Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"riimkroonika" - 66 õppematerjali

riimkroonika - Keskaja raamatukogudest moodustas kõige mahukama osa teoloogilised teosed.
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Jüriöö ülestõus

Ei saa rahulduda ainuüksi ülestõusu romantilise sära ja ilutsemisega. vältida kuiva faktide ettesöötmist. Jüriöö ülestõusu kronoloogia ning sündmuste käiguga peaks tuttav olema iga eestlane. 1. Taanlaste taotlused ning eestlaste ja vasallide vastuseis Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu. Taani ulatuslikud taotlused Eesti aladele algasid XII sajandil. 1160-ndate aastate keskel määras Lundi peapiiskop Eskil Prantsusmaal õppinud munga Fulco Eestimaa piiskopiks. Paavsti toetusel kavandati Põhjamaa riikide ühist suurt ristiretke Eestisse. Sõjakäik siiski ei teostunud, Fulco ise käis küll vähemalt kahel korral Eestis, saavutamata mingit edu. Püüded Eestimaa vallutamiseks Taanis aga sellega ei lõppenud....

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Uku Masing

Nagu ta on öelnud: "Kõige lõbusam on ikka siis, kui oled saand ühe avalikult ja üldiselt lugupeetud tõele panna jala taha või leidnud mõne dogma nondum declarata jaoks sellise võrdluse, et ta saab naeruväärseks ja väärtusetuks läbi ja läbi." Masing üritas kujutleda ka muiste elanud inimesi lihast ja luust olenditena. Näiteks ­ tema meelest oli 14. sajandil päev sama pikk kui praegu ning Eesti ajaloolaste aupakliku aukartuse asemel Hoenecke-Renneri riimkroonika võltsingute vastu väitis ta, et ordumeistri vägevad päevateekonnad Jüriöö-aegsel teedelagunemise perioodil eeldaksid hobuste asemel helikoptereid. Teadlase stiililt oli Masing üks viimaseid klassikalise Saksa humanitaarteaduse esindajaid, kes kõik taotlesid oma erialal absoluutset kõige teadmist, nagu see avaldus näiteks ta mentori ja eelkäija professor Alexander von Bulmerinqi uurimustes. Äärmine pedant ja perfektsionist, kes ei kannatanud lohakust ka teiste töödes....

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 ­ Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika . Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 ­ 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine ­ oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

Kroonika kirjutaja on subjektiivne, lähtus iseendast ja sakslastest. Kõige paremini suhtub piiskoppidesse ja nendega seotud ristisõdijatesse. Kõikidesse vallutustesse ei suhtu ka ühtemoodi ­ ilmneb poolehoid latgalitesse, eestlastesse suhtub vaenulikult. Originaalist on tehtud ärakiri, millest on säilinud 5 erinevat ärakirja, kuulsaim on Zamoyski koodeks. Kroonika kirjutati ladina keeles. Teine oluline allikas on Liivimaa vanem riimkroonika . Tekst pandi kirja värssides ja saksa keeles. Valmis alles 13. Sajandi lõpus. Ta on kasutanud ordumärkmeid. Võrreldes Henriku kroonikaga, tuleb välja, et need ei lange kokku, seal on fakte, mida Henriku kroonikas ei ole nimetatud. Mõlemat kroonikat on võimalik lugeda eesti keeles. Andmeid võib leida ka vene kroonikates. Lisaks kroonikatele on palju dokumente, mis pärinevad 13 sajandi I poolest, mis annavad teavet vallutajate taotlustest, omavahelistest suhetest. Aast Mis toimus...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana Liivimaa

Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa ­ põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees ­ piiskopkond. Vikat ­ mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika ­ Liivimaa noorem riimkroonika . Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani ­ juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist....

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Eesti kirjandus.

24. Miks nimetatakse Mannteufeli Hulluks Krafiks? 25. Sentimentaalne kirjandus. 26. Masing. Tähtsus eesti keeles 27. Peterson. Looming. Miks me peame teda nii tähtsaks. Mida kirjutas. 1. Vanimeid eesti keelseid ühes tähendusi võis leida kroonikatest 2. Läti Hendriku kroonika mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi! Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj ­ Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud. Vanim säilinud eesti keelne raamat on aastas 1535 ja see oli kateksimus. Wanradti ja Koelli 4. 5. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. 6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

12 ­ 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust. Kaheksas murdes, 12 000 värsirida, poeetiline stiil, Autor teadmata, arvatavasti saksa ordu rüütlivend. Ristiusk tuuakse tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algab jumalasõna kuulutamisega, läheb üle põhilooks. Faktoloogia ei huvita (3 aastaarvu), trubaduurluule. Vanema riimkroonika autor ei tundnud Läti Henriku ajaraamatut, tema poliitiline suunitlus on teistsugune, hoopis erinevad on kirjanduslik-kunstilised võtted. Autor seab endale eesmärgiks jutustada sellest, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades sealjuures ajaloosündmusi eeskätt sõjanduslikust küljest. Kroonika kirjutatud kesksaksa murdes, Kindel värsimõõt puudub, autor püüab ainult saavutada tingimata täisriimi. Olles raskustes riimsõnade leidmisega, ei suuda autor alati kinni pidada...

Kirjandus
250 allalaadimist
thumbnail
1
doc

,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama''

Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ­ ajaraamat kirmased ­ laulu ja tantsuga pidu katekismus ­ lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ­ ristiusu pühakiri aabits ­ maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm ­ mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood ­ pidulik ja ülev luule müüt ­ pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932. aastal 5) Mis aastal ilmus esimene eesti keelne piibel ? Esimene piibel ilmus 1739. 6) Nimeta 4 fakti O.W.Masingust elu ja töö kohta. Ta oli eesti pastor ja kirjamees, tõi eesti keelde õ-tähe, sündis Põhja-Tartumaal, Õppis te...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Keskaegsed eesti linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uuspärnu, Rakvere, Paide, Narva, Haapsalu, Viljandi. Kindluste tüübid: Kastell - nelinurkne, selleleehitati lisaks konvendi hoone. Torn kindlus - näiteks Paide. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) Muistse vabadusvõitluse jätk. Parasjagu käisid Taani ja Ordu vahel läbirääkimised, et Taani müüks oma alad Ordule. Allikmaterjal: Bartolomaos Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika ." (Ei ole tänaseni säilinud.) PÕHJUSED: Talurahva koormised kasvasid. Mõisnikud hakkasid oma maamõisadesse elama asuma. KÄIK: 23.04.1343 - öösel algas Harju- ja Virumaal. Suvel jõudi Lääne-Eestisse ja Saartele. Harjus hakkas esimesena, sest see piirkond oli kõige varem läänistatud. Jüriöö valiti ülestõusus alguseks, sest sellel päeval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi märguandeks pidada....

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Jüriöö ülestõus

Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Maikuu alguses kutsusid sakslased Paide ordulinnusesse neli eestlate ,,kuningat", et nendega nõu pidada. Jüriöö ülestõusu kirjelduse tähtsaim allikas, sündmuste kaasaegne Bartholomäus Hoeneke kirjutanud Liivimaa noorem riimkroonika jutsutab asjast nii: ,,Siis küsis meiser neljalt kuningalt, miks nad ometi sakslasi, noori ja vanu, nii armetult on tapnud ja surnuks löönud. Sellepeale vastas üks neist, neid olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Pärast seda saklased surmasid eestlastest läbirääkijad. Taanlaste palvel tulid ordu väed Harjumaale ja mässavad eestlased kaotasid Tallinna all peetud lahingu...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Allikaõpetus

Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ­ ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' ­ näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon ­ 'De Re Diplomatica' ­ vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 ­ 1849 ilmunud Pierre ­ Claude François Daunoni `Cours d'ét...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Allikaõpetus eksami küsimused vastustega (200)

Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu. Sulev Vahtre eesti allikaõppe isa: leidis kroonikatestjutustav tekst vahel riimid taastas siis Liivimaa noorema riimkroonika (teised kroonikad viitasid sellele) tegi magistritöö 1955 avaldas raamatuna 1960a.Vahtre sündis põlise talupoja peres PõhjaTartumaal Laiuse vallas. 1942. aastal ilmus Postimehes tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii poliitika kui ka ajaloo valdkonda kuuluvaks. 1947. aastal asus Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Vahtret paelus enam agraarajalugu, mis oli üheks...

Infoteadus- ja...
153 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Ajaloo õpimapp

detsember ­ lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember ­ sõlmiti vaherahu. 1920 3. jaanuar ­ kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar ­ sõlmiti Tartu rahu. 30. märts ­ vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kõige enam faktilisi teateid ülestõusu kohta annab XIV sajandi keskpaiku kirjutatud kroonika, mida praegu tunneme Liivimaa noorema riimkroonika nime all .Põhjalikumalt hakkas Renneri kroonikat uurima Tallinnast pärit Konstantin Höhlbaum , kes tollal õppis Göttingeni ülikoolis nimeka saksa kodaniku ajaloolase Georg Waidzi juures . Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu. Taani ulatuslikud taotlused Eesti aladele algasid XII sajandil...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

12 ­ 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust. Kaheksas murdes, 12 000 värsirida, poeetiline stiil, Autor teadmata, arvatavasti saksa ordu rüütlivend. Ristiusk tuuakse tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algab jumalasõna kuulutamisega, läheb üle põhilooks. Faktoloogia ei huvita (3 aastaarvu), trubaduurluule. Vanema riimkroonika autor ei tundnud Läti Henriku ajaraamatut, tema poliitiline suunitlus on teistsugune, hoopis erinevad on kirjanduslik-kunstilised võtted. Autor seab endale eesmärgiks jutustada sellest, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades sealjuures ajaloosündmusi eeskätt sõjanduslikust küljest. Kroonika kirjutatud kesksaksa murdes, Kindel värsimõõt puudub, autor püüab ainult saavutada tingimata täisriimi. Olles raskustes riimsõnade...

Kirjandus
475 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1. Saadikud saadet ka 1. Eestlased alustasid sakslaste 1. Ülestõusu põhjusteks Viiburi piiskopi juurde tapmist peetakse poliitilisi (4 kuningat) ja majanduslikke (raske töö eest 2. Ülestõusu põhjuseks 2...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti rahvaluule

Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich...

Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
18
docx

EKA I

· Balthasar Russowi ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt" (1578, täiendustega 1584) pakub teavet 12. sajandist alates, kuid käsitleb rohkem oma kaasaega. · Meri ,,Hõbevalge" ja ,,Hõbevalgem" ­ alternatiivne eestlaste euroopalikkuse müüt. · Johannes Reineri ,,Liflendischer historien negen boken" on teatud mõttes paralleel B. Russowi kroonikale, kuid jäi käsikirja. Edastab Liivimaa noorema riimkroonika kadunud algteksti põhisisu. · Thomas Hjärne ,,Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte" 17. sajandist. Selle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. · Christian Kelchi ,,Liefländische Historia" (1695). Arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekud eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääseb esmakordselt trükki eesti rahvalaul....

Kirjandus
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun