PLAANIMAJANDUS DEFINITSIOON JA LEVIK · PLAANIMAJANDUS ON MAJANDUS, KUS MINGIT TOODET VÕI TEENUST EI TOODETA MITTE VASTAVALT TURU NÕUDLUSELE, VAID VASTAVALT RIIGI KEHTESTATUD PLAANILE · PLAANIMAJANDUS OLI ISELOOMULIK NÕUKOGUDE LIIDULE · PRAEGU ON PLAANIMAJANDUS KUUBAL, PÕHJA- KOREAS, SAUDI ARAABIAS, IRAANIS, JA BIRMAS PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · VASTUOLUS EESTI KOHALIKE HUVIDEGA · ERAOMANDID, INIMESTE VARAD JA ETTEVÕTTED RIIGISTATI · MAAREFORM PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · ALUSTATI PÕLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMIST · II MAAILMASÕDA TÕI KAASA EESTIS MAJANDUSLANGUSE · 1940NDATE TEISEL POOLEL ALGAS EESTI MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1950-70 · VASTUOLUDE SÜVENEMINE ETTEVÕTTETE JA INIMESTE
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et
PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE KOLME PÕHIKÜSIMUSE LAHENDAMINE 1 10A SISUKORD Plaani ehk käsumajandus Plaani ehk käsumajanduse eelised Plaani ehk käsumajanduse puudused Plaani ehk käsumajanduse näide 2 3 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Inimeste soovid on piiramatud, ressursside hulk nende rahuldamiseks on piiratud 4 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Määrab riigi kehtestatud plaan Riik kontrollib kogu majandussüsteemi Hinnad kehtestab valitsus Kaupade või teenuste valik on väike või puudub Tarbimisvõime oleneb sotsiaalselt positsioonist Tarbija vajadused EI ole olulised 5 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Majanduslikud otsused on kontrollitud seadusega Tagajärjeks defitsiit (nt NSVL. Tänapäeval: PõhjaKorea jne) ...
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
andmise kohustus ning asendati see maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg viia oma ülejäägid turule. Taastati kauplemise vabadus. NEP leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. 5)Millal ja kelle järglasena tuli võimule Stalin? Stalin tuli võimule 1927.aastal pärast Leninit. Algselt oli Stalin kommunistliku partei peasekretär, kuid 1927ndaks aastaks suutis ta kõik konkrendid kõrvale tõrjuda ning end lõplikult võimul kindlustada. 6) Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Industrialiseerimine tööstuse eelisareng. Riigi lühikese ajaga tööstusriigiks muutmine ning riigi sõjalise võimsuse kiire kasv, mis pidi tulevikus võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Kollektiviseerimine seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne
Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse seda. Traditsioonid ja kombed omavad olulist rolli (Aafrika ja Aasia) Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik diktatuuririikidele. Poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi poolt. Põhiküsimused otsustab poliitiline võim
Mõisted: Lenin Bolsevike juht, Oktroobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja leninistmi rajaja Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega)
Ühiskond II KURSUS MAJANDUS Majandus - on ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb kaupade ja teenuste tootmise, müümise ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus.
NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Sõna- ja kodanikuõigused asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. 2. Riigis kehtis plaanimajandus. 3. Asutati riiklik salapolitsei Gestapo Diktaatorid 1. Adolf Hitler (1933-1945) Seisukohad: Rahvas peab töötama riigi hüvanguks. Nõrgad inimesed ei vääri elu. Riigis peab olema rassiline puhtus. Rahval peab olema üks ja tugev juht. 2. Benito Mussolini (1922-1943) Seisukohad: Tähtsaimal kohal on rahvus. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust.
· Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-Suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.Igal ettevõttel, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus-, ja sotsiaalfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine-Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG-Vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus NKVD-Sisejulgeoleku organ Nüukogude Liidus SS-Sisearmee Saksamaal kes tegeles koonduslaagrite ja natsijuhtide ihukaitsega Gestapo-Riiklik salapolitsei Saksamaal
4)Benin 8)Afganistan jpt. 6.Milles avaldus sotsialistlikes riikides juurutatud nn Nõukogude mudel?Milline organisatsioon juhtis poliitilist elu,millele see toetus? VASTUS: * Sotsialistlikes riikides hakati nende poliitilist elu ühtlustama NSVL-i eeskujul. *Kommunistlik partei see toetus julgeolekuorganitele , mis aitasid hoida ühiskoda vaos. 7.Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus?Mis on plaanimajandus? VASTUS: *Majanduselu tugines plaaniajandusele.Tootmine toimus mitmeid kordi plaanide alusel,pearõhk pandi rasketööstuse arendamisele, tarbekaupade tootmine oli teisejärguline , plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. *Plaanimajandus majanduse plaanipärande arendamine ja suunamine riigi poolt. 8.Mis oli , miks ja millal moodustati Vastastikuse majandusabi nõukogu? VASTUS: Vaststikuse Majandusabi Nõukogu ( VMN ) -oluline majandusalane koostöö organisatsioon.
Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim? Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel
-Toiduainete normeerimine ja tasuta jagamine Uus majanduspoliitika - NEP: -1921. aastast -Kindlaksmääratud maks -Kauplemise vabadus -Taastati eraettevõtlus - Lev Trotski Punaarmee; Stalini peamine konkurent - V.I.Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht - Vjatseslav Molotov Stalini ustav abiline. 1930-1941 Nõukogude liidu valitsusjuht - Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin: industrialiseerimine, loobuti NEP'i poliitikast, plaanimajandus. - Vilja sunduslik riigile andmine; kollektiviseerimine: põllumajanduslik suurtootmine. - GULAG vangilaagrite süsteem nõukogude liidus Fasistlik Itaalia Benito Mussolini. 1883-1945. sündinud Itaalias. Duce. Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943. töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna. Sõdis I m.s. - 1871 loodi ühtne riik - Esimeses maailmasõjas ei suutnud Itaalia armee näidata erilist sõjalist oskust,
Majanduse 3 põhiküsimust- mida toota, kuidas toota kellele toota. Majandussüsteemid, iseloomustus, levik tänapäeva maailmas Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Tavamajandus- toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikusega, enamiku toodangust tarbib kohapeal ( Aafrika ja Aasia vaesemad kohad) Turumajandus- inimeste vabadus teha kasulikke otsuseid ja valikuid. Tunnuseks on konkurents. ( levinud arenenud riikides nt Jaapan ) ( Käsu- )Plaanimajandus- mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. ( NSVL, Kuuba, Põhja-Korea, Iraan) Segamajandus- kõrvuti koos erasektoriga tegutseb ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust. (arenenus riikides) Rahvamajandus- mingi riigi või administratiivselt iseseisva territooriumi majandus.
Millal moodustati NSV liidud ja kes sinna kuulusid ? NSV liidud moodustati 1922. aastail. Sinna kuulusid: Venemaa; Ukraina; Valgevene ja Taga- Kaukaasia. Millal toimus kodusõda Venemaal ? Kodusõda Venemaal toimus 1918. aastail. Kestis kuni 1920. aastate alguseni. * Sõjakommunismi poliitika kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Maailma revolutsiooni idee - Gulag vangilaagrite poliitika. Miks pöörasid Itaalia võimule fasistid ? Itaalia kaotas enamus sõdu milles nad sõdisid. Paljud said surma ja tekkis tööpuudus. Nendes rasketes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu enamasti kuulusid endises sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsima fasistideks. Mõne aja pärast tuli fasistide
Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks. Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme!
Majandus vajab tootmisressursse loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Majandussüsteemide tüübid: Tavamajandus, plaanimajandus, turumajandus Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turumajanduse olulisiim tunnus. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist see on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Kauba omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi, müügihind peab olema sellest kõrgem, et teenida kasumit
põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A.Comte 3. Marx. 1867, ,,Kapital I-IV", seisukohtadelt sarnaneb natuke Smithile, konkurents, import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels. "Kommunistliku partei manifest" koostöö Marxiga. 5. Revisionistid. re-videre 6. Plaanimajandus. majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile, käsumajandus, bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele
Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. - vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. - riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Vabaturumajanduse peamised puudused: - ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; - ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; - monopolide tekkimine. Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine, - planeerimisvead,
siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse planeerimine 5 aasta kaupa. Majandust juhatatakse tsentrist. Lenin - Oktoobri revolutsiooni läbiviija, sotsialistliku vabariigi väljakuulutaja. Suri 1924.a. raskesse haigusesse. 1921. taandati ta poliitiliselt areenilt. Stalin - Pärast lenini surma valitses NSVL liidus läbi ühiskondliku võimu. (1927) massirepressioon - Teisitimõtlejad ( stalini ajal ) küüditati Siberisse või lasti maha. kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi
Miks jäi teise maailma majandus alla esimese maailma majandusele? Teiseks maailmaks nimetati idabloki riike. Idabloki riigid kuulusid NSVL alla. Teises maailmas oli võimul kommunism mis tähendas, et seal oli plaanimajandus ja käsumajandus. See tähendab, et seal polnud eraettevõtteid, kõik kuulus riigile ja riik juhtis neid vastavalt oma vajadusele. Esimeseks maailmaks nimetati lääneriike nagu Prantsusmaa ja USA. Esimeses maailmas oli võimul demokraatia ja sellest tulenevalt ka turumajandus. Kuna neis riikides oli turumajandus, siis majandus alati arenes, sest oli palju eraettevõtteid, mis võisid müüa palju tahes ja toota palju tahes. Nõukogude Liidus oli plaanimajandus
Suur osa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need kes ei jõudnud seda teha, saadeti surmalaagritesse. See surmalaagritesse saatmine on minu arust vale. Milleks teha inimestele nii, kui nad pole jõudnud lahkuda. Oleks võinud hoiatada veel ja kui siis ka ei toimi, siis alles saata nad surmalaagritesse. Kolmas tugipost hirmuvalitsemisel oli SS. Algeselt oli see Hitleri ihukaitsevägi ning seda juhtis H.Himmler. Hitler püüdis ületada kriisi riikliku juhtimisega. Kehtestati plaanimajandus. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks. Need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd. Tänu sellele paraneski majanduslik olukord. See oli isegi päris tõhus tegutsemine. Riigi välispoliitika muutus sõjakamaks. 1935. aastal hakati Berliinis rääkima Versailles´ rahulepingu tühistamisest. See ei tähendud head, ma arvan. Saksamaa ei kartnud midagi, sest neil oli nagunii suur sõjavägi. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu liiga suureks
Nõukogude Venemaa tekkis Tekkis 1922 .aastal. Tekkis 1925.aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine reklaamid juhist, Juhikultus, Salapolitsei
kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüd ja hukati. 2)Võrdle Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi olusid kolmel perioodi. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Range tsentralism, Kogu majandamine Kaotati riiklik toimus kampaaniate rahvamajandus plaanimajandus, korras. Loodi nõukogud, kehtis rasketööstuse rahvamajandus plaani-, eelisarendamine. nõukogud. käsumajandus. Lokkas varimajandus. Poliitika Massirepressioonid, Ühiskonna elu teatav Loobuti Stalini
ametist Karotamm ja tema asemele pandi Käbin. Pärast pleenumit pidid paljud haritlased oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone SOVETSKI ZAPAD ,,nõukogude lääs", E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 19471952 ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 19401991 KULAK E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane 2. ISIKUD! N
saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraatlikke inimõigusi- hirmuvalitsus. Propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Intervetsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevõttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervisehoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine e kolhoseerimine- talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kolmas Riik- natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870
EUROOPA DIKTATUURIRIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL SARNASUSED JA ERINEVUSED. NÕUKOGUDE LIIT, ITAALIA JA SAKSAMAA. Esimesest maailmasõjast tekkinud majanduse languse likvideerimiseks võtsid mitmed riigid kasutusele plaanimajanduse. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Plaanimajandust hakkasid kasutama nii Nõukogude Liit, Saksamaa kui ka Itaalia. Hitler, Stalin ja Mussolini olid suurte vaadetega mehed. Nad ei mõelnud ainult enda riigi valitsemisele vaid kogu maailma valitsemisele ning endile omase ideoloogia rakendamist. Aga millised sarnasused ja erinevused valitsesid kahe maailmasõja vahel diktatuuririikides? Paanimajanduse eelisarendamine Itaalias, Venemaal ja Saksamaal toimus eelkõige suurtööstuses, rõhku pöörati masinate ja relvade tootmisele, aga inimestele vajalike tarbekaup...
majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid.
Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart, mille kulutused tuleb hiljem tasuda Et vähendada riigi osa majanduse reguleerijana, tehti: *tehased/ettevõtted läksid müüki privatiseeriti *idaturg kadus *avatud majandus; keelati kaitsetollid *põllumeestele anti toetusi *transiitkaubandus Vene ja lääneriikide vahel Plaanimajandus Turumajandus *määrav on plaan *hinna kujundab turg *hinna kehtestab valitsus *kaupade valik on lai *kaupade valik on väike *põhiline on eraomand *põhiline on riiklik omand *määrav on konkurents Riigieelarve tuluallikad: Noorte tööleasumise piirangud on vajalikud: *maksud kaupadelt ja teenustelt *kasvava organismi kaitseks
Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus. Antud töös on vaatluse all just viimane – käsumajandus. Käsumajanduse kontseptsioon pärineb Viini majandusteadlaselt Otto Neurath’ilt. Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse. (Ericson, R. E
Dissidentlus 60. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Stalin suri 1953. aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Majandus Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Jätkus plaanimajandus, käsumajandus, Jätkus vana majandussüsteem. Vangide Jätkus vana majandussüsteem. puudus eraomand, Väga suur vangide osatähtsus vähenes. Kosus Stagnatsioon seisak. 70.ndatel abiks osakaal tööjõu hulgas. põllumajandus, arenes tarbekuapade "naftadollarid" toiduainete ja tootmine, elavnes elamuehitus. tarbekaupade suur puudus. Tehnika
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem sisaldab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid. Eksisteerib neli majanduslikku vormi : Esimene-Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Teine majanduslikuvorm on Käsumajandus(või plaanimajandus). Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduses puudub konkurentsi , inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest ja tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub. Järgmine on Tavamajandus, kõige vanem ja lihtsam majanduse
tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära alternatiivkulu eeldab, et meil tuleb teha valikuid, ressursside kasutamise kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu osas.Raha kõige ostmiseks napib seega: -tuleb teada kõiki oma ostu soove –soovid majandussüsteemi. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei tuleb järjestada, nende tähtsuse järgi –esikohal olev valik on ostutehingu aluseks – toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota
· Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamised, surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud · NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD- SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased- Saksamaa natsistliku partei liikmed Mustsärklased- fasistide relvastatud salgad Duce- Itaalia rahva juht Füürer- Saksamaa rahva juht SÕJAKOMMUNISIMI POLIITIKA
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne
kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi , sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitleril oli rahvaga sama soov tõsta riigi sõjalist võimsust. Eesmärkide täitmiseks võttis riik
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine
tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. 1. Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit. Teine riik oli Mongoolia 1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja
22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik)
Maapiirkondades relvastatud toitlussalgad. Sunduslik töökohustus. Loobuti NEP-i poliitikast- 1. sõjakommunism. Industrialiseerimine- tööstuslikuks muutmine, on vaja sõjatööstust, vovhoos- riiklik majand (töö- palk). Suurtööstuse arendamine. 2. kollektiviseerimine- kolhooside loomine, annavad ise vara ära, kollektiivne majapidamine. Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos- põllumajandusettevõte, tootmisvahend on kolhoosi liikmete ühisomand. 3. plaanimajandus- 1928. viisaastak esimene. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele koostati kohustuslik plaan. Vladimir Uljanov Lenin sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin- kommunistliku partei peasekretär 1922. aastal. Kindlustas enda lõplikult võimul, konkurendid väljas. Lev Trotski- stalini vaenlane, riigipöördel oluline roll 1917. aastal.
ühine eelarve), - riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise. Kapitalistlik plaanimajandus baseerub eraomandil, kuid planeerimine on tsentraalne ehk riiklik, selline kord säilib ainult väga lühikest aega. Sotsialistlik turumajandus omand on ühine (riiklik) ja planeerimine on detsentraliseeritud. Sotsialistlik plaanimajandus omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne. Majandusõpetus Vaba turumajandus on kapitalistliku turumajanduse reaaltüüp. Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine. Vabatahtlik vahetus turul tagab selle,
Ta jäi aga raskelt haigeks, ning suri 1924. aastal tuberkuloosi. Tema asemel sai võimule Stalin. Ta kehtestas täieliku ainuvõimu. Ainuke usaldusisik oli Stalinil Molotov: Stalini võimuletulekuga muudeti ka majanduspoliitikt. ta asus tööstust eelisarendama. Arendati suurtööstusi- INDUSTRIALISEERITI. Selline arendamine pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse ja võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega. Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja. eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põllumajanduses toimus KOLLEKTIVISEERIMINE. Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE. Sellega kasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2
põhineva ühiskonnakorra teooria (leninismi). ja Jossif Stalin- (1878–1953), NSV Liidu riigitegelane, rahvuselt grusiin. Oli 1922–53 NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär, 1941–53 peaminister. Pärast Lenini surma haaras võimu nii kommunistlikus parteis kui ka kogu riigis ja sai tegelikuks diktaatoriks. muudatused majanduspoliitikas seoses Stalini võimuletulekuga; mõisted industrialiseerimine –suurtööstuse arendamine kollektiviseerimine e. kolhoseerimine ja plaanimajandus talude vägivaldne ühendamine ühis majanditeks e kolhoosideks ja plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. vägivallapoliitika NSV Liidus- 8. Fašistlik Itaalia: Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? (lk. 54) Nad ei saanud vajalikke maalasi, mis lubati esimeses maailmasõjas Antandide poolt, sõjas polnud eriti tugevad, sõja kahjud. Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule? (lk. 54-55) Rahvusliku Fasistliku Partei juht
Peale Lenini surma tuli Venemaal võimule Jossif Stalin, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Välja kujunes Staini ainuvõim. Tema võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused senses majanduspoliitikas. Stalin hakkas tööstust eelisarendama industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud. Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti:
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus
Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, sõnavabadus, üksikindiviidi võimalus osaleda ühiskonnaelu kujundamises ja tähtsate otsuste elluviimises. Samuti on demokraatiale iseloomulik isiku õigus osaleda ühiskonnaelus sõltumata usulisest ja parteilisest kuuluvusest ning seksuaalsest orientatsioonist. Diktatuurile on iseloomulikud ühe ideoloogia pealesurumine valitseva partei poolt, sõna- ja liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus. Esimese maailmasõja ajal lubasid liitlased Itaaliale uusi valdusi, need lubadused aga peale sõda unustati. See tekitas Itaalias solvumist, mistõttu leidis Itaalia suurriigiks muutmise idee peale sõda suurt poolehoidu. See fakt, ning lisaks raske siseriiklik ja majanduslik kolukord, millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need asjaolud andsis Mussolinile peale 1921 a. parlamendivalimisi võimaluse tõusta peaministriks
valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus. Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
annaabi.ee 
