Triibud näitavad meie sõjaskäimist ja, et nad kuldsed on tähendab võimu. Iga kord peale viiekümnentat sõjakäiku saame ühe kuldse triibu aga kui on 50 triipu saame tähekesi. Tähed näitavad väepealikku olemist. Tähti saab iga inimene ainult ühe. Meie vapil on olnud ainult üks täht. Meie vapile lisandus minu naise poolt kolmas väli kus on kulli jala vahel nooled mis näitavad suguvõsa viljakust. Teised naised pole oma vapi kujundeid meie vapi sisse panna, sest meil on kombeks võtta kujundeid juurde üle 78 aasta. Kui vapil on liiga palju kujundeid on halb, sest heerold ei tunne turniiridel meid muidu ära ja vapp tuleb ka kole.
................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Marek Sissejuhatus Ma tegin töö Kihnust ja selle ajaloost. Ma tegin selle töö sellepärast, kuna see teema tundus huvitav. Ma uurisin Kihnu kultuuri ja traditsiooni, keele, rahvarõivastste, lippu ja vapi, mitmekesise looduse, huvitavate paikade kohta. Mind huvitas kõige rohkem Kihnu keel ja ajalugu. 3 Marek Ajaloost Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), asustust 1518. aastal. Viimastel aastatel tehtud väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha
Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest Burgundia ristist, punasel ribal paiknevad seitse kuldset kastelli, pärinevad Kastiilia vapilt. Vapi kilbi aluseks olev armillaarsfäär- muistne mööteriist, millega määrati taevakehade asendit ja liikumist- sümboliseerib Portugali meresõitjate saavutusi . Rahvastiku keskmine tihedus on 114 inimest / km kohta. Asustus on väga ebaühtlane,
SISSEJUHATUS Mis on heraldika? Heraldika (< lad heraldus "herold"), vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade, üksikisikute jm. vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust (ENE 1988 sub heraldika ). Heraldika objektiks on vapp. Vapp ei ole iseseisev objekt, see esineb alati mingil kandjal, Vapisümbolid on peaaegu alati kujutatud kilbil, mis tegelikult on vapi kandjaks ega oma iseseisvat sümboolset tähendust. Vappi võime vaadata ka pitseril, mündil, maalil, gravüüril, lipul, hoone fassaadil jm. Vapp heraldika reeglite järgi kujundatud värviline, hrl. kilbikujulise põhivormiga märgis, mida valdaja kasutab oma püsiva ja pärandatava tunnusena (EE 1998 sub vapp). Juba muinasajal kasutasid erinevad rahvad sõjanduses kaitsekilpidel maalinguid, pilte ja
Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid. Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Tallinna väikese vapi kujutis Gildisaal
Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Eesti riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil)ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925
Hinnakirja Filmide nimekirja Tõlkide uuendust Ettevõte uudiseid Vappe ja nende reegleid 2.2.2.4 Vajadused Andmesisestaja pädevusala vajadused on: hinnakirjade andmete haldamine: o hinnakirjade muutmine; filmide nimekirja haldamine: o uue filmi lisamine; o filmi andmete muutmine; uudiste haldamine: o uudiste lisamine; Vapide nimekirja haldamine: o uue Vapi lisamine; o Vapi andmete muutmine; o Vapi eemaldamine; 2.2.2.5 Protsessid Andmesisestaja vajab ülevaateid hinnakirjude, filmide ja Vapide andmetest, ning tõlkide uuendamise käigust. 2.2.2.6 Objektid Andmesisestaja pädevusalaga on seotud järgnevad objektid: Film Vapp Uudis Seans TTÜ IS strateegiline analüüs 4 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.7 Sündmused
aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna "sinimustvalge". 4 3. Riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel.
Valisin referaadi teemaks Eesti sümboolika, kuna tihtipeale kipub ununema, miks meil on just selline vapp, hümn, rahvuslind ja lill. Tahtsin teemat nii endale kui ka teistele rohkem selgeks teha, kuna tegu on ju väga tähtsate sümbolitega. Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja- lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. 3 EESTI RIIGILIPP Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit.
rahvale. Korporatsioon Tehnola välistunnused lipp (kolmevärviline - ülevalt alla must, roheline ja valge) vapp - Korp! Tehnola vapp kujutab korp!i värvidega kolmeks jaotatud kilpi. - vasak osa must, parem roheline, alumine valge. Kilbi kohal asub kroonikujuline tornidega kindlusemüür, millel on korp! Tehnola asutamise aasta: ANNO MCMXXI. Vapikilbi osad on illustreeritud: must - korp!i hõbedase tsirkliga, roheline - riigi ja pealinna vapi kolme kuldse leopardiga, valge - tehnika ja edu embleemi hõbedase viikingilaevaga. Vapi alumisel serval asub vapikiri: kindlus, ausus, vendlus. Vapikilp on ümbritsetud tammeokstega tekkel - on mustast sametist põhjaga, rumm on kahevärvilisest kalevist - roheline ja valge. Tekli põhjale on õmmeldud valgest paelast rosett, mille keskel on valges tikandis kolmnurga ja sirkli kujutis - tehnika sümbolina, kuna korp! asutati tehnikateaduste üliõpilaste poolt
.......................................14 Kasutatud Kirjandus...........................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Eesti Lipp Lipp on ristkülik, millel on ülevalt alla kolm võrdset rõhtset värvilaidu: sinine, must ja valge. See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik
Raeapteegis suhkurdatud ja vürtsitatud reinveini. Aastal 1582 sai apteekriks endine õpipoiss John Burchart Belavary de Sykava, kes pani aluse 10 inimpõlve kestnud Raeapteekrite dünastiale. Kuni aastani 1635 toimusid ulatuslikud ehitus- ja kaunistustööd ning senised hooned koondati kõik ühise fassaadi taha. Põhjalikum remont toimus aastal 1663, millest kõneleb aastaarv Raeapteegi teise korruse ühel akna tugisambal, mis kannab ka Burchartite vapi kujutist. 1690. aastal sai Burchart IV Rootsi kuninga, Karl XI käest apteegi privileegi, millega kinnitati Raeapteegi ja Burchartide õigused ning kohustused. 1802. aastal asutas Burchart XIII, kes näitas üles erakordset kunsti- ja kultuurihuvi, Burchartide kodumuuseumi maja pööningule. 1911. aastal Burchartide viimase meessoost pärija surmaga otsustasid naispärijad apteegi müüa C. R. Lehbertile ja selle lepinguga katkesid kümne inimpõlve vältel kestnud sidemed Raeapteegi ja
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava.................................................................................................
7. Nimeta Eesti maakonnad ja nende keskused? Hiiumaa - Kärdla, Saaremaa - Kuressaare, Läänemaa - Haapsalu, Harjumaa - Tallinn, Raplamaa - Rapla, Pärnumaa - Pärnu, Järvamaa - Paide, Viljandimaa - Viljandi, Lääne- Virumaa - Rakvere, Ida-Virumaa Jõhvi?, Jõgevamaa - Jõgeva, Tartumaa - Tartu, Valgamaa - Valga, Põlvamaa - Põlva, Võrumaa - Võru. 8. Jäta meelde meie maakonna ja naabermaakondade vapid. 9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid? Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt Punane Harjumaa ja Läänemaa, kollane Pärnumaa, sinine Järvamaa. 10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja, www.jarvakandi.ee) ??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse. Eesti kohtusüsteem. 1
Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Mari nutukivi. 2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on ______________. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - ___________. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad ________________ f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased ____________. g. _______ ______kõrgus merepinnast on 106 m. h. Raplamaa soodest saavad alguse _________, _________ ja ________ jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla _________. 3
1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp-poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatudyin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist'). Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi. Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr. Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21.
põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Tänu Nõukogude Liidu okupeerimisele oli sini-must-valge lipuvärvide kasutamine keelatud tervelt 50 aastat. Nüüdseks on Eesti Lipp omal õigel kohal ja Eesti rahvas hoiab seda oma hingega. Eesti riigivapp. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdermar II annetas Revali ehk Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4.oktoobril 1899.a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.
sümboolikat ja kujundust. Vapp on reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis , mida valitseja riik, viimase osa ( maakond, vald) kasutab. Vapidiplom- spetsiaalne tunnistus. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel- omapärane kaunistus- keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale. Tavaliselt on vapid reljeefsed. Vapi koostamiseks kasutatakse järgmisi värve: ehk heraldilisi tinktuure: metallvärvused kuld ja hõbe ( asendusvärvused on kollane ja valge). Põhivärvused on sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käed- ustavus, lõvi- jõud, mehisus, suuremeelsus, küünistega kivi hoidev kurg- valvsus. Eesti vapp-Eesti riigivapp on üks vanemaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist.
1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. Niels Bohri vapp 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp- poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatud yin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist'). Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi. Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr. Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21
Elu NSV liidus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt iseseisev riik, kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus. ENSV riigivapil oli sirbi ja vasara kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkiirjadega eesti ja vene keeles: „Kõigi maade proletaarlased*, ühinege!“ ja all tähed „Eesti NSV“. Vapi ülaosas oli viieharuline täht. *proletaarlane – vaene palgatööline ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Erinevused: 1) Riigilipp oli teistes värvides. 2) Puudus iseseisvus. 3) Autot ostes oli vaja luba spetsiaalselt ametiühingult. 4) Politsei asemel valvas korda miilits. 5) Saaremaale sai vaid erilubadega sõita. Eesti NSV lipp
jõelt. Rieslingi all on 90% kogu sealsest maast Riesling... · Saksamaa tuntuim viinamari · Kultiveeritud Riesling pärineb aastast 1435 · 60 erinevat alamliiki · Meeldib külm kliima ja pikk küpsemisperiood · Liiga soojas kliimas annab mari varajast saaki Riesling... · Kasutatakse valge veini valmistamiseks · Riesling marjast saab nii kuiva kui ka magusat veini · Sobib "väärishallitusveinide" valmistamiseks · Õige veinipudeli tunneb ära kotka vapi järgi Riesling... · Viinamarjast tehakse veine lisaks Saksamaale ka Uus-meremaal, Austraalias, Prantsusmaal, Californias, Lõuna- Aafrikast · Rieslingit kasvatatakse ka itaalias, kuid pudelitel ei ole lubatud kasutada Rieslingi nime vaid näiteks Welshcriesling
KONTROLLTÖÖ ,,EESTI JA SÜMBOLID" 1. Millises Eestimaa osas asuvad: Võrumaa, Hiiumaa, Harjumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Järvamaa? 2. Ühenda! Eesti lipul on Eesti lipul on need värvid: kolm värvi ...
Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol.
TAANI KUNINGRIIK Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Taani vapp Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Taani vapi põhjal loodi Eesti vapi kujundus, mille kasutamisõigus saadi Taani kuningatelt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest
16. Kas asutusesiseses asjaajamises on kohustuslik kasutada planke? Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides. 17. Millised elemendid kantakse üldplangile? Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. 18. Millised võivad olla paberkandjal plangi turvaelemendid? 1) vesimärk; 2) reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis; 3) plangi number; 4) reljeefpitsatiga, polügraafiliselt või muul viisil valmistatud element. 19. Mis keeles on plangid? Plangid on eesti keeles. Vajaduse korral lisatakse tõlge võõrkeelde või võõrkeeltesse. Diplomaatilisest tavast tulenevalt võib plank olla vaid võõrkeelne. 20
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul
esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni (arhiivi andmise või hävitamiseni). 4. Valgele paberile. Asjaajamiskord on käskkirja lisaks ning paigutatakse toimikusse ühe dokumendina. 5. Organisatsiooni juht korraldava dokumendiga (käskkirjaga). 6. Üldplank ja kirjaplank on asutusele kohustuslikud. 7. Vesimärk, fooliumi- või värvitrükis sümboli (logo) või vapi kujutis, plangi number, reljeefpitsatiga valmistatud element 8. Avaldus, kiri, teatis, tõend, korraldus, käskkiri, protokoll, akt, aruanne, leping jms. 9. Arhiiviseadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, avaliku teabe seadus, digitaalallkirja seadus
Valitsuse juhi määrab president koostöös Riigiduumaga. Venemaa riigikeel on vene keel. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa kuulub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO, UNESCO, Euroopa Nõukogu, SRÜ koosseisu. 4 Rahvuslipp ja sümbolid Esimese rahvuslipu autoriks peetakse tsaar Peeter l-t. Sel lipul oli kolm horisontaalset riba: valge, sinine ja punane. Sinisel ribal oli vapi kujutis. 1858. aastal kinnitas keiser Aleksander II uue riigilipu. Ka see koosnes kolmest erinevat värvi ribast: sedakorda mustast, kollasest (kuldsest) ja hõbedasest (valgest). Need värvid langesid kokku tollase riigivapi värvidega: must kotkas kollasel (kuldsel) väljal ja valge ratsanik Moskva vürstiriigi vapil. Niimoodi hakati Venemaal võrdselt kasutama mõlemat trikoloori. Ent juba 1883. aastal nõudis keiser Aleksander III, et erilistel puhkudel
mõistlik neil nö lipuvabadel päevadel tõsta sinna mastivimpel. Mastivimpel on meil üsna uus, neid on alles viimastel aastatel kasutama hakatud, ent paljudes riikides (eriti Põhjalas) on vimpel väga populaarne. Mastivimplil võib kasutada rahvusvärve, aga ka maakonna, valla või linna tunnusvärve. Koduõuel heisatava mastivimpli võib kavandada igaüks endale meelepärastes värvides. Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp
täpsemalt reguleerima riigilipu kasutamise korda ning Vabariigi Valitsus kinnitas peagi riigilipule asetatavad ametiasutuste erimärgid ja vimplid. Vapi lugu Omariikluse loomisel 1918. aastal tõstatus päevakorda Eesti riigitunnuse küsimus. 1919. aasta kevadel kuulutas haridusministeeriumi kunstiosakond välja esimese konkursi. Toona soovitati kasutada riigisümbolina põhjakotkast võitluses maoga. 1921. aastal kuulutati välja teine konkurss. Kuna komisjoni poolt määratud vapi kujundamise tingimused olid samad kui 1919. aastal see tähendab ranged ja ka tööde esitamise tähtaeg oli lühike, jäid paljud kunstnikud protestiks konkursist eemale. Sama aasta suvel kuulutas Riigikantselei välja kolmanda konkursi, milles loomevabadust ei piiratud. 19. juunil 1925. aastal kinnitas Riigikogu Eesti Vabariigi riigivapi: kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat-otsavaatavat lõvi. Esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine
vabanemise ja taasiseseisvumise protsessis. Pika Hermanni torni heisati Eesti riigi sinimustvalge rahvuslipp taas 24. veebruaril 1989. 1990. aasta augusti seadusega otsustati (1) 9 3.6.2 Eesti vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.(1) Eesti jaguneb 15 maakonnaks . Maakonnad: · Harju maakond · Hiiu maakond · Ida-Viru maakond · Jõgeva maakond · Järva maakond · Lääne maakond · Lääne-Viru maakond · Põlva maakond · Pärnu maakond · Rapla maakond · Saare maakond
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 ...
Angelina Silk 8.Klass Lauka Põhikool Asukoht Asub Edela-Euroopas. Külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja- Atlandi ookeaniga ja Pürenee mäestikuga. Kogupindala on 504 370km. Ühine riigipiir on viie riigiga. Pealinnaks on Madrid. Lipp http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Fl ag_of_Spain.svg.png Vapp Neljakandiline. Kujutatud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania keel.
kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile saanud Paul I kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797
lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Vallitorn. Seda on tänaseks kaks korda uuesti üles ehitatud: 19. sajandi lõpus ning aastatel 19901993. PIKK HERMANN ehk VALLITORN Liivimaa Ordu ehitas Paidesse 1265. a. võimsa 8- tahulise torni Pika Hermanni (hiljem nimetati Vallitorniks). Sõdade käigus sai see korduvalt purustatud. Vallitorn ja paekivikillud on juba 1441. aastal esmakordselt olnud kasutusel Paide vapi motiivina. PAIDE PÜHA RISTI KIRIK Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastal rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduse liikmete mälestusmärk-epitaaf, mille kavandas August Roosileht. HARIDUS
· Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga KURESSAARE 1563 · Väravas langevõre all seisab hõbedane kotkas · Vapi kilbil lint: I.P.E.V. (seletus all) · Johannese evangeeliumi I lause: in printsipo erat verbum (alguses oli sõna) VALGA 1584 (Stefan Batory)- WALK · Rohelisel kilbil vasakus servas asuv hõbedane pilv, millesy väljaulatuv kullaga ääristatud soomusrüüs käsi · Käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka
Eesti rahvuskala on räim. Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik , mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Vaatamisväärsused Eestis Kihnu saar. Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.kihnu.ee Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke selline on saar, kus rahvariideid kantakse iga päev ja kus vanaemade unikaalne käsitöökunst on au sees
uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid. Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. Sümbolid Lipp ja vapp Võru linn omandas vapi 1788. aastal. Sellel on kujutatud kuuske kuldsel pinnal. Keiserlikus ukaasis on juurde lisatud, et linn sai oma vapile kuuse seetõttu, et nimetatud puu on sealsele maastikule väga iseloomulik. Ilmselt oli selle puu sagedane esinemine tähelepanu äratanud. 1864. ja 1866. senatile esitatud Võru linna vapi kujutised on samasugused kuni varasem vapp. Eesti Vabariigi ajal kasutati ajaloolist vappi kuuske kuldsel põhjal. 17
Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis, mida valitseja riik, viimase osa (maakond, linn, vald), organisatsioon, suguvõsa, perekond või üksikisik kasutab püsiva tunnusena. Vapidiplom vapi juurde antud spetsiaalne tunnistuskirjeldab vappi ja mille eest antud. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel omapärane kaunistus keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Vapiraamat vappide kogumik; vanim Zürichi vapiraamat aastast 1320. Linnavapp meil 16saj. Sunfidel vapid ja ka kaupmeestel olid kinnitatud vapid LääneEuroopas kasutusel olevad kilbi vormid: Kolmnurkne varjaagide e gooti
Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis, mida valitseja riik, viimase osa (maakond, linn, vald), organisatsioon, suguvõsa, perekond või üksikisik kasutab püsiva tunnusena. Vapidiplom vapi juurde antud spetsiaalne tunnistuskirjeldab vappi ja mille eest antud. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel omapärane kaunistus keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Vapiraamat vappide kogumik; vanim Zürichi vapiraamat aastast 1320. Linnavapp meil 16saj. Sunfidel vapid ja ka kaupmeestel olid kinnitatud vapid LääneEuroopas kasutusel olevad kilbi vormid: Kolmnurkne varjaagide e gooti
Uus Olme · Meeste riietus- sinine kuub, valged torupüksid, valge vest, punane kaelarätt, saabel, puukingad, lühike kuub, · Naiste riietus- pikad püksid, antiikajalik kleit, punane müs, puukingad. Kadusid parukad, lihtne ja sirge soeng · Meeter- veerandmeridiaani kümnemiljondlik osa. · Kilogramm- kuupdetsimeetri vee mass · Päevas 10 h->100 min/h · Revolutsioonikalender- 22.sept 1972. 12 kuud-> 30 päeva. Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne.
Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes? a)mängiti mängida(III v) mängin (III v) astmevahelduseta b)loodavad NA loota(III v) loodan (II v) vältevaheldus c)astusin TA astuda (III v) astun (II v) vältevaheldus d)veame NA vedada vean laadivaheldus e)kuduma TA kududa koon laadivaheldus f)vihmana NA vihm (III v) vihma (II v) vältevaheldus g)ubades TA uba oa laadivaheldus h)vapil NA vapp (III v) vapi (II v) vältevaheldus i)pojast NA poeg poja laadivaheldus j)tubliks tubli (II v) tubli (II v) astmevahelduseta
Barokk tekkis? Millise žanri looja oli ajastu vappide kogu? Lisa pilt, kirjuta stiili tunnused. Kirjuta ajaline periood Sai alguse itaaliast Christian Ackermann? Tallinna toomkiriku seintel on üle Hoone tähtsus praegu. Kadrioru loss on Nimeta kaks Nikerduskunst ja saja heas korras vapi itaalia stiilis lossi ehitis. Loss ehitati 17. olulisemat figuuriplastika keisrinna Katariina I suveresidentsiks. saj ning osaliselt tekkimise põhjust. Kus võib leida tema Lossi ümbritses reeglipärane prantsuse 16.ja18. maailm püüti teoseid
Samaaegselt sümboliseerivad risti neli haru ka nelja evangelisti Matteust, Markust, Luukat ja Johannest ning nelja evangeeliumi võrdsust. Kreeka risti kannab peamiselt õigeusu kirik ja see on nii vapil kui ka lipu ülalservas. Kreeka lipp on üheksa triibuga lipp millel vahelduvad sinine ning valge värvus. Sinine sümboliseerib sõda ja valge rahu. Lipu ülal ser- vas on Kreeka Rist. Kreeka vapp helesinisel vapikilbil on näha Kreeka Rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 milj/in Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Usk: Kreeka Õigeusk Asukoht: Euroopa Kreeka on jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks. Geograafiline asend Kreeka asub Kagu-Euroopas, Balkani poolsaarel. Alpi kurrutuse vöötmes, sagedaste maavärinate piirkonnas.
määrab ära dokumendi kujundus. Plankide kujundamisel kirja suuruse valik sõltub trükimärkide arvust rekvisiidis, kasutavate kirjaliikide mõõtmed ei tohi üksteisest tunduvalt erineda. Suurema kirjaga võib esile tuua: dokumendi autori nimetuse ja dokumendiliigi nimetuse (12-24p). Paberkandjal plangile kantakse soovitavalt turvaelement. Turvaelemendiks võivad olla: *vesimärk *reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis *plangi number *reljeefipitsatiga, polügraafilisel või muul viisil valmistatud element. Kirjaplangi rekvisiidid: *riigi- või haldusüksuse vapi kujutus või asutuse logo *dokumendi autor *asutuse registrikood *kontaktandmed. Võib tähistada rekvisiitide asukohad: *kuupäeva *dokumendi registriindeks *viide sissetulnud dokumendi kuupäevale. Üldplangi rekvisiidid:
Riigipea on Hollandi kuningas. Holland on Euroopa Liidu täisliige. Holland on detsentraliseeritud unitaarriik, mille valitsus koosneb kuningast ja (Hollandi) ministrite nõukogust. Rahvast esindavad Generaalstaadid, mis koosnevad esindajatekojast ja senaatoritekojast. Maa on jaotatud 12 provintsiks Kuninga võimkond Statuudi järgi kuuluvad Kuningriigi võimkonda: Kuningriigi iseseisvuse säilitamine ja kaitse madalmaalasus Kuningriigi ordenite ning lipu ja vapi sätestamine laevade lipumaa sätestamine ning navigatsiooninõuete seadmine Kuningriigi lippu kandvatele merelaevadele, välja arvatud purjelaevad järelevalve ja üldreeglite kehtestamine madalmaalaste maale lubamise ja maalt välja saatmise kohta üldiste tingimuste seadmine välismaalaste maale lubamise ja maalt välja saatmise kohta Kuningriigi võimkonda võidakse arvata ka teisi asju. Monarhia Hollandis Rahaühikuna on kasutuses euro.
C, roheline 355 C) hõbedane laineline tala, milles kaks sinist lainelist varrast. Saatetunnusena ülemisel, sinisel väljal kuueharuline kuldne täht ja alumisel, rohelisel väljal kolme lehe ja kahe tõruga kuldne tammeoks. Vapp on registreeritud 25. septembril 1996. 1920. aastatel hakkas maakondade vappide kavandeid välja töötama Eesti maakondade liidu moodustatud nõukogu. Detsembriks 1926 valmisid vapikavandid. Tartumaa vapi algne kujundus oli järgmine: "pool põiki üle kilbi laineline pael, ülewal täht, all tamm. Wärwid: põhi kollane, pael sinine, täht hõbedane, tamm roheline. Pael kilbil tähendab Emajõge, mis maakonna poolitab, täht tuletab Tartu ülikooli meele, mis kultuuri ja hariduse Eestis laiali laotab, kuna tamm rahwalauludes Emajõega ühtewiisi tuttawat Taara tammikut kujutab. Et ülikool rootslaste poolt asutatud, on põhiwärwideks Rootsi sinine-kollane wõetud
rahapaja tunnust ning Belgia riigikood (BE). Kujundas: Jan Alfons Keustermans. 5 Saksamaa Saksamaa valis euro müntide jaoks välja kolm erinevat kujundust. 1- ja 2-eurostel müntidel kujutatakse Saksamaa suveräänsuse traditsioonilist sümbolit — kotkast ümbritsetuna 12st Euroopa tähest. 2-eurose mündi servatekst: EINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT (ühtsus, õiglus ja vabadus) ning kotka embleem. Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülimajumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa. Kujundasid: Heinz ja Sneschana Russewa-Hoyer. Eesti Kõigi Eesti euromüntide rahvusliku külje kujundus on ühesugune — sellel on Eesti kontuur ja sõna „Eesti”. Kujundus: Lembit Lõhmus 6
kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur ja kaguseinas väike sakramendiorv. Mõlemad orvad on rikkalikult kaunistatud: konsoolidele tortuvad fiaalidega rippsambad, nende vahel asetsevad krabid ja kolmiksiirudega kaunistatud vimpergid. Loodetiivas asuvad piiskopi eluruumid, nurgatuba ja "magamistuba". Nurgatoast pääseb loodetiival eenduvale rõdule, mis on kaunistatud siirudega. Toas asub ka linnuse vapi ja kolmiksiirudega kaunistatud kamin. Eluruumide seintel on üksteist 16. saj teise poole baroksete puunikerdusteha vappepitaafi. Epitaafid on pärit erinevatest Saaremaa maakirikutest, kust toodi need linnusesse hoiule. Vahitorn(Pikk Hermann) asub peakorusse idanurgas kuhu pääseb mööda kitsaid treppe. Torn on muust
Fifth level ROOTSI RIIGIVAPP. Click to edit Master text styles Peale ametlikuks riigivapiks Second level olemist, on suurem riigivapp Third level ka kuninga vapp. Seega saab Fourth level Fifth level ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
