Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"frederik" - 212 õppematerjali

frederik

Kasutaja: frederik

Faile: 0
thumbnail
2
txt

Köhi pappi või muidu

Tli kigus tuleb vlja valge peaga poiss on Joel ja armingu Vits. Selgub ka ,et Joel on nende koolis uus pilane. Tommy elavab vikses ridaelamus koos emaga .Tommy ema ja isa elavad lahus ning ema on pikka aega haige olnud kuid suvel leidis ta endale uue hobi kruuside vrvimise reisil.Ka ema oli peigmees Frederik kuid nemad lihtsalt kohtusid.Frederik ttas politseis.Isal seevastu oli juba abiellunud ja ka kaks uut last teise naisega nemad elasid hsti.hel hommikul kooli minnes poisid kuulevad valjemat hlt ning hiilisid vaatama mis toimub kus nad mrkasid Joeli ja Veitsi hte kooli tdrukut kiusavat ja raha vlja pressivat, nende kampas oli ka llatuseks Henrik kes oli Tommyga koos les kasvanud.Poisid lasid jalga ja arutasi millised idioodid need kolm ikka on tdrukut hvardada ja raha vlja pressida...

Kirjandus
86 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis

Taanis hakati luterluse heaks propagandat tegema juba 1520. aastate algul, 1524 aastal kerkis esiplaanile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Reformatsiooni mõtteks Taanis oli põhiliselt võitlus kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536. aastal kutsuti kokku Härradepäev, seal võeti vastu uus kirikukorraldus, et kogu võim läks kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

1620 ­ Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 ­ Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 ­ Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad ­ Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad ­ Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 ­ Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober ­ Avatakse Tartu Ülikool 1632 ­ Gustav II Adolfi surm 1634 ­ Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 ­ Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 ­ Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 ­ Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 ­ Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 ­ Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 ­ Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi...

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

novembrini. · 31. august ja 15. september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu · oktoober­november ­ ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine · tõenäoliselt november - Taani kuningas Frederik II ostab Saare-Lääne piiskopi valdused oma vennale hertsog Magnusele. 1560 · 2. august ­ Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotus venelastele · 21. august ­ venelased vallutavad Viljandi · august­oktoober ­ venelastel ebaõnnestub taas Paide piiramine, nad saavad lüüa ka Tallinna all, ent rüüstavad Läänemaad · oktoober ­ suur talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal 1561 · 4. juuni­6...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Põhjasõda

Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada. Sõja algus Rootsi kuningas Karl XII (1682­1718)Sõda algas 22. (12.) veebruaril 1700 Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale...

Ajalugu
198 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Õpiti lugemist, kirjutamist, piiblilugu 1802 ­ Tartu Ülikooli taasavamine 1965 ­ TÜ tulekahju Põhjasõda (1700-1721) Rootsi vastane koalitsioon: Venemaa ­ saada väljapääs läänemerele, saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Tsaar Peeter I tõi 1700 jaanuaris oma väed narvasse Poola ­ saada tagasi kaotatud alad. Kuningas August II vägedega Riias, pommitamine ja piiramine Taani ­ haarata Läänemerel ülemvõim. Kuningas Frederik IV väed ründasid Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal ­ edutu. Taani oli sunnitud rahu paluma Rootsi ­ kaitsta enda territooriumit 1703 ­ Sankt-Peterburgi rajamine 1709 ­ Poltaava lahing Ukrainas 1710 ­ Vene võim Põhja-Eesti üle, Rootsi ei suuda enam Liivimaad enda käes hoida 1721 ­ Uusikaupunki rahu. Rootsi oli sunnitud loobuma kõikidest oma valdustest Liivimaal. Algas Vene aeg Sõda andis tagasilöögi rahvaharidusele 1739 ­ Piibel eesti keeles. Anton Thor Helle 18...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Refferaat Linnud - Punarind

Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi. Tore vaadata, kui v...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Põhjasõda 1. Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ? Saksa vürstiriik (Saksa kuurvürst August II Tugev), Taani kuningriik (Taani kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat. 1697.a näljahäda 1699.a luuakse Rootsi vastu liit...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Vene aeg 1700-1855

1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja....

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

Läänemere väinades valitses Taani.Rootsi,kellele kuulus ka soome,püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas.Võimsust kogus poola riik,mis XV saj. Oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni.Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale...

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivisõda

Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega...

Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kolmas maailm (Mao Zedong)

Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India...

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Põhjasõda

Põhjasõda. 1699.aastal kujuned välja Rootsi vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksa kuurvürst August II Tugev,kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I.Põhjasõja sündmused Baltikumis algasid ööl vastu 12. veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II saksi vägede tormijooksuga Riiale.Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.Kopenhaageni lähedal maabunud Rootsi väed sundisid Taani sõjast välja astuma.Teadmata Taani alistumisest,kuulutas ka Venemaa Rootsile sõja.Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

). Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Näiteks Vene riik õhutas suuremastaabilist soode kuivendamist 1720. aastatel, mil Peeter Suur andis välja dekreedi, mis kohustas vastrajatud Peterburi ümbruse alasid kuivendama, 1740. aastal andis Rootsi kuningas Frederik I maksuvabastuse neile talunikele, kes põllumaade rajamiseks järvi või rabasi kuivendasid. Värskelt kuivendatud soodele istutati rukist, kaera, heintaimi või naereid. Islandis ja Soti mägismaal oli varasema sookuivenduse eesmärgiks karjamaid juurde võita, heinakasvu parandada ja kanarbikukatet tihedamaks muuta. Rabade kuivendamine sai hoogu juurde 20. sajandi teasel poolel, kui ilmusid ekskavaatorid ja metsaadrad....

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu ­ Vaherahu kasutas Liivi ordu välisabi otsimiseks. Ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus, kelle liider Gotthard Kettler Fürstenbergi asemel ordumeistriks sai ­ 1559. aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartu piiskopkonda tagasi saada, vallutati Rõngu linnus, võideti lahing Tõravere juures, kuid Tartut ja Laiust ei suudetud hõivata ­ 1559. aasta septembris ostis Taani kuningas Frederik II 30 000 taalri eest Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle oma vennale hertsog Magnusele ­ 1560. aasta aprillis maabus 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares ning ostis endale veel Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikohad ­ Hertsog Magnus tahtis veel hõivata venelaste poolt vallutamata alad ning siirdus oma palgasõduritega rüüstama mitmeid piirkondi mandril, mille tagajärjel tekkis tal konflikt orduga...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

Tõusis troonile 15aastaselt. Juhtis Põhjasõja aastatel rootsi vägesid ja riiki · August II Tugev ­ Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst. · Peeter I ­ Venemaa valitseja. Rajas Peterburi linna. Juhtis Põhjasõjas vene vägerid · Frederik IV ­ Taani kuningas Põhjasõja aastatel · B. Seremetjev ­ Venemaa väepealik. Tungis Põhjasõja aguses (Narva pommitamise ajal) oma 5000 ratsaväelasega Virumaale ja Rakverre, kui armutult maad laastas · Stephan Raabe (Ronga Tehvan) ­ eesti talupoeg, kes juhtis Rootsi väed Narva lahingu ajal venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. · W.A. von Schlippenbach ­ Rootsi väepealik, kes jäeti koos väikearvuliste garnisoni ja välivägedega pätast 1701...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Martin Lutheri elu, vaated ja panus haridusse.

Selle mõtte taga oli peamiselt Saksi kuurvürst, Lutheri suurim kaitsja, Friedrich Tark. Luther pidi vastama küsimustele selle kohta, kas ta on nõus oma teoseid ekslikuks kuulutama. Luther vastas, et juhul kui teda ei veenda Piibli tunnistuste ja selgete põhjenduste abil, siis ta ei tagane enda esitatud Piibli tõlgendustest. (Pildil näha Karl V) 28. mail 1521 kirjutas keiser alla Lutheri ja tema pooldajate riigivande alla paneku ediktile. Frederik Tark aga oli selleks ajaks Lutheri Wartburgi lossi ära peita lasknud. Ta jäi sinna 1522. aasta märtsini. Eriliselt pühendus ta seal oma saksakeelse Uue Testamendi väljaandmisele, mis ilmus trükist 1522. aasta septembris. 1534. aastal ilmus ka Vana Testamendi tõlge, seega oli kogu Piibel tõlgitud saksa keelde. 1 13. juunil 1525 abiellus ta endise nunna Katharina von Boraga. Luther oli...

Ajalugu
115 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun