Kaugekõne Karl August Hindrey Karl August Hermann Hindrey on sündinud 1875. aastal Abja mõisas. Saksapärase Hindrey nimega kirjanik pärineb eesti talupojasoost, kuid ta on üles kasvanud mõisamiljöös ning üldse on talle suurt mõju avaldanud saksakeelne keskkond. Sakslaste mõju oli nii suur, et tulevane kirjanik pidi endalt küsima, kas ta tahab sakslaseks või eestlaseks kujuneda. Hindrey käis mitmeski koolis, isegi kahes välismaises, kuid ühtegi kooli ta ei suutnud lõpetada. 1904. aastal lahkus pooleli jäänud haridusega mees Prantsusmaalt ning sõitis Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare,
Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes
mugav, kiirelt omaks võetakse. Paljude novellide puhul panin tähele, et nad oleks nagu lahti rebitud mõnest romaanist ja pidevalt leidsin ennast tundmuselt nagu oleksin mõne raamatu keskelt lahti võtnud ja lugema hakanud. Sama järsult nagu algasid, need ka lõppesid ja pidevalt oli tunne nagu tahaks küsida: "ja mis siis edasi sai?..." Võibolla tuleneb see katkendlik tunne ka novellide paigutusest raamatus ja sellest et minategelasega peab alati uuesti tuttavaks saama. Karl August Hindrey kirjeldatud tegelased mulle meeldisid. Kujutlusse tekkis neist lugedes alati väga elav ja värvikas pilt. Paljusid meestegelasi on kujutatud tüsedate ja punapõsksetena. Noori mehi on ta kujutanud kena väljanägemisega, aga kuidagi ebasümpaatsetena, daame pea alati kaunitena. Novellis "isa" on ta pea terve teksti ulatuses kujutanud ühte inimest, nii väliselt kui olemuselt ja seda läbi minategelase, kes õigupoolest kirjeldatavat inimest kunagi eriti ei tundnudki
Aastatel 1923-1924 toimetas ta ajakirjaLaste Rõõm ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat. Oengo luuleraamatutest on tuntuim ,,Muna" (1938), mis on tõlgitud ka soome, ungari vene ja rootsi keelde; proosateostest taas poistelugu ,,Üle Atlandi" (1928), mis on uuesti välja antud 2001. aastal. Samal aastal on uuesti avaldatud ka tema luuleteoste valikkogu ,,Minu päev: luuletusi, poeeme, ballaade", raamatu pani kokku luuletaja tütar Lembe Hiedel. Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hindrey sündis 15. augustil 1875 Abja mõisa õllepruuli pojana. Alustas kooliteed paruni koduõpetaja juures, jätkas rüütelkonna gümnaasiumis Viljandis, õppis seejärel Pärnus ja Tartus Hugo Treffnerigümnaasiumis. Aastatel 18941898 õppis maalikunsti Peterburis A. Stieglitzi kunstööstuskoolis, hiljem Münchenis ja Pariisis. Naasnud 1904 Eestisse, töötas Postimehe toimetuses või vaheldumisi Päevalehe ja Postimehe toimetuses.
· "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925) · "Üle Atlandi" (1929) · "Jahimees Juss" · "Karjapoiss Juks" · "Kuidas elas Kärdi Kusti" · "Hiirepere" · "Miisi seiklused" · "Muna" · "Õhupallid" Laulud · "Minu valge hani" · "Üle lume lagedale" · "Üks mehike elutseb männikus" Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.. följetonist ja prosaist, kirjandus- ja teatrikriitik, eesti koomiksi looja. Tuntud kaasaegsete seas kui oma terava keele pärast kardetav, avara silmaringiga ja paljureisinud härrasmees. Alates 19. sajandi lõpust oli töötanud ligi 40 aastat ajakirjanikuna erinevate päevalehtede juures, oli
Ülistades minevikku ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erika. Vanahärra on põhimõttekindel inimene, tema arvates on noored eestlased valmis loobuma oma esiisade traditsioonidest ja jumalast. Oskar osutubki just selliseks noormeheks ning seetõttu ei ole ta nõus nende abieluga. Peale otsustavat vestlust Erika vanaisaga kerkisid Oskari peas küsimused, kuidas ta suudakski ennast ja oma armastatut üleval pidada ja samal ajal võlga tasuda. Samas pereema, keda Hindrey nimetas oma artiklis taktivaeseks, labaseks ja omaviisi heasüdamlikuks, ütles nii mitmeidki kordi, et miks ei saaks koos olla rikas naine ja vaene mees? Oskar oligi just seda meelt, et mees peaks ikkagi jõukam olema ja naist üleval pidama. Minu meelest selline jäärapäine arvamus toonitab jällegi, et Oskar ei olnud lihtsalt valmis Erikaga suhet alustama. Pereema ütles õigesti, et kui ta sedasi edasi jätkab, siis ta lõpuks jääbki üksinda
Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse"
-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konstantin Päts (1874-1956) ,,Teataja" peatoimetaja.
19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930
Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt).
Aga hiljem olen tahtnud saada viiuldajaks. Nimetage palun oma lapsepõlve lemmikraamatuid! Neid oli ikka väga palju. Kui ma Pornuse kodukoolist suure Abja kooli seitsmendasse klassi läksin, lasi sealne emakeele õpetaja kõigil kodutööna kirjutada, mida nad lugenud on. Minu loetelu oli mitu lehekülge pikk. Ma usun, et see algas nii: Oskar Luts ,,Kevade", Richard Roht ,,Väleküüs ja Tuhknai", Jüri Parijõgi ,,Teraspoiss", ,,Tsemendivabrik", Karl August Hindrey ,,Kill Martuse lihavõtted" . Õige mitu teie enda kirjutatud raamatut räägivad koertest "Nublu", "Tuukerkoer", "Nelja nimega koer" jne." Mitu koera on teil endal olnud mis nende nimed on? Koos praegusega tuleb kokku neli. Erdelterjer, rotveiler ja kaks saksa lambakoera. Terjerile andis nime Eti Tsuktsimaale polaarjoone taha tehtud reis. Eti tähendab tsuktsi keeles rõõmusõnumit tere, mina tulen! Kas te ka praegu lastele mõnda raamatut kirjutate?
sotsiaaldemokraaid Häälekandja Postimees Teataja Uudised Eestvedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Kultuuri ja Villem Reiman, A.H. Tammsaare, Mihkel Martna, ühiskonnategelane Oskar Kallas, Karl Eduard Virgo, J.V. Eduard Vilde, August Hindrey, Veski jt. Gottlieb Ast, Peeter Põld jt. Alkesander Kesküla jt. Toetajaskond Ülikooli tudengid Millised probleemid olid Eesti ühiskonnas? Milliseid probleeme nägid Vene riigis? Ajend: 1905. a. Saavutused: Loodi poliitilised erakonnad, hukkus palju inimesi, mõisate põletamine Tagajärjed:
kevad", ,,Vihmapilv vii endaga". E. Enno nimetab oma loomingut lillelallerateks, sest need on laululised, palju kõlakujundeid. Vähem algriimi kui Söödil. Enno oskab lapses üles leida hea.Luuletustes tähtis koht loodusel. Looming: ,,Üks rohutirts läks kõndima", ,,Kevadel", ,,Laps ja tuul", ,,Notsulaul", ,,Juss oli väike peremees", ,,Sügisel", ,,Tuul käib tühjal rannal ringi", ,,Sügis", ,,Hiiresõit" K. A. Hindrey- tema luules tugev didaktiline hoiak, kasutab groteski ja satiiri, jõuline efektne huumor. Looming: ,,Pambu-Peedu"; ,,Seene- Mikk", ,,Piripilli-Liisu", ,,Nina- Jass ja Näpp-Mall"; ,,Lõhkiläinud Kolumats". Tegi ka mitmeid ümberjutustusi. J.Oro loomingus puuduvad kõlaefektid, ka tütred kirjutasid talle luuletusi. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäeva elu. Väga palju jõululuuletusi. Looming: ,,Miks ei
Avaldas algupärast luulet, proosat, hiljem tõlkekirjandust. Palju loomalugusid, loodus+laps, laps+suhted vanematega. Rubriigid + kodumaa ajalugu, loodus, muinasjutud, mõistatused jne. 1912 – nõutavus langes, sest tekstides oli palju saksa ja vene ''pahna,'' 20.aastatel nõutavus tõusis. 1906-1907 – ajakiri ''Lasterõõm'' – Ernst Enno 1909-1910 – ''Noorsooleht'' – toimetaja Jaan Tõnisson 1909 – ''Noorsoo kirjakava'' – raamatute sarjad Karl August Hindrey – pseudonüüm Hoia Ronk, kirjanik, karikaturist, ajakirjanik. Postimehe ja päevalehe toimetuses kirjutas arvustusi, pilkamisi, koomikseid. Piltvärsilood – sõna ja pildi koomiline ühendus, kunstilised liialdused, hüpreboolid, pole positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.'' Hindrey piltvärsilugude erijooned – head ja halvad tegelased, inimeste ja loomade vahelised
KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht
kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi. Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber
Adamsoni loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb - ralikult, aga ta jäi kõiges ja kõikjal salongiväliseks suuruseks. Ühte ,,salongi" ta siiski kuulus see oli üleilmne esperantokeelsete autorite vennaskond või kogudus. Selle kaudu oli tal valitud sõpru Ungaris, Skandinaavias, nagu ka Eestis. Enese vormimisel püüdis ta juhinduda algul Karl August Hindrey, pikemalt Tuglase, hilisemas eas Peet Vallaku esteetilistest vaadetest. Järelpõlvlastest on Adamsoni kõige aupaklikumalt, ühtlasi päde - valt käsitlenud Arvo Mägi. Tema teoks oli Hendrik Adamsoni ,,Kogutud luuletuste" koostamine, avaldamine ja põhjendamine Rootsis 1963. Hendrik Adamsoni kogutud või valitud luuletusi tahtsid juba varemalt, Nõukogude ajal, Eestis avaldada helmelased-tõrvalased Tangsoo ja Aader, kuid Adamson oli nõukoguliku ideoloogia paistel
juhatamisele Hugo Treffner hõivatud Tartu Pushkini Tütarlastegümnaasiumis, kus ta alates 1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust. Nii sõjaeelses Eestis avaldatud mälestustes (Karl August Hindrey ja Karl Ast Rumor) kui ka uuemas Eesti ajakirjanduses on viidatud ka Treffneri võimalikele intiimsuhetele õpilastega. 1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Kuna peres lapsi ei olnud, siis pühendusid mõlemad abikaasad koolile. Elsa Treffner oli kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhataja. Mälestustes on Treffnerit alati kui väga osavat kõnemeest ja poliitikut kirjeldatud, kes võimudele meeldida oskas
juhatamisele Hugo Treffner hõivatud Tartu Pushkini Tütarlastegümnaasiumis, kus ta alates 1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust. Nii sõjaeelses Eestis avaldatud mälestustes (Karl August Hindrey ja Karl Ast Rumor) kui ka uuemas Eesti ajakirjanduses on viidatud ka Treffneri võimalikele intiimsuhetele õpilastega. 1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Kuna peres lapsi ei olnud, siis pühendusid mõlemad abikaasad koolile. Elsa Treffner oli kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhataja. Mälestustes on Treffnerit alati kui väga osavat kõnemeest ja poliitikut kirjeldatud, kes võimudele meeldida oskas
tööd") avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. Söödi hällilaulud: ,,Uni tuleb", ,,Ehatäht kiirgab", ,,Äiu, lahke lapsuke" Söödi mängulaulud: ,,Piitsavarrel ratsutamas"; ,,Ratas tahab rautada" Söödi küsimuslaulud: ,,Krokodill", ,,Küsimused" Luulekogu ,,Lapsepõlve Kungla" 1923 Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu", ,,Jaurat jauram";"Jaurat jaurami jõngermannid" ,,Summi Sulpsu sekeldused" ,,Kaval Hans ja Vanapagan" ,,Kalevipoeg" ,,Suur Tõll" ,,Võõrastütar ja peretütar" 3 J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus,
linnadesse ja kõrgintelligentsi. · Uued poliitilised vaated: Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. KONSERVATISM -> Baltisakslaste esindajad, uuenduste vastu, tahtsid jätta kõik nii, nagu oli. LIBERALISM -> Mõõdukas suund -> Jaan Tõnisson (1868-1941?).Sünd.Viljandimaal; TÜ õigusteadus; EÜS; "Postimees"; Tartu; IDEED -> Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. TOETAJAD -> Rahvuslikult meelestatud haritlased: Kitzberg, Hindrey, Põld, Jürgenstein jt. (Rikkam seltskond). -> Radikaalne suund ->K. Päts (1874-1956).Sünd.Pärnumaal; TÜ õigusteadus; "Teataja", Tallinn; IDEED -> Eestlaste rahvustunne on nõrk majanduslike positsioonide tõttu. TOETAJAD -> Advokaadid (Teemant, Pung); kirjanikud (Vilde, Tammsaare); Tegi koostööd venelastega ->1904.a. Tallinna linnavalitsus eestlaste käes. SOTSIAALDEMOKRAATIA -> M.Martna ja P.Speek -> "Uudised"
on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" "Teataja" rahvuslikult meelestatud haritlased haritlased A. Kitzberg E. Vilde K. A. Hindrey A. H. Tammsaare J. Luiga Jaan Teemant esikohal rahvusluse aade (=idee) põhirõhk majanduslikul ja poliitilisel Vastuolud nii venelaste kui võitlusel baltisakslastega. Tunnistati klassivastuolusid. Rõhutati rahvuse ühtsust, eitati Otsiti sidet Vene demokraatlike klassivastuolusid. Venemaast taheti teha jõududega.
Olulisemad autorid ja teemad. Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) “Teele teele kurekesed” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab?
● Lydia Koidula ○ “Hälli ääres”, “Hällilaul”, “Kitsetall”, “Meie kass” ● Jaan Bergmann ○ ballad “Ustav Ülo”, “Karjase laul”, “Kiisu”, “Pääsukeste teretus”, “Nukusõit” ● Ado Piirikivi ○ “Viisk, põis ja õlekõrs” ● Friedrich Kuhlbars ○ luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulise hällilaulud, “Vanemuine” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Selgitage kahe loo põhjal. ● “Pambu-Peedu” - kunagi oli suur imestus näha mustanahalist inimest tänavapildis, seetõttu pandigi ulakas Peedu puuri inimestele näitamiseks, et ta enam pahandusi ei teeks. ● “Piripilli-Liisu” - oli üks tüdruk, kes hakkab iga pisiasja peale nutma ja jonnima, ta jäeti välja minnes koju, siis seal ei kuule teda keegi. See tegi tüdruku veel kurvemaks, nuttis terve toa täis oma pisaratega ja uppus nendesse.
Avaldati arvamust, et värvikolmiku sümmeetria ei sobi uue riigi sümboliks, kuna meenutab värvide järjestuselt Serbia, Vene ja Saksa trikoloori. Taheti paigutatada lipuvärvid samasuguse šablooni järgi, nagu need olid tollastel Põhjamaadel ja Soomel. Eesti rahval jätkus jaksu käia omapead ning teha nii, nagu näis loomulikum ja oli saanud tavaks, mitte võtta eeskujuks mõne teise riigi rahvussümbolite kujundust. Eriti ägedalt seisid lipu muutmisele vastu kirjamees Karl August Hindrey ja Eesti Vabadussõja kangelane, kontradmiral Johan Pitka. Vana lipu säilitamise poolt olid kõik Vabadussõjas sõdinud, sest sinimustvalge lipu all võideldes kaotasid paljud oma elu. Seoses Eesti vägivaldse annekteerimisega Nõukogude Liidu poolt, kõrvaldatakse esimest korda, 1940. aasta 21. juunil, Pika Hermanni tornist Tallinnas sinimustvalge lipp ja asendatakse punasega. Sõjaõnne pöördudes, kolm aastat hiljem, langetatakse meie lipp pikaks ajaks lõplikult ning
“Karujaht Pärnumaal” Filmitegijad ● Produtsent – Aleksander Tippo(Produtsent on filmi tootmise juht.) ● Režissöör – Tõnis Nõmmits(Režissöör on filmi, tele- või raadiosaate tegemise loominguline, kunstiline juht.) ● Operaator – Johannes Pääsuke(operaator, isik, kes juhib mõne seadme tööd, näiteks masinaoperaator, filmioperaator, teleoperaator jne.) ● Stsenaarium – Karl August Hindrey(Stsenaarium on filmi, balleti, pantomiimi, tseremoonia, massiürituse, kombetalituse sündmustiku ja vajadusel ka selles kasutatavate kunstiliste ja tehniliste võtete üksikasjaline kirjeldus, kavand.) Kevade "Kevade" on 1969. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm, mis põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". 2002
valitsuse, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse, veeteede ja sadamate süvendamise ja remondi ameti, piirikontrolli, rannavalve, sideteenistuse ja päästejaamade valitsuse, laevasõiduaemeti, mereobservatooriumi, Peipsi laevastiku staabi ja veel mitmed teised mereametkonnad. Pitka teened ja kibe pettumus Johan Pitka tegevuse kohta Eesti Vabadussõja päevil võib öelda ta oli kõikjal. K.A. Hindrey kirjutab Pitka kohta: "Sa kuulsid vaid, et ta oli olnud siin tehases ja siis jälle seal vabrikus, ähvardanud sõjakohtuga, korraldanud, käskinud, paisanud palavikulise töö sekka ülesandeid ja jälle läinud, jälle kihutanud mujale." Tundub, et nii palju teha käib üle inimlike võimete piiri. Johan Pitka tegi kõike seda kui midagi väga loomulikku. Ta tegi seda sisemise sunniga, mis eitas teistsugust käitumist. Hinnates tema teeneid Eesti Vabadussõjas, ülendati Johan Pitka 1919
pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt). Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Koostöös venelastega jõutigi esimese kaaluka
Ühistegevus · ühistegevuse ajendiks piimakarjanduse levik · rajati piimaühistud · Tarvitajate ja majandusühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu tavalisels odavamalt · seotati ühiselt kalleid pöllutööriistu · 1902. aastal Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu ja Hoiuühisus- esimene eesti rahvuslik pank §5- Rahvusliku lähenemise tõus Tartu liberaalid · Häälekandja-Postimees · eestvedaja-J. Tõnisson · kultuurilised tegelased- Kitzberg, Hindrey, P. Põld · teotajaskond-rahvuslikult meelestatud haritlased · probleemis ühiskonnas-venestamine, saksastamine · probleemid vene riigis-suurvene rahvuslik surve väikerahvastele kujunes ohtlikuks Tallinna radikaalid · häälekandja-Teataja · eestvedaja-Konstantin Päts · Kultuuritegelased-Jaan Teemant, Eduard Vilde, Tammsaare · teotajaskond-noored haritlased, talupojad, linnakodanikud · probleemid ühiskonnas-majanduslik olukord, sakslased!
Karl Eduard Sööt Luuletaja, lastelaulude autor, Eesti esimesed lasteluule arvestatavad hälli-, hüpitus- 1862-1950 väikelastekirjanik. ja mängulaulud, milles on kasutatud ohtralt kõlakujun- deid, alliteratsioone, kõlajäljendusi ja kordusi. Rõhutas kõlamulje olulisust lapse kõne arendamisel. Karl August Hindrey Proosakirjanik, ajakirjanik, kari- 1906-1929 avaldas hulga enese illustreeritud didaktilisi 1875-1947 katurist- eesti koomiksi algataja väikelasteraamatuid-piltjutte. Lood on mängulised, fan- taasiarikkad, meeletu situatsiooni- ja sõnakoomikaga ning lapseliku riimimänguga.Õppetlikkus epõhimõte
Arbujad (1938 jj) Võib nentida tagasipöördumist realismi juurde. (A. Johani "Pariisi vaade Seine'i sillaga). Proosa 1. Uusromantiline proosa ja/või eksperimentaalne lühiproosa (u 1917-1925) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt. 2. nn Uusrealism (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas 3. Naturalism (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. Psühholoogiline realism Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt Romantiline kiht 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua. Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu + moderniseeritud rahvusromantika + realism (nt ajaloolises proosas) + moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism + muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne)
teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks kirjanduseliigiks sai 18 sajandi valgustusaadete mõjul. 19 sajandi rahva haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised,
Seda ei sunnitud küll peale, kuid usku vahetanud inimestele võimaldati soodustusi, anti maid juurde vms. Õppetöö koolides, alates vallakoolidest, lõpetades Tartu Ülikooliga, viidi üle venekeelsele õppele. Aeg Alates 1880-dest aastates. VII XX saj. algus 1. Sajandialguse poliitilised rühmitused, juhid, pooldajad, põhiseisukohad. Tartu liberaalid Häälekandjaks oli ,,Postimees", eestvedaja Jaan Tõnisson, rühmitusse kuulusid ka Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld. Neid pooldasid Lõuna- Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende põhiseisukohaks oli, et haridus olgu eestikeelne ja eestlastel olgu oma õigused. Nad ei sallinud ka kadakasakslust. Venemaad nägid nad ette pigem parlamentaarse monarhiana. Tallinna radikaalid Häälekandjaks ,,Teataja". Eestvedaja Konstantin Päts, rühmitusse kuulusid samuti A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski. Neid toetasid Põhja-Eesti haritlased ja taluperemehed
Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse kohalike asjade otsustamisse. Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga
(1951). Gailiti loomingus pn aluseks vastandpaaride esitamine. Gailit on suurepärane jutuvestja. Gailit ei jõudnud realismini, vaid jäi romantiliseks kirjanikuks. Loomingu ühikuks jäi püsima novell. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. * Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. (u 1927). 1927.-1933.a möödusid proosa ja eluläheduse tähe all. Tähelepanu keskmes oli romaan. Vääriline oli ka 1932. a novellitoodang (Vallak, Hindrey, Jürna, Jakobson ja Roht). 1920ndate 2. poolel tõusis August Jakobson tähena, jäädes kirjanduslukku vastuolulisel viisil. Kõige kuulsam ja esimene romaan ,,Vaeste-Patuste alev" (1927) on stiilipuhas naturalistlik proosa. Seda nähti muidugi alles hiljem (naturalistliku argielu ja töölisklassi olelusvõitluse kirjandussuuna algust). Isiklikud kogemused ja alevi eeskujuks on Pärnu Rääma linnaosa. Romaan liigub karmides realistlikes toonides. Jakobson äljub realismi
talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu • Tõusis tüli emakeelse koolihariduse nõudmisest nendega, kes pooldasid venestamise sihil asutatavate ministeeriumikoolide loomist • Tõnisson sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid ohtu oma võimule eestlaste rahvustunde tõusu tõttu
varustusameti, sadamate valitsuse, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse, veeteede ja sadamate süvendamise ja remondi ameti, piirikontrolli, rannavalve, sideteenistuse ja päästejaamade valitsuse, laevasõiduaemeti, mereobservatooriumi, Peipsi laevastiku staabi ja veel mitmed teised mereametkonnad. Pitka teened Johan Pitka tegevuse kohta Eesti Vabadussõja päevil võib öelda ta oli kõikjal. K.A. Hindrey kirjutab Pitka kohta: "Sa kuulsid vaid, et ta oli olnud siin tehases ja siis jälle seal vabrikus, ähvardanud sõjakohtuga, korraldanud, käskinud, paisanud palavikulise töö sekka ülesandeid ja jälle läinud, jälle kihutanud mujale." Hinnates tema teeneid Eesti Vabadussõjas, ülendati Johan Pitka 1919. aasta aprillis mereväekapteniks ja sama aasta septembris aseadmiraliks, mis hiljem muudeti kontraadmiraliks. Talle omistati I liigi 1. järgu Vabadusrist ja kingiti talu Väike-Maarja
o Sügisel o Varblaste pidu o Tuul käib tühjal rannal ringi o Sügisel o Kus mu väike linnukene... o Hiiresõit o Kus on põrnik? · Väljas talv ja tore jää o Väljas o Tikk, takk! o Sula o Kaks jänest o Vastlasõidul o Uisutajad o Hällilaul - rahvuslik, kus lapselt soovitakse kasvamist Eesti kodule. KARL AUGUST HINDREY (1875 1947) · Teatri- ja kirjanduskriitik · Ajakirjanik · Illustraator, karikaturist · Lastekirjanik, novellist, följetonist · Populaarne oma päh-laps kangelastega. · Väldib moraalilugemist, rõhutab mängulisust, jättes nii vajalikud järeldused väikeste lugejate enese teha. · Ümberjutustused tuginevad rahvaluulel. · Keskmise kooliea poistele määratud raamatutes käsitleb ta tõe ja vale vahekordi, sellest
nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Ajaloost: Aastal 1891 sai sellest esimene eesti päevaleht. Lehe kauane peatoimetaja enne Teist Maailmasõda oli Jaan Tõnisson. Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey. 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi. Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal. Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre. Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaz 63 000 kuni 64 000 eksemplari
Oskar Lutsu agulielu kujutav teos "Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses ja nii headuse kui kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaligu tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930. Aastate memuaristika juhtautorina. K. A. Hindrey " Sündmusteta suvi" romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanizanri konventsioonidega. 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt). Ajalooline romaan. Mait Metsanurga "Ümera jõel" romantilise ajaloo traditsioon eestlaste pealejäämine. Võimalikult realistlik pilt, sündmuste kulg ei erine Läti Henriku kroonikast
toonasest uudsusest ja seda on põnev jälgida ka tänapäeval. Film on selgelt kõiki menufilmi valemeid silmas pidanud ja pakub vaatajaile nii humoorikaid, põnevaid kui ka romantilisi hetki. Esimest korda võis Eesti filmis näha niivõrd palju, hoogsaid ja efektseid lahingukaadreid, mille eheduse ja kaasahaaravuse tagas režissööri enda osalemine Vabadussõja lahingutes, kes seetõttu teadis täpselt, kuidas sõda kujutada ka valgel kinoekraanil. K. A. Hindrey kirjutas 1927. aasta detsembris kõnealuse filmi kohta järgmist: „film “Noored kotkad” on osalt üllatavalt hea. Ta käsitab meie vabadusvõitlust ning ületab oma lahingupiltidega kõiki suuri rahvusvaheliselt tuttavaid löökfilme sel alal. Ei mäleta kuski nii haaravat lahingutegevust nii kaunil maastikul näinud olevat.”, “Sellest küljest oleks see film esimese järgu eksportfilmiks.”, “sest õige kinoinstinkt on siin pilte valmistanud täis
Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on selle autori teoseid lugenud
Hurt kuna talle ei sobinud palvekirjas esitatud koolisüsteemid. Sellega langes kõvasti J.Hurda autoriteet ühiskonnas. Jakobson võttis ka tulemusena üle Eesti Kirjameeste Seltsi. (S.Õispuu 1992) 10 3.2 20. sajandil 3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid Tartu liberaalid olid Postimehe ümber koondunud haritlased. Nende seas olid Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt. Jaan Tõnisson oli ajalehe uueks toimetajaks. Nemad tõstsid esile rahvuslikue enesetadlikkuse arendamist ning nad olid tugeval venestamise ja saksastamise vastu. Postimehe populaarsus tõusis kogu aeg kuna ajalehel oli pidev kibe sõnavahetus Ado Grenzsteiniga, kes pooldas venestamist. Postimees ründas aktiivselt ka baltisakslaste ülemvõimu ja kadakasakslust. Nad esinesid väga
teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) · Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp) o vaikiv ajastu ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey, Jakobson) · Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid · Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) · Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid · Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) võidud olümpiamängudelt · 1926 Eesti Raadio · 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 värviTV · 1947 Elu tsitadellis, 49 Valgus koordis
o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp) o vaikiv ajastu ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey, Jakobson) Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) – võidud olümpiamängudelt 1926 – Eesti Raadio 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 – värviTV
Herman tahtis oma töökohalt lahkuda ning eeskätt Tartus tegutsevad rahvuslikud jõud ostsid selle ära ning kutsusid seda ajalehte toimetaja Jaan Tõnissoni, kes polnud sellel hetkel üldse Eestis. Hiljem sai temast selle lehe omanik (ostis välja). Tõnissoni asumist Postimehe toimetajaks on peetud ka põlvkondade vaheldumiseks rahvuslikus liikumises, kuna tähtsale positsioonile astus mees nooremast põlvkonnast. Postimehele tegid kaastööd ka paljud teised mehed, nt. A.Kitzberg, K.-A. Hindrey, - kirjanikud, Peeter Põld tegeles haridusega, gümnaasiumi, ülikooliõpetaja, Juhan Luiga psühhiaatria haridusega. Nii Tõnisson kui ka Postimehe ringkond olid sügavalt nii venestamise kui ka saksastamise vastu ning nõudsid eeskätt emakeelset kooliharidust. Postimehe lugemiskond oli eeskätt Lõuna-Eestis, jõukam rahvas taluomanikud, jõukad linnakodanikud. Postimees ei pööranud tähelepanu vaesemale elanikkonna kihile. Sotsiaalsed
Veidi hiljem aga suhtusid paljud toetavalt Pätsi riigipöördesse ja dem. piirangutesse. Pealegi suurenes riigi toetus kultuurile. 1934.a läks riigivanema kirj. auhind Tammsaarele „Tõe ja õiguse“ eest. 1937 sama Albert Kivika „Nimed 7 marmortahvlil“. Ajastule iseloomulik ajaloolise romaani populaarsus. M. Metsanurk „Ümera jõel“. August Mälk „Surnud majad“ (Põhjasõja aega). Ka Enn Kippel ja August Hindrey. 1938 kõige ttähtsam Karl Ristikivi „Tuli ja raud“. Psühholoogilise romaani katsed 1930ndatel. Tammsaare, Ristikivi, Hint. 1930 II poole noored luuletajad Heiti Talvik, Betti Alver, Brenard Kangro, Kersti Merilaas, Uku Maasing; August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud – ühiskogu „Arbujad“, hakati nimetama arbujateks. Olid uussümbolistid, metafüüsika, raskemeelsus. Tallinnas ka uute noorte luuletajate rühmitus „Elbumus“ (Jaan Kross, Ilmar Laaban). Kujutav kunst
eesti vaimuelu valdkondade säravaid esindajaid aja- ja kultuuriloolasi (Olaf Sild, Peeter Tarvel, Oskar Loorits, Gustav Ränk), vaimulikke ja teolooge (Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Eduard Tennmann), kirjandus- ja kunstiteadlasi (Hanno Kompus, Ants Oras, Richard Antik). Keelatud olid Heiti Talvik ja Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Karl Adson, Karl Ast-Rumor, Pedro Krusten, August Mälk ja Albert Kivikas ning oh üllatust! juba mitu aastat kodumaa mullas puhkav Karl-August Hindrey "aktiivse tegevuse pärast Rootsis" jne. Lugejani see kirjandus siiski ei jõudnud, osalt seetõttu, et säilinud oli vähe eksemplare ja need pandi arhiivkogusse, aga ka sellepärast, et jäeti igaks juhuks erihoidu edasi. Kui poliitilise sula ajal taastus kirjavahetus kodumaaga, hakkasid pagulased saatma Eestisse vabas maailmas ilmunud emakeelset kirjandust. Saadeti see mõistagi sõpradele ja sugulastele, mitte GlavlitaTMile
teemad: loodus, laste elu,valdavalt puhtõpetuslik, rahvaluule elemendid Põhilised autorid: Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) K. A. Hindrey piltvärsslood. piltvärsslood “Pambu-Peedu”, “Seene Mikk”, “Piripilli-Liisu”, „Nina-Jass ja Näpp-Mall“, „Lõhkiläinud Kolumats“ -eesti lasteluulesse tuli huumor,kunstilised liialdused (lapsi hirmutavad) R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Reinhold Kamsen: Luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades, teemad loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega,kulunud kujundid, isikupäratus.„Talvel“ („Küll on kena kelguga…“)
" Friedebert Tuglas, 1919 *** ,,Sa oleksid võinud rohkem kirjutada oma odratontidest, nukitsameestest ja tuulte ning kellahelinate linnast. /... / Või arvad Sa, et ma ei tunnusta Sinu südamlikkust, mis käib kogu Sinu toodangust läbi, mis teda toidab kaanest kaaneni ja on nõnda inimlikult soe ja sellepärast peamisem väärtus omaette? Mõistan, mõistan väga ja hindan seda rohkem, et ma teda niisugusel määral mitte kellegi juures ei kohta." Karl August Hindrey, 1937 *** ,,Ja nõnda on Luts saavutanud oma loomingu õilsamas osas kunstniku ülima piiri, saavutanud müüdilist, avastanud igavest. Saavutada oma vähenõudliku jutuvestmisega midagi nii suurt ja saavutamatut ongi Lutsukirjaniku paradoks. /... / Lutsu pärast ei pea me muret tundma, ta on tabanud ülimat, mida kunstnik igatseda oskab." 18 Hando Runnel, 1986 *** ,,Jaan Oks ja Oskar Luts on ka kaks ainsamat kirjanikku meie parimate
annaabi.ee 
