JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga
Aidas hoiti mõisa kui majapidamisüksuse tähtsaimat saadust-vilja. Tall-tõllakuuris asusid seevastu mõisaomaniku liiklusvahendid-tõllad ja saanid-, samuti sõiduhobused. 3.4 Teenijatemaja Peahoone vasakpoolses otsas asetseb ühekorruseline teenijatemaja (vt.foto 5), veidi eemal paiknes samas stiilis valitsejamaja (viimane kaasajal hävinud). Teenijatemaja ees paikneb väike tiik. (foto 5) 3.5 Meierei 8 Majandushooned paiknesid enamikus peahoonest põhja pool, neist vaatamisväärsem on kahekümnenda sajandi algul valminud maakivist ja punastest tellistest kolmekorruseline meierei.(vt.foto 6) (foto 6) 4. MÕISA PARK 9
· Asutused ja ettevõõted- Selver, Reformierakond, Põhja Prokuratuur · Rigid ja osariigid- Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania · Isikud ja olendid- Kristen Michal, Jaan Ginter, Anne Veerpalu · Ajaloo sündmused- teine maailmasõda, esimene maailmasõda, · Ümberütlevad nimed- Kroonlinn, · Perioodilised väljaanded- Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress · Kaubad- saslõkk Maitselt mahe, tualettpaber Soft Exclusive, juust Meierei · Elanikud- eestlased, udmurdid, venelased · Ameti ja aunimetused- tegevjuht, riigiprokurar, sir Elton John
Mare Vilbach Hanna Seeder Kodupoed o Kett loodi 2008. aastal. o Ühine kaubamärk ja reklaamikampaaniad 2009. aastast. o Koondab enda alla väikekaupmeeste nn. külapoed. o Kodupoodide ketti kuulub 30 väikekauplust üle Eesti. Kauplused o Harjumaal (11) o Lääne-Virumaal (1) o Pärnumaal (6) o Raplamaal (1) o Saaremaal (5) o Valgamaal (1) o Viljandimaal (2) Meierei pood Raasikul Missioon ja visioon o Visioon: Koos on kergem! o Missioon: Olla eelistatud ostukoht kodukandi elanikele ning usaldusväärne kaubamärk möödasõitjatele. Reklaamikampaania Aitäh kuulamast!
Mäetaguse mõis Asub Jõhvist 17 km kaugusel Tartu suunas Mäetaguse alevikus. MÕISA AJALUGU Peter von Tiesenhause n 1542 aastal Mäetaguse mõiskompleksis on säilinud 14 hoonet: · tall-tõllakuur (hotell ja restoran), · ait, · viina-ait, · kasvuhoone (supelmaja), · ait-kelder, · viinavabrik (rahvamaja), · meierei, · 2 loomalauta, · tööhobuste tall, · valitseja-maja, · 2 moonakate elamut. Mõisa härrastemajas asub mitmeid mugavaid saale. seminarid, koolitused, firmaüritused, sünnipäevad, kontsertid ning pulmapeod SUPELMAJA-TALVEAED MÕISAKÖÖK TÕLLAKUURIS MAJUTUS. HOTELL MEINTACK 24 numbrituba 48 majutuskohti duss, tualett, voodid, TV, telefon, WiFi, tasuta parkla
Õppejõud: M. Nõmmela Saaremaa, Muhu kihelkond Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud...
Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Üks tuntuimaid on biojogurt. Tänu oma funktsionaalsetele komponentidele intensiivistavad biojogurtid seedekulgla tegevust ja ka immuunsüsteemi. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on kahe piimhappebakteri – Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus – segu, mis annavad jogurtile konsistentsi ja happesuse. Valio Laeva meierei toodab 2 sorti probiootilist ehk biojogurtit. A+B jogurtid sisaldavad Lactobacillus acidophilust ja bifidobakteriat. Gefiluse jogurtid sisaldavad Lactobacillus rhamnosus GG baktereid. Lactobacillus rhamnosus GG on üks tuntumaid probiootilisi tüvesid ning seda sisaldavaid tooteid on müügil üle 20 riigis. Gefiluse tooted suurendavad mao ja soolestiku vastupanuvõimet, parandavad kahjulike mikroobide antikehade moodustamist jne.
Words Unit 8 beef veiseliha snails teod veal vasikaliha raw toores lamb lambaliha boiled keedetud chicken kana steamed aurutatud pork sealiha fried praetud game metsloomaliha grilled grillitud turkey kalkun baked küpsetatud tuna tuunikala pickled marineeritud salmon lõhe beat eggs cream lahti klopitud munad, kreem cod tursk peel potatoes kartuleid koorima trout forell stir soup suppi segama pike haug sieve flour jahu sõeluma eel angerjas grate chees...
1. Millised olid pärisorjuse kaotamise eeldused ja põhjused? · Mujal kaotati juba see ära ja kuna meil võeti eeskuju euroopast, eriti saksamaal. · Prantsuse revolutsioon. · Kriis põllumajanduses · koolid ja haridustaseme tõus 2. Mida pärisorjuse kaotamine eesti rahvale andis? Mida mitte? · Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · nende müük keelustati · Ei saanud: · likumisvabadust ja elukutset ei tohtinud vahetada 3. Mida kujutas endast 19. saj. vald? Milise olid valla ülesanded? · selle moodustas ühel maaalal elevad talupojad, kandsid mitmesuguseid kohustusi: · magasivilja kogumineõ · koolide- teede ehitus · vaeste hoolekanne · kohtuvõim · koormiste kontroll 4. Mida valdade loomine Eesti rahvale andis? · Esiteks andis eelduse omariikluse tekkeks · andis oskuse kaasa rääkida ja omavalitseda 5.Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva...
põllumajandustooted 1. Teraviljad ja õliseemned 34% 2. Punane liha 24% Click to edit Master text styles 3. Meierei 12% Second level Third level 4. Karjakultuur 9% Linnud ja nende Fourth level Fifth level 5. munad 8 % Kanada ekspordib
1920 Mellistes sepikoda olemas järve ääres 1920 LauluMängu Selts ,,Helin" asutab raamatukogu 1987 TartuRäpina maantee renoveerimine VanaKastres 1991 Mäksa vallale omistatakse omavalitsuslik 1927 Melliste meierei ehitamine ( saeveski kohale). staatus 1934 Uue koolimaja ehitus: Sarakuste algkool 1991 valmib uus Melliste AlgkoolLasteaia hoone Sudastes, päris Melliste küla piiril 1992 Mäksa vallavalitsus kolib Poka külla 1934 avatakse bussiliin Tartusse
19 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 4,6 kg, kuu maksumus 5.47 eurot. 2) Eesti värske kapsas 1 kg 0.19 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 4,6 kg, kuu maksumus 0.87 eurot. Kokkuvõte: Köögiviljade kuu kogus kokku 9,2 kg, köögiviljade kuu maksumus kokku 6.34 eurot. Puuviljad 1) MACSPUR õun pakitud 1 kg 0.45 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 1,5 kg, kuu maksumus 0.68 eurot. Juust 1) Eesti juust Põltsamaa Meierei 25,2 % 400 g 2.44 eurot, 1 kg 6.10 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 600 g ehk 0,6 kg, kuu maksumus 3.66 eurot. Lihatooted 1) Keeduvorst Ekstra (MVA) 500 g 0.89 eurot, 1 kg 1.78 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 0,767 kg, kuu maksumus 1.37 eurot. 2) Selver pluss viinerid 500 g 1.27 eurot, 1 kg 2.54 eurot, Valga Selver. Kuu kogus 0,767 kg, kuu maksumus 1.95 eurot. 3) Järlepa kotlet 360 g 1.00 eurot, 1 kg 2.78 eurot, Valga Selver. Kuu kogus 0,767 kg, kuu maksumus 2
within a particular field and then it will be used) May have more than one meaning in one field, e.g. pinnacle – 1. Torn 2. uksepiida tornitaoline pealis Dairy – 1. Piimahoiuruum 2. Meierei Demesne – 1. Pärusmõis 2. omaniku enese tarbeks kasutatav ma 3. riigi maaomand Content words may be employed as terms in various fields
Teras ja malm. Terase tootmine: Terase tootmisel tuleb osa süsiniku jt lisandelementidega malmist malmist kõrvaldada. Süsiniku eraldamiseks kasutatakse õhku või hapnikku. Õhuhapniku arvel põleb malmis sisalduv süsinik süsinikoksiidiks CO või süsinikdioksiidiks CO2. Käsitleme lühidalt terase tootmist hapnikukonverterites ja elektrienergia kasutamisel kaarleekahjus. Terase tootmine hapnikkonverterites: Hapnikukonverteris olevasse sulamalmi juhitakse ülevalt hapnikku. Hapniku kui tugeva oksüdeerija mõjul toimub süsiniku jt lisandmetallide väkjapõletamine kiiresti. Seejuures eraldub nii palju soojust, et toimub konvertis, mõnekümne minuti jooksul. Terase tootmine kaarleekahjus: Kaarleekahjus saab töödelda nii vanarauda, malmi kui ka rauamaaki. Kaarleekahjus tekitatakse süsi- või grafiitelektroodide ja ahju täidise vahele kaarleek, mille kõrgtemperatuuril põletatakse välja süsinik. Süsinik oksüdeerita...
puukooli, korrastas lossi, sillutas tänavaid. Ehitati rannahoone ning rajati supelrand, elanike kaasamiseks asutati Põltsamaa Kaunistamise Selts. 1930-ndatel aastatel varustati kõik tänavad elektrivalgusega oma elektrijaamast. Põltsamaad 1930-ndatel aastatel kirjeldab kogumik "Sakalamaa elu" kui tagasihoidlikult elavat tööka rahva linna: lisaks ETK veinitehasele ja puuvilaaiale oli siin rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, hulk suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis läbi linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul. Samal ajajärgul ilmus Põltsamaal kolm nädalalehte. II maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950-62 oli Põltsamaa rajoonikeskus, siis ehitati kultuurimaja, saun ja staadion
moonakad... Esitasid erinevaid nõudmisi, algul majanduslikud, mida sügise poole, seda rohkem poliitilisi nõudmisi. PUUDU Eesti ühiskond pärast 1905.a revolutsiooni Poliitiliselt: 1)luba moodustada erakondi, ERE jätkas tegevust, 2)riigiduumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult ette nähtud 5 kohta, 3)mitmetes linnades läks omavalitsus eestlaste kätte, nt Rakvere, Haapsalu, Valga, Pärnu. Majanduses: 1)ühisettevõtluse arendamine moodustati ühispiimatalitus meierei, kuhu viidi piim kokku ja seal toimus töötlemine, masinatarvitajate ühistud ostis rehepeksumasina, mida said liikmed kasutada, tarvitajate ühistu kauplused,
Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja "inglise stiilis" söögituba. (5) Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Mõisasüda püsis Bergide kasutuses 1939. aastani. Praegu hooldab seda Sangaste vald. (3) Kunstiteadlase Leo Gensi kirjeldus Sangaste lossi arhitektuuri kohta: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi
Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikooli ja Hiiumaa
Praegu asub mõisapargis ka päikesekell ja mälestuskivi, mis on püstitatud J. Oro mälestuseks. Sellesama mälestuskivi kõrval asus ka tiik, praeguseks on seal lihtne lohk maas ja võsa peale kasvanud, sest suurem osa sellest lükati kinni, kuna see olevat õpilastele ohtlikuks muutunud ja järelejäänud osa kasvas lihtsalt kinni. Mõisahoonel oli palju kõrval- ja abihooneid: kiviküün, sepapada, kelder, piimaköök, viljaait, elamu, pesuköök, karjahoov, ait, kasvuhooned, meierei, viinavabrik, töölistemaja, telliskivivabrik ja rehi. See kõik on 1920. Aasta Situatsiooniplaani järgi. Esimese maailmasõja päevil hakati kahtlustama Eduard von Baggehufwudti spionaazis. Peagi saadeti Baggehufwudtid sunniviisiliselt Siberisse. Siberist tagasi pääsesid nad 1916. Aasta paiku läbi saksamaa, kuna sõja tõttu oli saksamaal kõigest puudus, oli tagasitulek raskendatud. 1919. Aasta novembris otsustas mõisate kontrollkomisjon mõisa üle anda
Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle põhiosa rajajaks peetakse A. G. von Nolckenit. Pargiaasad vahelduvad puudesaludega, kuhu on istutatud omavahel kontraste moodustavaid puudegruppe. Iga aasa äär on kujundatud eri liiki puudegruppidega. Park on liigirikas, seal kasvab 57 taksonit puid ja põõsaid. Põhipuuliigid on tamm, pärn ja kuusk. Koht kultuuris: 15
tema eelkäija, Estover AS aga juba aastast 1992. Selle ajaga on kahe mehe firmast välja kasvanud 45-e töötaja ja 318 miljonilise käibega ettevõte. Estover OÜ kuulub ettevõtete gruppi United Estover Group OÜ. Estover OÜ on spetsialiseerunud oma tegevuses peamiselt juustutoodete müümisele. Lisaks juustule on aga pakutavas sortimendis ka kodumaine või ja tervislik vadakukohupiim, milliseid toodab tütarettevõtte Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ. Kokku on Estover'i sortimendis ligi 400 tooteartiklit ning seda pakutakse ca 600-le püsikliendile. Koostööpartnereid leiab lähinaabrist Lätist maakera kuklapoolel asuva Indoneesiani. Tuntumatest tootjatest on esindatud Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ, Eestimaa Piimatootjate Ü, Kraft Foods, Bayeriche Milch, Zemaitijos Pienas AS Leedust, Uhrenholt A/S Taanist. Klientideks on kõik Eestis tegutsevad suuremad ja väiksemad jae- ning
välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall-tõllakuur, juustukoda ja sepikoja on ümber ehitatud lux-hotelliks. Kahekorruseline kiviait oma omapäraste sammasportaalidega on eestis ainulaadne ja ootab renoveerimist. Muhu südames, Liiva külas, endises meierei hoones asub Muhu Restoran. Lääneküljes, endises katlamajas, asub Vanavara ja Sepise Äri. Endises võitshehhis on praegu Muhu Restorani Kaminasaal. Menüüs on lisaks Vahemere stiilis pastadele, salatitele ja suppidele ka kodust seapraadi, seljankat ja pannkooke. Toidu valmistamiseks kasutatakse võimalikult palju Muhus kasvatatud köögivilju, värskeid ürte, salateid, puuvilju, aed- ja metsamarju, seeni ja muud
aastate alguse juurdeehitusest. Peahoone tagaküljel malmist valatud rõdukonsoolid, mis pärinevad arvatavasti Peterburi tehasest ja on hoonele lisatud 19.saj lõpuveerandil. Ümmargune tornilaadne aednikumaja peahoone ligidal, mida ka õunaaiaks on nimetatud, on erakordne meie mõisates. Mõisa ait. Mõisa tall. Mõisa kelder, ehitatud 1936. Mõisa kelder seest. Mõisa meierei. Vesiveski. Vesiveski varemed. Piirdemüürid. Väravapostid. Mõisa peahoone seest. 4. KASUTATUD ALLIKAD: · http://www.mois.ee/voru/vanaantsla.shtml · http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/vana- antsla-moisa-park/ · http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=705
Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt - ühes nurgas sosinal
Rakvere vallas tegutsevad ka palju väiksed ettevõtteid, mis kaevandavad karjäärides liiva ja tegutsevad metsamajandusega. Valla vaatamisväärsused Rakveres vaatamisväärsused on näiteks linnus,keskväljak,spordikompleks ja ka tarvas mis asub linnuse kõrval. Rakvere vallas on ka palju vanu mõise mida saaab külastada. Veltsi ja Kloodi Tallinn-Narva maanteel Haljala teeristist umbes 3 km lõunapoole asub Veltsi mõisamaakividest hooneteansambel: viinavabrik, kuivati, meierei ja moonakatemajad. Kenas korrastatud pargis asub 19. saj lõpul, von Dehni ajal valminud punastest tellistest härrastemaja. Veltsist 1,5 km lõuna suunas asub Kloodi mõis, mis sai nime Clodtide suguvõsa järgi. Teest paremal pargi serval asuv mõisahoone on ehitatud 19. saj II poolel. Tagapool on alles ka 18. sajandil ehitatud härrastemaja, hilisem teenijatemaja, kust on pärit kunstnikest vennad Karl ja Gustav Clodt von Jürgensburg. Haljala Rakvere tee ümbrus
AS E-Piim Tootmine on enam kui 100 aastase kogemusega ühistulise omandivormiga Eesti farmeritele kuuluv kahe meiereiga piimatööstusettevõte, kus toodetakse juustu ja piimapõhiseid pulbreid ning võid. Pikaajalised traditsioonid ning soodne geograafiline 2 asukoht tugevas põllumajanduspiirkonnas on loonud aluse edukaks tegelemiseks piima töötlemisega kõrgel tasemel. E-Piima meiereid rajati 20. sajandi alguses – Kesk-Eestis asuv Põltsamaa meierei 1910. aastal ja sellest 70 km kaugusel paiknev Järva-Jaani meierei 1911 a. Tänaseks on nendest arendatud 10000 tonnise aastavõimsusega juustutööstus ning 8000 tonnise aastavõimsusega pulbritööstus. Toorpiima varutakse ligikaudu 200 ühistu liikmelt. Aastas töödeldakse meiereides 120 000 tonni toorainet. E-Piima eesmärk on väärtustada kõrgelt oma liikmete toodetud piima, pakkudes maailmale parimat, mis on toodetud Eesti piimast. E-Piim on aastakümneid müünud
Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast jäädes maha vaid USA-st. Tehnoloogiline tase, tööviljakus ja toodete kvaliteet ei vastanud maailmastandartidele. 5 6 SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE Kõige rohkem oli kollektiviseerimise vastu talupoegade jõukam kiht, mis otsustati hävitada. Kulaklikuks majapidamiseks loeti neid, kus: 1. Kasutati regulaarselt palgalist tööjõudu. 2. Oli mehaanilise jõumasinaga veski või meierei. 3. Üüriti põllutöömasinaid, ruume või tegeleti liigkasuvõtmise ning kauba vahendamisega. Tegelikult loeti kulakuteks juba ka 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli kulaku käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulakuteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1930. aastatel haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volgamaid
neljapäeviti täkkisid inimesed üksteist nii, et veri voolas. Seejärel kulgeb sõit Suuremõisa lossi juurde. Loss on ehitatud barokkstiilis, murdkelpkatusega aastatel 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel. Mõisal on palju kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud nendest tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Kuna Stenbocki järeltulijad ei olnud eriti head
.. 2009). Mõisa juurde kuulub suur park ja kaks kaunist järve Alajärv ja Mäejärv. Alajärve lähistel on mõisnike matusekabeli jäänused. Rahvasuu räägib ka legendi Väimela mõisa nutikast toapoisist, kes olevat kaardimängus tagasi võitnud mõisa, mille mänguhaige parun ühele teisele härrale kaotas. Tänutäheks sai ta prii ülalpidamise ja matusekoha kabelis. Säilinud on ka kümmekond kõrvalhoonet, mille seas on viinavabrik, ait ja meierei (Rohtmets, 2004: 285). Kultuuripärand · Rõuge vallas Sännas endise Kaugu koolimaja seinal on mälestusplaat luuletaja Artur Andsonile (1889 1977), kelle lapsepõlv möödus tädi juures võrokeelses keskkonnas, mis mõjutas tema loomingut. Valdav osa tema luulest on võrokeelne ja tihtipeale on ka värssides juttu Võrumaast. Nii on ka mälestustahvlil ka tema luuleread: ,,Säält klassitarõst kõlap mulle viil üts tsõõrimängu viis..
· kasutada kohalike elanike potentsiaali turismiinfopunkti projekti piirkonna huvides (näiteks koolitajad, mitteteostumine kultuuriinimesed, konsultandid e tippspetsialistid, kellel oleks midagi pakkuda kohaliku piirkonna arenguks) · Uute teenuste pakkumise soodustamine, näiteks jahindus, jalgrattamatkad · Haarata võimalikult palju ettevõtteid turismiarendusse (näiteks meierei, hobuvankrid) koostöö erinevate ettevõtete vahel · Erinevate turismitoodete pakkumine - näiteks kanuumatk Vasalemma jõel, talguturism, hobusõidukid · Oma piirkonna identifitseerimine (tunnuslause, logo, suveniir jt) 5 Piirkonna turismi nõrkuseks on info vähesus külastajatele ning nõrk koostöö reisikorraldajatega. Ühisturundust rakendatakse piirkonnas vähe ning koostöö
sertifikaat. Valio Eesti laboratoorium on akrediteeritud ISO 17025 järgi. Ettevõttes on juurutatud HACCP (Hazard Analysis of Critical Control Points) toiduohutuse süsteem. Valio Eesti ostab toorpiima pea 40 tootjalt üle Eesti, kellest suurem tegutseb just Lõuna-Eestis. Ettevõte väärtustab pikaajalisi partnerlussuhteid, mistõttu on paljude piimafarmidega koostööd tehtud juba enne 1990ndat aastat. Kokkuostetud toorpiim jaguneb Laeva Meierei ja Võru juustutehase vahel järgmiselt: veidi üle poole piimast kulub Võru juustutehases juustu tootmiseks, ülejäänust valmistatakse Laeva meiereis erinevaid toortooteid. Valio Eesti on Eesti Piimaliidu liige. Toodeteks on piimad, keefirid, hapupiimad, hapukoored, kohvi- ja vahukoored, kohupiimakreemid, jogurtid, Gefilus joogid, juust, kodujuustud, või, margariin, laktoosivabad tooted ja kohukesed. (Valio Eesti koduleht: http://www.valio.ee/ ) 12.4 AS Hallik
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt,...
kunagi ega löönud. Kui nad midagi valesti tegid, siis isa kutsus nad enda juurde ja rääkis mis võib juhtuda, kui nad sõna ei kuula. Ema ja isa ei riielnud ka omavahel. Ema lahendas nende tülid vaikselt ja isa ei saanudgi kõigest teada. Kuna nad elasi maal, siis maalaste päevad olid tihedad ja töörohked. Läksid kõik neljakesi rivis viljapõllule ohakaid torkima. Lisaks põllutööle olid kahekaupa köögis abiks. Samuti käisid meiereis hobusega piima viimas. Meierei oli kolme- nelja kilomeetri kaugusel Esnas. Neil oli alati puhas ja rasvarikas piim. Suur töö oli neil ka heinategu, mis oli väga raske. Heinateo järel hakkas vilja koristus. Ka see töö ei olnud neil kerge. Pärast seda hakkas kartulivõtmine. Sügisel oli palju vihma ja oli porine. Kartulikorv oli neil raske. Nende ülesanne oli ka loomi toita ja kantseldada. Virve õppis lüpsmise ära, kui oli kuue aastane. Kui kõik tööd tehtud, siis oli aeg alles õppimiseks. Kirikus käidi ka
Taudiohvrid maeti Maarjamäela. Vana kalmistu olemasolu sai kinnitust kui 20- sajandi alguses kruusakaevandamise käigus, tuli maa seest välja palju inimluid. Kruusakaevandamine jätkus ka nõukogude ajal, mistõttu on iidsed hiied hävinud. Maarjamäel asub ka looduskaitsealune puu - Maarjamäe ohvripärn, mille kõrgus on 19 meetrit ja tüve ümbermõõt peaaegu 4 meetrit. 20. sajandil kujundas külaelu peamiselt sinna rajatud meierei. Tänapäeval on küla suurimaks tööstuseks seal asuv mööblivabrik (Räpina Valla..., 2013). Varnja küla Ajalooürikutes on Varnjat esmakordselt mainitud 1582. aastal. Küla nimi tuleneb järves asuvast suurest Varesekivist, millega arvatakse seotud olevat Jäälahingu asupaik. Ka selles ridakülas on põhilisteks tegevusvaldkondadeks olnud kalapüük ja köögiviljakasvatus. Nagu enamus Peipsi äärseid külasid on ka Varnja näol tegemist vanausuliste külaga
Nii tekkisid külasse asundustalud. Kuna maaomanikke oli palju, aga valitses majanduslik kitsikus, siis edasiminekut nähti ühistegevuse arengus. Riik võttis vastu terve rea ühistute majanduslikku arengut soodustavaid otsuseid. Põllumajanduses oli väga tähtsal kohal piimakarjakasvatus, seetõttu loodi üle Eesti palju piimandusühistuid. Naaberkülla Paisteväljale loodi piimaühisus 21. aprillil 1920. aastal ( 98). Jalgsema keskusest umbes 500m Liutsalu poole ehitati meierei. See ilus maakivist ning valgest peenkristallilisest kaunist korallidega lubjakivist tahutud nurkadega ja avapiiretega ühekorruseline ärklikorrusega hoone on ka praegu külas alles. Hoone on tolleaegsete meistrite hea müüritöö näidis, ehitatud 1927.-1928. aastal ( ). Sinna lõi ümbruskonna rahvas kokku 125 majapidamist piima. Piimast valmistati kohapeal koort, mida saadeti Järva-Jaani meiereisse. Lõssist tehti kohupiima ja
oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus natsionaliseeriti, pererahvas tunnistati kulakuks, poeg Mihkel tapeti ning 1949. aastal osa perest küüditati. 1945. aastal pandi majja Obinitsa külanõukogu kantselei. Peale seda on majas tegutsenud meierei, sidejaoskond, arstipunkt, raamatukogu ja rahvamaja. Aastatel 1960–1995 asus hoones Obinitsa sovhoosi kontor. Alates 2004. aastast on Evar Riitsaar rajanud hoonesse galerii Hal’as kunn. 4. Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani. EKM-i kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum
sajandi taha aastasse 1850, kui hakkas tööle Kunda Virumaal tekkis arvukalt meiereisid (Ubja, Selja, Karitsa jt.) Kohupiima, hapukoore ja 3 võiga varustati põhiliselt Virumaad ja Peterburgi, kuid kaup jõudis ka Inglismaale ja Taani. Rakvere linna jõudis piimatööstus aastal 1893. Eestlaste ühispiimatalituste loomise aegu asutati 1921. aastal ka Rakvere Piimaühing. Viisteist aastat hiljem ehitasid nad endale uue ja moodsa meierei, mis on nüüd praeguse piimatööstuse osa. Nõukogude ajal toodeti meiereis kohupiima, hapukoort ning võid, mida turustati Põhja-Eestis ning Peterburis. 1950.a sügiseni eksisteerisid põllumajanduslikud ühistud, seejärel ühistud likvideeriti ja moodustati riiklikud võitööstused, mis allusid võitööstuste keskustele. 1954 - 1958 loodi keskuste asemele trustid. Kunda, hilisem Linnuse tsehh, allus Tallinna Trustile. 1959. aastal alustati kombinaatide moodustamist
Pikaajalised traditsioonid ning klimaatiliselt soodne geograafiline asukoht tugevas põllumajanduspiirkonnas on loonud aluse edukaks tegelemiseks piima töötlemisega kõrgel tasemel. Eesti puhas loodus on suurepäraseks eelduseks väga kvaliteetse ja puhta maitsega piima tootmiseks. E-piima logo. 3.1 Ajalooline areng E-Piima meiereid rajati 20. sajandi alguses – Kesk-Eestis asuv Põltsamaa meierei 1910. aastal ja sellest 70 km kaugusel paiknev Järva-Jaani meierei 1911 a. Tänaseks on nendest arendatud 10 000 tonnise aastavõimsusega juustutööstus ning 8 000 tonnise aastavõimsusega pulbritööstus. Mõlemad E-Piima meierid on tunnustatud BRC Food kvaliteedisertifikaadiga ning Järva-Jaani meierei omab veel Halal ja Kosher sertifikaate. Toorpiima varutakse ligikaudu 200 ühistu liikmelt. Aastas töödeldakse meiereides 120 000 tonni toorainet. E-Piima eesmärk on väärindada kõrgelt oma liikmete toodetud piima,
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed)
Reoveepuhastite liigitus: · Suur reoveepuhasti e suurpuhasti jõudlus üle 2000 inimekvivalendi · Väike reoveepuhasti e väikepuhasti jõudlus kuni 2000 ie · Omapuhasti üksikmajapidamise reovee puhasti Väikepuhastite areng Eestis Uuringud 60-tel (varem üksikud bioloogilised puhastis) varem juhiti reovesi otse loodusesse, nüüd aga hakati rohkem tähelepanu sellele pöörama 1964. a rajati Eestisse kolm reoveeniisutusvälja 1966 Vana-Kuuste meierei biotiik 1967 Nõo meierei biotiik 1969 esimene OXYD 1970 esimene BIO 1992 1150 puhastit Puhastite projekteeritud tööiga (15-20a) sai täi 90-tel 1995 aastal töötas 370 puhastit hästi, 680 viletsalt 1997 959 puhastit, neist 828 töös ja vaid 58% töökorras Settekäitlus nõrgalt arenenud 1994 ehitati vaid 4 puhastit 1997 ehitati juba 29 puhastit 2000-tel reoveepuhastite rajamine tõusuteel Puhastite arvu suurenemine toimus kiirelt 70date alguses kuni 75-80da aastani
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rah...
Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Beetak AS 146 302 86 Tartu, kalatööstus Grüne Fee Eesti 93 94 108 kasvuhooned A. le Coq AS 380 406 670 962 1156 Õlu ja karastusjoogid Valio Laeva Meierei 170 Laeva Piim TÜH 230 381 Põltsamaa Meierei 66 124 151 Juustutööstus Werol Tehased 68 295 325 353 Painküla, rapsiõli Pere Leib AS 439 139 149 215 185 Tartu Veski AS 42 102 179 200 322
erineva piima- ja juustutoote. Valio Eesti piimatooteid leiab nii Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Rootsist kui Itaaliast. Eesti turul on Valio esindatud olulisimates piimatoodete kategooriates piimad, koored, jogurtid, hapupiimad, desserdid, juustud ja ka määrded Eestist väljaspool tegutsetakse peamiselt juustu- aga ka funktsionaalsete ja tervist tugevdavate värskete piimatoodete segmendis. Valio Eesti tooted valmivad kahes Lõuna-Eestis paiknevas tehases Valio Laeva Meierei ja Valio Võru juustutehases. Ettevõtte äritegevuse aluseks on kvaliteetsed, tervislikud ja maitsvad piimatooted ning rohulolevad tarbijad, koostööpartnerid ja töötajad. Sellest on kantud ka tunnuslause: ,,Et tunneksid end hästi!". 1995. aastal loodud AS Balbiino on üks suurimaid Eesti jäätisetootjaid. Ettevõte põhineb 100% Eesti kapitalil ning kuulub NG Investeeringutele. Balbiino annab tööd umbes 200 inimesele.
1917), kelle mälestussammas avati 1988. a. Kiriku lähedal avati 16. augustil 1925 Vabadussõja mälestussammas 17 langenule. Obelisk lõhuti 19. juunil 1941 ja taasavati 28. mail 1989. Oiu Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Sellenimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie
Tallinna Külmhoone AS Jäätis, külmutatud köögiviljad Kaupmees AS Kuivained, joogid, maiustused, konservid Joogid Tartu Õlletehas AS Joogid Saku Õlletehas AS Joogid Viru Õlu AS Tallinna Piimatööstuse AS Piimatooted Põlva Piim Tootmine OÜ Piimatooted Rakvere Piim AS Piimatooted Valio Eesti AS Piimatooted Kavastu Meierei Küpsetatud juust Estover OÜ Juust Hadler Hulgikaubanduse AS Mahl, maitseained, joogid Mediato AS Alkohol Põltsamaa Felix AS Mahl, marketikaup, alkohol AS Antomin Kuivained Balti Veski AS Kuivained AS Grape Joogid, alkohol AS Pere Leib Leib, sai, pagari-ja kondiitritooted AS Leibur Leib, sai, pagaritooted Fazer Eesti AS Leib, sai
sõiduhobused. Mõisa peamajani ei vii sirget teed, kuigi nii oleks lühem. Peamaja sissepääsu juurde saab ringteed mööda. Sellel on ajalooline põhjus - erinevalt tänapäeva autodest ei olnud mitmehobusetõllaga praktiliselt võimalik "tagurdada". Ringtee võimaldas sõita tõllaga mõisa peahoone trepi ette nii, et sealt sai ära sõita teist haru pidi. Mõisakompleksis oli lisaks eri eesmärgiga hooneid: valitsejamaja, töölistemaja, laudad, meierei jne. Peale põllumajandusliku tööstuse ja sellega seotud ettevõtete (piiritustehased, meiereid, veskid) olid mõisates levinud ka tehnilised tööstusettevõtted nagu saeveskid ja tellisetehased. Mõisa peamaja tagaküljel asub tavaliselt suur park, sammastega aia- ja pargipaviljonid, tiigid ühes sildadega jms. 30. Kaupmehe elamu Kaupmehest linnakodaniku elumaja ehk alumisel korrusel asus kaupmehe kontor. Eluruumid paiknesid teisel korrusel
Tallinna Külmhoone AS Jäätis, külmutatud köögiviljad Kaupmees AS Kuivained, joogid, maiustused, konservid Joogid Tartu Õlletehas AS Joogid Saku Õlletehas AS Joogid Viru Õlu AS Tallinna Piimatööstuse AS Piimatooted Põlva Piim Tootmine OÜ Piimatooted Rakvere Piim AS Piimatooted Valio Eesti AS Piimatooted Kavastu Meierei Küpsetatud juust Estover OÜ Juust Hadler Hulgikaubanduse AS Mahl, maitseained, joogid Mediato AS Alkohol Põltsamaa Felix AS Mahl, marketikaup, alkohol AS Antomin Kuivained Balti Veski AS Kuivained AS Grape Joogid, alkohol AS Pere Leib Leib, sai, pagari-ja kondiitritooted AS Leibur Leib, sai, pagaritooted Fazer Eesti AS Leib, sai
ümber ehitatud kontorhooneks. Algselt pikk ja madal paekivihoone, krohvitud välisseintega, kaetud kõrge kelpkatusega. Ehitis võib olla peahoonega üheealine. Majandushoonete kastell 19. sajandist pärinevad mõisa majandushooned paiknesid kastellilaadselt ümber nende keskele moodustunud sisehoovi, mille lõunapoolse külje moodustab eelpoolmainitud hobustetall. Selline paigutus on iseloomulik enamikele mõisakompleksidele Eestis. Nõukogude ajal ümber ehitatud meierei ja loomalaut seisid aastaid varemeis ning on praegu OÜ ZOROASTER omanduses. Hooned olid algselt viilkatusega eklektilises laadis ehitised, milline välisilme pärineb rekonstrueerimisest 19. sajandi teisel poolel. Hoonete nurkadel ja räästa all on laiad ehisvööd, aknad krohvitud laiade ehisraamidega, lakatoa aknad kaetud kõrge kaarega. Mõisatööliste maja Majanduskompleksi idaküljel asub 19. sajandist pärinev mõisatööliste maja (moodustab
Tööstuse kogutoodangut möödus NSVL Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast jäädes maha vaid USAst. Tehnoloogilise taseme, tööviljakuse ja toodete kvaliteedi tase ei vastanud maailma standartidele. Sundkollektiviseerimine Kõige rohkem oli kollektiviseerimise vastu talupoegade jõukam kiht, mis otsustati hävitada. Kulaglikuks majapidamiseks loeti neid, kus · Kasutati regulaarselt palgalist tööjõudu · Oli mehaanilise jõumasinaga veski, meierei · Üüriti põllutöömasinaid, ruume või tegeleti liigkasuvõtmise ja kaubarakendamisega. Tegelikult lasti kulaguteks 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli Kulagu käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulaguteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1932a haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volga maid
-) Neljas tähtis oli tsemenditööstus, mis paiknes Kundas. * Pool põhines Vene kapitalil; veerand Inglise-Prantsuse-Saksa kapitalil; ülejäänud kuulus balitsakslastele ja eestlastele. Poliitiliselt * Moodustati erakondi ERE jätkas tegevust. * Riigituumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult oli ettenähtud viid kohta. * Linnaomavalitsus läks eestlaste kätte. Majanduslikult * Ühisettevõtmise arendamine maal talupoegade poolt. -) Moodustati ühispiimatalitlus Meierei. -) Rajati masinaühistuid, kes ostis masinaid ning seda kasutasid mitme peale kõik selle ühistu liikmed + ühistu osutas teenust neile, kes polnud ühistus. -) Moodustati ühiskaupluse, kuhu palgati müüa ja hakati kogu kaupa koos müüma. Hariduselt * 1906 loodi kõige esimene erakool, mis andis eesti keelset haridust praegune Miina härma ja selle direktor oli Peeter Põld. * 1909 avati Eesti rahva muuseum ja see tulenes sellest, et Jakob Hurt suri ja oli vaja tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
