Viktor Kingisepp Sissejuhatuseks Viktor Kingisepp sündis 24. märtsil 1888 Kaarma-Suure vallas Saaremaal. Ta hukati 3. mail 1922 Tallinnas. Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Hariduslugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas.
karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Kingissepp kuulus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 1908 Tallinnas. 19081909 elas ja õppis ta Moskvas. 1909. aastal Kingissepp abiellus. Abielust sündis ka kaks poega. 1910 abielu lahutati, kuid juba samal
Viktor Kingissepp 24. (12.) 3. 1888 3. 5. 1922 Täisnimi: Viktor-Eduard Kingissepp. Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees
Viktor Kingissepp Täisnimi: Viktor -Eduard Kingissepp . Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees
rahvuskultuuri alal. 9. Inimesed: Jaan Poska. Eestimaa kubermangukomissar,Eesti välissaatkonna juht, välisminister, Venemaaga peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht (kirjutas Eesti poolt alla rahulepingule) Konstantin Konik Eestimaa Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Vilmsiga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Konikuga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Viktor Kingissepp - Eesti Kommunistliku Partei rajaja ja juht, Enamlased moodustasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille üks juht oli Viktor Kingissepp Jaan Anvelt. 1. detsembril 1924. a. toimunud relvastatud mässu juhte. Konstatntin Päts Päästekomitee liige (koos Vilmai ja Konikuga, koostasid iseseisvusmanifesti); Riigivanem (täitis ka presidendi kohuseid), 1934. a. teostas riigipöörde (koos Laidoneriga. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks.
Eestis · Valimised 1917.a. mais · Tuleb kokku 1917.a. juulis · Valib täidesaatva organi Maavalitsuse · 25.augustil ütleb Tõnisson maapäeva koosolekul esmakordselt välja omariikluse mõtte. Enamlaste võimuhaaramine Sept. - sakslased vallutavad saared Okt. - enamlaste aktiviseerumine: mood. SRK (Kingissepp, Rabtsinski) 23.okt. alustavad akt. tegevust 26.okt. alust. Riigivõimu ülevõtmist 27.okt. võimu ametlik ülevõtmine Poska - Kingissepp Enamlaste reformid Kõrgeim seadusandlik SRK (formaalselt) Täidesaatvat võimu teostas: ENTK-J.Anvelt · Kodanikuõiguste kärpimine · Natsionaliseerimine · Maad talumeestele ei antud · Repressioonid · Valimised ebademokraatlikud · Püüti neutraliseerida rahvusväeosi Enamlaste reformid · Tsensuur, ajalehtede sulgemine · Koolides kaotati usuõpetus · Kirikud rahvamajadeks · Mõisnike mavaldused konfiskeeriti Tagajärg: Suurenev rahulolematus rahva
tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1. Detsember 1924 üritati riigipööret kommunistide poolt (see ebaõnnestus) EKP (Eesti kommunistlik partei) juht oli Viktor Kingissepp Vabadussõdalaste juhid e. Vapsid nõudsid riigis karmikäe poliitikat Vaprid kritiseerisid riigisuutmatust ellu viia radikaalseid reforme Vpside ettepanekud nägid ette parlamendi volituste järsku kärpimist ja suurendada presitendi õigusi
Tartu reisilaevastik XX sajandil Proloog: ,,Juliane Clementine" & ,,Alexander" ,,Dorpat" (,,Liflandija") ,,Jurjew" Väikesed reisiaurikud ,,Pfeil" & ,,Tivoli" ,,Hansa" & ,,Delphin" ,,Tsesarevits Aleksei" ,,Imperator" Sõiduplaanid 1915 C o l u m n 13 2 ,,Sofia" (,,Ilmatar") ,,Endel" & (,,Aleksander"),,Sulev" (,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4 ,,Wanemuine" & ,,Taara" ,,Taara" ,,Kungla" (,,Pobeda"),,Wõitja"(Naroova") ,,Laine" & ,,Harry" ,,Torm" ,,Luik" Reisilaevade sadam Mootorpaate: ,,Linda II", ,,Hiil", ,,Udu", ,,Sinilind" Paadisadamad Vabadussilla juures Reeder & Koppa reklaam Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Ran...
Tulemused · Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. · Haldusüksuse juhiks saab Jaan Poska · Nõuandev organ kubermangukomissari juures Ajutine maanõukogu, täidesaatev võim Maavalitsus. · Vene ametnikud asendatakse eestlastega. · Luuakse Eesti rahvusväeosad Oktoobripööre · Võimu haaravad enamlased, kes ei poolda rahvuslust. · Eesmärgiks kommunistlik maailma revolutsioon. · Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle. · Kõrgem valitsusasutus - Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Linna- maakonnavalitsused asendatakse nõukogudega. · Ühe partei diktatuur Oktoobripöörde järgne majandus · Pankade riigistamine. · Hotellide, äride, suurtööstuse riigistamine. · Mõisnike maa konfiskeeritakse. · Maa kuulutatakse riigi omandiks. · Mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid. Mõisamoonakatest oli kavas moodustada juhtivad komiteed. Arutle
30 märts 1917- Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Sellega liideti Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks Rahvuskubermanguks.(etteotsa asus Jaan Poska) Mai lõpp 1917-Maanõukogu(Maapäeva) valimised. Kes omakorda seadis ametisse Maavalitsus, mida esialgu juhtis Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. 1917 aasta lõpp- Tekkis palju erakondi. 27. oktoober 1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab kumbermangukomissaarilt võimu üle. 15. november 1917- Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Jaanuar 1918- saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. 18. veebruar 1918- algas saksa pealetung. 19 veebruar 1918- Päästekomitee loomine.( Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konstantin Konik) 23. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus. 24
vapsid kaotasid populaarsuse. Vaikival ajastul võeti vastu ka uus põhiseadus. 9. „Juhitava demokraatia“ periood Presidendiks sai ilma rahvahääletuseta Päts ning nimetas peaministriks Eenpalu ja sõjaväe ülemjuhatajaks Laidoneri. Eenpalu hakkas läbi viima juhitava demokraatia poliitikat, kus kõik keelud jäid pidama, kuid Riigikogu tõusis formaalseks seadusandjaks. Isikud: Poska, Päts, Laidoner, Sirk, Larka, Eenpalu, Anvelt, Kingissepp (kuidas nad on seotud perioodiga 1920-1939) Poska – poliitik, kes juhtis Tartus alanud läbirääkimisi Päts – poliitik, kes oli üks Püllumeeste Kogu liidreid Laidoner – poliitik, kuulus Põllumeeste Kogusse Sirk – vapside tegelik juht (advokaat) Larka – vapside ametlik juht (endine kindral) Eenpalu – Pätsi ja Laidoneri kõrval 3 juhtiv isik Vaikiva Ajastu jooksul. Peaminitri asetäitja ning siseminister.
3.Olukord rindel a)Oktoobri algul 1917 jõudis maailmasõda Eestisse, kui Saksa väed vallutasid Lääne-Eesti saared b)Saksalsi tõrjuvad Eesti väed kandsid kaotusi vangilangenute näol 4.Oktoobripööre a)Enamlaste võimuletulek · Populaarsed loosungid, mis lubasid sõja lõpetamist ja talurahvale maa jagamist · Peale oktoobripööret Petrogradis võeti 27. oktoobril võim üle ka Tallinnas, mida juhtisid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp · Maapäev saadeti laiali ja võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mis sõltus Petrogradi enamlastest · Kohalikud demokraatlikud omavalitsused asendati enamlaste kontrollitavate nõukogudega · Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus
19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919
• 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) • 2008: film "Mina olin siin" – Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" – Indrek Kallaste 2008 – 2013: seriaal "Tujurikkuja"- Stsenarist ja üks osatäitjatest https://www.youtube.com/watch?v=HbeXxwzJuXc 2009: seriaal "Kättemaksukontor" – Gerth Maango politsei https://www
2005: "Siiralt valetades" Gobbel (Rakvere teater) 2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused
(http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsionist&F=M) 4. Rahvareetur, anastajatega koos töötaja.( Anastaja- vallutaja, okupant ) (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=anastaja&F=N) Mariana Rõbakova 12 r klass 4. Näited kollaborantide kohta Eestist · Johannes Vares (Barbarus) organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. · Viktor Kingissepp tabati riigipööraja süüdistusega. · Jaan Tomp süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. · Karl Säre töötas Nõukogu luures, riigipöörde üks peaorganisaatoritest. Välismaalt · Josip Broz Tito arvatakse, et ta osales kommunistide põrandaaluses terroristlikus tegevuses. Millised võivad olla suhted sinu arvates okupeeriva riigi võimu ja okupeeritud riigi rahva vahel?
· Lubati tagastada Eestist sõja ajal välja veetud kultuuriväärtused · Eesti sai 15 mln kuldrubla Venemaa kuldrahast 18. Dateeri aasta ja kuupäevaga: 19. Enamlaste võimuhaaramine Tallinnas 23.10.1917 20. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 21. Vabadussõja algus ja lõpp 28.11.1918 02.02.1920 22. Võnnu lahing 23.06. 1919 23. Vaherahu Vabadussõjas (kellaaeg) 03.01.1920 kell 10.30 24. Millega said tuntuks: 25. V. Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. 26. I. Rabtsinski revolutsioonikommitee eesotsas. Korraldas oktoobri pöörde Eestis 27. R. von der Goltz Landeswehri vägede juht 28. J. Anvelt oli eesti nõukogu täitevkommitee eesotsas 29. J. Poska esimene Eesti Kubermangu komisar 30. J. Laidoner juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid 31. J. Kuperjanov väejuht Vabadussõjas 32. A. Joffe vene telegatsiooni juht 33. Mis asjaolud aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele? 34
- Eestlased tsaaririigi sõjaväes - Sõjapõgenikud (1915-1916) - Tarbekaupade puudus - Sõjasündmused Eestis alates 1917 lõpust EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE - Veebruarirevolutsiooni järel autonoomsuse idee - Jaan Poska Eestmaa komissariks - 26.03 Petrogradi meeleavaldus - Eestis üldine kubermang - Maapäeva moodustamine - Kinnitati autonoomia - Oktoobripöörde järel bolševike võim Eestimaa sõja- ja revolutsioonikomitee Viktor Kingissepp - Enamlaste seadused, terror, maa võõrandamine - Bolševike vead: maad ei jaotatud, rahvusväeosi ei saadetud laiali - veebruar 1918 sakslaste pealetung (sakslased jõudnud eesti aladele) - Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms 24. veebruar 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine, asus tööle Eesti ajutine valitsus - Saksa okupatsioon (25.02.1918 – 11.11.1918) - 28.11
Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal Suuremates linnades moodustati sõjarevolutsioonikomiteed, organiseeriti Punakaardi relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima tänavatel. 27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati
- Eesotsas Päts ja Laidoner Rahvaerakond - Eesotsas Tõnisson, Jaan Poska, Westholm Kristlik rahvaerakond - Intelligentsi omanikud - Jaan Lattik Vasakpoolsed Eesti sotsialistlik töölispartei - Eesmärk sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. - Mihkel Martna Eestimaa Kommunistlik partei - Juhiti Moskvast - Tegutses illegaalselt - Eesotsas Kingissepp 12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus
Jaan Tõnisson sündis 1868. aastal Viljandi vallas, Tänassilmas. Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vab...
· 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega) · 1994, 31, aug lahkuvad viimased okupatsiooniväed · 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1. mai Eesti astub Euroopa Liitu Mõisted jms: Autonoomia - omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp tähtsaimad kommunistid Eestis 1917. a. oktoobripöördel ja pärast seda Eestis/Tallinnas Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Päästekomitee liikmed, kes avaldasid 1918 aastal iseseisvusmanifesti Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas (1918-1920)
2) Toimus võimuvahetus kukutati Ajutine Valitsus ning ,,troonile" said enamlased 3) Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit Sündmused ja muutused Eestis: 1) Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale 2) Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. 3) Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt 4) Kujunes välja ühe partei diktatuur: enamlased piitasid oma poliitiliste vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte 5) Eesti Asutava Kogu võim kukutati 6) Kehtestati piiramisseisukord algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine 7) Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme:
1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus 1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum 23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II 2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta 25.10.1917- 27.10.1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 15.11.1917- Maanõukogu otsus, mis säteastas järgmise: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused 21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02
kuulutati ametlikult kubermangu asjaajamiskeeleks ja hakati looma rahvusväeosi. Mõnda aega rahulduti autonoomiaga, kuid järk-järgult hakati ka rääkima täieõiguslikust Eesti osariigist, unistati ka iseseisvast riigist. See tekitas aga konflikte. Esile kerkisid ka enamlased, kes haarasid Venemaal oktoobripöörde käigus võimu. Nad tulid venemaal võimule 25,26.oktoobril ning 27.oktoobril võttis Viktor Kingissepp Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus oli Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Enamlased hakkasid ka vastaseid arreteerima ning represseerima, majandusettevõtted riigistati ning rahvusväeosi püüti asendad Punaarmee üksustega. Laiali kästi minna ka maanõukogul, kes seda ei teinud. Järjest rohkem kardeti saksaokupatsiooni. Jõuti järeldusele, et Venemaa ei suuda Eestit selle eest kaitsta
Seal oli vasakpoolsete erakondade ülekaal suurem. 15. Oktoobripööre - *Enamlased haarasid Petrogradis võimu ning kuulutasid välja Rahu-ja Maadekreedi, tagasid sellega endale elanike enamuse toetuse või passiivsuse. *Taheti haarata võim suuremates keskustes sh. Tallinn. 25. oktoobril viidi lõpule veretu võimuhaaramine. *Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati kodanike sõna-ja südametunnistus vabadust. Suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi. 16. Viktor Kingissepp oli Sõja-Revolutsiooni komitee eesotsas. 17. Jaan Anvelt oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesotsas. 18.Eesti Päästekomitee - Maapäev tahtis ära kasutada juhust ja soodsat rahvusvahelist olukorda ning kuulutada Eesti iseseisvaks. Selleks moodustati Eesti Päästekomitee. Sinna kuulusid K. Päts, Jüri Vilms, K. Konik. 20.Vabadussõja algus - 28. November. Enamlased vallutasid Narva, Kus kuulutasid välja Eesti Töölisrahva Kommuuni. Sõda algas Eestile kehvasti
Viktor Kingissepp-eestimaa Kommunistliku partei juht ja rajaja. Üks esimesi nõukogude kultusrevolutsionääre. Jaan Anvelt-jurist, botsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja ajakirjanik Johann Laidoner-vene ja eesti sõjaväelane, eesti poliitik. Välispoliitilises tegevuses oli läbirääkimiste pidaja. Kehtestas autoritaarse riigikorra. Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane....
Päästekomitee. · Konstantin Päts Tallinna radikaalide eestvedaja, Päästekomitee liige ja Ajutise Valitsuse peaminister. · Jaan Tõnisson Tartu Liberaalide eestvedaja · Jaan Raamot Maavalitsuse (otsuste täidesaatev organ) juht. · Johan Laidoner 1.Eesti Diviisi juht, mis asutati 1917a dets. Sõjaväe ülemjuhataja. · Aleksander Tõnisson Esimese Eesti polk´i juht Tallinnas, mis viidi üle Rakverre. · Viktor Kingissepp Eestimaa Sõja-Revolutsiooni komitee juht · Jaan Anvelt Enamlaste esilekerkimine, neid toetas ajaleht Kiir, mille eestvdaja ta oli. Oli ka Eestima Nõukogude Täitvakomitee juht. · Juhan Kukk Koostas ,,Manifset kõigile Eestimaa rahvastele" · Hugo Kuusner Luges Pärnus esmakordselt ette iseseisvus manifesti · Konstantin Konik Üks Päästekomitee liikmeid · Jaan Soots Staabiülem · Julius Kuperjanov Eesti väejuht, kes langes Paju Lahingus.
Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida". Esimest korda nõudis seda avalikult Jaan Tõnisson oma kõnes Maapäeva istungil 7. septembril 1917. Maapäev otsustas ka saata oma esindajad lääneriikidesse, et iseseisvumise osas maad kuulata. II Oktoobripööre Eestis Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. Eestis toimus pööre tegelikult kaks päeva varem kui Petrogradis, enamlased koos oma relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal (23. okt). Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad · maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
vangid vabastati Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud Päts- oli eesti rigitegelane ja president ja jurist Konik- oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918. Vilms,- oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Pitka- oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. V. Kingissepp – oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. R. von der Goltz – Landeswehri vägede juht J. Poska – esimene Eesti Kubermangu komisar J. Laidoner – juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid J. Kuperjanov – väejuht Vabadussõjas A. Joffe – vene telegatsiooni juht
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
oktoobripööre 1917 a tekkis eestis hulk erakondi(sotsialistlikud ja rahvuslikud). Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Enamlaste siht: vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26. oktoobril , saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Venemaast lahkulöömine. Eesti ala haldusjaotus Vene riigi koosseisus enne autonoomiat :Eestimaa kubermang ja Põhja-Liivimaa kubermang ja pärast autonoomiat : Eestimaa ühtne rahvuslik kubermang ( seda juhtis kubermangukomissar Jaan Poska). Eesti kujunes omalaadne kaksikvõim
Roosvelt Kes oli nimekas Inglise majandusteadlane, kes pooldas majanduskriisist ülesaamise vahendina inflatsiooni? Keynes Kes oli Saksa natsionaalsotsialistide juht 1920.-1930. aastatel? Adolf Hitler Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas? Johan Laidoner Kes oli Itaalia fašistide juht 1920.-1930. aastatel? Benito Mussolini Kes oli Nõukogude Liidu juht 1920.-1930. aastatel? Jossif Stalin Kes oli kuulsaim eestlasest enamlane, Sõja-Revolutsioonikomitee juht? Viktor Kingissepp Millal kuulutas Maanõukogu end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis? (kuupäev, kuu, aasta; uue kalendri järgi) 28.11.1917 Mis aastal sõlmiti Briand-Kelloggi pakt? 1928 Millal andis Ajutine Valitsus välja Eestile autonoomia andmise seaduse?30.03.1917 Millal kirjutati alla Tartu rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 02.02.1920 Mis aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit? 1922 Mis aastal sai Mussolini Itaalias võimule? 1922
Eesti 1917-aastal *2.03 streik, miiting- osales 20 000 inimest.Tartus rahvuslaste nõupidamine(autonoomia seaduse projekt) *26.03 Petrogardis demonstratsioon , osales u. 40inimest 30.03 Eesti sai autonoomseks, loodi ühtne Eestimaa kubermang, Jaan Poska kubermangukomissariks, loodi Maanõukogu ja Maavalitsus, 1. parlamentaarne rahvusesindus, rahvusväeosad: 1. eesti polk(ülemaks J. Laidoner) Oktoobripööre *27. oktoober Sai kubermangukomissariks Viktor Kingissepp *kõrgemaks võimuks Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee(rahvusväeosad saadeti laiali nende asemel punaarmee üksused, omavalitsustes enamlased, kujunes välja parteidiktatuur, arreteeriti rahvuslasi ja baltisakslasi, viidi läbi majanduslikud reformid: riigistati pangad, ettevõtted, mõisamaad konfiskeeriti) Eesti 1918 aastal *J.Kukk ja F.Peterson koostasid iseseisvusmanifesti *19.02 Päästekommitee(K.Konik, K.Päts, J.Vilms) *23.02 loeti ette manifest Pärnus *24
ametnikud eestlaste vastu 4) Eesti keel sai ametlikuks asjaajamiskeeleks. OKTOOBRIPÖÖRE_____________________________________________________ 1917. a tekkisid Eesti terve hulk erakondi. Rahvuslust eitasid üksnes enamlased (eesmärgiks sotsialistlik võimupööre, NK võimu kehtestamine). VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. a jooksul järjest tähtsamaks. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. 27. oktoober võttis Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee! VKJ-15.nov, UKJ-30.nov. 1917. ISESEISVUMINE___________________________________________________________ Maanõukogu- parlament, rahvanõukogu. Sisuliselt võib öelda, et Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja juba 15. novembril (de jure). ,,Manifest kõigile (ehk mitte ainult eestlastele) Eestimaa rahvastele" ehk ,,Iseseisvusmanifest"
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsioon, ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased Viktor Kingissepp võttis võimu üle Jaan Poskalt. Kõrgeimaks võimuorganiks oli enamlastel ESRK (Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee), mille täidesaatev organ oli ENTK (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee), selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu üle nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist, mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigi omandiks, ka pangad, tööstusettevõtted, hotellid jms riigistati. Taga hakati kiusama
moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina · Jüri Vilms - Eesti riigimees,Eest i esimene kohtuminister. kuulus Eestimaa Päästekomitees se. · Jaan Tõnisson- Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 19171919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik, 19191920 Asutava Kogu liige. Asutas esimese legaalse poliitilise partei, mille nimi Eesti Rahumeelne Erakond. · Viktor Kingissepp Eesti kommunist. püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale. · Johan Laidoner-Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, tänu temale saavutati iseseisvus · Johan Pitka- Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi.
23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp ◦ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised ◦ natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis ◦ J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee ◦ K. Päts, K. Konik, J. Vilms 21. veebr 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks 23. veebr – loetakse ette Pärnus 24
25. (12.) oktoobril asutati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 6.8. novembril toimepandud riigipöörde juhtimise staap. 4. novembril (22. oktoobril) asutati Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. See oli VSDTP Tallinna Komitee juurde moodustatud konspiratiivne revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril (vkj 23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel
kui parempoolsete poolt. Aastatel 1917 ja 1918 tema poolt tehtud suured otsused kujunesid ometi iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21
Mõisted Maapäev (Ajutine Maanõukogu) Eesti esinduskogu 1917-19, viis ellu autonoomia, otsustas lahutada Eesti Vene impeeriumist, kuulutada välja iseseisvus Rahvusväeosad alates 1917 loodud eestlastest koosnevad väeosad Tööliste ja Soldatite Nõukogud 1917 tekkinud tööliste ja soldatite grupid, omaalgatuslikud revolutsioonilised parlamendid, enamlik element Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 1917 enamlaste poolt moodustatud organisatsioon võimu haaramiseks. I Rabtsinski, V. Kingissepp Päästekomitee Maapäeva Vanematekogu poolt moodustatud organisatsioon, mis pidi iseseisvuse välja kuulutama Iseseisvusmanifest 24.02.1918 dokument, millega Eesti kuulutati iseseisvaks Eesti Vabariigiks Vabadussõda 1918-1920 sõda Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel, Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust Eesti Töörahva Kommuun (ETK) Vabadussõja algul 1918 Narvas enamlaste poolt moodustatud Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omav osa, juht J. Anvelt näiliselt iseseisev
Tallinnas 23. juunil 1941. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1, Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1. 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp. Hävituspataljonid Eestis olid peamised inimeste hukkajad. Vigalas langesid vangi neli metsavenda, kes kohapeal maha lasti, Kärgus põletati bensiinipudelite abil mitu talu, Viluvere raudteejaamas langes hävitajate kätte vangi 20 valge käesidemega meest ja Järvakandis kolm kaitseliitlast, keda enne mahalaskmist piinati okastraadi kätest läbiajamisega ja üksteise külge sidumisega. Viluvere jaamas tabatud mehed lasti pataljoniülem L.
Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse. Kõik olid õnnelikud teda nähes ja ka Ahas oli rõõmus, et saab olla koos sõpradega. Tingimused polnud seal just 5+ , sest kohekohe avastati sealt täid. Ahas sai kohe ka ameti- sidepidaja. Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
Juba Veebruarirevolutsiooni päevil tekkisid Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Neid valitses kommunistlik mõtteviis ning algusest peale vastandati end demokraatlikule võimule. Kommunistlikud loosungid, mis nõudsid sõja lõpetamist ning maarahvale maa jagamist, leidsid poolehoidu sõjast vintsutatud eestlase hulgas. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9. novembril 1917 võimu üle Tallinnas. Siinsete kommunistide ninameesteks olid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp. Võimule saanud, asuti kohe piirama demokraatlikke vabadusi - keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed, vahistati Veebruarirevolutsiooni järel võimule tulnud Eesti omavalitsustegelasi, Eesti Maapäev saadeti laiali, pangad, tööstusettevõtted, suurärid riigistati, mõisnikelt võeti ära nende maavaldus, kuid seda ei jagatud talurahvale, mõisatest moodustati kommuunid. 14. veebruaril 1918 alustasid Saksa väed üldpealetungi, liikudes Saaremaalt üle Suure väina mandrile
Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse. Kõik olid õnnelikud teda nähes ja ka Ahas oli rõõmus, et saab olla koos sõpradega. Tingimused polnud seal just 5+ , sest kohekohe avastati sealt täid. Ahas sai kohe ka ameti- sidepidaja. Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole
Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida". Esimest korda nõudis seda avalikult Jaan Tõnisson oma kõnes Maapäeva istungil 7. septembril 1917. Maapäev otsustas ka saata oma esindajad lääneriikidesse, et iseseisvumise osas maad kuulata. II Oktoobripööre Eestis Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. Eesti toimus pööre tegelikult päev varem kui Petrogradis (25. okt.), enamlased koos oma relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti (=riigistati) suurettevõtted ja pangad · maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei jagatud,
Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitse vene soldatite rüüstamiste vastu. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. Asutava Kogu tegevus lõppes bolsevike võimuhaaramise tõttu. 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
