Ariaanlus kuulutati nägid Jeesuses Moosese seadusest taganejat, kes eksitab juute hereetsiaks, aga levis germaanlaste seas. tõelise messia ootelt. Ka Rooma võimudele tundus Jeesuse Askees (treening), kasin elu, lihasuretamine; kristlaste arvates tegevus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. tuleb hoolt kanda hinge mitte keha vajaduste eest 30. pKr Jeesus saabus oma pooldajatega Jeruusalemma, juudi Eremiidid(kõrbeelanik) ja mungad (üksiklane) sügavalt usklikud preestrid lasid ta vangistada ja Juudamaa prokuraator Pontius asusid impeeriumi äärealadele, kõrbetesse, mägedesse, sest Pilatus mõistis ta surma (löödi Kolgata mäel risti) eemaletõmbumine vastas askeetlikele ideaalidele Jeesuse õpetuse levik pärast tema surma: pooldajad uskusid, et Kloostrite teke ermeiitide ja munkade kogukond, kus eraldunud
Kreeka-Katoliku kirik Kreeka katoliku kirik arenes pärast Rooma impeeriumi lagunemist mõnevõrra erinevat teed kui Rooma katoliku kirik. Erinevalt Rooma kirikust, mille pea – paavst - oli iseseisev, allus kreeka katoliku kiriku pea - Konstantinoopoli patriarh - keisrile. Kreeka katoliku kiriku mõjualas kujunesid maailma esimesed kristlikud kloostrid. Need said alguse eremiitlusest. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Paljud eremiidid ei soovinud täielikku üksindust, pealegi leidsid nad, et üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna
Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9
Rooma. 4.sajandil lisandus Konstantinoopol · Piiskopkond piiskop · Kirikukihelkond preestri juhtimisel Piiskopid kogunesid kaks korda aastas sinodile (kirikukogu), et arutada oma piirkonna asju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule oikumeeniline kirikukogu. Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3.sajandil Egiptusest alguse saanud askeetlik liikumine kloostrite teke (4.saj alguses). Mungad (eremiidid) põgenesid maailma ahvatluste eest kõrbesse. Kuulsaim Püha Antonius. Pühakirja kujunemine. · 3.sajandil eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt · 2.sajandil kujunes Uus Testament, mille koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja- Piibli · 4.sajandil tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. Tema tõlge, nn Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja.
usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad. · Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati. Kloostrite teke: · Askees kasin elu, selles nähti täiuslikku võimalust Jumalale pühenduda. · Eremiidid üksildusse tõmbunud. Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata. · Mungad üksildusse tõmbunud. · Klooster kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe
k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)- inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused.
visioonist. Seetõttu on Schiele kehad harva lõõgastnunud olekus ning enamasti meenutavad akrobaatilisi poose. (Steiner, R. 1993) Joonis 4. Naine siniste sukkadega (allikas www.egon-schiele.net/) Ühelt poolt oli Schiele rahutu pealiskaudne noor mees, keda huvitas mood ja reisimine, kuid tema teine pool oli tume, melanhoolne ja salapärane. Maalid, nagu ,,Agoonia", ,,Kardninal ja nunn", ,,Nägemus ja usk", ,,Eremiidid" on selle sügavama olemuse tõestuseks. Neis töödes püüdleb Schiele elu ja surma küsimuste poole, esitades neid müstilisel või religioossel viisil. Siiski ei ole Schiele töid võimalik täielikult interpreteerida, kuna neis puudub narratiivne raam või kontekst, mis annaks tegevuse kronoloogiast mingisugust aimu. Pildid evivad puhtalt ekspressiivset sensatsiooni. (Steiner, R. 1993) Joonis 5. Agoonia (allikas: www.egon-schiele.net/)
Vana Testament 3. saj kreeka keelde, Uus kohe kr.k. 4. saj lõpul Hieronymus tõlk. piibli ladina k. Palju tähelepanu õigele uskumisele - dogmaatikale. Piibli järgi raske mõista. Kuj. välja õige, ortodoksne usk. Ägedad vaidlused Kristuse olemuse pihta - ariaanlus(Kristus pole igavene ega jumalik) - keelati, monofüsiitlus (Kristusel ainult jumalik loomus) - samuti keelati; loomused üh. Pidi hülgama kõik maise - lihasuretamine e askees. Tagakiusamise ajal põgeneti kõrbetesse - eremiidid (erakud), mungad. Meeldis teistele - tekkisid kloostrid - muut. popiks ka rikaste hulgas. Haridus-, kultuurikeskused. Augustinus - haritud, pärispatuõpetus - inimene patune, sõltub Jumala armust osalt. "Jumalariigist" - germaanlaste rüüstest Roomale 410. a - Jumala hoolimatus keisri suhtes. Inimeste valik taeva ja põrgu vahel.
ketserlikeks väärõpetusteks. · Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. · Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. d. Kloostrite teke: · Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). · Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). · Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel). · Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. 2. Kristlik kultuur. a. Suhtumine antiikkultuuri:
Tegelikult määras preestri ametisse maaisand ning piiskop pidi otsuse kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestrile oli lisaks kiriku teenistuses teisigi vaimulikke, kes aitasid jumalateenistust läbi viia. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. 11)Kloostrite teke. Esimesed kloostrid tekkisid varakeskajal. Kloostritele panid aluse eremiidid (nad ütlesid lahti maisest elust ning koondusid kloostritesse). Nende elu allus ühistele reeglitele ning pühenuti vaid jumalale. Munk Benedictus lõi Monte Cassini kloostris koloostrireeglid, mis põhinesid alandlikkusel ja distsipliinil. Elu kloostrites: jäädi sinna elulõpuni, nad peavad tegema tööd, end harima ja palvetama, enamuse ajast peavad elama vaikuses. Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik
k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused. Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik
Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki. Kõige tähtsam töö oli munkadel raamatute ümberkirjutamine. Kiriku tähtsamaks
Cluny kloosteri teine abt Odo uuendas põhjalikult munklust ning nõudis karmilt munkluse järgimist. Kogu Õhtumaad haaras väljakujunenud klüünilikke kloostreid hõlmav tsentraliseeritud ordukorraldus mitmete tuhandete konventidega. Oli vaid üks abt kõigi kloostrite peale (Cluny abt) ning talle allusid kõik need kloostrid. Paljude sõltumatute kloostrite asemel valitses nüüd maade ja riikide üle ainult Cluny klooster, muutudes ka ilmalikuks suurvõimuks. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Eremiidid eraldasid end muust maailmast, pühendades end religioonile. Kartuuslased - Ordu asutajaks Bruno Klönist
Teeba Pauluse avastas Püha Antonius – talle vaatas vastu pilt, kus Pauluse külalisteks olnud vaid metsloomad. Teise külaskäigu ajal, u 341. aastal, oli Paulus olnud juba surnud. Tema surma kohta ka legend, kuidas kõrbest tulnud lõvid leinasid teda ja kaevasid talle ka haua. Hea näide varakristlikust eremiitlusest, mis kiriku mõttes tähendab armuvahendite doktriini tagasilükkamist. Selline suhtumine 4. sajandil kirikule väga ei meeldinud, kuna eremiidid muutusid populaarseks ning nende juures käidi, mis omakorda õõnestas piiskopliku autoriteeti, mis omakorda viis munkliku reformini. Anahoreetlus. Anachoresis – tagasitõmbumine maailmast. Tekib 4. sajandil eremiitluse kõrvale. Sellele eelnes iseeneslik areng eremiitluses, kus eremiitidele tekkisid õpilased. Meistrid ja õpilased – õpilased võtavad meistri elustiili üle ja nii tekivad esimesed korrastatud munkluse vormid, ehk siis kogumid/asundused. S
meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus tähendab tõlkes tagasi tõmbumist, see on kollektiivne eremiitlus. Esimeseks
maailmast erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist-kloostrisse. Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris. Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine. Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile.Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis. Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu
erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist-kloostrisse. Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris. Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi. Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine. Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile.Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis. Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu.
ning kandma halli paigatud mungarüüd. Lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Frantsisklastel kloostrid Tartus Augustiinlased 1244.aastal. Jagunesid kaheks põhiliseks haruks: Püha Augustuse reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, ks kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim munk Martin Luther. Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. Hilary Karu 21 D 11
· Kolmainsus: Jumal ilmneb kolmel moel Isana (Loojana), Pojana (Kristusena) ja Püha Vaimuna · Ariaanlus kujunes IV sajandil: Kristlus on inimlik · Ortodoksne seisukoht on: Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud · Tekivad kloostrid · Hing on igavene ja surematu, seepärast tuleb hinge eest hoolt kanda · Himud tuleb maha suruda,st elada kasinat elu · Eremiidid-erakud, mungad 3.Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas Pilet 20 ??? 1.Islam Koraan etteloetu = ülim tõde Koraan kujunes esimeste kaliifide ajal Koraani sisu: Tingimusteta kuuletumine ja õiglane käitumine Üks inglitest ei kuuletunud aadamale (lucifer) = saatan Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad üles Praktilised ettekirjutused: perekond, suhted, pärimine, kuriteod ja karistus, kauplemine, orjade kohtlemine, söögi ja joogi tavad, sotsiaalne õigus rikas peab aitama vaest
maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. · Augustiinlaste ordu Katoliiklik munga- ja nunnaordu, mille liikmed elavad Püha Augustinuse teostest lähtuvate reeglite järgi. Ordu asutamise kinnitas paavst Innocentius IV 1244. a. Augustiinlased jagunesid kaheks põhiliseks haruks: augustiinlaste reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, kes püüdsid ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, kes kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim augustiinlasest munk oli Martin Luther. Ainsaks augustiinlaste kloostriks Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, mil hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. 16.saj algul jõudis kirik jõuliste uuenduste ajajärku. 1517
ortodoksne usutunnistus. Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks ketserlikeks väärõpetusteks. Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel). Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Kristlik kultuur. Suhtumine antiikkultuuri: Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist.
ortodoksne usutunnistus. Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks ketserlikeks väärõpetusteks. Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel). Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Kristlik kultuur. Suhtumine antiikkultuuri: Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist.
ortodoksne usutunnistus. Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks – ketserlikeks väärõpetusteks. Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) – Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees – äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad – maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid – ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel). Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Kristlik kultuur. Suhtumine antiikkultuuri: Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist.
annaabi.ee 
