraavid. 16saj mõisteti et suurtükitule eest müürid linna ei kaitse, seetõttu hakati nende ette rajama bastione. Bastionid on maa all pikkade käikudega ühendatud 5nurksed muldkindlustused. Need aitasid jälgida vaenlase maa-alust tegevust. Raveliin- kolmnurkne mullast kaitse... mis asus väljaulatuvast vastionist ees. Riik finantseeris bastionite ehitust sest linn ei saanud seda endale lubada. Bastionite ehitasid sõdurid kes said selle eest palka. Bastionite rajamiseks läks 10-20 aastat 19.saj alguseks kaotasid bastionid oma kindluse tähtsuse, neid polnud enam kasu kuna sõjatehnika arenes nii jõudsalt
1. Tagasihoidlikum Põhjamaade realistlikum barokk (17.sajandi teine pool) 2. Tõeline Itaalia-moodi barokk (18.sajandi algus) Vene aja algus · Peeter I ja mitmed teised vene valitsejad kutsuvad mitmeid ehitusmeistreid ja maalikunstnikke peamiselt Itaaliast ROOTSI AEG · Rootsi aeg on seotud suurte kindlustustöödega, valmistatakse sõjaks Venemaaga, ehitatud välja suured linnakindlustused Narvas , Tallinnas, Tartus (täiesti hävinud) Bastionid · Kindlustused bastionid o 5-nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist o Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit o Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne) · Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuseks suur tulekahju 17.saj keskel) · Uus kivist Narva, kus jälgiti barokk-stiili o Elamutel olid uhked portaalid rikkalike reljeefkaunistustega
ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. Aastatel 1602-1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid ja linnus hävis.Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere ordulinnuses asub muuseum.
aastal. See tegutses 4 aastat. Koolide kõrval oli ka koduõpetus (väga oluline). Õppis 160 eesti noormeest. Igantsi Jaak, Pakri Hansu Jüri olid parimad õpilased. GÜMNAASIUMID JA TARTU ÜLIKOOL 23. Millal ja kuidas asutati Tartusse ülikool? 1632 asutati Tartu Ülikool. Enne asutati gümnaasium ja Johann Skytte teeb ettepaneku asutada ülikool ning Rootsi kuningas Gustav II Adolf rahuldas selle. KUJUTAV KUNST JA ARHITEKTUUR 24. Mis olid barokk, renessanss, Rõngasristid, bastionid? Barokk, renessanss kunstistiil, kultuuristiil. Rõngasristid hauamonumendid. Bastionid uut tüüpi kindlustused. TALUPOJA KULTUUR 25. Mida mõistad talupoja kultuuri all? Toit, kõrtside rajamine, elamud. 26. Milline oli eestlaste toidulaud? Rukkileib, kala, soolasilk, läätsed, oad, herned, kudrud, joodi puskarit ja õlut. 27. Mis oli rehielamu? Peamine elamutüüp Rootsi ajal. PÕHJASÕJA ALGUS 28. Miks algas Põhjasõda?
eestimaale, sest venemaa suur oht, aga reputatsiooni mõttes leitakse et tuleks valdusi kaitsta saksamaal toovad rootsi mandrieuroopa suurde poliitikasse sisse eestiski kindlustatakse teatud kohti, aga need tööd hakkavad liiga hilja, pole piisavalt raha ja need ei saa valmis püütaks ekindlustada tartut, narvat, pärnut(bastionid, ei saa valmis) BASTIONID saksamaa valdused väiksed, aga annavad rootsilie poliitiliselt parema positsiooni arvavad et peipsi järv hoiab venelased eemal, neid ei tule pikalt ja lähevad julgeks Karl XI viib sõjaväe maapalgalisele ülevalpidamisele igale maakonnale või läänile pannakse kohustus panna välja üks jalaväe rügement jalaväe rügmendi väljapanek näeb välja selline, et 2 talu peavad üleval
1.Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees arhitektuuri , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor kipskaunistused. Kahepoolsed trepid, Baluster( balustraad) toetajad, trepikäsipuu, rõdul toesed Voluut, kuppel, ümarkaar, Bastionid muldkindlustused, servadel kõrged kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut
17. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Ehk kaitserajatis,muldkindlustused kõrgete kivist müüridega. Rajati ümber kindluste, sest tulirelva purustusvõime suurenes ajapikku. Sisuliselt olid bastionid basteide edasiarendus, erinevalt ümaratest basteidest võimaldasid kandiliste seintega bastionid oma külgi kahuritulega paremini zizzle 11 klass 2012 kaitsta. Eestis on neid rajatud Narvasse,Paide kui ka Tallinnasse. 18
Jelgava ja Rundale lossid. · ETIENNE MAURICE FALCONET Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi. Kunst Eestis: · Põhjasõda jagas barokiajastu Eesti kaheks osaks · 17. Saj oli Eesti Rootsi idapoolne provints, mille ehituskunstis domineerisid kaitseehitised · Bastioniarhitektuuri arendasid Eestis rootslased. Kõige võimsamad bastionid ehitati Tallinna ja Narva kaitseks, neid oli veel Tartus, Pärnus, Kuressaares. · Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eestis kõige tähtsam linn. · 1659. Aasta tulekahju järel ehitati uued hooned hollandipärases barokiliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Jõukamate majade
Ajalugu - Liivi sõda Muutused Rootsi ajal.. .. linnades linnaõirguse kaotasid Rakvere, Paide, Haapsalu uued linnad: Kuressaare ja Valga kaubandusliku tähtuse kaotasid Tartu, Narva(17.saj lõpp tähtsuse tõus), Pärnu 17. saj keskel Eesti- ja Liivimaa linnade kindlustamine Tallinnas ja Narvas bastionid .. kaubanduses vähenes idakaubanduse tähtsus arenes sisekaubandus e talurahvakaubandus manufaktuuride loomine (klaas, tekstiil, paber) Tartus, Viljandis, Pärnus .. käsitöös säilis tsunftikord takistati eestlaste käsitöö-alast tegevust kaotati Oleviste gild .. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent
13. Johann Hastfer Krahv, baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. 14. FORSELIUS - talurahva hariduse algataja Eestis. 15. Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. (täitab ka administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid). 16. Bastionmkolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. 17. Reduktsioon ehk mõisate riigistamine. 18. Maapäev oli maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal;
hirmutada eestlastest nende muistne paganlus ja maausk; Rootsi aja lõpuks olid enamik elanikke pööratud Ristiusku. Seega kultuuri seisukohalt oli see kindlasti vägagi edasiviiv. Ka Rootsi ajal säilis traditsiooniline Eesti rehielamu; osalt just seetõttu, et eestlaste rehielamutes vili hästi kuivas ja ei riknenud, meie valdused ja rahvas niivõrd hinnatud olidki. Samas ehitati sel ajaperioodil ka Nigulist kirik ning strateegiliselt tähtsatesse punktidesse rajati kaitseehitised bastionid. Edenes ka kunst; enim on Eestimaal säilinud kuulsa Rootsi aegse kunstniku ning puutöömeistri Christian Ackermanni teoseid. Kokkuvõtteks võib väita, et Rootsi ajal oli üpriski suur mõju ka arhitektuurile ning kunstile Eesti- ning Liivimaa aladel. Leian, et väide "Vana hea Rootsi aeg" ei pruugi just väga paika pidada. See aeg oli Eesti rahvale väga raske: pidi töötama mõisa ning mõisniku heaks; talupojad pärisorjastati, toimusid suured näljahädad ning katk
Kontrolltöö Nr 3: Barokk 1. Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees, stukkdekoor, kahepoolsed trepid, baluster, voluut, kuppel, ümarkaar, bastionid, väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba
Kuid Tallinn oli vaene, nappis raha, materjali ja tööjõudu, ning valmis suudeti ehitada ainult kolm. Vahendite vähesuse tõttu sai 1710. aastaks kavandatud üheteistkümnest bastionist valmis vaid kolm: peale Skoone ka Ingeri bastion (Harjumägi) ning Rootsi bastion (Lindamägi). Bastioni ehitamine tekitas hulga konflikte, sest riigi alluvuses töötanud lihtrahvas ja talupojad kuhjasid valle linnakodanike aedade peale. Pärast Põhjasõja algust pidid Tallinna bastionid kiiremini valmis saama, sellest hoolimata lõppes ehitustegevus alles 17031704. Pärast Krimmi sõda aastal 1857 kaotasid Tallinna bastionid ajapikku oma sõjalise tähtsuse ning Venemaa Keisririik kustutatas Tallinna maakindluste nimekirjast ning määras need alad parkide rajamiseks. 1867. aastal sai Tallinna linn bastioni enda alluvusse, mille järel ala ehitati ümber 1881. aastaks künklikuks pargimaastikuks. Mere poolt oli bastion hästi vaadeldav. 19. ja 20. sajandi vahetusel töötas
Tartust kujundati luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. 17. sajandi keskpaiku jõudis Eestisse uus toretsev moevool- barokk. See tõi kaasa uue arusaama elust, kuid vähem uusi ideid. Rootsi ajal tutvus Eesti baroki vaoshoituma versiooniga, mille parim näide oli Narva vanalinn. Teiseks baroki silmapaistvamaks avalduseks on Toomkiriku, Niguliste ja Pühavaimu kiriku ning raekoja uued tornikiivrid. Linna välisilmet mõjutasid ka uudsed muldkindlustused- bastionid. Luterlikku kultuuripinda iseloomustas ka tugev rõhuasetus rahvaharidusele, mis jõudis eestlastenigi. Rootsi aeg mõjutas Eestit ja eeskätt eestlaste elu väga suurel määral. Suurimateks mõjutuseteks, millel on omad mõjud ka tänasel päeval, loen luteri usku ning hariduse endendamist. Samas tolle aja suhtes arvan tähtsamaiks talupoegade pärisorjuse seadustamist, sest see mõjutas eelkõige nende igapäevast elu kõige rohkem.
Peale retuktiooni olukord paranes!!! *kasvav eramõisate arv *koormised kasvasid Linnad, kaubandu ja kästiöö: 17.sajandil oli Eestis 10 linna. Linnade kindlustamiseks ehitati nende ümber bastionid (Tallinnas ja Narvas). Linnades valitses raad, kuhu kuulusid kaupmehed ning juristid. Kaubandus: Linnade jõukus põhines kaubandusel ja tähtsaimateks kaubalinnadeks olid Tallinn ja Narva. Eksporditi ehk väljaveokaubad: teravilja, lina, kanep, nahad, laevaehitusmaterjale. Imporditi ehk siseveokaubad: soola, vürtse, veini, kangaid, rauda, tubakas. Käsitöö: 17. saj rajati Eestisse esimesed tööstusettevõtted. Mõisate juures alustasid tööd
1. Millega põhjendasid aadlikud enda kõrgemat positsiooni ühiskonnas? Esita 2 põhjendust. V: Oma esiisade ennastsalgavate tegudega maa kunagisel vallutamisel, nad pidasid end vabade sõjameeste klassi järeltulijateks. Nad arvasid, et pärivad esiisade hea iseloomu(ausus, õilsus, vaprus). 2. Miks võib varauusaegset ühiskonda nimetada staatiliseks? V: Sest väga harva jõudis keegi oma sünnipärasest seisusest kõrgemale. 3. Kas ja kuidas oli kolmandasse seisusesse sündinud inimesel võimalik tõusta aadliseisusesse? Esita kaks selgitust. V: Seda sai muuta ainult kuningas või paavst. Rikkad kaupmehed ostsid endale aadlitiitli. 4. Mis takistas põllumajanduse arengut varauusajal? Selgita põllumajanduse ekstensiivse arendamise olemust ning võrdle seda intensiivse põllumajandusega? V: Maaharimisviis, mis nõuab palju põllumaad ja inimtööjõudu ning kus ei kasutata väetisi ja masinaid. Intensiivses põllu...
bakteritega jamobiiltelefoni laadimine kõndimise pealt. ’’Horisondi’’ sisukorrast paljastuvad vastava numbri valdkondlik jagunemine: põhiartiklid ja –lood (Selles numbris), olümpiaadide kajastus (Olümpiaadid), küsimustele vastuste leidmine (Horisont küsib), praktiline osa (Praktilist) ning varia (Siit- ja sealtpoolt horisonti). Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon-lapsvaarao ning Varpajami. ’’Imelise Teaduse’’ sisukorra kõrval on väike juhtkiri, kus toimetaja Ülo Toomsalu räägib veidike ulmejutust, kus rännatakse ajamasinaga safarireisidele dinosauruse aega. Sellega kutsub ta lugema teadlaste arvamusi sellest hilisematel lehekülgedel. Muud konkreetset ning vajalikku informatsiooni too
Muru niidetakse ja väetatakse regulaarselt. Üheks teiseks Toompargi pilgupüüdjaks on põlispuud remmelgad. Et nad säiliks tuleb puu kuivad, viga saanud ja haiged oksad eemaldada, mis on ka pargikülastajate ohutuse huvides. Toompargis on väga suur osa puittaimedest põõsaste all. Põõsaste hooldamine on enamasti nende tagasilõikamine, et nad ei metsistuks ja et dekoratiivsed põõsad säilitaks või isegi suurendaks oma õiterohkuse. KASUTATUD MATERJAL: "Tallinna bastionid ja haljasalad" R.Kenkmaa, G. Vilbaste, 1965 Kadrioru Pargi raamatukogu märkmed "Eesti pargid.1" O.Abner, 2007 Puhke ja pargimajanduse konspekt 2.osa
000- 75 000 ehk 20% rahvastiku surm. 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse - Õpetas välja koolmeistreid 2. Heinrich Stahl - koostas esimese eesti keele grammatika 3. Johann Hornung - avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid 4. Anreas ja Adrian Virgilius - tõlkisid ja toimetasid Uue Testamendi 5. Tartu Ülikooli rajamine Rajas Gustav II Adolf, avati 15. oktoober 1632 6. Bastionid olid kaitseehitised, viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused
Barokk 11 A klass. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus,sirge joone vältimine ,külluslik üldpilt,liikuv ja rahutu üldmulje,valguslaigud,ärev meeleolu,kontrastsed toonid,väljendusrikkus,võitlus-stseenid,lahingud,seina-ja laemaalingu ühtesulamine. Millal ja kus sai barokk alguse? Sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Seleta mõisteid ja too näiteid : Kunstide süntees- Kus arhitektuur,skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. Stukkdekoor- Kipsist,lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. Voluut- spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raam...
riigistamise [erakätesse läinud mõisad, endised omanikud jäid rentniku seisusesse] Eestimaa kubermangus läks riigile umbes pool mõisatest; Liivimaal u 80% Reduktsioon muutis paljude talupoegade elu kergemaks Riigile läinud mõisates kanti talupoegade kohustused vakuraamatusse Linnad ja kaubandus Rootsi ajaks lisanud 2 uut linna Valga ja Kuressare Rootsiajal linnade iseseisvus vähenes ning hakkasid kaotama oma keskaegset ilmet Uued kaitserajatised bastionid Tallinna tähtsus säilis, Tartu tähtsus teisenes ja Viljandi tähtsus kadus täielikult Esile kerkis Narva, mis oli Rootsi baltiprovintside olulisem kaubalinn Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku
Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kerkib esile; manufaktuuride rajamine pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kasitöölised kogutakse kokku; postiteenuse areng, ajakirjanduse teke pole palju organiseeritud abielusid; keskklass info levib; sõjandus pole palju organiseeritud abielusid; keskklass alaline armee; kindluste ümber bastionid. Dateeri: Ameerika Ühendriikide iseseisvumine (1775-1783) Miks võideti? Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased.
resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Linnamüüri skeem Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel
4) Kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest Näiteks Johan Skytte 14. Põhjenda, miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas. Riigimõisades seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Eramõisas võis mõisnik määrata kohustusi oma suva järgi. 15. Kirjelda Rootsi aja uusi kaitseehitisi? Bastionid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Üle jõu käivate bastionide asemele ehitati väiksemad, põhiplaanilt nelinurksed reduudid.
Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile - seda lagedat ala olid linnakodanikud kasutanud lehmade ja kitsede karjamaana. 19. sajandil otsustati, et Toome muudetakse avalikuks pargiks, kus paikneksid ka mõned ülikooli teadusasutuste hooned. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. Kui 19. sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper TARTU TOOMEMÄE VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Juhendaja Pille Kessel Tartu 2011 1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on...
juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. 9 Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.1581 vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi.[9]1585. aasta paiku ümbritseti linnus muldvalliga ja selle nurkadesse rajati bastionid. See oli viimane katse Paide linnust moderniseerida.1599 tekkisid linnuse garnisonis rahutused, mille põhjuseks oli maksmata palk ja kehv riietusega varustamine. Kiiruga saadeti Paidesse uus linnusekomandant, palgaraha ja riideesemed sõduritele. Viimased koguti Tallinna elanikelt. Paide linnus mängis olulist rolli ka 1600 alanud Poola-Rootsi sõjas. 1600. aasta sügisel oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter. Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601
Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid. Hilisemad vallid ja bastionid on säilinud tänaseni, võimsaim neist on põhjabastionil paiknev 1971.–1972. aastal restaureeritud suurtükitorn 1470. aastaist. 1980. aastate 1. poolel taastati 37 meetri kõrgusel olev välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik. Seda mööda oli hea liikuda linnuse ühest 43 meetrisest küljest teise, nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tőrjudes. Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e
Siiski sõdade, näljahäda ja katku tõttu oli eestlaste suremus üpriski suur ning rahvaarv Rootsi ajaga pigem kahanes kui kasvas. Seega järeldan sellest, et eestlaste rahvaarvule ei toonud Rootsi aeg mingit kasu, sest enne seda oli rahvaarv pisut suurem kui Rootsi aja lõppedes ning rahvaarvu suurenemisel mängis suurt rolli siiski immigratsioon. Rootsi riik tugevdas strateegiliselt Tallinna kindlustusi, näiteks on bastionid pärit sellest ajast. Ka Narva ümber rajati kindlustustevöönd. Kuid sajandivahetuse sõjad laastasid rängalt Eesti linnu. Tartu langes Vene, Rootsi ja Poola vägede rüüstamise alla, mille hulgas küüditati linnakodanikke venelaste poolt. Ning Pärnu linn käis vallutajate vahel käest kätte lausa kaheksal korral. Sellel ajal tekkisid Eestis ka esimesed manufaktuurid ehk tööjaotusega tööstusettevõtted, kus tööd tehakse käsitsi
tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. Alustad talupoegade tasuta õpetamist. 2. Heinrich Stahl. Tallinna toomkiriku õpetaja. Koostas esimese eesti keelse grammatika. 3. Johann Hornung. Avaldas ladina keelse eesti grammatika. 4. Anreas ja Adrian Virgilius. Tõlkisid Uue Testamendi eesti keelseks. 5. Tartu Ülikooli rajamine. 1632. Aastal. Tänu Johan Skytte soovile, muuta gümnaasium ülikooliks. Kuningas nõustus. 6. Bastionid. Uut tüüpi kaitseehitised. Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale.
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
kerishüpokaustahjuga kivihoone (13,9 x 9,8 m), mis 15. sajandi lõpus või 16. sajandi alguses ühendati üheks tiivaks põhja pool asunud hoonega. Liivi sõja ajal ümbritsesid venelased linnuse eeskaitsevööndiga, mis paiknes põhja-, ida- ja lõunaküljel asuvatel oosidel, koosnes ränikividest, palkidest ja tammepakkudest. Selliselt haarati umbes 4,5-hektariline territoorium. 1581. a. linnuse vallutanud rootslased rajasid põhja- ja lõunaküljele bastionid ning tegid rea ümberehitusi: paksendati läänemüüri, pealinnuse läänetorni idaküljele rajati paraadtrepp, rekonstrueeriti ka lõunatiiba. Linnus hävis Poola-Rootsi sõjas (1602-05). Väheseid tervena säilinud ruume kasutasid Rakvere mõisnikud hiljem majanduslikul otstarbel, enamik konvendihoonest põhja ja lõuna poole jäävaid kaitseehitisi aga lammutati ehitusmaterjaliks. Esimesed konserveerimistööd toimusid linnuses EKÜ ajaloo ja arheoloogia
3. Kurnamissõda, kaitseehitised, sõjaväe varustamine Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. Selle tulemus oli ettearvamatu. Sõja tulemus sõltus eelkõige vastase kindluste ja linnade vallutamisest. See võimaldas kontrollida ümbritsevat maa-ala, mis tähendas linnade ja kindluste sissetuleku kaotust. Müüride ette hakati ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti viltused, et suurtükikuus kahju tegemata eemale põrkaks. Rajati bastionid. Uut tüüpi kindlustused pikendasid sõda. Ehitustööd olid ülimalt kallid. Varauusaegsed sõjad vajasid järjest rohkem sõdureid. Selliseid vägesid oli väga keeruline toiduga varustada. Tüüpiline 60- tuhande meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180 000 liitrit õlut ja 2000-3000 looma liha. Kogu seda toiduvaru polnud võimalik kaasa vedada, seega muretseti toitu kohapealt. Kas osteti kaupu kindlaksmääratud hindadega või
osapooled: Preisimaa ← Austria, Venemaa, Rootsi Inglismaa ← Prantsusmaa põhjus: Austria soov Sileesiat tagasi saada. Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad kolooniaülevõimu pärast. Tulemus: Preisimaa säilitab piirid. Inglismaa saab mitmed kolooniad endale. Muutused ühiskonnas: sõjandus → alaline sõjavägi → ohvitseri koolide rajamine → jalavägi; ratsavägi on tugi; kahurid on piiramiseks → joontaktika → linnade ümber rajati bastionid (nurgelised muldvallid) → magamisaidad – suuredtoiduga aidad rahvastik → kartulikasvatus leevendas näljahäda → rahvaarv kasvas kiiresti → kõrge laste suremus → suurim linn oli London perekond → abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust → rohkem mehi hakkas töötama väljaspool kodu → naised kodus jäid meestest veelgi suuremasse majanduslikku sõltuvusse seisuslik olukord → keskajast pärit korraldus jäi püsima
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaaziks(valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt antav elatis). Jekaterina samastus ka nimedega nagu Katariina Suur, Jekaterina II. Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 17. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Bastion on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. Tallinna vaade 19. saj lõpukümnendil. Ees vasakul Skoone bastion, kaugemal Toompea. 18. Kuidas ja millal sai Tallinn vanalinna ümbritseva haljasalade vööndi? Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 1619. sajandil rajatud muldkindlustused
Töö 11. klassile Barokk Vastused küsimustele, toodud näited ja võimalusel lisatud pildid. Andrei Sorokin 13.03.2016 Sisukord: Leht 2 / 24 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud, staatua. Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuu...
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav, mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued
Peetri suvemaja, Peeterpauli katedraali. Kõige baroklikum hoone oli Kunstkammer, mis ehitati itaallaste poolt. Peterhofi loss. Bartolomeo Rastrelli tõmbenumbriks oli barokk ja hilisbarokk. Tema kavandatud oli Talvepalee, Smolnõi klooster, Tsarskoje tselo merevaigutuba, Rundale loss. Skulporitest Falconet, kes tegi Peeter I vaskratsaniku. Ta oli rokokoolik kunstnik. Eesti Põhjasõda jagas eesti baroki kaheks. 17. Saj oli eesti rootsi all, ehituses olid esindatud kaitseehitised. Narva bastionid, Tallinna bastionid. Siin arendas bastioniarhitektuuri Erik Thalberg. Narva eeskujuks sai holland, narvas oli hollandipärane barokk, baroklik klassitsism. Pikk külg tänava poole. Kõrge sadulkatus. Narva raekoda. Kadrioru loss on kõige baroklikum maja eestis. Ehitatud peeter I tellimusel. Kavandajaks itaallane Niccolo Michetti, loss ehitati hilisbaroklikus stiilis. Barokklossid olid 3 korruselised. Esimene majapidamiseks, teine elamiseks, kolmas vatuvõttudeks. Prantsuse park
kui 17. sajandi alguses rajati Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel. Sellele eesvallile rajati kaks hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne on 1980ndatel aastatel rekonstrueeritud Restaureerimisvalitsuse töökojana). Valli ja linnamüüri vahele jäi sellega seoses aga vaba ruumikas ala, mis kasutati ära uuteks ehituskruntideks. Sinna tekkis 1652 Uus tänav. 17. sajandi lõpul alustati sõjaohu kartuses aga uute ning seninsest hoopiski võimsamate muldkindlustuste planeerimist. 1686 kinnitati Erik Dahlbergi ja Paul von Esseni projekt, mis nägi ette
6 kallaletungi puhul suuremas ohus; sääraseid hoolikalt kindlustatud eelkindluse osi nimetatakse barbakaaniks. Alates XV sajandist, mil tulirelvade tarvitamine saab üldiseks, tuleb linnuseehituses muutus. Donjon ehitatakse madal või kaob üldse, ka ringmüürid muutuvad madalamaks, kuid massiivsemaks; neile ehitatakse suurtükipesad. Kogu linnust ümbritsevad bastionid. Keskaja lõpul hakatakse linnuste ehitamisel kaitseülesannete kõrval ikka rohkem silmas pidama mugavust ja elamiskõlblikkust. Tuntumad keskaegsed linnused Prantsusmaal on Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII sajandi lõpul ehitatud Andelys´ linnus, paavstide loss Avignonis, XIV ja XV sajandil tekkinud Pierrefonds´i linnus jt. Inglismaal arenes edukalt nii majandus- kui ka kultuurielu. Kokkupuuted teiste maadega mõjustasid oluliselt inglise arhitektuuri arengut. Juba 12
karaskit ja maapiima. Kindlusehitised 17. Kuressaare linnus ja kaitserajatised Kuressaare linnuse erilisus seisneb terves linnuses ja seda ümbritsevates kaitseehitistest. Tänaseks on kaitseehitised paljudes kohtades lammutatud ja kunagised veega täidetud vallikraavid parkideks muudetud. Kuressaare linnuse ümber on aga kõik alles veega täidetud vallikraav, kivist ja mullast kaitseehitised ehk bastionid ja saarekese keskel linnusehoone ise. Linnusehoones asub muuseum. Lisaks tegutsevad Sepikoda, Kivikoda, Keraamikakoda ja klaasikoda, kus turist saab ka ise käsitööd teha proovida. 18. Bastionide käigud (muuseum) Tallinna paljudest kaitsetornidest tuleb valida Kiek in de Kök muuseumtorn ja sealt algabki giidiga jalutuskäik maa-alust elu avastama. Tallinna kindluse kaitseehitised ehk bastionid on näinud väga eriilmelist ajalugu peale seda, kui kindlusel enam kaitsefunktsiooni polnud
Saj põhjamaine variant, tuli Rootsist. 18.saj Venemaa kaudu Itaalia barokk. Lõpeb Tartu suurtulekahjuga. PÕHJAMAINE BAROKK Rootslased pööravad suurt tähelepanu linnade kindlustamisele. Oluline militaararhitektuur. Bastionid- rajatud suurtükkide jaoks, ehitatud linna müürist välja, ühendavad maa-alused käigud (varustati suurtüki meeskonda varustuse ja toiduga). Suur koorem, kividega kindlustatud, peal mullakuhjatus. Viisnurkne põhiplaan. - Kõige paremini Narva bastionid, 5 tükki - Tallinnasse taheti 12, saadi valmis 3- Harjumägi, Linnamägi, Rannavärav (tugevasti muudetud kujul). E. Dahlberg- Pärnus Tallinna värav, reljeefide ja petikutega. Keskus Narva linn, põleb maani maha, ehitatakse barokkstiilis üles, hävines II ms. Elumajadel olid kaunistustega uksed, reljeefid, laiema küljega tänava poole majad. Säilinud ainult Narva Raekoda, restaureeritud G. Doifeli poolt.
Seda sp, et rahvaarv oli vähenud. Liideti mõisa maadega. Väga oluliseks tõusis aga Narva Rootsi ajal. Sinna ehitati uusi uhkeid hooneid ning muutus olulisemaks Tallinnaks, sest oli kaubavahetuses Venemaaga äärmiselt oluline. Kaaluti ka Narva kuulutamist teiseks pealinnaks lisaks Stockholmile. Sajandi lõpu poole jälle Venemaa tugevnenud. Rootsi asus linnu kindlustama. Hakati ehitama suuri kindlusi e bastione. Paldiski, narva , tln. (ümber linna nelinurksed bastionid, mis pidid kindlustama linna).ei olnud siiski sõjaliselt eriti tähtsad. Põhjasõjas veidi kasulikud, kuid raisatud raha üldiselt. Rootsi ajal manufaktuuride rajamine. Suured kästitöö ettevõtted. Rootsi riigi ajal kadus vana tsunftikord, osa säilis, kuid manufaktuurid muutusid olulisemaks. Säilisid aga linnas keskaegsed raed 18. saj teise pooleni. Rootsi ajal veel oluline kultuur ja haridus. Eestlaste haridustase ja lugemis- ning kirjutamisoskus tugines Rootsi ajal tehtud muudatustele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
