Välisabi- Soome vabatahtlikud ja Briti laevastikueskaader. Johan Laidoner muutis senise tegevuse sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti armeeks oli tol ajal Rahvavägi. Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevuse Läti ja Vene territooriumile, kus võitluste raskus jääks Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda. EDASINE TEGEVUS_________________________________________________________ Landeswehr'i sõda. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal. Lootis sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi vastu. Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende vastu. Seetõttu lasi Goltz baltisakslastel Lätis riigipöörde korraldada ning kukutati Ulmanise valitsus. Eestis kasvas viha sakslaste vastu. 1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur. Sakslaste edu vallutasid Võnnu linna. 2
Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel. Van der Goltz pidi ametlikult aitama Läti valitsust, aga reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi säilitamise ideed ja unistas vene enamluse lõpetamisest. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse ja Läti ajutisel valitsusel ei olnud muud võimalust, kui tunnustada Landeswehr'i Läti riigi sõjaväena. Eestit häiris Lätis kujunenud olukord ja teades Landeswehri õigeid eesmärke, otsustas toetada seaduslikku Läti valitsust.
· Jaan Anvelt Enamlaste esilekerkimine, neid toetas ajaleht Kiir, mille eestvdaja ta oli. Oli ka Eestima Nõukogude Täitvakomitee juht. · Juhan Kukk Koostas ,,Manifset kõigile Eestimaa rahvastele" · Hugo Kuusner Luges Pärnus esmakordselt ette iseseisvus manifesti · Konstantin Konik Üks Päästekomitee liikmeid · Jaan Soots Staabiülem · Julius Kuperjanov Eesti väejuht, kes langes Paju Lahingus. · Rüdiger von der Goltz Landeswehri juht. · Ernst Põdder Eesti väejuht, kelle eestvedamisel vallutatakse Võnnu · Johan Pitka Soomusrongide kasutusele võtja ja mereväe looja. · Jaan Poska Tallinna linnapea. sai kubermangukomisariks. Tartu rahuläbirääkija Eesti. · Adolf Joffe Tartu rahuläbirääkija Venelaste poolt. Maanõukogu 15. novembri otsused: · Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Landeswehri sõda Rüdiger von der Goltz 23.juuni Võnnu lahing Vabadussõja tähtsus Eestlaste iseseisvus Tugev sõjavägi Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19141920_Esimene_maailmas%C3%B5d http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3193&layer=195& http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu#L.C3.A4bir.C3.A4.C3.A4kimiste_osapo http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Eesti%20iseseisvumine
puudumine 4) kohaline enamlaste propagandatööd 5) riigi ettevalmistamatus sõjaks. Murrang Taandumine oli kasulik, sest rahvas sai kogemuse Punaarmeega: vägivald, röövimised, tapmine. Kaasa aitas ajakirjandus, välisabi saabumine ja riikliku iseseisvuse selgitustöö Landeswehri sõda Goltz kukutas riigi- ja baltisaksa vägedega Läti seadusliku valitsuse ja okupeeris enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt alustati Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt Võnnu lahing 23. juunil 1918, mille võitsid eestlased Eesti soomusrongid jõudsid Riiani, mistõttu tuli Goltzi vägedel taanduda ja Krlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Kurss rahule Vene valitsus tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi.
ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Vacietis • Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt.
Seejärel olukord idarindel stabiliseerus, suuresti ka seetõttu, et aktiivset kommunistidevastast lahingutegevust alustas Vene valgete Põhjakorpus, hilisem Loodearmee. Aprillis toimus ka 3 Saaremaa mäss, kus kommunistliku propaganda mõjul alustasid valitsusevastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha. Sama aasta juunis puhkes aga Landeswehri sõda, sest Saksa kindral Rüdiger von der Goltz oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid
Läti ajutine valitsus eesotsas peaminister Karlis Ulmanisega oli sunnitud siirduma Liepajasse. Compiegne'I vaherahu, millega lõppes Esimene maailmasõda üheks tingimuseks Saksamaale oli Baltikumi kaitsmine seni, kuni kohalikud rahvad organiseeruvad. Seda ning Läti ajutise valitsusega sõlmitud leppeid kasutades alustas Saksa väejuhatus tegutsemist ning tugevdas Raudbrigaadi. Veebruaris 1919 saabus Liepjasse kindral krahv Rüdiger vond der Goltz, kes varem oli Saksa vägesid juhtinud Soomes. Temast sai kõikide Kuramaal asunud vägede, kaasaarvatud Landeswehr'i ülemjuhataja, kes küll formaalselt pidi abistama Läti ajutist valitsust, kuid kes reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi sälitamise ideed ning unistas Vene enamlusele surmahoobi andmisest. Märtsiks 1919 koondas Goltz Lätis relvile 13500 meest, kellest 5000 kuulus 1. kaardiväe reservdiviisi, 4000 Rauddiviisi, ning 4500 Landeswehr'i.
18. Dateeri aasta ja kuupäevaga: 19. Enamlaste võimuhaaramine Tallinnas 23.10.1917 20. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 21. Vabadussõja algus ja lõpp 28.11.1918 02.02.1920 22. Võnnu lahing 23.06. 1919 23. Vaherahu Vabadussõjas (kellaaeg) 03.01.1920 kell 10.30 24. Millega said tuntuks: 25. V. Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. 26. I. Rabtsinski revolutsioonikommitee eesotsas. Korraldas oktoobri pöörde Eestis 27. R. von der Goltz Landeswehri vägede juht 28. J. Anvelt oli eesti nõukogu täitevkommitee eesotsas 29. J. Poska esimene Eesti Kubermangu komisar 30. J. Laidoner juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid 31. J. Kuperjanov väejuht Vabadussõjas 32. A. Joffe vene telegatsiooni juht 33. Mis asjaolud aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele? 34. Saksa pealetung, Venemaal oli revolutsioon, kodusõda ja sisesegadused 35. Millised olid sinu avastes 3 tähtsamat sammu iseseisvumisele? Selgita 36
8. märgi sündmus: 10.okt 1919 - maaseaduse vastuvõtmine 23.jun 1919 - võnnu lahing, teadvustati sõja lõpp 23.okt 1917 - oktoobri pööre, enamlaste võimule tulek 23.veb 1918 - EV väljakuulutamine pärnus 11.nov 1918 - esimese maailmasõja lõpp 9. anna seletus, mis neid sõnu ühendab landeswehr - baltisakslastest moodustatud maakaitsevägi rauddeviis - saksa vabatahtlikest moodustatud väerühm läti territooriumil rüdireg von der goltz - saksa sõjaväelane, kindral-leitnant seos: eesti vabadussõda 11. anna selatus: balti hertsogi riik - baltisakslaste plaan luua eestlaste ja lätlaste elualadel riik, mis kuulub saksa keisririigi koosseisu eestimaa sõja revulutsiooni komitee - enamlaste võimuorgan, eesotsas Rabtsinski ja V.kingissepaga kodusõda - riigisisene sõda enamlased - kommunistid venemaal
koos enamlaste vastu pöörduma, kuid viha üksteise vastu sai võimule. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Mõlemad pooled kasutasid vaheaega uute rünnakute planeerimiseks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, kuid pärast neli päeva kestnud lahingutegevust sakslased taandusid. Tänu Landeswehr'i sõjale tekkis eestlastes enneolematu sõjavaimustus. Rüdiger von der Goltz ja Landeswehr'i sõdurid Kurss rahule Landeswehr'i sõja ajal ja järel valitses enamlastevastasel rindel suhteline vaikus. Loodearmee taandumisel enamlaste löökide all Eesti poole pidi ka Rahvusvägi võitlusse sekkuma. Teatavate põhjuste tõttu tegi Venemaa ettepaneku pidada rahuläbirääkimisi, mis esimesel korral läbi kukkusid. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas kriipsu peale Loodearmee pealetung, milles oli sunnitud osalema ka Eesti.
polnud.; pahempoolsed erakonnad;August Rei( Asutava kogu esimeheks ); maaseadus ja põhiseadus; 39.Landeswehri sõda 1919 Landeswehri sõja põhjused;eesti kohal uus oht;Karlis Ulmanise; psitsioon ebakindlam;lätis oli tegutsema jäänud märkimisväärne Landeswehr(maakaitsevägi);landeswheri väe kindral oli Rüdiger von der Goltz; Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovidele sellel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema ja vallutasid riia;Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist ent eestlased , kelle jaoks ainsaks seaduslikuks Läti valitsuseks oli Ulmanise oma, keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked; saksalsed hõivasid Võnnu;Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav kogu otsustasid et sakslastele tuleb täie jõuga
Laidoner muutis kaosetaolise partisanivõitluse hästi organiseeritud ja sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti Töörahva Kommuun. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Narvas välja kommuun. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms Landeswehri sõda. Saksa vägede juht Lätis Rüdiger von der Goltz seab sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes sõlmida sõjalise liidu Antandi vastu. Baltisakslased korraldavad riigipöörde ja kukutavad Ulmanise valitsuse. Võnnu lahing. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Sekkusid Antandi esindajad. 3 juuli kirjutati alla vaherahu.
Kommunistliku Venemaa kallaletung Eestile vallandas Eesti Vabadussõja 1918-1920. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918.a. Punaarmee rünnakuga Narvale. Esialgsele ebaedule vaatamata suutis Eesti sõjavägi Johan Laidoneri juhtimisel Punaarmee pealetungi peatada ning 1919.a. jaanuaris asuda vastupealetungile. 1919.a. juunis toimus nn Landeswehri sõda Põhja-Lätis, kus eesti Rahvaväe üksused sõdisid saksa ekspeditsioonikorpuse vägedega, mille eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. 23. juunil 1919.a. saavutasid Eesti väed ajaloolise võidu Saksa Landeswehri üle Võnnu all. 3. jaanuaril 1920.a. lõpetati lahingud rindel, hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril 1920.a. sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska. Tartu rahulepingu alusel loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile ning esimese riigina tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Eesti sai strateegilised
Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe ...
rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi.
rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni – eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi.
Endla teatri rõdul. Luges Hugo Kuusner. 24. veebruar 1918 Võim Tln-s eestlaste kätte 25.02.1918 algas Saksa okupatsioon 05.11.1918 moodustati Balti Hertsogriik Eesti esimese Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms VABADUSSÕDA (28. nov 1918 2. veebr 1920) 1) Nõukogude Venemaa - Lenin, Eesti enamlased - Jaan Anvelt 2) Eesti väed J. Laidoner 3) Landeswehr (baltisakslased) R. von der Goltz ETK on Eesti Töörahva Kommuun enamlaste sõnul iseseisev riik, kuid iseseisvust tunnustas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu. Eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestlased Vabadussõjas Alguses olid eestlased ebaedukad puudus valmisolek, varustus, oskused, kogemus, sõjamehi oli vähe Lõpuks siiski võideti Sõtta läksid paljud noored mehed ja poisid Sündmused 28. nov 1918 Narva lahing, Punaarmee võitis! 30.-31. jaanuar 1919 Paju lahing, Eesti võit!
sadamatesse jäänud Päts- oli eesti rigitegelane ja president ja jurist Konik- oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918. Vilms,- oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Pitka- oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. V. Kingissepp – oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. R. von der Goltz – Landeswehri vägede juht J. Poska – esimene Eesti Kubermangu komisar J. Laidoner – juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid J. Kuperjanov – väejuht Vabadussõjas A. Joffe – vene telegatsiooni juht
Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana. V Tartu rahu
Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist? Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimu...
laskemoona vähesus. Murrang. Algas vabatahtlike üksuste loomine(kalevlaste Males , Kuperjanovi üksuste loomine). Suur roll oli kooli õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. 7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Landeswehr'i sõda. Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a. Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Sõja teine etapp oli Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetung. Sakslased said käsu taanduda ja 23
esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna · 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 · 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda. · Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes MarienburgJakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal
punases kuues ja keskusega Moskvas EESTI VABADUSSÕDA - 28.11 1918-1920, toimus Eesti, Läti ja Venemaa territooriumil. Osapooled: · Eesti väejuhataja Johan Laidoner, Umbes 80 000 meest (Eesti sõjavägi), lisaks 4000 Soome vabatahtlikku , 200400 Taani ja Rootsi vabatahtlikku ning 20 000 Vene valgekaartlast Nõukogude Venemaa väejuhatajad Jukums Vacietis ja Sergei Kamenev, Umbes 160 000 meest, Saksa Landeswehr väejuhataja Rüdiger von der Goltz, Umbes 9500 meest. Eesti kaotused: 36004000 langenut, 14 000 haavatut ja 667 vangilangenut. Tulemus:Tartu rahuleping, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti riikliku iseseisvust
hakati menetlema maaseadust (1919 okt) ja põhiseadust (1920 juuni) 39. peatükk Landeswehri sõda juuni-juuli 1919 23. juuni 1919 Eesti võit Võnnu all (Võidupüha) Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) pünaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa- Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde, Ulmanise asemel seati ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsus
Esiteks oli enamlusel lätlaste hulgas märksa laiem kandepind, kui eestlaste hulgas, millel omakorda olid mitmed ajaloolised põhjused. Alates Läti mõnevõrra kiiremast tööstuslikust arendust kuni läti küttide võitluseni maailmasõjas. Teiseks oli Lätis tegutsema jäänud märkimisväärne saksa väekontingent baltisakslaste Landeswehri (ligikaudses tõlkes maavägi) ja riigisaksa vabatahtlikest koosneva Rauddiviisi näol. Neid jõude juhtis kindral Rüdiger von der Goltz, kogenud sõjamees, kes veidi varem toimunud Soome kodusõjas oli juhtinud valgete vägedele appi saabunud Saksa ekspeditsioonijõude ja keda võis lugeda üheks iseseisva Soome riigi päästjaks. Läti Vabariigi alguspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasi rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes ja selles olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt Landeswehr ja Rauddiviis, kellest esimene allus ametlikult Ulmanise valitsusele.
ja Vene aladele. Riigielus muutus esmatähtsaks majandusliku olukorra parandamine. Toimusid Asutava Kogu valimised, edu saatis erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Landeswehri sõda toimus 1919.a juunis. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. 23.juunil 1919 saavutati Landeswwhri üle võit, sellel päeval hakati hiljem tähistama võidupüha. Eesti majanduslik olukord ja ka sõjaline situatsioon nõudis rahu kiiret sõlmimist. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtus Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati lõpuks alla 1920. a 2. veebruaril. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks
oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide efektiivne kasutamine, vägede ülejuhataks valiti Johan Laidoner, välisabi saamine (briti laevastikueskaader tallinnas, soome vabatahtlikud), paranes ka vägede varustamine (annetused, abi Soomest ja Inglismaalt) Landeswehr'i sõda- Landeswhehr'i ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele, soovis kindral luua Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga. Nejlapäevases võitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti Lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana. Tartu rahu- TRahuleping sõlmiti 2.02
1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 5 2. Vabadussõjas osalejad Karl Parts (15.07.1886 01.09.1941) oli Kaitseliidu Tartu maleva ülem novembris 1918, Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2.
EESTI ISESEISVUMINE 1917-1920 1. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused (kultuurilised, majanduslikud, poliitilised)? Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevuse d, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus eesti vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseksostmine-talupojad oma maa peremehed Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad-eest lastest poliitikud, Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda 2. Milles seisnes Eesti autonoomia 1917? Miks me võime 1917. aastat pidada Eesti iseseisvumise alguseks? · Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks · Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev · Eesti keelne asjaajamine, õppekeel · Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Ees...
Jaan Anvelt natsionaliseerimine, repressioonid Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung ◦ vabatahtlike üksused ◦ välisabi ◦ Johan Laidoner veebr – Saaremaa mäss apr – Asutav Kogu mai – sõda Eesti piiridest välja ◦ Põhjakorpus juuni –Landeswehri sõda ◦ Rüdiger von der Goltz ◦ 23. juuni Võnnu lahing Okt-dets – lahingud Narva taga ◦ Loodearmee 2. veebr 1920 – Tartu rahu sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised Tartus ◦ Jaan Poska ◦ Adolf Joffe 31. dets – vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr – Tartu rahuleping 30. märts – rahuleping jõustub Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust
Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi. Viljandi Skautpataljon. 3. Valisabi: Soome, Inglise laevastik, Taani, Rootsi. 4. J.Pitka, A.Irv soomusrongid Lahingud 1. Jaanuar 1919 Paju lahing. J.Kuperjanov juhatas. 2. Võnnu lahing (Cesis) 23.juunil Võidupüha. 23.juuni Võidpüha Eesti Landeswehr Goltz Läti (Põdder) (Baltisaksa mõisnikud) · nov. Algavad läbirääkimised Nõukogude Vn-ga ja Eestiga. Antant ei toetanud · 2.veebr 1920 Tartu rahu (Eesti oli suurem Tartu rahu aeg, kui hetkel). Jaan Poska Eesti poolt, A.Joffe Vn-lt. Tähtsus: 3500 eestlast langes. Eestlaste võit. 1. Nõukogude Vn tunnustas iseseisvat e. Suveräänset Eesti riiki. 2. Saime 15 mln kuldrubat Vn-lt (jätkus 1922ni) 3. Saadi Vn-lt vaguneid ja laevu
hulgas märksa laiem kandepind 2) Lätis oli tegutsema jäänud Landeswehr ja Rauddiviis. * Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis. * baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.. säilima pidid mõisad ja nende kaufu ka baltisakslaste võim. * von der Goltz korraldas riigipöörde ja seadis Ulmanise asemele ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. * sakslased lõid punaväed taganema, et võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Saksalsed nõudsid eestlaste lahkumist, kuid eestlased keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu. * Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav Kogu otsustasid , et sakslastele tuleb vastu hakata ja Läti seaduslik valitsus taas võimule aidata
mail vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati moskvas laialisaadetuks. Vabadussõja üheks etapiks oli Landeswehri sõda. Nimelt oli I maailmasõja jäänusena jäänud Lätisse üks Saksa reservkorpus, millele lisandus veel baltisakslasi ja nendest koos moodustati niinimetatud Landeswehri (Maakaitsevägi). Selle juhiks sai kindral Rüdiger von Goltz. Vabadussõja jätkuna lõid eestlased Põhja - Lätist Punaarmee välja. Landrewehr süüdistas nüüd Eestit Põhja - Läti okupeerimises. Nad nõudsid eestlaste lahkumist Põhja - Lätist. Algasid läbirääkimised, mis aga tulemusi ei andnud. Landeswehr provotseeris tulevahetuse tulistades üht Eesti soomusrongi. 5. juuni 1919 algas sõjategevus Eesti väeosade ja Landeswehri vahel. Landeswehri sõda oli eestlaste
põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang on parlamentaarne vabariik osas jäi I põhiseadusele samaks Landeswehr - baltsisakslaste armee Landeswehr´i sõda - 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis - Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz - Eesti vägede juht Ernst Põdder Eesti Töörahva Kommuun - oli Narvas 29. novembril 1918 kuni 18. jaanuar 1919, 52 päeva eksisteerinud Nõukogude vabariik. - sotsialistlik riik, mis loodi selleks, et näidata Vabadussõda kui kodusõda - iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu - eesotsas Jaan Anvelt - jätkas enamlaste poliitikat - punane terror (poliitiliste vastaste represseerimine) Murrang.
Eesti vabadussõda Esimene maailma sõda lõppes Saksamaa ja tema liitlaste kaotusega .Sellega lõppes ka saksa okupatsioon Eestis , sest Liitriigid kes selle võitsid nõudsid et sakslased viiksid oma väed vallutatud aladelt välja. 1918. Aasta sügisel viisid sakslased oma väed eestist välja. Aga kui sakslased olid oma väed välja viinud siis uus seisukord mida ruttas ära kasutama nõukogude venemaa kes oli pidanud veriseid lahinguid vene valgetega. 28. Novembril tungis Nõukogude Venemaa Eestisse mille vallutamiseks moodustati 1. Detsembril 1918 kaks diviisi 6. Diviis ja 2. Novgorodi diviis kuhu kuulus umbes 9 000 püssikandjat. Eestis aga loodeti , moodustada vabatahtlikest tugev väekoondis aga see kukkus läbi sest neid tuli kokku nii vähe ning tänu sellele kuulutati Viru maakonnas välja 24. Novembril sundmobilisatsioon millele 29. Novembril päev pärast Narva langemist järgnes üldmobilisatsiooni väl...
Viktor Kingisepp – Eesti kommunistide juhtfiguur Jaan Anvelt – Eesti kommunistide juhtfiguur, detsembrimässu planeerija Jaan Tõnisson – Eesti diplomaat ja riigimees, hankis Eestile tunnustust välisriikidest Konstantin Päts – Eesti esimene president, Päästekomitee liige Jüri Vilms – Päästekomitee liige Konstantin Konik – Päästekomitee liige Julius Kuperjanov – ohvitser Vabadussõjas, Kuperjanovi jalaväepataljoni rajaja Rüdiger von der Goltz – Landeswehri ülem Andres Larka – vabadussõjalaste liider, presidendikandidaat Artur Sirk – vabadussõjalaste liider Hjalmar Mäe – Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal Jüri Uluots – EV peaminister ja riigivanem aastatel 1939-1944 Andrei Ždanov – NSVL-i diplomaat, korraldas juunipöörde Johannes Vares-Barbarus – juunipöörde järel võimule tulnud valitsuse juht Johannes Lauristin – Rahvakomissaride nõukogu esimees
Vabadussõda (1918- 1920) MILLAL:1918-1920 KUS:Tänapäeva Eesti, Läti ja Venemaa territooriumil OSAPOOLED: · Eesti väejuhataja Johan Laidoner Umbes 80 000 meest (Eesti sõjavägi) lisaks 4000 Soome vabatahtlikku 200400 Taani ja Rootsi vabatahtlikku ning 20 000 Vene valgekaartlast · Nõukogude Venemaa väejuhatajad Jukums Vacietis ja Sergei Kamenev Umbes 160 000 meest · Saksa Landeswehr väejuhataja Rüdiger von der Goltz Umbes 9500 meest EESTI KAOTUSED:36004000 langenut, 14 000 haavatut ja 667 vangilangenut TULEMUS:Tartu rahuleping, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti riikliku iseseisvust I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
Selle tõttu ähvardas rahvaväe läbikukkumine. Paljud mehed ei teinud mobilisatsiooni käsust väljagi. Kardeti enamlaste tugevust liialt. Lõpuks algas vabatahtlike üksuste loomine ja suur hulk inimesi tuli sõjategevusele appi. Eestisse tuli ka välis abi briti laevastiku kaader. 7 jaan algas rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomus rongid. Vabastati Tartu ja Narva. Eestlastel õnnestus ka vallutada pihkva. Lätis tegutsevate saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse lõpetamise venemaal ja lootes sõlmida vene-saksa sõjalise liidu. Rahvuslased vallutasid ka võnnu alistades Goltzi. Pärast seda tehti Tartu rahu , mille käigus määrati kindlaks ida piir ja Venemaa tunnustas Eestit. Venemaa tegi seda selleks et valmistuda järgmiseks tugevaks rünnakuks. Tartu liberaalid Juhiks : jaan tõnisson Koondas ajalehe juurde rahva meelseid haritlasi.(postimees) Astus välja nii venestamise kui saksastumise vastu
Esimesena läks pealetungile Vene Põhjakorpus. Rünnak sujus edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile Pihkva all, Pihkva vallutati. Lõunarindel kujunes Eesti ratsaväe läbimurre oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Abi tuli paluda sakslastelt. Peamisteks kaitsjateks enamlaste eest kujnesid Balti Landeswehr ja Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris Rügiger von der Goltz. Aprillis teostasid sakslased Lätis riigipöörde. Pärast Riia vallutamist pöördusid sakslased põhja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus von der Goltzi rügemendid Võnnu all tagasi (Võidupüha 23 juuni). Sakslasi jälitati kuni Riiani, vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte. Kurss rahule 1919 suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit. Üha enam Eesti väeüksusi
lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste väejuhtideks olid Johan Laidoner (eestlane), Nikolai Judenits (venelane) ja Walter Cowan (inglane). Venemaa poolel juhtisid vägesid Jukum Vacietis, Dmitri Nadjoznõi ja August Kork, kõik olid pärit Nõukogude Venemaa armeest. 1919. aastal olid Saksa vägede juhtideks Rüdiger von der Goltz (sakslane) ja Alfred Fletcher (baltisakslane). Eesti Vabadussõjas aitas Eesti võidule kaasa 2000 Soome vabatahtlikku + Soome ohvitserid, Bibikovi eskadron Venemaalt - 25 suurtükiga, 128 kuulipildujaga ning 4 soomusrongiga - , Venemaa põhjakorpus 2750 mehega, Läti brigaad 1500 mehega, Balti ja Ingeri pataljonid ning Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid. Nõukogude Venemaa sõdis ainult oma jõududega, mis koosnes
Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste eesmärk võimalikult suur osa lätis Niedra võimu alla eestlastel oli leping Ulmanisegaei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus toimunud heitluses Goltzi väed tagasi. 23
piirkonnad enamlastest. f) Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud punaste poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame
kajastatud ka lehes. Asutava Kogu esimeheks valitakse 100 poolthäälega August Rei, kes peab 40 minutilise kõne, milles räägib Eesti minevikust ja raskustest ning tulevikust. Asutava Kogu peamine ülesanne oli kahe seaduse, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja maaseaduse väljatöötamine ning vastuvõtmine. 1918. aasta sügisel pandi alus Balti-saksa sõjaväele Landeswehrile, mis pidi kaasa aitama Baltimaade asustamisele sakslastega. Selle juhiks sai sakslasest kindral Rüdiger von der Goltz. Esialgu pidi Landeswehr minema ida poole punaste vastu, kuid neile ei meeldinud Eestis vastuvõetud ebaõiglane maareform, mis võõrandas sakslased mõisadest. Landeswehr tahtis, et Eesti väed taganeksid põhja suunas, kuid teades saksa riigi vaenulikkust ei saanud meie väed seda endale lubada. Esimene relvakokkupõrge toimus 5. juunil Võnnu lähedal, mis pani ka alguse Landeswehri sõjale. Olenemata sõlmitud 10 päevasest rahust tegid Saksa
Vaherahu hakaks kehtima 3 jaanuar 1920, millega oli ka Vabadussõda lõppenud. 2.veebraur 1920 kirjutatud rahulepingule määrati Eestile sobilik riigipiir, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Landeswehri sõda 1918 kuulutas välja Läti Vabariik iseseivuse, kuid sellega olid suuremad probleemid kui Eestil. Saksmaa oli valmis abistama Lätit, Läti kaitsejõudude tuumikuks kujunes välja baltisakslastest koosnev Balti Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23
Punaarmee madala võitlusmoraali tõttu oli rünnak oodatust edukam ning jõudis välja jamburi Oudova ja Volossovoni. Kasutades Eesti Kommunistliku Kütidiviisi vallutati kiirelt Pihkva. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, millega puhastati põhiline osa Lätist enamlastest. Landeswerhi sõda Lätimaa peamisteks kaitsjateks said Balti Landerswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis, nende tegevust kordineeris Rüdiger von der Goltz. Pärast Riia vallutamist pöördusid saksa väed põhjasuunas, kohtudes Võnnuall Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juulit hakati hiljem tähistama kui võidupüha. Kurss rahule 1919. aasta suvel, mil võitlus toimus vene pinnal, avaldas Nõukogude Venemaa soovi sõda lõpetada
ja Toitlustuskomitee liikmeks. · Johan Laidoner - oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. 1938. aastal sai Johan Laidoner Riiginõukogu liikmeks. · Rüdiger von der Goltz - oli Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa Landwehrdivision juht. · Julius Kuperjanov - oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. ( Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda, Paju lahing) · Vladimir Lenin - oli Venemaa bolsevikejuht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. · Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918
lapsepõlve-, õpingu- ja teenistuskaaslased. 1919. a suveks oli osa sõjategevusest kandunud Põhja-Lätti, kus kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv 4 Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas.
Rauddiviisi ridades. Varuosade kaasabil suutsid sakslased küll korra seljataguses uuesti enam - vähem jalule seada. Kuid julge kallaletung mõjus rauddiviisi vapustatud närvidele niivõrd põrutavalt, et kõik ta viis pataljoni tõmbusid veel samal ööl tagasi Koiva jõe lõunakaldale. Jõesillad hävitati. Sellega olid lõplikult luhtunud vastase väejuhatuse vastupealetungikavatsused. Kindral R. v. der Goltz ise kirjeldab seda juhtumit järgmiste sõnadega: "Kuid saatus tahtis, et 23.juuni õhtul suure tee rajoonis murti sisse surmani väsinud vägede asetusse. Rauddiviisi juht luges seda niivõrd ohtlikuks, et palus luba kogu diviisi lahinguta tagasi tõmmata Koiva jõe taha." Järgneva päeva lõunaks olid meie väeosad kõikjal välja jõudnud Koiva jõe põhjakaldale. Sõjasaagina oli jälitamisel võetud 3 suurtükki, miinipildujaid ja muud sõjavarustust. 9.polgu, eriti aga selle 3
Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana. V Tartu rahu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
