Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1184" - 98 õppematerjali

1184 – tulevane piiskop (1186 – 1196) Meinhard alustas Väina jõe alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd.
thumbnail
6
docx

Muistne vabadusvõitlus

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) 12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid. Nende...

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Labor II, ALU- A B; shr A; xor A,B; A or B

w 848 1952 976 1952 0 w 848 2032 848 1952 0 w 848 2032 976 2032 0 w 752 2064 864 2064 0 w 864 2064 864 2112 0 w 864 2112 976 2112 0 w 864 2112 864 2192 0 w 864 2192 976 2192 0 w 848 2176 960 2176 0 w 960 2176 960 2224 0 w 960 2224 976 2224 0 w 960 2176 960 2064 0 w 960 2064 976 2064 0 w 848 2224 896 2224 0 w 896 2224 896 2144 0 w 896 2144 976 2144 0 w 896 2144 896 1984 0 w 896 1984 976 1984 0 w 1088 1968 1104 1968 0 w 1088 2048 1120 2048 0 w 1088 2128 1136 2128 0 w 1088 2208 1152 2208 0 150 1184 1792 1296 1792 0 2 0 5 150 1184 1728 1296 1728 0 2 0 5 150 1184 1664 1296 1664 0 2 0 5 150 1184 1600 1296 1600 0 2 0 5 w 1104 1968 1104 1616 0 w 1104 1616 1184 1616 0 w 1120 2048 1120 1680 0 w 1120 1680 1184 1680 0 w 1136 2128 1136 1744 0 w 1136 1744 1184 1744 0 w 1152 2208 1152 1808 0 w 1152 1808 1184 1808 0 w 1184 1584 976 1584 0 w 1184 1648 976 1648 0 w 1184 1712 976 1712 0 w 1184 1776 976 1776 0 152 1312 1696 1440 1696 0 4 0 5 w 1312 1680 1296 1680 0 w 1296 1680 1296 1664 0

Informaatika → Arvutid i
43 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Paralleelülekandega sünkroonne kahendloender mooduliga -13-1

154 704 544 768 544 0 2 0 w 672 496 672 528 0 w 672 528 704 528 0 w 704 640 672 640 0 w 672 640 672 560 0 w 672 560 704 560 0 150 624 448 624 528 0 2 0 w 608 448 560 448 0 w 560 448 560 240 0 w 560 240 704 240 0 w 992 448 992 224 0 w 1072 464 1072 432 0 w 1072 432 1040 432 0 w 1040 432 1040 400 0 w 864 432 864 448 0 w 864 448 640 448 0 w 624 528 672 528 0 w 864 448 864 512 0 w 864 512 976 512 0 w 992 480 672 480 0 w 672 480 672 496 0 w 992 464 976 464 0 w 976 464 976 432 0 150 1184 464 1248 464 0 4 0 w 1184 432 1184 224 0 w 1184 224 992 224 0 w 992 224 720 224 0 w 720 224 720 240 0 w 720 240 704 240 0 w 1184 448 1168 448 0 w 1168 448 1168 432 0 w 1168 432 1152 432 0 w 1184 480 1104 480 0 w 1104 480 1104 464 0 w 1104 464 1072 464 0 w 1184 496 1184 656 0 w 1184 656 624 656 0 w 624 656 624 528 0

Informaatika → Sissejuhatus...
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvutid labor 3

5 2.5 0 0.5 w 864 144 848 144 0 w 848 144 848 256 0 w 848 256 864 256 0 w 848 256 848 368 0 w 848 368 864 368 0 w 848 368 848 480 0 w 848 480 768 480 0 w 848 480 864 480 0 w 624 560 688 560 0 w 864 448 768 448 0 150 768 400 768 368 0 2 0 w 752 400 752 432 0 w 752 432 768 432 0 w 768 432 768 448 0 w 784 400 784 416 0 w 784 416 960 416 0 w 960 416 960 448 0 w 960 448 1120 448 0 w 1120 448 1120 544 0 w 960 400 1136 400 0 w 1136 400 1136 544 0 w 960 288 1168 288 0 w 1168 288 1168 544 0 w 1184 112 1184 544 0 w 864 336 816 336 0 w 816 336 816 304 0 w 816 304 800 304 0 w 768 368 768 352 0 w 768 352 752 352 0 w 752 352 752 320 0 w 752 320 768 320 0 w 608 288 608 448 0 150 752 240 752 208 0 2 0 w 752 320 752 256 0 w 752 256 736 256 0 w 736 256 736 240 0 w 768 240 768 256 0 w 768 256 832 256 0 w 832 256 832 304 0 w 832 304 960 304 0 w 960 304 960 336 0 w 960 336 1024 336 0 w 1024 336 1024 96 0 w 1120 448 1200 448 0 w 1200 448 1200 96 0 w 1024 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 80 0 w 1200 96 1200 80 0

Informaatika → Informaatika
31 allalaadimist
thumbnail
8
txt

ARVUTID I LABOR 2

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 624 96 624 64 0 0 false 5 0 L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0

Informaatika → Arvuti
40 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Arvutid Praktika Labor 2

w 1312 560 1232 560 0 w 1312 240 1232 240 0 w 1312 -80 1232 -80 0 w 912 960 1216 960 0 w 1216 960 1216 784 0 w 1216 784 1216 480 0 w 1216 480 1216 160 0 w 1216 160 1216 -160 0 w 1216 -160 1296 -160 0 w 1296 160 1216 160 0 w 1296 480 1216 480 0 w 1296 784 1216 784 0 x -1902 -387 -1863 -384 4 32 A0 x -1988 -392 -1949 -389 4 32 A1 x -2073 -391 -2034 -388 4 32 A2 x -1436 -386 -1397 -383 4 32 B0 x -1503 -392 -1464 -389 4 32 B1 x -1572 -393 -1533 -390 4 32 B2 x -1641 -389 -1602 -386 4 32 B3 w 992 -96 1184 -96 0 w 1184 -96 1184 192 0 w -1168 -48 -1136 -48 0 w 1168 -48 1168 512 0 w -1168 0 -1088 0 0 w -1168 48 -1056 48 0 w 1312 208 1184 208 0 w 1184 192 1184 208 0 w 1168 512 1168 528 0 w 1168 528 1312 528 0 w 1136 0 1136 832 0 w 1136 832 1312 832 0 w 1312 -112 1136 -112 0 w -1168 -96 -1168 80 0 w -1136 -48 -1136 144 0 w -1040 80 -1168 80 0 w -1168 400 -1168 416 0 w 1296 128 1120 128 0 w 1120 128 1120 32 0 w 1120 32 -160 32 0 w -176 32 -160 32 0 w 1296 448 1120 448 0 w 1088 448 1120 448 0

Tehnoloogia → Arvutitund
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Labor I, Segmentindikaator element E NAND baasis

Elementbaas : {NAND} Väärtused 0st-Fini (sinisega joonis) $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 336 1536 336 0 x 247 188 276 191 4 24 X1 x 225 322 254 325 4 24 X2 x 207 421 236 424 4 24 X3 x 203 515 232 518 4 24 X4 x 1503 365 1519 368 4 24 Y L 576 224 272 224 0 1 false 5 0 151 1232 336 1424 336 0 5 5 5 151 864 128 1008 128 0 2 0 5 151 864 224 1008 224 0 2 5 5 151 864 304 1008 304 0 2 5 5 151 864 384 1008 384 0 2 5 5 151 864 464 1008 464 0 2 5 5 w 1008 128 1184 128 0 w 1184 128 1184 304 0 w 1184 304 1232 304 0 w 1008 224 1152 224 0 w 1152 224 1152 320 0 w 1152 320 1232 320 0 w 1008 304 1104 304 0 w 1104 304 1104 336 0 w 1232 336 1104 336 0 w 1232 352 1056 352 0 w 1056 352 1056 384 0 w 1056 384 1008 384 0 w 1232 368 1088 368 0 w 1088 368 1088 464 0 w 1008 464 1088 464 0 151 432 464 576 464 0 2 0 5 L 384 416 256 416 0 1 false 5 0 w 432 448 432 464 0 w 432 480 432 464 0 w 432 464 384 464 0 w 384 416 384 464 0 w 384 416 576 416 0 L 384 544 256 544 0 1 false 5 0

Informaatika → Arvutid i
29 allalaadimist
thumbnail
18
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 2 (4 BIT ALU)

I 312 328 336 328 0 0.5 I 328 360 352 360 0 0.5 I 312 392 336 392 0 0.5 I 328 424 352 424 0 0.5 w 176 280 176 504 0 w 144 296 144 568 0 w 336 328 416 328 0 w 368 344 416 344 0 w 352 360 416 360 0 w 376 376 416 376 0 w 336 392 416 392 0 w 384 408 416 408 0 w 352 424 416 424 0 w 392 440 416 440 0 w 440 432 440 576 0 w 440 400 448 400 0 w 448 400 448 568 0 w 440 368 456 368 0 w 456 368 456 560 0 w 440 336 464 336 0 w 464 336 464 552 0 w 440 576 1200 576 0 w 448 568 1192 568 0 w 456 560 1184 560 0 w 464 552 1176 552 0 w 1200 576 1200 128 0 w 1200 128 1344 128 0 w 1192 568 1192 248 0 w 1192 248 1344 248 0 w 1184 560 1184 368 0 w 1184 368 1344 368 0 w 1176 552 1176 488 0 w 1176 488 1344 488 0 x 278 569 331 572 0 16 A nor B w 368 304 480 304 0 w 376 296 488 296 0 w 384 288 496 288 0 w 392 280 504 280 0 w 480 304 480 536 0 w 488 296 488 528 0 w 496 288 496 520 0 w 504 280 504 512 0 w 480 536 1160 536 0 w 488 528 1152 528 0 w 496 520 1144 520 0 w 504 512 1136 512 0

Informaatika → Arvutid
54 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid 2 praktikum ALU

w 544 864 128 864 0 w 544 736 544 864 0 w 64 1072 64 1152 0 w 64 944 64 1024 0 154 272 960 400 960 0 2 0 5 w 128 944 272 944 0 w 128 976 272 976 0 154 400 944 544 944 0 2 5 5 150 272 1088 384 1088 0 2 0 5 150 272 1168 384 1168 0 2 5 5 150 272 1248 384 1248 0 2 0 5 w 64 944 128 944 0 I 64 1024 64 1072 0 0.5 5 w 64 1072 272 1072 0 w 64 1152 272 1152 0 w 128 976 128 1104 0 w 128 1104 272 1104 0 w 128 1104 128 1264 0 w 128 1264 272 1264 0 w 128 912 176 912 0 w 176 912 176 1184 0 w 176 1184 272 1184 0 w 176 1184 176 1232 0 w 176 1232 272 1232 0 152 432 1168 544 1168 0 3 5 5 w 176 912 400 912 0 w 400 928 400 912 0 w 384 1168 432 1168 0 w 384 1088 384 1152 0 w 384 1152 432 1152 0 w 384 1248 384 1184 0 w 384 1184 432 1184 0 w 128 1344 128 1328 0 w 128 1296 128 1328 0 w 544 1296 128 1296 0 w 544 1168 544 1296 0 w 64 1504 64 1584 0 w 64 1376 64 1456 0 154 272 1392 400 1392 0 2 5 5 w 128 1376 272 1376 0 w 128 1408 272 1408 0 154 400 1376 544 1376 0 2 0 5

Informaatika → Arvuti õpetus
70 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Segmentindikaatori Segment : D Elementbaas : {NAND}

w 672 32 880 32 0 w 672 32 672 560 0 w 672 560 928 560 0 w 528 240 528 528 0 w 528 528 528 560 0 w 528 560 528 608 0 w 528 608 928 608 0 151 960 576 1040 576 0 2 0 w 928 560 960 560 0 w 784 80 832 80 0 w 784 208 896 208 0 w 576 176 1040 176 0 w 896 208 1040 208 0 w 1040 176 1088 176 0 w 480 160 480 128 0 w 480 160 480 176 0 w 480 176 576 176 0 w 832 80 832 128 0 w 832 128 1088 128 0 w 1040 208 1136 208 0 w 1088 176 1136 176 0 w 1088 128 1136 128 0 151 1200 160 1344 160 0 3 5 w 1136 208 1184 208 0 w 1136 176 1136 160 0 w 1136 160 1200 160 0 w 1136 128 1136 144 0 w 1136 144 1200 144 0 w 1184 208 1184 176 0 w 1184 176 1200 176 0 w 928 608 928 592 0 w 928 592 960 592 0 w 1120 80 1344 80 0 w 1104 352 1344 352 0 w 1104 480 1344 480 0 w 1040 576 1344 576 0 151 1424 352 1520 352 0 5 5 w 1344 80 1376 80 0 w 1376 80 1376 320 0 w 1376 320 1424 320 0 w 1344 160 1344 336 0 w 1344 336 1424 336 0 w 1344 352 1424 352 0 w 1344 480 1344 368 0 w 1344 368 1424 368 0 w 1344 576 1376 576 0

Informaatika → Arvutid i
15 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid (IAF0041) labor 1 (segment E, baas NOR)

w 1312 544 1312 560 0 w 1312 560 1392 560 0 w 1392 560 1392 208 0 w 1392 208 1280 208 0 w 1280 176 1408 176 0 w 1408 176 1408 576 0 w 1408 576 1280 576 0 w 1280 576 1280 544 0 w 1280 144 1296 144 0 w 1296 144 1296 304 0 w 1296 304 1152 304 0 w 1152 304 1152 512 0 w 1152 512 1216 512 0 w 1216 480 1168 480 0 w 1168 480 1168 320 0 w 1168 320 1312 320 0 w 1312 320 1312 112 0 w 1312 112 1280 112 0 w 1280 80 1328 80 0 w 1328 80 1328 336 0 w 1328 336 1184 336 0 w 1184 336 1184 448 0 w 1184 448 1216 448 0 w 1280 48 1344 48 0 w 1344 48 1344 352 0 w 1344 352 1200 352 0 w 1200 352 1200 416 0 w 1200 416 1216 416 0

Informaatika → Arvutid i
96 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvutid I praktikumi esimene töö

w 352 560 592 560 0 w 592 560 592 208 0 w 592 208 736 208 0 w 560 192 560 336 0 w 560 336 720 336 0 w 640 352 720 352 0 w 640 352 640 224 0 w 640 416 640 368 0 w 640 368 720 368 0 I 464 192 528 192 0 0.5 w 448 192 464 192 0 w 352 368 608 368 0 w 608 368 608 464 0 w 608 464 720 464 0 w 624 416 624 512 0 w 624 512 720 512 0 w 512 528 720 528 0 w 832 496 976 496 0 w 976 496 976 352 0 w 976 352 1056 352 0 w 848 352 848 336 0 w 848 336 1056 336 0 w 848 208 848 320 0 w 848 320 1056 320 0 M 1184 336 1216 336 0 2.5 w 528 192 544 192 0 w 544 192 560 192 0 w 560 192 736 192 0 w 512 224 640 224 0 w 640 224 736 224 0 w 512 416 624 416 0 w 624 416 640 416 0 153 1056 336 1184 336 0 3 0.0 w 352 240 544 240 0 w 544 240 544 480 0 w 544 480 720 480 0

Informaatika → Arvutid i
21 allalaadimist
thumbnail
9
txt

Aritmeetika-loogika seade(ALU), F0 = A pluss B, F1 = shr A, F2 = inv B, F3 = A nor B

w 360 440 360 432 0 w 360 392 360 432 0 w 288 352 288 416 0 w 272 472 272 448 0 w 344 456 344 464 0 w 328 496 328 464 0 w 240 512 240 496 0 w 312 528 312 536 0 w 344 328 344 296 0 w 272 504 272 472 0 w 360 536 360 520 0 w 824 376 1088 376 0 w 1088 376 1088 344 0 w 1088 344 1224 344 0 w 832 384 1104 384 0 w 1104 384 1104 480 0 w 1104 480 1224 480 0 w 832 392 1096 392 0 w 1096 392 1096 488 0 w 1096 488 1128 488 0 w 1128 488 1128 584 0 w 1128 584 1184 584 0 w 1184 584 1184 616 0 w 1184 616 1224 616 0 w 1024 112 1224 112 0 w 1024 248 1224 248 0 w 1024 256 1024 304 0 w 1024 304 1184 304 0 w 1184 304 1184 384 0 w 1184 384 1224 384 0 w 832 248 1024 248 0 w 824 256 1024 256 0 x 557 366 627 370 0 15 F0 = A + B x 764 427 830 431 0 15 F2 = inv B x 406 537 488 541 0 15 F3 = A nor B w 848 448 848 176 0 w 848 176 1224 176 0 w 856 456 856 312 0 w 856 312 1224 312 0 w 1224 448 864 448 0 w 864 448 864 464 0

Informaatika → Arvutid i
97 allalaadimist
thumbnail
12
txt

Arvutid (IAF0041) 2. labor (4-bit ALU: cmp, inv, ror, xor)

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 184 1280 16 1328 16 0 184 1280 208 1312 208 0 184 1088 336 1104 336 0 184 1088 544 1120 544 0 w 976 736 1152 736 0 w 1152 736 1152 704 0 w 976 768 1184 768 0 w 1184 768 1184 704 0 w 1152 736 1232 736 0 w 1232 736 1232 528 0 w 1232 528 1232 512 0 w 1232 512 1152 512 0 w 1152 512 1152 496 0 w 1184 496 1248 496 0 w 1248 496 1248 768 0 w 1184 768 1248 768 0 w 1232 176 1344 176 0 w 1376 176 1424 176 0 w 1248 496 1424 496 0 L 976 736 944 736 0 0 false 5.0 0.0 L 976 768 944 768 0 0 false 5.0 0.0 M 1408 576 1456 576 0 2.5 M 1408 608 1456 608 0 2.5 M 1408 640 1456 640 0 2.5 M 1408 672 1456 672 0 2.5 w 1408 16 1440 16 0 w 1440 16 1440 512 0 w 1440 512 1392 512 0 w 1392 512 1392 576 0 w 1392 576 1408 576 0 w 1408 208 1408 480 0 w 1408 480 1376 480 0 w 1376 480 1376 608 0 w 1376 608 1408 608 0 w 1216 336 1216 480 0 w 1216 480 1360 480 0

Informaatika → Arvutid i
247 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

orduga, moodustades selle Liivimaa haru ehk Liivi Ordu) 5) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg) Sajand Olulisemad sündmused 12.saj · 1143 ­ rajati Lübecki linn, mis kujunes Läänemerel saksa kaupmeeste olulisemaks tugipunktiks. · 1184 ­ tulevane piiskop (1186 ­ 1196) Meinhard alustas Väina jõe alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd. · 1187 ­ Koiva liivlaste keskuses Toreidas alustas misjonitööd Theoderich. · 1198 ­ Teine liivlaste piiskop Berthold langes lahingus ristisõdijate ja liivlaste vahel Riia asula juures.

Ajalugu → Eesti ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

L 224 184 224 152 0 1 false 5 0 L 256 184 256 152 0 1 false 5 0 L 288 200 288 152 0 1 false 5 0 x 286 139 300 142 0 13 a0 x 268 140 282 143 0 13 b0 x 250 139 264 142 0 13 a1 x 198 139 212 142 0 13 b2 x 231 139 245 142 0 13 b1 x 163 141 177 144 0 13 b3 x 182 139 196 142 0 13 a3 x 214 139 228 142 0 13 a2 w 192 184 192 248 0 w 224 184 224 232 0 w 256 184 256 216 0 w 288 200 288 248 0 w 192 248 448 248 0 w 720 136 1104 136 0 w 720 184 1120 184 0 w 1216 728 1184 728 0 w 1184 728 1184 184 0 w 1184 184 1120 184 0 w 1216 520 1200 520 0 w 1200 520 1200 168 0 w 1408 392 1216 392 0 w 1216 392 1216 152 0 w 1408 200 1232 200 0 w 1232 200 1232 136 0 w 1232 136 1104 136 0 w 1200 168 720 168 0 w 176 200 176 264 0 w 176 264 496 264 0 w 192 248 192 280 0 w 192 280 496 280 0 w 1408 232 1392 232 0 w 640 216 656 216 0 w 208 216 208 296 0 w 224 232 224 312 0 w 240 232 240 328 0 w 256 216 256 344 0 w 240 328 672 328 0 w 704 248 720 248 0

Informaatika → Programmeerimine - python
97 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaja isikud

Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 12081227 EELLUGU Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelik sihtpunkt Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lüübek · Tugevad liitlased olid Liivlased ja Toreida vanem Kaupo Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · Vallutas liivlased · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega Piiskop Berthold 1198 tuli liivimaale sõjaväega · Kiire lüüasaamine Piiskop Albert · Siinse ristisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · 1201 rajas Riia linnakujunes kiriku keskuseks · Asutas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku kiriku sõjaline tiib

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Labor II, ALU-A cmp B; shr A; clr A, B; A nor B

w 2272 592 704 592 0 w 704 1136 704 592 0 w 656 208 656 1088 0 w 2272 -176 608 -176 0 w 608 1040 608 -176 0 x 334 1024 379 1027 4 24 A(1) x 385 1077 430 1080 4 24 A(2) x 450 1119 495 1122 4 24 A(3) x 2280 -187 2325 -184 4 24 A(1) x 2280 195 2325 198 4 24 A(2) x 2281 576 2326 579 4 24 A(3) x 502 1025 581 1028 4 34 shrsA 153 -112 1296 16 1296 0 2 5 5 153 -112 1376 16 1376 0 2 0 5 153 -112 1456 16 1456 0 2 0 5 153 -112 1536 16 1536 0 2 5 5 w -112 1280 -320 1280 0 w -320 992 -320 1184 0 w -560 880 -560 1216 0 w -112 1312 -560 1312 0 w -368 1040 -368 1264 0 w -112 1360 -368 1360 0 w -112 1392 -608 1392 0 w -112 1440 -416 1440 0 w -112 1520 -464 1520 0 w -416 1088 -416 1344 0 w -464 1136 -464 1424 0 w -608 576 -608 1296 0 w -656 336 -656 1376 0 w -112 1472 -656 1472 0 w -704 336 -704 1456 0 w -112 1552 -704 1552 0 w -320 1184 -320 1280 0 w -368 1264 -368 1360 0 w -416 1344 -416 1440 0 w -560 1216 -560 1312 0 w -608 1296 -608 1392 0 w -656 1376 -656 1472 0

Informaatika → Arvutid i
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalooisikud

viljakusjumal 6. Taara ­ Muistne eesti jumal 7. Uku ­ Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus ­ munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard ­ augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold ­ 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert ­ 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu ­ Sakala vanem 16. Valdemar II ­ Taani kuningas 17

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kingdom of Heaven (“Taevane kuningriik”)

näiteks “The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe,” “The Martian” ja “Shrek.” Lavastaja Ridley Scott Helilooja Harry Gregson-Williams Eva Green (filmis Sibylla) Jeremy John Irons (filmis Tiberias) Orlando Bloom ja Liam Neeson (filmis Balian ja Godfrey de Ibelian) Muusikapalu: ● Harry Gregson-Williams - France 1184 ● Harry Gregson-Williams - New World ● Harry Gregson-Williams - Marry Sibylla ● Harry Gregson-Williams - King's Fall ● Harry Gregson-Williams - Templar Fight

Muusika → filmimuusika
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muistne vabadusvõitlus, lühikonspekt

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227. Lõpuaastat loetakse keskaja alguseks. Võitluse tulemusena langes Eesti sakslaste võimu alla, ristiusustati. Positiivne mõju – Eesti ühendati Euroopa kultuuriruumiga. 12. saj keskpaik – sakslaste sissetung itta (Drag nach Osten). 1143 – Lübecki linna rajamine. Sai alguse sakslaste tung Läänemerele. 1184 – esimene Liivimaa piiskop Meinhard. Ristiusustas Toreida liivlaste vanema Kaupo. Järgmine piiskop oli Berthold, tekkis konflikt liivlastega. Järgmisel korral tuli ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 –

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti varajasem muusikaelu

1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" 1172 ­taani ajaloolase ajalooline kroonika Pärineb kirjeldus eestlastest, kes teineteist lauluga võitluseks julgustasid. *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika", see käsitleb sündmusi ajavahemikus 1184-1227 *Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUEL...

Muusika → Muusikaajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Antiikaja mõisted.

Kronos on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Demeter (Ceres) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bell...

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Antiikkirjandus

1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli ...

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Kas selle autor oli hinnangutes iglane vi mitte? Miks? Phjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusvitluse puhul oli tegemist agressiooni vi misjoniga? Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abiliseks sai Theoderich. ksklla rajati kirik ja kivilinnus, mida pakuti kaitseks neile, keda on ristitud. Mned lasidki end ristida. Peagi said liivlased teada sakslaste telistest plaanidest. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold, kes ei saanud liivlastega lbi ja nii prdus uus piiskop tagasi saksamaale. 2) Madisepeva lahing toimus 21. september 1217. aastal

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

w 440 680 440 648 0 w 440 648 584 648 0 w 584 648 584 608 0 w 584 608 672 608 0 w 672 608 672 592 0 w 696 592 672 592 0 w 672 608 696 608 0 152 752 584 776 584 1 3 5 w 720 584 752 584 0 w 752 592 744 592 0 w 744 592 744 616 0 w 720 616 744 616 0 w 752 576 744 576 0 w 744 576 744 552 0 w 744 552 720 552 0 150 808 576 840 576 1 2 5 w 808 584 776 584 0 M 840 576 912 576 0 2.5 w 1168 424 800 424 0 w 800 424 800 568 0 w 800 568 808 568 0 w 376 360 376 376 0 w 376 376 376 384 0 w 504 456 1184 464 0 w 1184 464 1184 504 0 w 1320 504 1320 456 0 w 1320 456 496 448 0 w 1456 504 1456 416 0 w 1456 416 512 416 0 w 488 440 512 440 0 w 512 440 512 416 0 w 1592 504 1592 480 0 w 1592 480 536 472 0 w 488 432 536 432 0 w 536 432 536 472 0 w 360 480 360 456 0 w 360 456 400 456 0 w 400 456 400 416 0 w 400 416 432 416 0

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste Muistne vabadusvõitlus

EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piisko...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kiviaja Eesti

Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitu...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Muistne Vabadusvõitlus

Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 1196­1198, varem

Ajalugu → Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus

Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...

Ajalugu → Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
10
docx

ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM

0,001036 1,177273 73 4 1277,8 0,00263 0,00131 0,001674 1,277863 63 5 0,00350 0,002072 0,00175 1,184 1184 6 1164,8 0,00438 0,00219 0,002551 1,16484 4 7 1060,8 0,00525 0,00263

Bioloogia → Ensümoloogia alused
26 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Arvutid 1 Kodutöö nr2

w 968 248 968 280 0 w 968 248 824 248 0 w 824 248 824 280 0 w 1472 216 1472 264 0 w 1472 264 1296 264 0 w 1296 264 1296 280 0 w 1296 264 1152 264 0 w 1152 264 1152 280 0 w 1152 264 1000 264 0 w 1000 264 1000 280 0 w 1000 264 856 264 0 w 856 264 856 280 0 w 360 336 736 336 0 w 744 584 744 336 0 w 744 336 736 336 0 w 360 488 888 488 0 w 888 584 888 488 0 w 360 648 416 648 0 w 416 648 416 520 0 w 416 520 1040 520 0 w 1040 520 1040 584 0 w 360 784 448 784 0 w 448 784 448 552 0 w 448 552 1184 552 0 w 1184 552 1184 584 0 w 72 152 304 152 0 w 56 144 304 144 0 w 40 136 304 136 0 w 24 128 304 128 0 w 1072 584 1072 168 0 w 1072 152 1072 168 0 w 920 144 920 584 0 w 776 584 776 136 0 w 1216 128 1216 584 0 x 571 119 659 124 0 20 F1 = rol A w 200 192 368 192 0 w 184 184 368 184 0 w 168 176 368 176 0 w 152 168 368 168 0 w 304 152 352 152 0 w 304 144 336 144 0 w 304 136 320 136 0 w 368 192 416 192 0 w 368 184 400 184 0 w 368 176 384 176 0 w 776 136 320 136 0 w 336 144 920 144 0 w 1072 152 352 152 0

Informaatika → Arvuti
26 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mineraalid ja kivimid.

Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon ­ kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 ­ 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...

Keemia → Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng............................

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti ristisõda

kristianiseerida (ehk ristida). d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. 5. Balti ristisõja I etapp ­ liivlaste ja latgalite alistamine 1187-1207 a) 1180.aastatel alustasid katoliku vaimulikud Väina (Daugava) jõe suudmeala liivlaste hulgas esialgu rahumeelset ristimist: 1184 alustas kristlikku misjonit Üksküla liivlaste hulgas piiskop Meinhard, kes vastutasuks kohalike liivlaste ristimise eest lasi rajada Ükskülasse esimese kivist linnuse ja kiriku. Saades aru kristlike misjonäride tegelikest eesmärkidest, pesi enamik liivlaseid endalt ristimisvee maha. b) Tähtsaimaks liitlasteks katoliku kirikule sai Toreida liivlaste vanem Kaupo, kellest pärast ristimist sai ristisõdijate tähtsamaid sõjalisi partnereid.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Reverssiivne nihkeregister paralleellaadimisega SR trigeril

w 624 224 624 208 0 w 624 208 608 208 0 w 608 208 608 480 0 w 608 480 1104 480 0 w 1104 480 1104 560 0 w 400 112 640 112 0 w 640 224 640 112 0 w 544 144 656 144 0 w 656 144 704 144 0 w 480 64 720 64 0 w 720 224 720 64 0 w 736 224 736 160 0 w 736 160 592 160 0 w 592 160 592 512 0 w 592 512 656 512 0 w 656 512 656 560 0 w 704 144 784 144 0 w 784 224 784 144 0 w 864 224 864 208 0 w 864 208 848 208 0 w 848 208 848 448 0 w 848 448 1120 448 0 L 1120 448 1184 448 0 0 false 5.0 0.0 w 640 112 880 112 0 w 880 224 880 112 0 w 784 144 896 144 0 w 896 144 944 144 0 w 720 64 960 64 0 w 960 224 960 64 0 w 976 224 976 208 0 w 976 208 1104 208 0 w 1104 208 1104 464 0 w 1104 464 896 560 0 w 944 144 1024 144 0 w 1024 224 1024 144 0 x 59 73 96 79 0 24 L/R x 40 153 110 159 0 24 SH/LD w 416 224 416 192 0 w 336 192 416 192 0 w 416 192 464 192 0 w 464 224 464 192 0 w 464 192 656 192 0 w 656 224 656 192 0 w 656 192 704 192 0

Informaatika → Arvutid i
52 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Vundamendid projekt

200 =2; νmin=0,035 √ 23 ∙ 25 =0,49 N/mm2 VRd,c,min=0,49 ∙ 1000 ∙ 200=99 kN VEd,d=87 kN ¿ VRd,c,min=99 kN, seega taldmiku põikjõukandevõime on tagatud. PÕIKJÕUKANDEVÕIME ARVESTADES PIKIARMATUURIGA Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime pikiarmatuuri arvestades: VRd,c=0,12 ∙ k √3 100 ρ1 f ck bwd Valin d=200 mm ja kontrollin, kas põikjõu vastuvõtt on tagatud: VEd,d= 87 kN As1 1184 ρ= bd = 1000 ∙ 200 =0,00592 3 VRd,c=0,12 ∙ 2 ∙ √ 100 ∙ 0,00592∙ 25 ∙ 1000 ∙ 200=118 kN Kuna VRd,c=118 kN ¿ VRd,c,min=99 kN, siis määravaks saab esimene. Põikjõukandevõime on tagatud. 4.3.2 Töötav armatuur Leiame arvutuslikus lõikes mõjuva paindemomendi: 2 293 ∙ 0,675 MEd= 2 =67 kNm Dimensioneerin vajaliku armatuuri:

Varia → Kategoriseerimata
117 allalaadimist
thumbnail
6
docx

AJALUGU

MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
11
txt

Arvutid 2 labor

w 1480 336 1480 448 0 w 1480 448 1424 448 0 w 1504 352 1488 352 0 w 1488 352 1488 480 0 w 1488 480 1424 480 0 w 1504 360 1504 512 0 w 1096 672 1064 672 0 w 1176 672 1112 672 0 w 1112 672 1112 664 0 w 1112 664 1080 664 0 w 1080 664 1080 632 0 w 1112 664 1112 656 0 w 1112 656 1104 656 0 w 1104 656 1104 632 0 w 1120 632 1120 648 0 w 1120 648 1120 712 0 w 1120 648 1184 648 0 w 1184 648 1184 632 0 w 1144 632 1144 656 0 w 1144 656 1200 656 0 w 1200 656 1200 632 0 w 1144 656 1144 712 0 w 1144 712 1152 712 0 w 1160 632 1160 640 0 w 1160 640 1064 640 0 w 1064 640 1064 632 0 w 1064 640 1064 672 0 w 1504 512 1424 512 0 w 1376 0 1368 0 0 w 1368 592 1192 592 0 w 1192 592 1192 600 0 w 1368 592 1368 408 0 w 1368 408 1368 272 0

Informaatika → Arvutid ii
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)

MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) EELLUGU XII saj-l algas sakslaste tung itt, lähtepunktiks rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi.

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Muinasaeg referaat

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Muinasaeg. Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt ...

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040

Joondiagramm 2. Ida-Virumaa surmade arvud eri stsenaariumites. Optimistlik stsenaarium Pessimistlik stsenaarium Baasstsenaarium Tõenäoline stsenaarium Rahvaarv 2017a. 142958 142958 142958 142 958 2040a. 93336 75436 84612 82 598 Sünnid 2017a. 1450 726 1184 2040a. 724 313 570 Surmad 2017a. 1957 1950 1953 2040a. 2055 2159 2179 Tabel 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040. TFR (total fertility OEI (life Rändesaldo rate) expectancy)

Geograafia → Rahvastik ja asustus
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ristiusu saabumine Eestisse

edasist saatust. Esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. (või 1147.) aastal esimene saksa linn- Lübeck. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aastapaiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks.3 Tänu selle linna rajamisele hakkas Läänemerel liiklus elavnema. Kõigepealt tulid kaupmehed, seejärel misjonärid ja lõpuks paavsti üleskutsele (1193. aastal) järgnenud ristisõdijad. Ristisõdijad kuulusid enamuses saksa väikefeodaalide hulka, keda meelitasid võimalikud

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MUINASAEG

1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta ­ 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed ­ 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde ­ hakkas ristiusku levitama ­ 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida ­ sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold ­ liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat "Ökomärgid"

ÖKOMÄRGID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. ökomärgised ........................................................................................................................4 1.ökomärgised .................................................................................................................................4 2. Eesti toodete/teenuste ökomärgid......................................................................................4 2.Eesti toodete/teenuste ökomärgid...............................................................................................4 1.1 Eestis enamlevinud ökomärgid..............................................................................................6 3. Erinevad märgid ja nende tähendused.............................

Loodus → Keskkonnaõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vääriskivid

Tõrva Gümnaasium Nimi klass Vääriskivid Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Akvamariin, aleksandriit, ametüst..........................................................................................4 3. Berüll, granaat, jadeiit.............................................................................................................5 4. Kassisilm, kuukivi, morganiit, opaal......................................................................................6 5. Peridoot, rubiin.......................................................................................................................7 6. Safiir, smaragd, teemant.........................................................................................................8 7.Teeman...

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus.

Ajalugu → Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. ­ 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid ...

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun