Inimmõju hüdrosfäärile Keila jõe näitel Keila jõgi saab alguse Viirika soo lääneservast ja suubub Läänemerre Keila Joal.Jõe valgala on 669 km2 , pikkus lisaharudega 127 km. Veekogu tüüp on heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed. Keila jõe keskmine äravool Keila lävendis (635 km2 ) on 6,2 m3 /s, minimaalne 30 päevane äravool 1,1 m3 /s ja minimaalne kuu keskmine äravool 0,37 m3 /s. Keila jõe kallastel elab üle 24 000 inimese,mis teeb sellest ühe saastuma jõe Eestis. Jõe seisund on kohati väga halb. Seda seisundit mõjutavad tehased,kel kas puuduvad või on amortiseerunud puhastusseadmed.Kuigi tähelepanu on viimasel ajal pööratu tootmishoonetest väljuvale reoveele.Siiski probleemiks on inimesed,kel pole kanalistasiooni juhivad oma heitveed jõkke. Just, selline hull seis on Viliveres ning Saku vallas,mis on pole ühendatud ühisveesüsteemiga.Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass ra...
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Jaan Kuusk Sünniaeg ja-koht 23.10.1999, Tallinn Aadress telgitaguse9, kohila, Kohila vald, Raplamaa Telefon +372 56299845 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline HARIDUSKÄIK 2016-2017 Tallinna Lasnamäe Gümnaasium lisaained: Inglise kirjandus Terviseõpetus 2008-2016 Laagna kool 2007-2008 Saku Gümnaasium
SPORDIVÕISTLUS Nimi Linn Kaugushüpe 60m jooks Kätlin Haapsalu 5.5 6.38 Marge Tallinn 6.27 3.89 Janika Haapsalu 4.62 5.33 Thea Kohila 5.65 4.45 Ülle Kuressaare 4.85 3.68 Egle Narva 5.91 4.23 Maarja Narva 6.04 5.45 Liis Paide 5.78 3.78 Kertu Paide 6.31 4.68 Liis Tallinn 5.54 5.57 NORMID Kaugushüpe 5.4 60m jooks 4.5 KAS ÜLETAS NORMI? Nimi Kaugushüpe 60m jooks
NISSI PÕHIKOOL Märten Nõmme Reeli Reinaus Referaat Juhendajad: Reelika Väli Eve Pae Riisipere 2016 Reeli Reinaus (sündinud 12. novembril 1977 Keilas) on eesti kirjanik. Aastatel 19841996 õppis ta Kohila Gümnaasiumis. 19972002 õppis ta Tartu Teoloogia Akadeemias ning omandas rakendusliku teoloogilise kõrghariduse. Aastatel 19992002 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri filoloogiat. 2007. aastal sai ta samas magistrikraadi. Viide : https://et.wikipedia.org/wiki/Reeli_Reinaus Reeli Reinaus lõpetas Kohila Gümnaasiumi 1996. aastal Seejärel õppis Tartu Teoloogia Akadeemias teoloogiat ja Tartu Ülikoolis eesti ja võrdlevat rahvaluulet.
Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab
ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km
Kohila Gümnaasium Sinu nimi 8. a INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Kohila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. INTERNETI KASUTAMINE NOORTE SEAS.......................................4 2. TULEMUSTE ARUTELU................................................................6 2.1 Valim ja meetod..........................................................................6 2.2 Tulemuste analüüs........................................................................6 2.3 Järeldused...........
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5
Kohila Gümnaasium Oliver Cromwell referaat Kristjan Savo 10.B Kohila 2010 Oliver Cromwell sündis 25. aprillil 1599. aastal puritaanlikus väikeaadliku perekonnas. Koolis paistis ta rohkem silma spordi kui teadmistega. Hiljem läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli, kust ta aga aasta pärast ära tuli isa surma tõttu. Ta pidi nüüd hoolitsema oma lesestunud ema ja seitsme vallalise õe eest. Cromwell abiellus 1620. aastal ning ta sai üheksa last. Abielu oli pikk ja stabiilne. Ta valiti parlamendi liikmeks, kus ta seoti Charles I vastuseisuga
kindlasti. Praegu on minu heategevus piirdunud mõnes heategevusprojektis kaasalöömisega telefoni teel tehtava annetuse kaudu. Kuid kui mõelda nii suurelt, et mul oleks heategevuseks miljon eurot, siis oleks juba mõtlemisainet, millist valdkonda ja keda toetada. Tahaks ju et annetatav raha läheks õigesse kohta ja teeniks õilist eesmärki. Nagu eelnevalt mainitud, siis hingelähedane oleks toetada justnimelt lapsi ning ka noori. Kuna olen ise Kohila valla elanik, siis sellest lähtuvalt seoksin selle heategevuseks mõeldud raha just Kohila piirkonnaga. Sihtrühmaks täpsemalt oleks siis puudustkannatavad lapsed ning tegevusetuse all kannatavad noorukid. Majanduslikes raskustes olevate perekondade lapsi aitaks eelkõige esmavajaliku muretsemisega, ja seda järjepidevalt. Olen seda meelt, et lapsed ei pea kannatama, kui nende vanemad ei suuda neile elementaarset pakkuda- sooja tuba, sööki, riideid ja mänguasju
Kohila Gümnaasium Leonardo da Vinci Referaat Koostas: Liisa Hansar Kohila 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Leonardo elu ja looming......................................................................................................4 ,,Püha õhtusöömaaeg"..........................................................................................................5 ,,Mona Lisa"..............................................................................
Huvitavaid fakte Kasutatud kirjandus Raplamaa Rapla maakonnas on 10 https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla_ omavalitsusüksust (valda). maakond Raplamaal asub tähtsaim http://www.raplamaa.ee/et/turism/va veelahe- Paluküla hiiemägi, atamisvaarsused/ kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik. Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu. Rapla apteek töötab aastast 1866 ja haigla 1889. aastast. Raplamaa Ajalugu Vaatamisväärsused Üldandmend: Maakonna tuumiku moodustavad Haimre park ja kabel Maakonnalinn: Rapla Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli
Interior and Minister of Economic Affairs and Communications. Currently he is the mayor of Tallinn, the capital of Estonia. Edgar Savisaar has been married three times and is the father of four children Birgit Õigemeel Born 24 September 1988 in Kohila, Estonia she is an Estonian singer. She started her musical career as a choir singer on Estonian Television children's choir and learnt the violin at Kohila Music School. Birgit is the first winner of Estonian Idol Eesti otsib superstaari. In 2007, at the Italian culture festival "L'Olivo d'Oro" (Golden Olive) Birgit was the first non- Italian to receive the "Golden Olive Gerd Kanter Born May 6, 1979 in Tallinn, Estonia he is an Estonian discus thrower. He was the 2007 World Champion in the event and won thegold medal at the 2008 Summer Olympics, and bronze in London 2012
Kohila Gümnaasium Diana Aronia 12B Referaat Juhendaja: õp Ingrid Oksaar Kohila 2010 Sisukord ELULUGU......................................................................................................................................... 3 FILOSOOFIA .....................................................................................................................................3 LOOMING .........................................................................................................................................4 STEPIHUNT .................................
Köln Deutschland Geete Talas 11.b Kohila Gümnasium 11.04.2012 Köln Köln ist die viertgrößte Stadt Deutschlands und die größte Stadt Nordrhein. Westfalens Es ist eines der ältesten Stadt in Deutschland. Köln liegt neben den Rein Köln ist Deutschlands Media Center Geete Talas Wappen und Karte Kölner Wappen Köln in Deutschland Muutke teksti laade Teine tase Muutke teksti laade Kolmas tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase Viies tase Geete Talas Bevölkerung In der Stadt leben noch als eine Millione Menche. 31,4% sind Einwanderer 17,2% sind nicht Deutsche Bürger ...
Rahvustunne Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Tagajärjed Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse tähelepanu ja toetus sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta
60-70 m). Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav,
Kohila Gümnaasium DOPING EESTI SPORDIS Referaat nimi klass Kohila 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on doping? 3 Andrus Veepalu dopingujuhtum 3 Antidopingualased regulatsioonid 4 Dopinguvastased organisatsioonid Eestis 5 Dopingu kasutus 20. sajandil 5 Dopingukontroll........................................................................................................................................6 Kokkuvõte.....................................................
jaanuar 2010 Tallinn Eesti rekord Maris Mägi Maris Mägi (sündinud 11. augustil 1987 tartus) on Eesti sprinter. Rekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 400 m jooks 52,21 Märts 2011 Austraalis Sydney Isiklik rekord 400 m jooks 52.98 23. jaanuar 2010 Viin Eesti rekord 300 m jooks 37.95 25. juuni 2010 Kohila Eesti rekord 400 m 56.56 28. juuli 2013 Eesti Eesti rekord tõkkejooks meistrivõistlused Egle Uljas Egle Uljas- Cerná (sündis 18. detsembril 1984 Rakveres) on Eesti kergejõustiklane. Aastal 2004 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli ja asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaverit. Rekordid
Kohila Gümnaasium HERAKLES Referaat kirjanduses Koostas: Alo Juhtma Kohila 2011 Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Herakles oli juba imikuna väga tugev, ta kägistas surnuks kaks poamadu. Kuigi hingelt oli ta väga hell ja hoolitsev, nt kui teda õigeks mõisteti, milles ta oli süüdi, karistas ta ennast ise.
20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Oli Eesti graafik Õppis Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Viiraltit peetakse kunstiajaloos sellesajandi esimese poole eesti graafikasilmapaistvaimaks meistriks Tuntumad teosed "Põrgu", "Kabaree","Neegripead", "Lamav tiiger" ja"Kaameli pea" viljakas eelkõige raamatugraafikas ,,Põrgu" ,,Tüdruk kaamliga" ,,Kabaree" Anton Starkopf 22. aprill 1889 Kohila vald, Röa küla 30. detsember 1966 Tartu oli eesti skulptor looming on oluliselt mõjutanud modernistliku skulptuuri arengut 1920.1930. aastate Eestis. 1918. aastal Saksamaalt kodumaale naastes rikastas Starkopf eesti skulptuuri talle ainuomase ekspressionistliku figuurikäsitlusega, oli üks kunstikooli "Pallas" asutajaid. Kauaaegne professor ja hilisema kunstikooli direktor teened Teise maailmasõja eelse Eesti rahvusliku kunstnikepõlvkonna kasvatamisel
salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi · Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" · Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud http://www.youtube.com/watch?v=MXxDFw3tm0o Balti keti marsruut Pikk Hermann Pärnu mnt. Nabala rist Viljandi mnt. Kohila Hagudi Rapla Lelle Käru rist Türi Viljandi Loodi Sultsi Karksi Karksi Nuia piir Ruijena Valmiera Liepa Cesis Drabesi Ligatne Sigulda Riia Iecava Bauska Grenctale Panevezys Kaunas Vilnius Balti keti loosungid Tagajärjed See oli väga tähelepanuväärne ka suurte riikide silmis Seda ketti oli näha ka satelliitpildil, kus oli kaks valgustatud jutti,pikem oli hiina müür ja lühem oli Balti kett
Seened mis söövad meid Kohila Gümnaasium 2016 Mihkel.R, Annabel.V, Mihkel.J NAHA SEENHAIGUSED jaotatakse rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Seenhaigus jalgadel Jalaseen on laialt levinud nahaprobleem, mis toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid sümptomeid. Jalaseene korral on esmajoones oluline nakatumisest hoidumine ning nakatumisel jalaseene võimalikult varane äratundmine. Kuidas tekib? Haigus algab tavaliselt 4-5 varba vahelt. Nahk on punetav ja kettendab esineb mõrasidJalaseent põhjustavad teatud liiki seened dermatofüüdid, mis armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seenespoorid võivad pikka aega kuid ja isegi aastaid säilida kingades, vannitubades, dusiruumides ja vannimattides. Naka...
seda tänu oma vanematele sõpradele ning tarvitavad seda, kuna neile meeldib purjus olek. KASUTATUD ALLIKMATERJALID Alkoinfo noored statistikas. http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika, 11.02.2011 Alkohol ja tänapäeva noored .http://www.oesel.ee/maidu/Siim%20Susi/amor/Pilleriin %20Vessik%20KG%20uurimist%C3%B6%C3%B6%202006.pdf , 11.02.2011 Terviseleht, Alkohol ja noored. http://www.terviseleht.ee/200123/23_alko.php, 24.02.2011 LISA 1 Mina olen Kohila Gümnaasiumi 8. klassi õpilane xxx xxxxxxxxx Olen valinud oma uurimistöö teemaks alkoholi tarvitamine noorte seas. Selle selle töö eesmärk on selgitada alkoholi tarvitamise harjumused 8.b. klassis. 1) Olen: a) Poiss b) Tüdruk 2) Kas oled kunagi tarvitanud alkohoolseid jooke? a) Jah b) Ei 3) Kui vanalt tarvitasite esmakordselt alkohoolseid jooke? a) Alla 9 Aastaselt. b) 9- 10 aastaselt. c) 11- 12 aastaselt.
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
· 1858.a. rajati sinna Kreenholmi Manufaktuur suur puuvillavabrik (tooraine Ameerikast). b) TALLINNA arengusse tõi pöörde Balti raudtee valmimine 1870: · ühendus sise-Venemaaga andis Tallinnale Riiaga võrreldes mitmeks aastaks eeliseid ja Tallinna sadam muutus jälle suureks väljaveosadamaks. · Lisaks sellele arenes metalli- ja masinatööstus - rajati tehased laevade ja raudtee ehitamiseks-remondiks. c) Paberitööstus : · Türi ja Kohila paberivabrikud, Pärnu tselluloosivabrik · Eestis valmis 70% Venemaa paberist d) Tsemenditööstus Kundas ja Aseris e)Raudteede ehitamine muutis asustuspilti ja parandas suhtlemist: · Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde · Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga:
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on
Kohila Gümnaasium Oliver Saare KOOLINOORTE SUVI Uurimistöö Juhendaja: I. Oksaar Kohila 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................3 VABA AJA SISUSTAMINE.......................................................................4 UURIMUSTULEMUSED...........................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................................10
Kohila Gümnaasium Janar Mäekivi Augustinus Kohila 2009 Augustinus Augustinus kuulub nelja Läänekiriku suurima kirikuisa hulka, ja on nendest neljast vaieldamatult kõige tuntum. Ta on rohkem tuntud, kui Ambrosius, kes oli tema vaimulikuks isaks ja juhiks. Ta on originaalsem ja süstemaatilisem kui Hieronymus, tema kaasaegne ja kirjasõber. Intellektuaalselt ületab ta Gregorius Suure. Augustinuse teoloogiline positsioon ja mõju ei leia endale võrdväärset
jooksul tõsine killustikupõud. Samuti märkis ta, et looduskaitseseaduses on kirjas punkt, mis lubab kohalikel omavalitsustel luua kaitsealasid, kuid see pole mõeldud karjääride blokeerimise kohta. Tamkivi leidis kogu olukorras vastuolu, kus keskkonnaministeerium peab ühelt poolt loodust ja loodusvarasid kaitsma ning teiselt poolt kaevanduslube väljastama (Käärt 2008) Kaitsealade loomine Karstialade kaitseks on neli valda üritanud juba mitu aastat kaitsealasid luua. Kohila vald moodustas aastal 2010 planeeritud paekarjääri piirkonda Pahkla maastikukaitseala, kus kavatseb kaevandama hakata Kiirkandur, kes vaidlustas otsuse kohtus. Kohila valla keskkonnanõunik Ingrid Võrno rääkis, et Pahkla maastikukaitseala eesmärk on karstiala veereziimi, looduslike ja poollooduslike koosluste ning ohustatud liikide elupaikade säilitamine. Kiili vald plaanib moodustada Kurevere maastikukaitseala ning vastav otsus võetakse ilmselt vastu sel aastal
ära kaovad. Jõgede lang on lavamaal väike, kuid paekaldalt laskudes moodustavad nad jugasid ja kärestikke (Jägala ja Keila), millest allpool paiknevad mõne km pikkused kuristikorud. Õhukese või puuduva pinnakatte tõttu on palju loomuldasid ja neil on enamuses levinud loometsad ja kadastikud, kohati ka looduslikud karjamaad. Soodsad tingimused on loonud juba ajalooliselt Harju lavamaal küllalt tiheda asustuse. Suurimateks asulateks on Keila, Saue, Rapla, Kehra, Kohila ning Tallinna suurim linnaosa Lasnamäe. 6 Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik. Pinnakate on õhuke ning kohati ulatub paasaluspõhi lausa maapinnani. Rohkesti on karsti - Adilas, Hageris, Urgel ja Põlmas, Eesti suurimad karstikoopad asuvad Pael ja Kuimetsas.
Minu kodulinna minevik ja olevik. Jüri Mõis on öelnud: ,,Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi". Talle sekundeerib Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen, kes nendib 2011. a Maalehes, et Eestis ei ole linna kolimisest pääsu - riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäeva...
1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru
tüüpi. 5. URRAM ,,Sekretärid ajapeeglis’’ raamatut võib leida Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Selle raamatu autor on Sirje Orvet. Seda raamatut on võimalik laenutada järgnevates kogudest: Harju Maakonnaraamatukogu Saue Linna Raamatukogu Viimsi Raamatukogu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu Lääne Maakonna Keskraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Audru Raamatukogu Kohila Raamatukogu Rapla Keskraamatukogu EBS Raamatukogu Elva Linnaraamatukogu Viljandi Linnaraamatukogu Ajavahemikus 2011-2014 on avaldatud järgnevad artiklid: Mis juhtus tööka eestlasega? Zernand-Vilson, Maris. Hoolivus liidab Impact of innovation climate on individualand organisational level factors in Asia and Europe Coffee-break at work: another wasted oppurtunity
Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse. raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus 5. Valitsevad tööstusharud ja ettevõtted Tekstiilitööstus - mundrid Vene armeele - Kreenholm Narvas Masinatööstus - Tallinn Vagunitehas Dvigatel, elektrimootori tehas Volta Paberitööstus - Räpina, Türi, Kohila, Pärnu Waldof Tsemenditööstus - Kundas, Aseris 6. Miks hakati looma ühistuid? Inimesed ei suutnud ise endale masinaid ja muud tehnikat osta, soetati kamba (ühistu) peale 7. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? USAst tuli odav vili, seega vilja hind langes ning enam ei olnud intensiivsel tervailjakasvatusel mõtet- loomakarjakasvatuse tähtsusest oli tingitud ka söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik 8
Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja (asutatud 1923. a.) ja arvukate suvilatega. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 m ja suudmes 0 m. Suurim on jõe
ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog. Sndis Harjumaal Kohila vallas Ra klas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. ppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Jrvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis krgematel kaubandus- tstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Mnchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i
Kiirabireformi üks eesmärk on arsti- ja õebrigaadide selgem eristamine, Reformijate sõnul teevad arstibrigaadid sama tööd mis õebrigaadid. Edaspidi peaks arstibrigaad välja sõitma keerulisematel, elustamist vajavatel juhtudel. Terviseameti seisukohalt on praegu 113 arsti, kellest osad on saanud juba koondamisteate. Samas on arstibrigaade mõnes teises piirkonnas hoopis juurde tulemas. Praegu teadaolevalt on nendeks kohtadeks, kus arstibrigaadid ei jätka, Kohila, Saku ja ka Kärdla. Arstibrigaad tuleb ilmselt Paidesse seal ei ole arstibrigaadi aastaid enam olnud. 2013. aasta eelarves on arstibrigaadide raha 6 705 000 eurot, 2014 on 7 042 000 eurot. Selle tõttu, et paljud arstid jäävad tööta ja lähevad ilmselt kuskile teise riiki tööle, arvatavasti Soome, saab Eesti riik kahju. Eesti kaotab oma maksumaksjaid. Samuti on väljakutsetele vaja arste. 3.Google investeerib Soome 450 miljonit eurot
Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Valitsevateks tööstusharudeks said tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Tekstiilitööstuse ettevõtted: Kreenholm Narvas, Balti manufaktuur Tallinnas. Tallinn kujunes peamiseks sisseveosadamaks, Pärnu väjaveo sadamaks. Vagunitehased Tallinas Dvigatel, elektrimasintehas: Volta. Paberitööstus: Tallinn, Räpina, ,,Waldrof" Pärnus, Kohila ja Türi. Miks hakati looma ühistuid? Ühistute loomise ajendiks oli piimakarjanduse levik, saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust hakkasid talupojad rajama piimaühistuid. Ühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu odavamalt, soetati ühiselt põllumajandusmasinaid, tehti koos maaparnadustöid. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? Piimakarjakasvatus kujunes, sest raudtee kaudu sai piimatooteid turustada Peterburgi ja see
Referaat Friedrich II Diana Aronia 10b Kohila Gümnaasium Friedrich sündis Berliinis 24. jaanuar 1712. Ristimisel sai nime Karl-Friedrich. Tema isa oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I, Hohenzollerite dünastiast ning ema Sophie Dorothea von Hanover, kes oli Inglismaa kuninga Georg I tütar. Friedrich oli teine laps selles suure kuninglikus peres, kus sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist. Aga noor Friedrich omas hoopis teistuguseid kalduvusi huvides: talle meeldis flöödimäng, prantsuse filosoofia ning tantsud. 1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda Inglismaale, mis oli samaväärne kui deserteerimine. Peale Von Katte surmanuhtlust, palub p...
lauge pinnaga sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja eelneva tõttu on laugastes peaaegu võimatu näha vetikaid või kohata veetaimi. Rabivere Soo Rabivere soo ehk Hagudi soo ehk Rabivere raba on raba Raplamaal Kohila vallas ja alevis. Soo jääb Rabivere maastikukaitseala piiresse. Soo jääb alevist lääne poole. Raba on osa Rabivere maastikukaitsealast, välja arvatud loode- ja läänepoolne osa, kus toimub freesturba tootmine. Rabast kagu poole jääb Kõnnu raba (Kõnnu järv), lääne poole jääb Pihali soo. Mõlemad kuuluvad Rabivere maastikukaitsealale ja kõik koos moodustavad peaaegu katkematu rabamassiivi. Rabas on hulgaliselt laukaid (Pikklaug, Kaselaug)
Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond .............................
Eesti Motospordi ajalugu Motosport üle kogu Eesti aastatel 1921-1978 Eestis toimus esimene autode ja mootorrataste võidusõit 28.augustil 1921 Tallinnas. Võistluse korraldajaks oli Eestimaa Autoomanike Ühistu. Osalejatel tuli läbida saja neljakümne üheksa kilomeetrine marsruut. Selleks oli Tallinn-Nõmme alev-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ning mööda Raudalu maanteed tagasi Tallinna. Hommikul aga avanes korraldajatele kurb vaatepilt. Kohale oli tulnud kõigest kaheksa autot ja kaks mootorratast, kuid sellest hoolimata peeti võistlus ära. Võidusõidu võitjaks tuli auto numbriga kolm, mida juhtis Vold Johanson. Mees läbis raja kahe tunni ja neljakümne kolme minutiga. Sellest sündmusest sai Eesti auto- ja motospordi sünnipäev. Motokrossi tipphetk oli aga siis kui valmis Pirita ringrada. Seal hakati korraldama rahvusvahelisi võistlusi, kuhu kogunes vaatama ja kaasa elama palju inimesi. Algsetel a...
10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 Kohila vald 9937 7000016-1A/K Loodus59.20574424.665679 9937 Kohila vald 27898 4400004-1Aa 59.41802427.158673 27898 Lüganuse vald 27899 4400003-1Aa 59.41789727.156540 27899 Lüganuse vald 38090 Aachen 50.769999 6-Jan 38090 21785 7800002-1Aadami 58.25244526.880715 21785 Haaslava vald 24424 7800001-1Aadami 58.25262926.881549 24424 Haaslava vald
bluusi. Juba kuue aastaselt ta hakkas tselloõpinguid ning 1964. aastal, 14-aastasena liitus soolokitarristina oma esimese bändiga Satelliidid, kus ta oli soolokitarrina. Sellele järgnesid Mikronid ja Ornament. Mikronisse jäi ta ainult kuueks aastaks. Ornamendiga liitus ta 1973. aastal, kus ta mängis trummi ja oli lauljana. 1.1 Ornament Ornament alustas tegevuse 1972. kuni 1976. aastani. Ta kuulus Eesti ansamblite hulka, mis mängis hard rock´i. Oma tegevuse alustas ta Kohila kultuurimajas. Ornamendi muusikat mõjutas tugevalt Led Zeppelin, kes oli inglise rock-ansambel. Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel soolokitarrina, Ilmar Soots, Tõnu Tormis, kes kuulus ka ansamblisse Noor Eesti basskitarrina, Sven Grünberg, kes oli eesti elektroonilise rocki´i alustajaks, trummar Aleksander Vilipere ning trummar ja laulja Gunnar Graps. 1.2 Tsello
Õige: Esimene maailmasõda Allikas: Maaleht 10/16 2. Tallinna ülikooli endine rektor Rein Raud küsis kord: kumb oli enne, kas Leonardo da Vinci või Jüriöö Ülestõus? Õige: Jüriöö ülestõus Allikas: Eesti Päevaleht Reegel: Nädalapäevade, kuude, tähtpäevade ning pühade nimetused kirjutatakse väikse tähega. 1. Vanalinna Hariduskolleegiumi, Kohila Mõisakooli, Püha Miikaeli Kooli ja Johannese Kooli lapsed käisid täna Mardipäeva traditsiooni kohaselt riigikogus. Õige: mardipäeva Allikas: Postimees 11/15 2. Pühapäeva hilisõhtul tähistati Tallinna Kadrioru pargis tule ja jää peoga Hiina Vesimao aasta algust. Õige: vesimao aastat Allikas: Elu24 02/13
siiski parem kui nende omad. Alljärgnevalt on iga uuritava turismitalu lühikokkuvõte, mis koosneb talu asukohast, teenustest ja hindadest. 1. Väljaotsa talu. Asub Juuru vallas. Sauna tund 160.- Sauna tund koos saaliga 200.- Osaline massaaz 100.- Täismassaaz 200.- Telkimine 35.- inimene Matkamaja ööpäev 220.- Saali tund 120.- Väliürituse ööpäev 700.- Karavani ööpäev 250.- 2. Puhkekeskus Primalend. Asub Loone külas, Kohila vallas. Saunamaja 550EEK/t Saun ilma majutuseta(1.kor) 550EEK/t Peoruum 200EEK/t Puhkemaja 3500EEK Kahene tuba 500EEK Telk 60EEK Segway rent 300EEK/tund 3. Matso talu. Asub Kohila külje all Prillimäel. ATV-d 150.- kr/h telkimiskoht 50.-kr/ööpäev suurperedele soodustus ! klassiekskursioon- õpilased 20 kr/laps 4. Luhtre turismitalu OÜ. Asub Märjamaa külje all, Nõmmeotsa lähedal Üksinda toas 450.- Kahekesi toas 900.-
saadikute ja Tallinna tööliste esindajate koosolek. Juhatajaks VSDTP Tallinna komitee juht Aleksander Kesküla, ka Pöögelmann. Kutsuti üles vägivalda kasutama, aga otsust ei võetud vastu, sõjavägi ajas koosoleku laiali. 12. detsembril tööliste esindajad maale, liitusid talupojad. Tööliste salgad liikusid maale neljas suunas. Peasuund oli Kohilasse. Algas avalik stiihiline mäss (Harjumaa, Lääne-, Järva- ja Pärnumaa) Liikumise keskusteks Kohila, Märjamaa, Velise, Järvakandi, Rapla. 12.-20. dets. mõisate põletamine ja rüüstamine - kokku u. 130 mõisat, arvatud aga 161 (põletati ca 65 peahoonet) mõisat. Mõisnikke võeti vangi, kuid tapeti vaid üks. Massipsühhoos ja viha mõisnike vastu (elitaarne vähemus, kelle kätte on koondunud enamus rikkustest, maaomandist ja kontroll ühiskondliku elu üle). Ükski eesti erakond ei kiida neid aktsioone avalikult heaks. Balti aadel pooldab endiselt
Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT? Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi- Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
