Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lihulas" - 73 õppematerjali

thumbnail
6
rtf

keskaeg: Mungaordud Eestis

Tallinnas oli püha Miikaeli nunnaklooster. kokku rajasid nad Eestisse 5 kloostrit.Tsistertslased tõid endaga kaasa uued tööriistad ja töövõtted, mida nad meeleldi eestlastelegi õpetasid.Ka vesiveskite ehitamine levis koos tsistertslaste «mungamajade» ehk kabelitega.Täpselt ei teata, kui palju vendi Kärknas ja Padisel tegutses.,kuid arvatakse, et kummaski kloostris elas 30­40 munka.Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas . Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Padise kloostris tapeti Jüriöö mässu ajal 28 munka,mõndadel õnnestus pääseda koos kloostriülemaga. Iga klooster oli omaette isemajandav üksus,kus lisaks munakdele töötasid ka palgatöölised.Üldiselt eeslitasid tsisterslased kloostrile ehituspaigaks orupõhja. Kloostris helises ööpäev läbi iga kolme tunni tagant kell, mis kutsus vennad...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 ­ 5000 eKr ­ KUNDA KULTUUR ­ Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 ­ 1800 eKr - NARVA KULTUUR ­ keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR ­ algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR ­ karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr ­ 1100 eKr ­ esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 ­ 500 eKr ­ tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand,...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 ­ 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Piiskopi ametinimetus loodi 1235, kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, et esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud just Lihula piiskopiks, kuid maa vallutamise järel määrati talle hoopis Ugandi. Paavst kinnitas uue nimetuse aga alles kümme aastat hiljem, kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop. Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm...

Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaja kordamine + ülevaade hiliskeskajast

Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv ­ rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng ­ saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng ­ kaubalis-rahalis suhete areng, linnad ­ käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kuressaare piiskoplinnus

Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. 1228. aastal moodustas roomlaste kuningas Heinrich (VII) Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest Saare-Lääne piiskopkonna pindalaga umbes 7600 km², keskusega algul Lihulas , seejärel Vana-Pärnus ning alates 1265. aastast Haapsalus. Piiskopkonda kuulus ka suurem osa Saaremaast (osa kuulus ordule), mis säilitas algul laialdase autonoomia (piiskopi foogt võis Saaremaale tulla ainult kord aastas). Hiljem eelistas suur osa piiskoppe just Kuressaare linnust oma alalise residentsina. Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tallinna Reaalkooli (aine - Realica) kokkuvõte

1884 on kinkinud lapsevanemad Reaalkoolile ka Reaali lipu. Reaalkooli õpilased, direktorid, õpetajad Direktorid: 1881 ­ 1890 Peter Osse. Peter Osse sündis aastal 1851 ja suri 1925. Ta oli rahvuselt sakslane, kuid sündis venemaal. 1870 sai gümnaasiumi hariduse, ta lõpetas TÜ matemaatikuna. Sai ülesande Linnavalitsuselt, et tutvuda Saksamaal olevate realkoolidega. 1890 ­ 1915 Wilhelm Petersen sündis 1854 ja suri 1933. Ta sündis Lihulas , lõpetas TÜ Zooloogina. Rahvusvaheliselt tuntud liblikauurija oli Wilhelm Petersen. Teada olevalt on tal 54 teaduslikku uurimustööd, hüüdnimeks oli tal Fiiba. 1915-1933 Nikolai Kann sündis 1873 ja suri 1948. Ta oli Reaalkooli esimene eestlasest direktor. Ta oli samuti haridustegelane ja poliitik. Ta lõpetas ülikooli ajaloo ja keeleteaduse osakonna. Aastatel 1933-36 oli ta Haridus- ja sotsiaalminister. Samuti oli ta Asutava Kogu liige. Ta viis läbi ebaõnnestunud koolireformi....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

Põhja Eestis ehitati valdavalt paekivist (Tallinnas, Niguliste, Oleviste kirik ja Toomkirik), Lõuna-Eestis punasest tellisest ­ Tartu Toomkirik (Eesti suurim sakraalehitis), Jaani kirik Mitmed mungaordud rajasid keskajal siia oma kloostrid. Vanim Eestiasse asunud mungaordudest on tsistertslased ­ kloostrid Kärknas ja Padisel, hiljem rajati ordus naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas . Dominiiklaste kerjusmungaordu (jutlustajad vennad) asutas kloostrid Tallinnas ja Tartus, XVI saj. ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordul (hallid vennad) olid kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Dominiiklased ja frantsisklased levitasid jumalasõna oma kerjamisrännakutel. Rännates vajasid nad kohaliku rahva keelt (dominiiklaste ordul oli see üks elukorralduse nõuetest). Nii muutusid nad omamoodi rahvaõpetajateks...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Dateeri Muinasaja algus ­ 9000 eKr Mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Neoliitikum ­ 5000-1800 eKr Pronksiaeg ­ 1800-500 eKr Rauaaeg ­ 500 eKr ­ 1200 pKr Kammkeraamika kultuur ­ u. 4000 eKr Nöörkeraamika kultuur ­ u. 3000 eKr Tallinna esmamainimene ­ 1154 Sigtuna vallutamine ­ 1187 Riia asutamine ­ 1201 Mõõgavendade ordu asutamine ­ 1202 Ümera lahing ­ 1210 Võit Otepää all ­ 1217 Madisepäeva lahing ­ 21. sept. 1217 Taanlased vallutavad Põhja-Eesti ­ 1219 Rootslased Lihulas ­ 1220 Tartu langemine ­ 1224 Muhu ja Valjala langemine ­ 1227 Neeva lahing ­ 1240 Jäälahing ­ 1242 Kes olid, mis tegid? Meinhard ­ ordumunk, kes pühitseti I Liivimaa piiskopiks, tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine. Berthold ­ II Liivimaa piiskop, kes pooldas vägivaldset sundristimist. Albert ­ III Liivimaa piiskop, kes oli Liivimaa ristisõja tõeline juht ning ta asutas Mõõgavendade ordu....

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Reformatsioon

Kloostrielu tähendas algselt vaikset jumalateenimist, eemal kõigest segavast. Sellisesse isoleeritusse jäi ainult vanim Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas . Eestisse asusid ka ühiskondlikus elus palju aktiivsemaid dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud. Dominiiklasni min tegevusepõhjal "jutlustajateks vendadeks". Neil olid kloostrid Tallinas ja Tartus, XVI sajandil ka Narvas. Frantsisklasi hüüti riietuse järgi "hallideks vendadeks", kloostrid rajasid ma Tartus, Viljandis ja Rakveres. Mõlemad ordud panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse...

Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ristisõda

Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas , ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kustinäitus

Kunstinäitus Näitus toimus 7.-30. märts raekojas ja selle autor oli Jakob Kipper kes on sündinud Muhumaal, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas . Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Algul ta maalis selleks, et endale elamisraha teenida, kuna sellest enam ei piisanud, tegeles ta kunstiga kui hobiga Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafiakursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob...

Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Väike kirjand Lihula linnast

samanimelise rajooni keskuseks. Peale Eesti iseseisvuse taastamist 1991.a. nimetati Lihula alev 1993.a. linnaks. 1999.a. otsustasid Lihula linnavolikogu ja Lihula vallavolikogu ühineda üheks omavalitsusüksuseks - Lihula vallaks. Lihula valla majanduslikuks ja kultuuriliseks keskuseks on Lihula linn. Esindatud on toiduainete-, tekstiili-, õmblus- ja ehitusmaterjalide tööstus, samuti turba tootmise, transpordi-, autoremondi-, ehitus-, ja metallitöö ettevõtted. Lihulas paiknevad elektri-, ja sideettevõtete allüksused ning suuremate pankade kontorid. Väljaspool Lihula linna on põhitegevusalaks põllumajandus. Omapäraseks majandusharuks on Matsalu lahe pilliroo varumine ja pillirookatuste tegemine. Arenemas on turism ja puhkemajandus. Lihula vallas tegutsevad gümnaasium, põhikool, 2 algkooli, lasteaed, muusika- ja kunstikool, kultuurimaja, 4 raamatukogu ja muuseum. Lihula lipu kirjeldus...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jakob Kipperi näitus Kuressaare Raegaleriis

aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafia kursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus. 9.- 30. märtsini oli kõigil huvilistel võimalik Kuressaare raegaleriis (Kuressaare, Tallinna 2) uudistada Muhu kunstniku Jakob Kipperi loodud loodusteemalisi pastellmaale ning puu- ja saviskulpuure. Mina külastasin tema näitust neljapäeval 26.märtsil. Enamus Raegaleriis väljas olevatest maalidest ja skulptu...

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Reisipaketi näidis

päev 9.00 Väljasõit Tartust Viljandisse. Sõit kestab 1h 10min, oleme Viljandis kell 10.10, lühike linnaekskursioon ja vaatamisväärsustega tutvumine. 10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse . Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi Kuressaarde, sõit kestab umbes 2h ja 30min koos praamisõiduga, Kuressaares oleme umbes kell 18.30, registreerimine Arabella hotelli) 18.00 Õhtusöök Arabella hotellis, peale õhtusööki vaba aeg. 2. päev 8.00 Hommikusöök hotellis 9.00 On kavas lühike Kuressaare linna tutvustav ekskursioon 10...

Turism
89 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Muusika õpetamise ajalugu eesti koolis

Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. [4] Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa aadli elukombed ja nii linnades kui mõisates edenes tublisti muusikaharrastus. Pillimängu õpetati ka võimekamatele mõisateenijatele ja talupoegadele. Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt. [4] Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja...

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ramsari konventsioon

Ramsari konventsiooni täitmine ei sea Eestit ebamäärasesse olukorda, sest ilma leppega liitumatagi kaitstaks Eesti märgalasid üsna sarnasel viisil. Mõnede Eesti märgalade valgalad on väga suured, näiteks Matsalu lahte suubuvatel jõgedel ühtekokku on see umbes 3500 km². Ehkki põllumajanduse taandumise ja puhastusseadmete ehitamisega Lihulas on Matsalu lahe seisund paranenud, tuleb valgala tervendamiseks ikka veel raha ja vaeva kulutada (Kuresoo, 1998). Kuna Eesti ei kuulu maailma rikaste hulka, on Ramsari konventsiooni büroo kaudu võimalik saada ka toetust looduskaitsetööks. Ramsari onventsiooniga liitunud riigid peavad esitama konventsiooni alalisele büroole ettepanekud märgalade osas, mis vastavad oma ükoloogiliste või hüdroloogiliste väärtuste tõttu rahvusvahelise tähtsusega märgalade kriteeriumile...

Keskkonna kaitse
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti muusika

Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas . Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu ­ 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu ­ 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu ­ 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava...

Muusikaajalugu
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun