Tõnu Kark on sündinud 4. detsember 1947 Tallinnas on kindlasti üks kodumaa legendaarsemaid näitlejaid. Enda põhitööks oleva teatri kõrvalt on ta kaasa löönud pea viiekümnes filmis. Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadi...
Muusikaarvustus „Mees La Mancast“ 09.01.13. käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Mees La Manchast“. Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel
Why did we choose this film ? Funny enjoyable Family film young and old Good comedy The main themes damaged painting secret of a painting bunch of criminals Bad guys Good boys What it teaches to viewers ? Bravery Independents Courage Enthusiasm Who we recommend it to watch ? Kids grandparents family Filmmakers Director: Lembit Ulfsak Writers: Janno Põldma, Lembit Ulfsak Actors main characters: Tõnu Kark Margus Alver Kaur Sinissaar Dan Põldroos Ain Lutsepp Kalju Orro Aarne Üksküla Short video http ://www.youtube.com/watch?v=VUZzn5W_kc Reviews,famous quotes Reviews : There is some very good jokes in this movie and the actings are pretty good too. Specialli Dan Põldroos as Filip and Tõnu Kark as Ahven. And I recommend that movie if you like the whole family adventures. Thank you for listening !
aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss, Yale'i lõpetanud Elisha J
August Gailiti romaani novellides ,,Toomas Nipernaadi" oli ta lugenud korduvalt ja ikka tihedamini veel üle lugenud, leides sealt iga kord midagi uut. Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding, kelle idee oli kasutada filmis Anne Maasiku ,,Rändaja õhtulaulu". Tänaseks on ,,Rändaja õhtulaulust" saanud Nipernaadi laul, nii nagu Tõnu Kargist vaieldamatult ehe Nipernaadi, ehkki ta väliselt Gailiti rändajaga sugugi ei sarnane. Esialgu proovitigi Nipernaadi osasse hoopis teisi, Kark oli viimane valik. Minu jaoks ongi filmi ja raamatu ühisosaks Tõnu Kark. Ei kujutaks teisiti Nipernaadit ettegi kui peategelane ei oleks Tõnu Kark. Nipernaadi oli Nukitsamehe kõrval teine filmi ja raamatu kogemus Eesti kirjanduse tasemel minu jaoks ja usun, et kui peaksin Nipernaadit uuesti vaatama leiaksin ma kindlasti väga palju erinevusi raamatuga kuid üldmulje jääks samaks, heaks. Interneti kommentaar: (Arvamus 27 Jul 2007 Elle Puusaag)
Muusikaline arvestus "Nii on meil moes" Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli see orkester tõesti tasemel
aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus majanduspoliitika – orienteerumine lääneriikide turule; ● Ekspordiks või ja peekon; ● 1928. aastal tuli käibele kroon;
Mudeliehitusering Juhendaja Andres Laanejõe Fotod:erakogu Kunstiring Juhendaja Katrin Laan Toimub Valitsejamajas Fotod:erakogu Koolis toimuvad huviringid Tunniplaanis Iga veerand erinev huviring Liikumisring – Stella Suitso Fotoring – Siret Lahemaa Õpioskused – Krista Rannast Suhtlusring – Iris Fotod:erakogu Vahtra KEAT – Aave Kark Liiklusring – Aave Kark Fotod:erakogu Ankeet Õpilased vastasid ankeetküsimustikule Vastasid 2-9.klassi õpilased 14 küsimust 64 õpilast koolis 52 õpilast vastas ankeedile Millises huviringis osaled? Õpilased märkisid need ringid kus nad osalesid peale kooli Fotod:erakogu Mitmes huviringis sina käid? Fotod:erakogu Mitu korda nädalas sa võtad osa
Kvartett Autor: Ida Johanna Loel, 8.b Käisin, 20. septembril 2014. aastal, vaatamas Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ’’Kvartett’’. ’’Kvartett’’ on südamlik lugu, mis ajab ühteaegu naerma ja paneb kurvastama ning toob Endla lavale kokku armastatud vanema põlve näitlejad, näiteks nagu Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Etenduse autoriks on Ronald Harwood ning eesti keelde on see tõlgitud Anne Lange poolt. ’’Kvarteti’’ esientendus oli Endla teatri Suures saalis, 1. augustil 2014. ’’Kvartetti’’ etendab ka komöödiateater. Ronald Harwoodi kirjutatud "Kvartetti" lavastati esimest korda 1999. aastal Inglismaal Albery teatris. Lavastuse tegevus toimub muusikutele mõeldud vanadekodus, mille kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat
Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna aimugi kuidas linnas hakkama saada. Nagu kui ühest külast nipernaadi saadab talu 3 poega linna lähvad nad sinna pidutsema aga tulevad tagasi hämmingus ja jalust rabatud. Filmi ülesehitus filmil on algul natuke aeglane ja segatust tekitav kuid tegelikkuses on film suurelt humoorikas. Toomas Nipernaadi on filmi peategelane, kes rändab külast külla. Tema tegelast mängis Tõnu Kark, Selle näitlejaga meenub mulle film „Detsembri kuumus“. Just tema sobibki sellisesse rolli, ma ei kujutaks mitte kedagi teist mängimas Toomas Nipernaadit. Ta on selline kaval, kuid samas väga lihtne ilma, et asja keeruliseks ajaks. Filmis selgub ka tõsiasi et tehnika pole veel eriti arenenud ja maa piirkondades toimivad asjad samamoodi nagu vanasti sest tehnika käsi jõuab maale väga aeglaselt. Filmis on sellised huvitavad ja täpsed detailid nagu kui talu põles
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb
Teine vaatus Kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus Kõik probleemid ilmnevad taas. Õnneks leitakse süüdlane: sampanja! Arvamus Käisin ,,Nahkhiirt" vaatamas 6. jaanuaril 2010. See oli minu esimene opereti kogemus ning usun, et see ei jää k viimaseks. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura, Rauno Elp, Andres Köster, Taimo Toomast, Aleksander Arder, Angelika Mikk, Kädi Kosenkranius, Valentina Taluma, Tõnu Kark ja Pille-Riin Rajavee. Dirigent oli Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik oli Michiel Dijkema Hollandist, kostüümikunstnik oli Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Bas Berensen Hollandist ning koreograaf oli Marina Kesler. Mulle meeldis see operett väga. Etenduse käik oli kaasahaarav ja vaatamata oma pikkusele (algus 19.00 ja lõpp natuke peale 22.00) algusest lõpuni nauditav, minnes järjest lõbusamaks. Ka kostüümid olid ajastukohased ning huvitavad
silmaarst nõel kirurg tilguti hambaarst skalpell ninakõrvakurguarst silmatilgad plaaster vatt mask tilgad kark sidemed
äärmiselt hästi tabatud eelmise sajandi 20ndate30ndate Broadway muusikalide laulu ning ka Gene Kelly tantsustiili sujuvus. Vahemärkusena: kuidas küll ajakirjandushaid nii märkimisväärse uudise maha on maganud, on ju see Pärnu neiu õppinud samas Broadway koolis, kus HannaLiina Võsa ja samuti seal ka juba tööd leidnud! Nii Ines Aru kui Ülle Lichtfeldt olid omas elemendis nagu alati: hea sõnavaldamine ja mõõdukus koomika pakkumisel. Tõnu Kark on muidugi persoon, kes leiab igast pebrehunnikust tera! See on vaimustav, kuidas ta oma umbmääraste viisikäsitlustega oskab publiku nii ümber sõrme mässida, et saal lihtsalt rõkkab elutervest naerust! Seekordne orkester oli publikule nähtav jazzansambel, kes solistidele väga mõnusa fiilinguga sekundeeris. Gerli Tinni julge ja väga omanäoline glamuurikus kostüümides sobis eriti Kaire Vilgatsile.
Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb lugu kus ema aasal laulab et lasp see kasvab vitsata. Seal on igal kohal oma
Ta meenutab oma alaväärset päritolu ja tunneb, et ei sobi ka sinna tagasi. Tsitaate raamatust "See sajand, kus me kohtusime, on lõpuks tükkis kõigega prügikasti visatud." "Kui selgub, et sa oled IdaEuroopast, siis sind vaadatakse kaastundliku pilguga ja öeldakse midagi õõnsat, nagu surnu sugulasele." "Jumal kõrgel, keiser kaugel," just nii öeldakse sealmail." Lõpp Täname kuulamast ! Triin Jalast Kaspar Kark ja Maris Obermann JärvaJaani Gümnaasium XII klass 14.aprill.2008
HENRIK VISNAPUU 1890-1951 1899Sndis Helme Kihelkonnas 2. jaanuaril. 1900Aastal 1907 lbis Narva Gmnaasiumi juures algkoolipetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli petajaks. 19011912 suundus ta Tartusse, kus esialgu petas ttarlaste gmnaasiumis eesti keelt ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast. Temalt on ilmunud 13 lrikakogu, poeeme ja mitu valikkogu, on kirjutanud ka vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru. Varasemas 2 kogus on teemaks armastus ja tunded. 30-ndatel aastatel ilmunud kogud on mtisklused...
saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju. Mulle tundus, et lavakujundus oli saanud hea lahenduse ning andis etendusel
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju.
endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei leidu, aga mille rezissöör Helle Karis oma linateoses julgelt kasutusele võtab. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid (näiteks
mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Etendus rääkis 43. aastasest taksojuhist John Smithist, kellel oli kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Ühel päeval kohtuvad Johni kaks teismelist last juhuslikult internetis ja tahavad kokku saada. Kui taksojuht on siiani veel oma kaootilist elu varjanud siis nüüd muutub see pööraste sündmuste jadaks
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2
aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega. Teisi osasid kehastavad kaasvangid. Muusika oli sügavmõtteline, kohati mõtlema panev ning kurb. Mulle muusika meeldis,
evict välja tõstma (korterist, valdusest) setting seadmine, tegevuspaik experience kogema, tundma shadow vari extension laiendus sheer cliff püstloodis kalju/pank feature joon, tunnus sliding lükand- spacious ruumikas spare room vaba tuba spiral keerd- spruce kuusk stable tall stand out välja paistma stilt kark, karkjalg storehouse ladu, laohoone storey korrus (BrE) suburb eeslinn, äärelinn suitable for sobiv terraced astanguline (terraced house - ridaelamu) thatched roo- (... roof rookatus) tiled kivikatus tiny tilluke neighbourhood watch group naabrivalve well-maintained hästi hooldatud winding looklev, käänuline withdrawn kinnine, tõrjuv, enesessetõmbunud
jala pand u d , tegi haiget. Kipsside sur u s nagu n üri nuga vastu Alani puu s al u u d . Järgmis tel päevadel mu u t u s valu kan n a t a m a t u k s ja kipsi pidi eemalda m a . Alan oli haiglas mitu nädalat enne kui ta koju lasti. Haiglasse tuli talle järgi ema. Karkudega k õndida võis poiss algul ainult tund aega päevas. Mida rohke m oli harjut a t u d seda kaue m võis kark u dega k õndida. "Sõna "vigane" tähist a s minu arus a a m i s t mööda seis u n dit, mida võis küll kas ut a d a m õnede teiste inimeste, kuid mitte minu kohta Kuid et kuulsin inimesi nii tihti rääkivat minu s t kui vigasest, olin sun nit u d möön m a, et ju see nimet u s siis vist passis mulle. S äilitasin aga veendu m u s e , et kuigi m õnede inimeste inimeste jaoks tähe n d a s vigane
sõlmib lepingu siiski. Lepingu üks tingimustest on, et võla tasumata jätmisel võib Shyrlock võtta Antonio kehast ühe kilo liha. Väiksemad rollid on Merle palmistel Portia toatüdruku ja sõbranna Nerissana, Märt Avandil Lancelot Gobbona ning Kersti Heinlool Shyrlocki tütre Jessicana. Taavi Teplenkov lisab koomilisust armastuse teemadel ja Roland Laos Jessica kallimana romantilisust. Tõnu Kark mängib humoorikat rolli Lanceloti isana. Näidend pakub kindlasti suurt kultuurilist elamust, sest viib vaataja peaaegu Veneetsiasse ja laseb süveneda täielikult näitlejate teksti. Ka teiselt rõdult vaadates, oli tunne et tükk haarab kaasa ja tõmbab endasse. Värsstekst oli kergesti kuulatav ja dialoogid huvitavad. Näidendi idee- võlgu olemisest ja laenamisest pani mõtlema ning teatrielamus jääb kindlasti tükiks ajaks meelde.
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes".
Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks töödeks on muusikalised komöödiad ,,Suudle mind, Kate" (Kiss Me, Kate) , ,,Can-Can" ja teised. Tema muusikat iseloomustavad keerulised sõnakombinatsioonid, nutikad riimid ja huvitavat vormid, mida oli tunda ka nähtud muusikalis. Peaosi täitsid Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeld, Ines Aru, Bert Pringi ja Peeter Jakobi. Mainimist vajaksid veel ka Silver Laas (ansambli Slide 50 solist), Marta Vaarik ning Dagmar Oja, kes ei ole just konkreetselt muusikalilauljad-näitlejad, ent vaatamata sellele, said nad oma osadega hästi hakkama. Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas üldse ei ole või ei ole laval, siis antud muusikalis oli orkester kõigile nähtaval, selleks eraldi
2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise tähenduse egoistlikud tegelased, kes erinevad üksteisest nii iseloomude kui ka saatuste poolest
Eesti Draamateater Eesti Draamateatri sünnipäevaks võib lugeda 11. oktoobrit 1920, kui lavastaja Paul Sepp asutas oma era- teatristuudio. Aastal 1924 jätkasid stuudio 1. lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri nime all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tol...
Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on hästi jäljendatud seda Stalini tallalakkumist, mida tema valitsusajal rohkelt oli, et ikka suurele liidrile meeldida. Oli ka aru saada heliloojate kartusest mitte vastu vaielda kõrgematele riigimeestele teoste kirjutamise osas. Ei pidanud ma pettuma ka näitlejate töös. Kõige enam meeldis mulle Tõnu Kargu mängitud Jossif Stalin. Tõnu Kark on mulle näitlejana alati meeldinud ning ka seekord jättis ta mulle positiivse mulje. Eriti meeldis mulle tema rollis lihtsus, rahulikkus ja viisakus, kuid siiski oli aru saada diktaatori olemusest ehk kui oli vaja, tõstis hääletooni ja tegi enda seisukoha teistele selgeks. Ta ei pingutanud üle ega jäänud ka midagi puudu. Andrei Zdanovit kehastanud Enn Kraam sai oma rolliga samuti suurepäraselt hakkama
Muusikaarvustus Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea"
Kehtestatud olid laialdased Kodanikuõigused. 1. Detsember 1924 püüdsid enamlased korraldada riigipööret. Lahinguid löödi linnas terve hommikupooliku ning putsistidel ei õnnestunudki saata appikutset Nõukogude vägedele, kes ootasid piiri taga sekkumissignaali. Mässajate käe läbi hukkus aga üheksa tsiviilisikut, üksteist kaitseväelast, viis politseiametnikku ning üks piirivalvur. Teiste seas langesid terroristide ohvriks teedeminister Karl Kark ja kolonelleitnant Hermann Rossländer. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Inimesed hakkasid oma elu halvenemises süüdistama erakondi, valitsust ja parlamenti. Hakati uskuma, et tugeva võimuga riigipea suudab lüüa korra majja. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti jõuliselt nõudis põhiseaduse muutmist Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. (A.Larka, A
Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 erineva tantsu ning peale nende veel ka ballette ja teisi operette
Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad. Hetkel töötavad: Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
,,Topeltelu" Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on
variante, kaussidest kuni skulptuurideni välja, aga lõpuks osutus valituks siiski maoga jalutuskepp. Olin kindel et saan selle tööga hakkama ja et see pakub ka piisavalt väljakutseid ja uusi oskusi mida järgnevates töödes ära kasutada. 3 Jalutuskeppidest Jalutuskepp on vahend, mis lihtsustab või hõlbustab kõndimist (kark) , kasutakase moe pärast või enesekaitse vahendina. Jalutuskeppe on tehtud erinevates suurustes ja erinevate disainidega. Võivad sisaldada varjatult nuga või mõõka. Jalutuskepid, mida tänapäeval tuntakse pigem käimiskeppide või matkakeppide nime all, leiavad kasutust väga erinevateks tegevusteks nagu okste, põõsaste või ämblikuvõrkude eest ära lükkamiseks. Mägedes ronides, toetuseks. Mäest laskudes, pidurdamiseks või tasakaalu hoidmiseks
väga hea ka lauldes. Üldiselt aga oli muusika, laulutekstid, kostüümid, dekoratsioonid, eriline kaldus lava ning lavaline tegevus väga hästi omavahel seotud ning tekkis üks väga põnev ning lustlik lugu. Erilisi lemmikuid näitlejate seas ei olnud, kuid väga huvitavalt oli lahendatud teise ja kolmanda vaatuse vaheline paus. Nimelt ei olnud sel ajal vaheaega nagu tavaliselt on harjutud tegema kahe vaatuse vahel. Seal tuli lavale vangivalvur, keda kehastas Tõnu Kark ning sisustas selle aja, kui muudeti lavakujundust. Enim aga meeldis mulle teine vaatus, sest see pidu ja maskeerunud tegelased olid väga huvitav. See oli väga lõbus ja naljakas, mis seal peol kõik toimus. Ning eriti meeldisid mulle peol kõlanud Johann Straussi tantsumuusikad valsid, polkad, tsaardasid, neid kuulates ning teisi laval tantsimas nähes tekkis omal ka tahtmine tantsukingad jalga panna ning tantsida nende lugude saatel.
See oli Tänavuste Jõulude Vaim. Järsku seisid nad keset linnatänavat. Igal pool oli jõulusahin inimesed olid õnnelikud, tegid oma jõuluoste ja poelettidel oli välja pandud sadu toite ja maiustusi. Peagi kutsusid kirikutornides helisevad kellad ristiinimesi kirikutesse ja kabelitesse. Siis nägid nad ühte vaest perekonda, kes tähistasid jõule süües hanepraadi, pudingut ja kastaneid. Nende seas oli ka üks väike poiss Pisi-Tim, kellel oli kark ja jalatugi. Scroogele jäi see poiss eriti silma... Siis rändasid Scrooge ja vaim merele, üksildasse tuletorni, kus kaks majakavalvurit jõulupühi tähistasid. Edasi liugeldes jõudsid nad laeva tekile. Isegi madrused laulsid jõululaule ja ei unustanud jõulupühi. Siis aga olid nad järsku soojas valgustatud toas, kus Scrooge tundis ära oma õepoja hääle. Nad rääkisid algul Scrooge'st, sellest, et ta jõule ei salli. Peale seda hakkasid nad pimesikku mängima.
Tund hiline nüüd laulab lõpmata- Meel igatseb tolmuta randa, Tund hiline, tee kõva kui kee, Mind hoiab kui mõrsjaks enesele- Ei siiski saa pärale kanda. See luuletus on kuulsaks saanud tänu filmile ,,Toomas Nipernaadi’’, kus mängib paljude eestlase lemmik näitleja Tõnu Kark. Kirjanikud samastavad ka tihti loodust ning kodu omavahel. Ernst Ennol on väga kena luuletus nimega ,,Kojuigatsus’’. Tema kirjutabki loodusest kui kodust endast. ,,… Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune, Viib sinimetsa poole kaugele, Sääl kasekõne loob kui pilvi teele, Et kanda kojukutset minu meelde.
Kujundus jäi koheselt silma, kuna see oli ülimalt moderne ning jättis lavakunstnikust koheselt halva mulje (nagu ta ei tunneks muusika ajalugu vms.) Minu arvates oleks publikule paremini mõjunud see, kui lavakunstnik oleks kasutanud romantismile omapärasei detaile ning oleks meeles pidanud ka Johann Straussi kodumaa- Austria. Kasutanud asutriapäraseid dekoratsioone (sümboleid, muusikat vms) Selles lavastuses meeldis mul kõige rohkem Adele (Kristina Vähi) ja Frosch (Tõnu Kark), kuna nemad said oma rolliga minu arvates kõige paremini hakkama. Nad rääkisid väga selge häälega ning elasid oma rolli hästi sisse. Toon välja just Froschi, kuna ta mängis väga uskuma jäävalt purjus inimest ning isegi purju inimese diktsiooniga sai tema sõnadest hästi aru. Tooksin välja ka vähem meeldinud näitlejad. Nendeks olid Prints Orlofski (Rauno Elp) ning Alfred (Andres Köster). Oskan öelda vaid seda, et neil jäi heast diktsioonist puudu
25) Kristlik ◦ A. Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik Partei (u 5-10) organiseerija NSVL ja Komintern täideviija EKP u 300 ründajat hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark) hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut Kaitseliit okt 1919 maaseadus ◦ u 35 000 asundustalu Eesti mark 1923. a kriis 1924 uus majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas
Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis Aleksander Vilipere trummi mängiv poiss mõisameeste laagris Guli Hamrajeva tüdruk Schenkenbergi laagris Tegijad Laule esitab Peeter Tooma
Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus – parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 – vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 – moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus. Juhtideks erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk. Soovisid ka võimu juurde.
Üleliiduline filmifestival I preemia Nipernaadi 1983.aastal valminud ,,Nipernaadi" põhineb August Gailiti romaanil ,,Toomas Nipernaadi". Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding. ,,Nipernaadi" on lugu loovisiksusest, kunstnikust, kes püüab väljuda argipäevasest rutiinist ja üritab põgeneda iseenda eest uute olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades: Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup (Joonatan), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt. Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast. Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees. Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub
Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus. Juhtideks erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk. Soovisid ka võimu juurde.
nüüd teevad: ,,Nüüd tuleb purre, nüüd läbi aia, nüüd on nuhk teisel pool tänavat..." Ma ei saanud eriti aru, miks see kõik pidi etenduses olema, see mõjus parajalt labaselt. Teised osatäitjad meeldisid kõik väga, eriti Üksküla mängitud Pearu, kellest ma pikalt aru ei saanud, et see on Üksküla. Kui Pearu oma tooliga üle välja nähtavale ilmus, võttis Andrese maal istet ja teatas, et ta tahab nüüd naabrimehega rääkida, siis ma vaatasin alguses, et see on Feliks Kark. Aga hiljem lõi mul nagu lamp peas helendama, et hoopis Üksküla on. Tõnu Kargi mängitud Andres oli ka päris hea, räuskas kogu aeg ja muutis minu meelest kogu selle mehe oleku parajalt naeruväärseks, mis oligi õige. Kui valitseb mingi kaanon, mille järgi Andrest peetakse toredaks ja õilsaks meheks, kes võitles maaga ja ajas oma õigust taga, siis mina olen Andreses alati näinud meest, kes ei hooli mitte
1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kellega sai koos mängitud.
vägivallaga probleeme, aga kui alkoholi tarbiti, siis mõned sõnelused ikka tulid ette. Veel rääkis ta, et süüdistatavad teab ta umbes 5-6 aastat. Viimati oli ta ise kodus käinud 18. juulil ning jättis ka pojale veidi raha. Ljudmilla oli see, kes leidis oma abikaasa ja poja 21. juulil surnuna nende korterist ning helistas häirekeskusesse mõni aeg pärast koju jõudmist. Järgmine tunnistaja oli Potsinade alt naaber Triin Kark. Ta mäletas kellaaegade täpsusega toimunut, mis oli järgmine: 20. juuli õhtul kell veerand üheksa kuulis ta ülevalt korterist Andrei ropendamist ning seejärel kukkumist. Siis käis ta korra bussijaamas ning tagasi tulles ei kuulnud ta enam midagi. Tema rääkis, et üldiselt on seal korteris rahulik ning mingeid kaklusi ega sõimlemisi ta ei kuule ja, et Sergei ei olnud eriti suur joomamees, aga Andreile meeldis rohkem napsutada
annaabi.ee 
