Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabu- nud, kuna puudus maismaaühendus Saksamaaga, erinevalt täielikult koloniseeritu Preisimaast. Rannarootslased Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalu- poegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka juba varasemast ajast Venelasi asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad
Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis Brita Lodi 2013 · Liivimaale saksa talupoegi elama ei asunud · Talupojad jagunesid varanduslikult ja õiguslikult üksteistest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus ...
kalat keegi ei söönud. lubatud seda teha. Lääne-eesti. õlu Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides kadakakasvukohtades on õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi. Lääne-eesti. kala ja liha • Läänemaalt on teada veiseliha toiduks tarvitamist rohkem kui mujal Eestis. Söödi veel nii lamba kui ka sealiha. • Rannarootslased tapsid Noarootsi suurtes taludes oma tarbeks aastas 8-10 lammast, 1-2 siga ja veise. • Saaremaal, Hiiumaal ja Muhus keedeti sülti mitte sea vaid vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti
Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma.
III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste
kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks kaubanduskeskuseks. · Venemaalt tulid Liivimaale vene käsitöölised, kaupmehed ja lihtrahvas. Õiguslikud rühmad · Keskaegse liivimaa inimesed jagunesid "sakslasteks ja mittesakslaksteks". · Sakslased olid staatuselt kõrgemad ja arvuliselt vähem rühm. · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. Õiguslikud rühmad
Isikukoodi koostamine etteantud andmete alusel-2 ja 3-sünniaasta, 4-5 sünnikuu, 6-7 sünnikuup, 8-10-järjekorra nr, 11-kontrollnumber Etteantud rahvastikuandmete alusel otsustada, milline riik on arenenum, milline vähemarenenum-mida kõrgem iive seda vähem arenenud piirkond, mida kõrgem keskkida seda arenenum riik Eesti rahvastiku etnilise koosseisu võrdlemine diagrammide alusel, osata erinevusi põhjendada ajaloosündmustest lähtuvalt-Balti sakslased(üle eesti), Rannarootslased(saarema hiiuma ja natuke haapsalu, Vanausulised (ümber peipsi järve ülevalt poolt) millised külad on iseloomulikumad Eestile, millised saarte ja ranniku Eestile- maa-asulatest eestile kõige isel hajakülad, kesk-eestis ahel-hagu ja ridakülad, Peipsi ääres ja setumaal tänavkülad, Põhja-ja Lääne-Eestile ning saartele isel sumbkülad Eesti rahvastiku tihedust-30,9, külasid-327, linnade arvu-47 linnastumise %-EITEA
Kõige kõrgema kihi talupoegadest moodustasid maavabad. Need olid muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Neil ei tulnud kanda tavalisi talupojakoormisi, kuid sõja korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes. Pärast Jüriöö ülestõusu ei võetud eestlasi kaasa sõjaretkedele. Nad pidid ehitama linnuseid ja linnamüüre. 16.sajandil kasvas eestlaste rahvaarv 28 000 inimeseni. Elaniku juurdekasvule andis osa sakslased ja rannarootslased. Sakslased elasid peamiselt linnades. Rootslased Eesti rannikusaartel.
Talupoegade elu keskajal Preisimaa või teiste saksa idakolonisatsiooni piirkondadega võrreldes oli Liivimaa täiesti erandlik: saksa talupoegi siia elama ei asunud ja kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt homogeenseks. Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kuigi juba teokoorimise suurendamine keskaja lõpul mõjus taludele majanduslikult nivelleerivalt, kadusid suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel alles 16. sajandi teisel poolel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma
Sissejuhatus · Vähemusrahvus on sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis alla poole selle riigi rahvaarvust. · Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus (keskendub teatud rahvale,piirkonnale või ajastule), mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, haridus, oskused, traditsioonid, religioon, väärtushoiakud, moraal, õigus. · Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased, venelased, rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased. Mõtteid Eesti vähemusrahvuste olukorrast Eestimaa Rahvuste Ühenduse pilgu läbi · Eestimaa Rahvuste Ühendus ühendab ligi 20 erinevat vähemusrahvust ühendavat organisatsiooni, kes on valdavalt asutatud 10 aastat tagasi ja toetanud Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. · Meie seadused ei keela teistes keeltes raadiosaateid või pühapäevakoolide toimimist (ERÜ juures tegutseb 13
peaaegu 70 000 eestlast; kui palju elusid nõudis meri, pole teada. Teise maailmasõja lõpus asus lääneriikides iga kümnes eestlane. Rootsis, Kanadas ja USAs kujunesid suured ja elujõulised eesti pagulaste kogukonnad. Kokku kaotas Eesti Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike ja küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, 282 000 inimest, neist rindekaotustena 30 000 meest. Ühtlasi kaotas Eesti ka kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid aastatel 19391941 Saksamaale, rannarootslased 19431944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 km² ja 56 000 elanikku) liideti 1944. aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. 1945. aasta alguses elas ENSVs kõigest 800 000 inimest, nendest 9798% olid eestlased.
aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased. Rootsi õigus ius suecium rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena.
Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek). Algselt said nad isegi relva kanda. Rootsi võimu kindlustudes raskenes teokoorem, mõisapõllud suurenesid, mõisate arv 500'lt 1000'le. Lõpuks enam ei tohtinud talupoeg mõisniku juurest pageda. Clas Tott maaseadustikuga 1671 kinnitati pärisorjus (mõisa maale asunud vaba inimene muutub koldetule süütamisel pärisorjaks). Mõisnikel oli
The island was part of Swedish Estonia from 15631720, after which it passed to the Russian as part of the Governorate of Estonia, although Dagö's Swedish population kept most of their privileges. Most of the island's previously numerous Swedish speaking population emigrated or were "Estonia" during the period of Imperial Russian rule, although a small minority remains to this day. Estonian Swedes are also known as "aibofolke" (meaning island people in Swedish) or "rannarootslased" (meaning coastal Swedes in Estonian). Transport Road transport from Estonian mainland to Hiiumaa involves a 90-minute (28 km) ferry crossing from Rohuküla to Heltermaa, which is 25 km by road from Kärdla. There are about 10 ferry departures a day. In the summer weekends, getting car space on the ferry usually requires advance booking. There are about 2 scheduled buses a day between Tallinn (the capital of Estonia) and Kärdla
Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj. algul Venemaale ja Ameerikasse. 1939 aastal baltisakslased tagasi Saksamaale. 1944 aastal lahkuvad rannarootslased. 1941-1949 aastatel küüditamine (30'000) 1990-ndate algul eestlased lahkuvad läände. Venelased lahkuvad Venemaale. Sisseränne 20. sajandil 20 a. tagasi Eestlased Venemaalt kodumaale (Eesti iseseisvus) 1950-1980 venelased Venemaalt. 1956 aastatel küüditatud pöörduvad tagasi. 1990-ndatel väike osa väliseestlastest pöörduvad tagasi Eestisse.
viimne, kui indiviid oli kistud sõjapöörisesse. Mõlema sõja tagajärje, rahvaarvu vähenemise põhjuseks oli ka ulatuslik väljaränne pagulaste näol. Teise maailmasõja kaotused olid ka sellepärast suuremad, et NSVL teostas mitmeid massiküüditamisi. Ainuüksi 1941.aasta juuniküüditamise läbi deporteeriti Siberisse 10 000 eestlast. Teise maailmasõja lõpuks oli Eesti kaotanud peaaegu kõik oma vähemusrahvad: rannarootslased, baltisakslased, juudid ning mustlased- seeläbi vähenes rahvaarv veel rohkem. Esimese ja Teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks olid paljuski sarnased, kuid ka erinevad. Üleüldine madal elatustase, majanduse allakäik, pessimism, suured inimkaotused, majanduslikud ja kultuurilised kahjud iseloomustavad mõlema sõja järgset ühiskonda. Suurimaks ning ühtlasi tähtsamaks erinevuseks oli see, et pärast Esimest maailmasõda ning sellele järgnenud Vabadussõda
Rahvastik 17. saj. keskel langus-120-140 000 18. saj. alguses langus -170 inimest 000 Tõus-sisemigratsioon, migratsioon, Saj. lõpus pool miljonit sündivuse kasv Eestlasi 95% . Langus-Suur Nälg, suri 70-75000 Eestlased, baltisakslased, Põhjasõda rannarootslased, peipsivenelased jt Absolutism Karl XI aegne reduktsioon Peeter I Katariina II asehalduskorra Luterluse kindlustamine punktid 1. 2.
6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise ning kuna rannarootslased põgenesid eestist nõukogude võimu eest, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt. Ka oli tema esimene abikaasa rootslane). Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult väga viljakas helilooja, tähtsal kohal tema loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel (nt kaanon)
· Liivimaa oli nõrk haldusüksus · Taani kuningas ja piiskopid läänistasid oma maad läänimeestele · Läänimehed pidid tasuma saadud maade eest, kohustusega teenida sõjaväes · Enamus läänimehi olid sakslased · Paljud Balti Saksa aadlisuguvõsad olid eesti päritolu · Teavet erinevatest suguvõsadest ja nimedest saab 1241 aastal koostatud Taani hindamisraamatus · Balti Sakslased on osa eesti ajaloost · Läänepoolsetel eesti aladel elasid rannarootslased · Uus nähtus 13.saj. linnade teke:Pärnu ,Tartu, Tallinn, Haapsalu, Paide, Viljandi · 12. saj. kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Uus Pärnu, Viljandi · Hansa oli Saksa kaubalinnade ühendus (peeti sidet ka Venemaaga) · Linnadel olid oma linnaõigused · Linnade ülemkiht Saksakeelne · Ordu välispoliitilised huvid olid olid vastuolus Hansa huvidega · 14. saj. Hansa tähtsus suurenes
ekspansioonist. © Siimo Lopsik 2011 6. Kuidas jagati maa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) Vallutajad jagasid Eestimaa neljaks osaks: 1. PõhjaEesti Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2.LääneEestis Saare Lääne piiskopkond 3. IdaEestis Tartu piiskopkond 4.Kesk ja LõunaEesti Saksa Ordu 7. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? Rannarootslased,Baltisakslased. 8. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Linnad tekkisid. Suuremad linnad: Tallinn, Tartukummaski 78 tuh. Elanikku ( selleaegsed suurlinnad) Pärnus 10001200 el. 9. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel Taani kuninga vasallide omavoli. ( omaalgatuslikud maksud) Ülestõusu algus 23
Kultuuritegelasi, rannikul elavaid ja majanduslikumalt edukamaid, poliitikud. Teise maailmasõja tagajärjed: a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra b)Tagasilöök anti kultuurile, sest emigreerujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi c)Eesti rahva kultuur jagunes kaheks: kodueesti ja väliseesti d)Eestis taastati nõukogude võim ja Eesti okupeeriti taas NSVL poolt. e)Eesti kaotas peaaegu kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939-40.a. ; rannarootslased 1943-44.a. ; juudid ja mustlased hävitati. f)Maad olid laostunud, linnad hävitatud ja 50% põldudest söötis. Nõukogude okupatsioon Muutused, tunnused Saksa okupatsioon 1940-1941 aeg 1941-1944 Rahvuskomissaride Eesti valitsuse nimi Eesti omavalitsus Nõukogu ENSV Eesti ala nimi Kindralkomissariaat
ükski suuriik ei taganud neile seda. Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad
suunalisest ekspansioonist 7. Kuidas jagati maa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti Saksa Ordu oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? Rannarootslased,Baltisakslased 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uue nähtusena Eestisse tekivad linnad(9). Tähtsamad neist kuulusid Hansa kaubandusliitu - 4 suuremat linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Uus-Pärnu(Neue Pernau) ja Viljandi(Fellin). Hansa oli Põhja Euroopa linnade liit, kes haaras endale monopoli ida-lääne kaubanduses. Vana- Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne-Euroopale oli
· 1410 said orduväed Leedu-Poola ühendväelt hävitavalt lüüa Grünwaldi lahingus. Maa-aadel ja talurahvas Vana-Liivimaal 1. Eesti asustus ja rahvastik a. Rahvastik: · XIII saj algul kuni 180 tuhat inimest. · Rahvaarv kahekordistus järgneva 3 sajandiga. · Aeglasem kasv seotud nälja, taudide ja sõdadega. b. Asustus: · Agraarühiskond enamus elas maal (talupoegi üle 90% elanikest). · Rannaalade tihedam asustamine sh rannarootslased Põhja ja Lääne-Eesti rannikul. 2. Talurhava etniline ja sotsiaalne koosseis a. Etniline homogeensus: · Talupojad olid valdavalt eestlased (v.a. rannarootslased). b. Varanduslik ja õiguslik erinevus: Soodsamas olukorras nn vabad: · Maavabad ülikute järeltulijatest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergratsanikena. · Vabatalupojad olid end koormistest raha
7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana- Pärnus , hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? Rannarootslased, Baltisakslased. 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uueks nähtuseks 13. sajandil olid linnad: Tallinn Vana- ja Uus-Pärnu, Paide ja Viljandi 14. sajandi esimesel poolel veel Rakvere ja Narva. 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus
Enamik riike, sealhulgas ka Eesti, on tänapäeval paljurahvuselised. Eesti rahvastikust moodustab põhirahvus eestlased 68 protsenti. Teistest rahvustest on suurima esindatusega venelased (26%), ukrainlased (2,6%), sakslased (1,9%) ning valgevenelased (1,5%). Eesti ühiskonna rahvuslikku koosseisu on poliitilised sündmused tugevasti mõjutanud. Nii lahkusid teise maailmasõja eelõhtul siin elanud baltisakslased ja sõja lõpupäevil rannarootslased. Pärast sõda aga asus Eestisse hulgaliselt slaavi rahvuste esindajaid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest. Enamik sisserännanuid saabus siia nõukoguse majandus ja propagandapoliitika tagajärjel. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 algas massiline tagasiränne NSV Liidu järglasriikidesse, mis mõne aja möödudes ammendus. Viimastel aastatel on välja ning sisserändajate hulk kahanenud ning nende omavaheline suhe on olnud enam-vähem võrdne.
Puhkus loodus-, matka- ja jahihuvilistele. 4. Kihnu kultuur, 4küla, traditsioonid, Virve, UNESCO 2003 kultuuripärandi meistriteos, kirik, tuletorn, muuseum. 5. Manija (Manilaid) juttselgkärnkonn, rändrahn, tuletorn, Kihnust tuldi ülerahvastatuse tõttu üle. Lääne maakond 1. Haapsalu piiskoplinnus ja kirik park, üritused, laste mänguväljak, Valge Daam. Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd. 2. Vormsi 1944ndani rannarootslased, kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas. 3. Lihula linn linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis (muuseum ja TIK). 4. Matsalu RP lindude pesitsemiseks, sulgimiseks ja läbirändeks. Algselt LK-ala, 2004 RP. Linnuhuvilised, vaatetorn, matkarajad, paadiretked. 5. Ilon Wiklandi maja - Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute
Balti aadel lähtus vaid klassihuvist, mis iseenesest on täiesti loomulik, pidades esmatähtsaks oma privileegide respekteerimist. Kui Rootsi võim püüdis nende eriseisundit piirata, siis loobuti seda toetamast (M.Laidre, lk.958). „Labie zviedru laiki“ „Labie zviedru laiki“-tähendab tõlkes eesti keelde „hea Rootsi aeg“. Ka lätlased nimetavad Rootsi aega heak, kuna reduktsiooni viidi läbi kogu Liivimaal. Eestirootslased ehk rannarootslased Rannarootslaste õiguslik staatus erines eesti talupoegade osas selle poolest, et nad olid isiklikult vabad. Reduktsiooni käigus müüdi nad aadlikule ja sellega seoses tõsteti nende makse, nõuti et nad teeksid rohkem päevi teotööd. Kui nad hakkasid vastu siis see suruti vägivaldselt maha ja püüti neid „eestistada“ (et neil oleksid sammad õigused ja kohustused nagu eesti talupojal). Rootsi riiginõukogu otsus (30.sept
taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943 1944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 ruutkilomeetrit ja u. 40 000 elanikku) liideti 1944.aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. 1945.aasta alguses elas ENSV-s kõigest 800 000 inimest, nendest üle 97% eestlased. Maa oli laostatud, linnad ja tööstusettevõtted varemeis. Transpordivõrk oli purustatud, ligi pooled põllud söötis. Eesti oli üks Teise maailmasõja kaotajaist. Teise maailmasõja
1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres 1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x. Kasvu pidurdasid näljahädad, taudid, sõjad. Talurahva sotsiaalne liigendus Puudusid Saksa talupojad, etniliselt homogeenne (va rannarootslased) 1) Adratalupojad andamid, teokoormised. Õiguslik seisund sama, talus suurusel ja jõukusel suur vahe. 2) Üksjalad uued talud väljaspool külasid, koormavam > koormised väiksemad 3) Maavabad talupojad talu lääniõiguse alusel, isiklikult vabad, koormiseid polnud, sõjateenistuskohustus. Harisid ise maad. Palju ordu alal. 4) Vabatalupojad osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad, mõisaametimehed.
kultuurikontaktide vallas Rootslased on ühed varasemad tuntud rahvusvähemustest Eestis, kes elavad peamiselt Eesti põhja- ja läänepoolsetel rannikualadel, väiksematel saartel ja Noarootsi poolsaarel. Rootslased saabusid Eestisse 13. sajandil, veel enne, kui Eesti läks Rootsi valitsuse alla Liivi sõja tulemusena. Mitmed Lääne-Eesti linnad, külad ning rannikusaared kannavad Rootsi nimesid: Hosby, Einbi, Österby. Need kõik olid nn. aibolanderite asulad (eesti keeles `rannarootslased' või `eesti-rootslased') Perioodi, mil Eesti kuulus Rootsi valitsemisalasse (16291710) nimetatakse sageli Kuldseks Rootsi Ajaks Gustav Adolf II eestvedamisel sündisid Tartu Ülikool ning Gustav Adolfi Gümnaasium, Põhjasõja ajal peatus Eestis Rootsi kuningas Karl XII ning tänapäevalgi on liikvel palju Karl XII'ga seonduvaid legende ja lugusid. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://www.vm.ee/?q=et/node/4630 http://en.wikipedia.org/wiki/Sweden
Liivatüll (Charadrius hiaticula) (EELIS 2013) 5. Kultuurilugu Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saarel elavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi. Viimaste uuringute järgi on aga esimesed inimesed käinud Ruhus juba aastal 5200 eKr ehk 7200 aastat tagasi. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Kõige rohkem on Ruhnus elanud inimesi aastal 1842, ca 389 inimest, kellest enamik olid rannarootslased. 1915- aastal ründas ning vallutas Saksa laevastik Ruhnu. Saksamaal oli siis juba kasutusel uus kalender ning tänu sellele viidi Ruhnus 20. sajandil läbi esimesena Eestis kalendrireform (Vikipeedia 2013) 1930. aastail oli Ruhnu veel isoleeritud saar, mille elanikud olid sajandite vältes abiellunud oma lähisugulastega. 1944 põgenes enamik inimesi nõukogude võimu eest Rootsi. Uued elanikud tulid peamiselt Saaremaalt ja Kihnust. (Vikipeedia 2013) 6. Looduslikud ressursid
kaitsma Venemaa vastu ?loodeti, et saadakse luua Eesti Kaitsevägi ?mobilisatsiooniga liitus 38 000 meest ?60 000 meest ?II MS tagajärjed Eesti riigile ja rahvale? ?Kaotati iseseisvus NSVL okupatsioon ?II okupatsioon 22.09 ?kaotas 1/5 oma rahvastikust ?represseeritud, sõjas langenud, põgenenud, küüditatud pmst 200000 inimest vähem ?kaotas ajalooliselt välja kujunenud vähemusrahvused (juudid hävitati ja baltisakslased, rannarootslased lahkusid) ?5% territooriumikaotust (Petserimaa, 3 Narvatagust valda) ?Millal ja kuidas lõppes II maailmasõda? ?Jaapani kapituleerumine 2.09.1945
taganud neile seda. Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad
4.asustus ja rahvastik-Keskaegne ühiskond oli eelkõige agraarühiskond. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad.Keskaja jooksul Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Täpsemate andmete puudumisel on püütud inimeste arvu määrata tollaste maakasutusühikute, adramaade ja ühel adramaal elanud inimeste ligikaudse arvu järgi. Varem hõrdamine asustatud soistele aladele ja rannikule läks keskajal rohkem rahvast elama. Talurahva sotsiaalne liigendus-Kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt homogeenseks.Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale teokoormist.Muust talurahvast soodsamast olukorras olid nn vadad, kes jagatakse omakorda maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Keskaja lõpul ilmusid allikatesse vabatalupojad.
rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema rahvaviisiseaded kasutavad seda võtet). Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi . Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt . Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane). Sarnasused: · Esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. · Regivärsi uudne käsitlus- nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid harmooniliselt varasematest hoopis põnevamad.
............................................................. 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste, poolakate, sakslaste, venelaste jalad, siin on aastasadu elanud rannarootslased, veetnud puhkust Vene aristokraadid ja loomingulised inimesed, elanud ja töötanud baltisakslased. Kõik eelpoolnimetatu on jätnud jälje Haapsalu arhitektuuri, elu-olusse, tänavapilti, huviväärsustesse, traditsioonidesse. Haapsalu Piiskoplinnus Haapsalu piiskopilinnus on Eesti keskaja kindlusarhitektuuri tähelepanuväärne mälestusmärk, mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed. 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast
a EV juriidlise järjepidevuse alusel. 14. Teise maailmasõja tagajärjed. Teise maailmasõja tagajärjed: a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra b)Tagasilöök anti kultuurile, sest emigreetujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi c)Eesti rahva kultuur jagunes kahkes: kodueesti ja väliseesti d)Eestis taastati nõukogude võim ja Eesti okupeeriti taas NSVL poolt. e)Eesti kaotas peaaegu kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939-40.a. ; rannarootslased 1943-44.a. ; juudid ja mustlased hävitati. f)Maad olid laostunud, linnad hävitatud ja 50% põldudest söötis. 15. Selgita: Juunipööre - Eesti Töötava Rahva Liit Metsavennad- Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas
70000 inimest. Enamik valitsuse liikmetest langes NSVL võimude kätte. TEISE MAAILMASÕJA TULEMUSED EESTILE Eesti kaotas oma vabaduse, okupeeriti NSVL poolt (1944. a 25. sept mandriosa, 24. nov saared). Eesti kaotas II maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u 280000 inimest. Baltisakslased lahkusid 1939-1940 Saksamaale, rannarootslased 1943-1944 Rootsi, juudid hävitati. Maa oli laostatud, linnad ja tööstusettevõtted varemeis. Transpordivõrk oli purustatud, ligi pooled põllud söötis.
paistab Kreek sageli silma väga suurejoonelise arenduse poolest - neid on raske pidada lihtsalt lauludeks, tihti on eelistatud nimetust koorisümfoonia ("Meie Err", "Maga, maga Matsikene", "Sirisege, sirbikesed", "Mis sa sirised, sirtsukene?", "Undsel ilmal lätsi ma" jt). Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt. Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane). Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Noores eesti rahvuskultuuris arutleti 20
Eestisse elama asujaid majanduslikult. • Sisserännust hoolimata jäid eestlased püsima. Pärast sõdade lõppu algas Eestis pikk rahulik ajajärk, mille käigus hakkas eestlaste rahvaarv kiiresti kasvama. Rajati uusi perekondi, vaba maad ja talusid oli palju. Sündimus oli kõrge. Juba aastks 1695 elas Eestis üle 350 000 inimese. • Sisserännanutest osa hakkas aja jooksul rääkima eesti keelt, mõnedest said aga vähemusrahvused – rannarootslased, peipsivenelased jne. Kaubandus • Liivi sõda ja Rootsi aja algus tõi kaasa Vana-Liivimaa kaupmeeste täieliku laostumise. • Keskajal olid vana-Liivimaa kaupmehed sõltunud täielikult Hansa Liidust ning kauplemisest Venemaaga. Rootsi vallutused tähendasid aga, et Venemaa hakkas kauplema Euroopaga läbi Poola ja Kuramaa. Ka avastasid inglased veetee Arhangelskisse, mis samuti vähendas kaubandust Venemaaga.
Palvelaid on Peipsiäärsetes vanausuliste külades mitmeid. Külastussoovituseks on välja valitud Varnja külas asuv palvela, mis on kõige rikkalikuma ikonostaaziga ehk sisekaunistusega. 27. Luteri kirik, eriline Jaani kirik ja Ruhnu puitkirik Kui istud Ruhnu väga vana puidust luteri kiriku pinkidele, siis on sinu ümber Eesti vanim puitehitis (1644). Lisaks võid kujutleda, et seal istusid kunagi rannarootslased Ruhnu oli rannarootslaste eluala. Kes on klaasimaali huviline, siis selle kiriku akendel näeb ka Eesti vanimat klaasimaali. Kui istud Tartus telliskividest ehitatud Jaani kirikus, siis sind ümbritsevad unikaalsed savikaunistused ehk terrakotad. Kirik ise on seest üsna lage, nagu luteriusu kirikud ikka. Jaani kirik tundub lisaks veidi
Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust. Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale. Probleemid: Maa-aadel Talupojad põgenesid Ikaldused Eestlased röövisid Talupojad Maad ei jätkunud Maaharimine vaevaline Pärisorjus Lahendus: Maa-aadel Aadlike kokkulepped Suuremad koormised Rannarootslased Talurahvas Relvakandmise keeld KESKAEGSED LINNAD EESTIS ? Mõisted: Raad - linna valitseja Byrgonmeister raadi juhatus Linnafoogt maaisanda esindaja rae juures Gild kaupmeeste ühing Stunft käsitööliste selts Skraa põhikiri - Käsitöö - selle uuendused ja eraldumine põllumajandusest - Kaubandus - feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi
armee tungis siiski Eesti pinnale ning Tallinnasse. Tuhanded põgenesid Rootsi, Soome. 25. Septmebriks oli mandriosa okupeeritud, kuigi Sõrve poolsaarel ostutati veel väga suurt vastupanu metsavendade poolt. Algas taas venelaste okupatsioon. Eesti kaotas seoses Teise maaimasõjaga veerandi rahvastikust, ning vaid Läti kaotused olid veidike suuremad. Samuti kaotas riik ka palju tarku ja haritud inimesi-baltisakslased läksid Saksamaale, rannarootslased Rootsi, juudid ja mustlased mõrvati suures osas. Eesti oli üks kaotajatest selles ülemaailmses sõjas. Kõik edaspidi riigi pinnal toimus otsustati Moskvas. Poliitiline sulaperiood Peale Jossif Stalini surma määrati Venemaa etteotsa Nikita Krustsov, kes muutis NSV Liidu liikmesriigid rahvademokraatlikeks vasallriikideks. Seda perioodi kirjeldatakse kui poliitilist sulaperioodi. Ühiskondlik sure vähenes, Stalini-plakatid koristati ning paljud inimesed leidsid
riigi rahvastikust. Tavaliselt on riigis vähemusrahvuste määramiseks ja nimetamiseks mingi seadus, mis määrab ära selle riigi vähemusrahvused. · Paljudes riikides on kadumisohus olevate vähemusrahvuste keele ja kultuuri kaitseks loodud eraldi tingimused. · Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased (baltisakslased), venelased (eestivenelased, peipsivenelased), rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased. · Rahvusvähemuseks nimetatakse rahvusrühma, kellel on riigi põhirahvusest erinev rahvuskuuluvus, religioon, keel või kultuur. 7.2. Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus: · Kui 20.saj oli maailma rahvastikust rääkides oluliseks märksõnaks demograafiline plahvatus (e rahvaarvu kiire kasv), siis 21.saj hakkab eeskätt Euroopa arenenud tööstusriike vaevama demograafiline kriis see on situatsioon kus rahvastikku
Tollal oli pealinnaks Kaunas. Tagasi läks siis, kui 1939. oli Poolat vallutatud, siis tegi suure "zesti", et andis tagasi Vilniuse, et ise selle pärast okupeerida. Soome, Eesti, Läti, Leedu pidas suurimaks ohuks Venemaad, aga Poola hoopis Saksamaad. Oli raske omavahel kokkuleppele jõuda. Hoolimata vastuoludest(piiriküsimus selle tõmbas kaardile Antandi esindaja, ei arvustanud lätlaste/eestlaste tasakaalu, Valga linn jagati pooleks. Nt Läti tahtis endale Ruhnu saart seal rannarootslased.) jõuti Eesti ja Läti vahel kaitseliidu lepinguni (1923). Suurriigi toetust ei leitud ja Lätistki polnud erilist abi. Lätil probleem leida suurriikide toetust. SUUR KRIIS (1930-1934) omavahel põimusid: 1) majanduskriis - Miks paljud ettevõtted/põllumehed läksid pankrotti? Oli tingitud 1929. aastal alguse saanud maj. kriisist usas? V: Tollimaksud tõusid ja välismaine turg kadus ära. Olid võtnud palju laenu ja kui toodangul polnud turgu, ei suudetud laene tagasi maksta.
Aja jooksul täiustusid hülgepüügiriistad ja -meetodid. Harpuuni kasutati aga seks otstarbeks veel käesoleval sajandilgi. Hülgeküti põhivarustuse juurde kuulusid veel käks ja pussnuga, viimastel sajanditel püss. Pikematele jahiretkedele mindi paadiga, mida sai mööda jääd edasi lükata ja kus ka magati. On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul. Eestlased küttisid hülgeid Kihnus ja Soome lahe rannikul. 16 Kõige enam püütav hülgeliik Eestis oli viiger (Phoka hispida), rahvakeeles mustud. Mustud olid küll kõige väiksemad ja neid oli kõige raskem püüda, kuid neid esines kõige arvukamalt. Tunduvalt vähem levinud liik oli hallhüljes (Halichoerus grüpus), rahvapäraselt suurhall.
Ilmselt on vähe Poolas-Nõukogude ajal sinna ei saanud, kõik sotsialistlikud riigid, kes ei kuulunud Nõukogude Liitu, etniline mitmekesisus seal väike. Viimastel aastatel on suurenenud nende rahvuste osakaal, mis on Euroopa suurrahvad-piirid on lahti. Nö Nõukogude Liidu inimeste arv on vähenenud. Taatlaste osakaal on Eestis tõusnud. Miks? Rahvuslik koosseis 1934. Aastal- Linnades oli päris palju sakslasi. 2000. aastal on venelaste osakaal suurenenu, just linnades. Ära on kadunud rannarootslased. Sakslaste asustus Eesti aladel lõppes 1939. aastal(21 000 baltisakslast viid Saksamaale, see kultuur Eestis lõppes). Lõppes ka Rootsi-Eesti kultuur Eestis. Suur hulk Eestlasi küüditati. Ida poolt tuldi aplju sisse. Venelased- ajalooline kokkupuude piirialadel. 17-18 sajandil vanausulised peipsi järve lääneraanikule. Alutaguse-segaasustusega ala (polovernikud-tänaseks eestistunud, kodukeeleks oli Eesti keel )18 saj hakkas
Eri läänemeresoome rahvastel korduvad poeetilise koodi põhitunnused, leidub rohkesti sarnaseid laule või tekstimotiive, samuti ühiseid meloodia- ja rütmikujundeid. Kuid igas nimetatud kultuuripiirkonnas on regilaulutraditsioon olnud siiski kindlalt omanäoline. Eesti rahvalaulutraditsiooni on kahtlemata läbi aegade teatud määral mõjutanud kokkupuude naaberrahvastega, seda eelkõige äärealadel. Nii on läänerannikul leida rootsimõjulist ainest, mida eestlastele on vahendanud rannarootslased ning idas (eelkõige kagupiiril) leidub vene ja lõuna pool läti kultuuriga ühiseid elemente. Väga oluliselt mõjutas aga eestlaste muusikalist maailma baltisakslaste kaudu levinud saksa päritolu laulutraditsioon 18. saj. lõpust alates hakkasid eestlaste hulgas euroopaliku linnakultuuri ning kirikliku muusika toel levima lõppriimilised salmilaulud, mis erinesid regivärssidest ka sisu poolest, sedasi tekkis Uuem rahvalaul. Muusika osatähtsus
Baltimaade vallutamise kavatsustest ei loobunud ka Venemaa, tungides 1656.a Baltikumi ja vallutades Tartu. Kuid Rootsi oli sõjaliselt tugevam. 1661.a sõlmiti Kärde rahu ning Venemaa viis oma väed vallutatud alaldelt välja. Sõjategevuse lõppedes oli Eesti alal peaaegu kolmveernd taludest tühjaks jäänud, elupaiga vahetuse, nälja, haiguste, tapmise tõttu. Taludesse asus elama palju välismaalasi naaberriikidest. Rannikutel elasid rannarootslased. Rootsi aja lõpul elas Eestis 400 000 inimest. Mõisates hakati palju rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama. Tööjõuks vajati talupoegi üha rohkem, nad muudeti sunnismaiseks ehk pagenud talupojad tuleb mõisnikule tagasi anda. Talurahvas elas korstnata suitsutares, kuhu pidid mahtuma ka loomad. Toiduks oli rukkileib, jahukört, kala. Kohutavaim näljahäda tekkis 17.sajandi lõpul viljaikalduse tõttu, suri ligi viiendik rahvast.
annaabi.ee 
