Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1620" - 318 õppematerjali

1620 - datel hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000. Kõige enam kannatasid sõjas tihedalt asustatud jõukad piirkonnad nagu Järvamaa, Viljandimaa, Lääne- Tartumaa, Tallinna ümbrus.
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

1620 ­ Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 ­ Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 ­ Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad ­ Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad ­ Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 ­ Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober ­ Avatakse Tartu Ülikool 1632 ­ Gustav II Adolfi surm 1634 ­ Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 ­ Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 ­ Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 ­ Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 ­ Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 ­ Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 ­ Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...

Ajalugu → Ajalugu
207 allalaadimist
thumbnail
2
doc

FRANCIS BACON - „NOVUM ORGANUM”

KOKKUVÕTE FILOSOOFIA KUI LOOMING Filosoof loob kontsepte (mõisteid). Ta loob neid nagu maalikunstnik loob jooni ja värve. Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" ­ vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine ­ mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsingun...

Filosoofia → Filosoofia
71 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rootsi aeg

Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620. Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada. Kuna Eesti jäi aastakümneteks sõjategevusest puutumata, ei võetud mehi ka enam sundkorras Rootsi sõjaväkke. Seega mehed said perele mitmekesisemat toitu

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Peter Paul Rubens

1621-1630 uus periood Inimese võitlus loodusega Tundis antiikkultuuri peensusteni Looming 1621-1625 töötas Maria de'Medici'le 21-st kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Ajaloolise maali uus zanr Viimased kirikumaalid 1632. a valminud Ildefonso altaril Viinis Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega Kristuse ristilt mahavõtmine 1612 Samson ja Delilah 1609 Helena Fourmenti portree 1630 Isabella Brandt'i portree 1620 Hukkamõistetute põrgussetõukamine 1620 Itaalia talupoegade tants 1636 Maastik vikerkaarega 1638 Leukippose tütarde röövimine 1618 Kastutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://www.peterpaulrubens.org/the-complete-w Google pildiotsing TÄNAN KUULAMAST!

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Peter Paul Rubens

Peter Paul Rubens(Pieter Pauwel Rubens) Elukäik 28. juuni 1577 Siegen ­ 30. mai 1640 Antwerpen. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid 14-aastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantist...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Anthony van Dyck

Anthony van Dyck Pille Võro 11a Elulugu (1) Sündis 22. märtsil 1599. aastal Antverpenis Hakkas varakult kunstiga tegelema 10-aastaselt Hendrick van Baleni juurde 14. eluaastaks omandatud väga meisterlikud maalimisoskused ( autoportree ) 16-aastaselt Peter Paul Rubensi ( Põhja-Euroopa kuulsaima kunstniku ) juurde parim õpilane Elulugu (2) 1618.a. lisati kodulinna meistrite nimistusse ( vaid 19-aastaselt ) Rubensi abiline kuni 1620. aastani 1620.a. esimest korda Inglismaale James I õuemaalija 1623. a. sõitis Rubensi soovitusel Itaaliasse Genovasse edasi õppima Itaalias viibides jäljendas Veneetsia meistreid Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a. otsustas abielluda Mary Ruthveniga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Gustav II Adolf

Huvitus ka sõjandusest Isa surres oli Gustav Adolf 17. aastane, kuid vaatamata sellele kuulutati ta 26. detsembril 1611 võimeliseks iseseisvalt riiki valitsema Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas. Langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Riigivalitsemise moderniseerimise kõrval pööras Gustav Adolf tähelepanu haridusele, mida tõendab 1620. aastate ulatuslik gümnaasiumiteprogramm, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas ning Tartu Ülikooli rajamine 1632. aastal. Gustav Adolf viibis korduvalt Eesti- ja Liivimaal, 1626. aasta algul oli ta pikemalt Tallinnas. Visiidil Tallinna juhatas ta sisse provintside reformid, taotledes Eesti- ja Liivimaa tihedamat liitmist Rootsiga. Gustav II Adolf oli sõjapidamise tõttu kodust eemal vähemalt poole oma valitsemisajast Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
27
xls

RYANAIR talv 2012-2013

Glasgow Prestwick x 0640 ­ 1120 x x Leeds Bradford 0605 ­x 1040 0605 ­x 1040 0650 ­­ 1040 0605 1135 0605 ­x 1040 London Stansted 1705 ­ 2140 1705 ­ 2140 1705 ­ 2140 1705 ­ 2140 Manchester T3 x x 0650 ­ 1135 x Milan Bergamo 0655 ­ 1045 0655 ­ 1045 1620 ­ 2010 x Oslo Rygge 1105 ­ 1340 1955 ­ 2230 x 1145 ­ 1420 Stockholm Skavsta 1525 ­ 1745 1425 ­ 1545 1520 ­ 1740 1425 ­ 1645 BREMEN ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Riia ­ Bremen x 1015 ­ 1110 x 1020 ­ 1115 ---> ---> ---> Bremenist väljuvad lennud

Turism → Reisikorraldus
5 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Rahvastik Rootsi ajal

Rahvastik Rootsi ajal Brita Lodi Asustus pärast Liivi sõda · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 ­ 300 000 inimest. · 1620.aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 120 000-140 000 inimeseni. · 17.sajandi algul oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. · Enam laastatud oli suurtelinnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti : Järvamaal oli 90% taludest tühjad. · Poola ja Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimise peale. · Tartus anti tühjaks jäänud majad tasuta uutele omanikele. · Poola koloniseerimis poliitika tulemisi ei andnud. Sõjaeel

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Algoritmi ajalugu

11 ? , , , . . , , : am· an= am + n 16 , . , . 16 . . , : , , . , n n. «» . ; logos ( -- ) arithmos (), " ". logarithmus . . . 1893 . ln. (1665 ), (1694 ). 1614 - « » . , 8- , , 1'. , , . , . , . 1620- , -- . , XVIII . « » , , , . ln . . !

Keeled → Vene keel
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti ajalugu

Lk 58 Kaart 1 ­ Eesti ala haldusjaotus 1340.-1550. 3 feodaalriiki, Taani pärast jö-d kuni Liivi sõjani a-d valdused läksid Ordule Lk 88 Kaart 4 ­ Eesti ala pärast Liivi 1580.- Eesti ala jagatud 3 sõda 1600./1620. kuningriigi valduses a-d (Rootsi, P-L, Taani) Lk 89 Eesti ala pärast P-R jätkusõda, 1620.-1640. Mandri-Eesti Rootsil, Kaardil 2 eri värvi osa a-d Saare- & Muhumaa Taanil Lk 98 Kaart 7 ­ Eesti ala Rootsi ajal ja 1640. a-d Kokku 7 maakonda/ Vene ajal kuni asehalduskorrani Liivimaa kumbermangu Eesti osas 3 maakonda Lk Kaart 2 ­ Eesti ala Kat II ahk ajal 1780.-1790. Olemas Paldiski maakond,

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

The Pilgrim Fathers

By 1622 the Pilgrim Fathers had built a fort to protect themselves. It also served as a meeting place to discuss issues of government within the new colony. Over the next few years, as life for Puritans became more uncomfortable in England, more and more made the journey across the Atlantic. By 1630, their numbers were such that the Puritans were able to establish the Massachusetts Bay Company and establish Boston, which was to grow as a major port. Despite the privations of 1620, the Puritans founded colonies that thrived and their success depended on fishing, shipbuilding, trade and farming. Unfriendly natives were not the Pilgrims' only problem. December was a bad time to start a settlement, especially when so many of them were too sick to do the hard work which founding the settlement required . The minority who were fit enough erected shelters near the beach at Cape Cod for a start, and then set about reconnoitring the hinterland for sustenance. Had it not

Keeled → Inglise keel
3 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Referaat barokist

. , , . , , [2], (1560-1609) (1575-1642), , . (1577-1640) XVII . , , . , , , . , (1599-1641). , (1580/85-1666), (1606-1669) (1632-1675). (1599-1660), - (1593-1665), , , - . (. , . , . . ) , , , . , , , , , . , , . . -- (), , . (1556--1629 .), . -- - (1603 .). , 1620 . . . , . ., ., ., . , . , . . 1693 -- . , , --- (1645--1652 .). , , ( ), , , . , ( ), . -- , . , -- , . , . , , . « » . , , . . . - , . , 18 . , -- . , , , , , . . - . , . XVII (« », « »). XVIII I - . -- « » ( ), . . . . - ( -- . . , .

Keeled → Vene keel
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsikalise keemia praktikumi nr K13 protokoll

5 100 67 29 6 120 71 33 7 180 79 41 8 240 87 49 9 420 99 61 10 540 105 67 11 660 108,5 70,5 12 840 113 75 13 1200 119 81 14 1620 123 85 15 1800 124 86 16 2100 126 88 17 2400 128 90 18 3000 131 93 19 3600 133 95 20 4200 135 97 Tabel 2. Konstandid ja Tabel 3. Ordinaattelje lõikude pikkused arvutustulemused. graafikult 1.

Keemia → Füüsikaline keemia
66 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Природа

. . ­ (- ), ­ - ; ­ , ; ­ ; ­ . . 22 125,3 , - , , ­ , , , , . - ­ , ­ , , , , - . 11 . . . () , , . 6 : · - ; · - ; · - ; · ; · -; · . . (. 2 ) , , 1959 , , . , , ( ­ 5642 , ­ 5621) 50- . , , ­ . , 100 , .. ­ (750 .) . 12 , 3 ­ (, , ), (, , , , -, ), (, , ) . ­ 38 807,5 . . 11 . ­ , ... . 15 . 18 . , . . 18 . . 20- 20 . , . , . ­ , ­ . . 17 . . .. 18 ., (), , , . 18 . , - ­ . ­ , , . 17 ­ . 18 . ­ («-»). ­ . , , , - ­ . 2- . , , , 4 . . 2,5 . . ­ ( ). . ­ , . 2,7 ....

Keeled → Vene keel
17 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Diego Velazquez

Diego Velazquez Rasmus ja Roger 10.M Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Sünd Päritolu Elu peres Autoportree, u 1640 Õpingud Maalimisstiilist Antiikmütoloogiast. Sevilla Maalimistehnika veemüüja u 1620 Abielu Velázqueze naine Juana Pacheco u 1631 1623 ­ Elu kuningas Felipe all Järgnevatel aastad Mütoloogilised pildid "Venus peegliga" (1644­ 48) 1629-1631 Veneetsia maalikunstiga Velázqueze maalimisviisis tekkis muutus Balthasar Carlose ratsaportee, 1632-1634 · Veel maalimistehnikast

Kultuur-Kunst → Kunst
5 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

GUSTAV II ADOLF

Gustav II Adolf Margaret Põldsaar Gustavus Adolphus 1594-1632 Kuningas 1611-1632 Vasa dünastia Luterlus Halvad omadused - tormakus, avar mõttelend 2 Perekond Maria Eleonora von Bradenburg - 1620 Lapsed Kristina Augusta Kristiina I 3 Troonile saamine Charles IX 16 - aastane Sõdade lõpetamine 1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
13
doc

ANTHONY VAN DYCK

Rubensi mõju noorele Dyckile oli tohutult suur. Kunstiajaloos ei ole teist näidet, et andekas meister oleks oma õpetaja maalimisviisi nii suures ulatuses omaks võtnud kui van Dyck. Rubens nimetas Dycki isegi oma parimaks õpilaseks. 1618. aasta veebruaris tunnistati van Dyck kodulinna kunstnikekildi liikmeks, ta lisati meistrite nimistusse. See oli ennenägematu au mida ühelegi alla 19- aastasele kunstnikule oli omistatud. Van Dyck töötas Rubensi abilisena kuni 1620. aastani. Rubens soovitas tal minna Itaaliasse ning jätkata oma harimist, õppides sealsetelt meistritelt. Kahekümne ühe aastasena oli ta saavutanud küpsuse , mis võimaldas iseseisvalt töötada. 1620. aastal sõitis van Dyck, Buckinghami hertsogi vanna õhutusel, esimest korda Inglismaale. Seal töötas ta James I õuemaalijana. Ent isa surm tõi ta 1623. aastal tagasi Antverpeni. Peale isa matuseid otsustas ta viivitamatult Itaaliasse sõita nagu Rubens oli soovitanud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rootsi aeg Eestis - spikker 10.klass

Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693...

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

The Great Wall of China

The Great Wall of China Main Facts · approximately 6700 km long · over 2000 years old · up to 16m high, 9.1m wide at base and 3.7m wide at top · average height 10m, witdh 5m History of the Wall · 1st wall in 218-208 BC (3000 miles long) · 4th wall in 1368-1620 · Ming dynasty ruled China · They built thousands of towers and forts · Over 1 million people died Construction of the Wall · made of quarried limestone or granite · in some areas made of fired brick · again over 1 million men died · that's over 300 men per mile · Qin made 70% of population build the wall Importance of the Wall · at first it was ment to keep enemies away, later to keep away semi- nomadic thiefs · nowadays a very popular tourist attraction · Simatai - wall in original state · Beijing ­ reconstructed part · Thousands of tourists every day Parts of the Wall · from Gulf of Bohai...

Keeled → Inglise keel
10 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Anthonis van Dyck

ANTHONIS VAN DYCK Siret Upan 11.klass Antwerp Lapsena õppis maalimist Hendrick van Balenilt. Noorukina asutas ateljee oma sõbra Jan Brugheliga. Õppis Põhja-Euroopa parima maalikunstniku Peter Paul Rubensi käe all, kes oli ta peamine eeskuju. Autoportree 1613-14 1620.a läks Inglismaale, töötas kuningas Jamesi jaoks. 1621.a kolis Itaaliasse Itaalias õppis Itaalia meistrite käe all ja alustas karjääri eduka portreistina. 1627.a naasis tagasi Antwerpi Hakkas looma rohkem grupiportreid. Elusuurune grupimaal 24 Brüsseli volikogu liikmest hävitati aastal1695. Genoas maalitud Lomelliini perekond, 1623 TEMAATIKA

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Gustav II Adolf ( slaidid )

Gustav II Adolf Koostaja: Gerttu Blank Xb Isiklikelu: Sündis 19.detsember 1594 Isa Karl IX ja ema Kristina Holstein-Gottorp 1611.a saab Gustav Adolf kuningaks Abiellus 1620 Maria Elenororega, kellega sai ta kaks tütart 16.november 1632 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus Gustav II Adolf Gustav II ADOLF kui väejuht: "Modernne sõjapidaja" Oli ülimalt võimekas väejuht Tema sõjategevus oli agresiivne taktika ja hästi koolitatud sõjamehed Muutis Rootsi üheks domineerivamaks riigiks

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Anthonis van Dyck

maastikumaalide tutvustamisel inglastele Kunstiajaloos ei ole teist näidet, et andekas meister oleks oma õpetaja maalimisviisi nii suures ulatuses omaks võtnud kui van Dyck. Van Dyck pani maalidesse rohkem närvilisust ning teravust ja tugevdas figuuride väljenduslikku jõudu, näiteks maal "Kristuse taganutmine" (1628-1632, Berliin), mis kuulub täiuslikemate hulka tema loomingus, maal "Susanna suplemas" (umbes2-1623,München) ning "Hieronymus"(umbes 1620, Dresden). Täiuslikemate kirikupiltide hulka kuulub ka "Madonna põldpüüga" Peterburi Ermitaazis. Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Barokk muusika

Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium ­ sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
56 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Peter Paul Rubens

Pärast ema surma kes oli kadunud abiellus 18a Isabella Isabella kauge Brantiga sugulane Pärast naise surma Elu lõpu poole lahkus 1625. a jättis kunstnik Rubens õukonnast ja maalimise sinnapaika läks elama Steeni 53 aastaselt abiellus lossi, mis oli pigem uuesti 16. aastase tema enda tööde Helene Fourmeniga, muuseum Hukka mõistetute põrgusse tõukamine u 1620 Bacchus 16381640 Leukip pose tütarde vägista mine Maa ja vee liit u 1618 Venus ja Adonis 1635 Neitsi Maarja taevaminek Jeesuse ristilt mahavõtmine Parise kohus Helena Fourment Varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega. Paelad on daami huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Puritanism

Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng...

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Keemia powerpoint: KROOM ; MOLÜBDEEN ; VOLFAM

talituses. · Kroom satub loodusesse fossiilsete kütuste põlemisel. · Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Molübdeen · Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos . · Selle avastati 1778a. Carl Wilhelm Scheele , aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm. · Molübdeenil on 7 stabiilset isotoopi · Aatomnumber : 42 · Aatommass : 95,94 · Tihedus : 10,22g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1620 °C · Keemistemperatuur : 4650 °C Ühendid : · Molübdeen(VI)oksiid valge aine · Molübdeen(IV)oksiid pruunikaslilla värvusega · Molübdeeni peamiseks ühendiks on molübdeniit. · Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu. · Teda nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks. · Tal on väike soojuspaisumistegur ja lisaks juhib ta hästi elektrit. · Molübdeenist valmistatakse näiteks püssitorusi.

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Puritanism

Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Uus ühiskond ja uus riik: Ameerika ühendriikide tekkimine

Londoni kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, terve koloonia Virginiaks. 1609 rajasid koloonia hollandlased, neid juhtis Henry Hudson (tema järgi nim. Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaalkurjategijaid ja muid süüdi mõistetuid. Kolooniate eest vastutasid kuninga poolt määratud kubernerid. Põhja-Ameerikasse elama asunutel kehtisid samad seadused, mis Inglismaal. Omavalitsusi hakkasid looma kolooniates elavad täiskasvanud mehed

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

USA sünd

USA sünd- 13 kolooniast presidentaalseks föderaalseks vabariigiks 15.-16. sajandil maabusid Põhja-Ameerikas erinevate rahvuse esindajaid-inglased, hollandlased, rootslased ja teised- ning rajasid sinna oma kolooniaid. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmesuguseid. Esimesed minejad lootsid leida ookeani taga kulda. 1620. aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, nagu näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Ameerikasse asumise taga peitusid sageli ka majanduslikud põhjused. Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

English Myths and Legends

A Saint's Revenge · Edmund of the East Angles · 855-1050 · Bury St. Edmunds, Suffolk, England · East Anglia was once a great Anglo-Saxon kingdom · The Kings lived and were buried in great splendour · It was also a brutal time · this is the extraordinary story of brave King Edmund and his miraculous return · 100 years after his death passed thought A Wise Wizard and Some Curious Cats · Betws-y-Coed, Conwy, Wales · 1553 ­ 1620 · English Cymraeg language · animals can get up to all kinds of tricks · wickedly playful cats that once frequented an old inn at Betws-y-Coed in Wales A Witch in a Bottle · Dunstable, Bedfordshire, England · 1100 ­ 1200 · Some witches are good, some are bad, some are helpful and others cause trouble. This is the tale of one very troublesome witch. · However, there is no bad deed without a negative response ­ so the witch was put in a bottle

Keeled → British culture (briti...
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rootsi aeg Eestis - Ajalugu

 Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel  Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni  Rüütliks võis saada igaüks Kohtud:  Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa)  Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms)  Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike süüasju) Rahvastik:  1620. aastal 120 000 inimest  1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused:  Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased)  Sõdadest oli jäänud ellu noorem ja tervem rahvas  Soodsad olud (sõdade vähesus) 1695-1697 näljahäda:  Põhjus: halb ilmastik  1695- niiske suvi, sügisel läks varakult külmaks  1696- hiline kevad, suvised lausvihmad  Hukkunuid 70-75 000 Reduktsioon:

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Josef Albers

JOSEF ALBERS Kes oli Josef Albers? · Saksa päritolu ameerika maalikunstnik, kunstiteoreetik, õpetaja, disainer, fotograaf, trükikunstnik, graafik ja luuletaja Elulugu · Josef Albers sündis 1888. aastal Põhja- Saksamaal katoliiikus perekonnas · 1905-1908 õppis algklasside õpetajaks ning hiljem töötas sellel alal · 1913-1915 valmisid esimesed natüürmordid ja linoollõikes teosed · 1918 valmis Albersi kavandatud Bottropi kiriku vitraaz "Rosa mystica ora pro nobis" · 1920 õppis kunsti- ja disainikoolis Bauhaus · 1921 valmib klaaskompositsioon "Rhenish Legend" · 1922 projekteeris ja valmistas vitraazaknaid · 1926 valmis laualamp "Saturn" · Siirdus 1933 USA-sse, kus viljeles graafikat ja klaasimaali ning kujundas esimese masstoodanguks mõeldud lamineeritud puidust tooli · 1943 alustas sarjaga "geomeetria ja värvid" · 1949 alustas tema kõige kuulsamaks kujunenud maaliseeriaga "Homage t...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Peter Paul Rubens

Peter Paul Rubens Jõhvi 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Elukäik 1 4. Elukäik 2 5. Looming 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tema kuulsamad maalid on · "Kristuse ristilt mahavõtmine" (1612; Antwerpeni katedraal) · 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 1621­1625 ­ naise elu kujutavad pildid on barokk- kunsti suurimad meistriteosed. · "Jeesuslapse kummardamine" · "Viimane kohtupäev" · "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) · Kolm graatsiat. 1639 · Maria Medici sabumine Marseille'sse · "Autoportree Isabella Brantiga" (1609) · ,,Kristus ristil" (1609-1612) · "Maa ja vee liit" (1615) · ,,Lõvijaht" (1615-1618) · ,,Amatsoonide võitlus" (1618-1620) · ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (u 1620) · ,,Leukippose tütarde r...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Perekond Amati

PEREKOND AMATI Amati, Stradivari ja Guarneri, kelle nimed on saanud peagu sünonüümseks sõnaga viiul, elasid ja töötasid Gremona Itaalias 16, 17 ja 18. sajandil. Nende tööd esindasid kõrgemaid kultuuri saavutusi ja kuntsliku pärandit. Nende teadmiste kogumit on edasi kandnud generatsioon kuntsnike, meistreid, teadlased, matemaatikud ja muusika intstrumentide tegijad renesansi aegsest Itaaliast. 16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad ­ Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävines...

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajaloo konspekt - Eesti 17 ja 18 sajandil

Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias. · Kogub makse · kontrollib sõjaväge · esindab valitsejat Kohalik võim on rüütelkonna käes. Rüütelkond on kohaliku aadli esindusorgan · Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 · 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% ) · Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni · Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile · 17 ja 18 saj elasid Eestis: eestlased, sakslased, rootslased, venelased · umbes 5% inimestest elas linnades Talupojad 17 saj · Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi ­ maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks · 1645 a

Majandus → Klienditeenindus
32 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rannaniitude taastamine ja kaitse

Rannaniitude Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud. "Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rann...

Ökoloogia → Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Barokk ja rokokoo 17 ja 18 saj. Arhitektuuri ajalugu

Barokk ja rokokoo 17 ja 18 saj. 1) 16 saj lõpus hakkas renessanssile iseloomulik taanduma 2) 16 saj lõpuks kujunes Itaalias barokk (erikummaline). Barokk ja sellele järgnenud rokokoo levis Euroomas 1580-1750. Ning jõudis Hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. 3) Jagunemine * varane barokk 1580-1620 * kõrgbarokk 1630-17 saj lõpp * hilisbarokk 18 saj 1. Pool * rokokoo 18saj. ( 20-60dad) 4)Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid, areneb pargiarhitektuur 5) Ehitusmaterjalid: kivi, põhjapool telliskivi, interj. Stukkdekoorid 6) Ehitustehnika: räiustatakse eelneval perioodil saavutatut. Uusi võtteid pole 7) 16 saj lõpul Euroopas kujunema tugeva keskvõimuga rahvusriigid. 8) Veel kerkis esile kodanlus. Katoliku kirik oli kaotanud oma mõjuvõimu. 9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vasturef...

Arhitektuur → Arhitektuur
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saksa kultuuri lugu: Reformatsioon

Reformatsioon Lõputööd peatavad Martin Luther Kirjad, voldikud, Piibli vaimne ja 1520-1600 reformatsiooni 1517. a tõlge religioosne uuen 1524-25 Baueri sõda Philipp Melanchthon antropotsentrilin 1555 Ausburgeri religiooni maailmavaade rahu asendab maailm Vastu reformatsioon tsentraalset vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andr...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
47
xls

Arvestustöö nr2

Paulus Madis Tori 11 Petrov Meelis Asuja 9 Pulk Aadu Asuja 7 Randla Aasa Asuja 11 Sarapik Evi Tori 13 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Üldandmed Firma OÜ Oksaauk Aasta 2007 Puidu müük Kuupäev Müüja Vald p_Liik Sort 01.10.2007 Marmor Aare Tori vaher 1 02.10.2007 Merilaid Arnold Asuja kuusk 5 03.10.2007 Kuusk Maria Tori saar 5 04.10

Informaatika → Informaatika
373 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Allveelaevad aastani 1939

ALLVEELAEVAD AASTANI 1939 Legendi kohaselt olevat allveelaevu esimest korda kasutanud Aleksander Suure sõjamehed aastal 332 eKr Tüürose (tänapäeva Liibanoni) piiramisel. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides. Esimene usaldusväärne teave allveelaeva ehitamisest pärineb aastast 1620. Allveelaeva konstrueerijaks oli hollandlane Cornelius Jacobszoon Drebbel, kes töötas Inglise kuninga James I teenistuses. Laev ehitati inglise matemaatiku William Bourne visandatud disaini järgi ning see kasutas edasi liikumiseks aere. Esimest korda katsetati sellist allveelaeva tüüpi Thamesi jõel aastate 1620 ja 1624 vahel. Aastal 2002 ehitati 2- inimese versioon Bourne'i laevast ühe BBC saate jaoks ning selle katsetamine vee all oli edukas.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Pantsuse kunst 17. sajandil

Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-17...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kanaari saared (Hispaania)

kivihunnikud, kuid nend tekke üle käib senini vaidlus. Los Gigantes Linn, kus on 500-800 m kõrgused kaljud, linna kutsutakse kaljude tõttu „hiiglaseks“ (The Giants). Lanzarote Timanfaya Rahvuspark 50 km² vulkaanilist maastikku ja kraatreid. Ala tekkis 18.sajandi alguses vulkaanipursete tagajärjel. Jardin de Cactus Suur kaktuste park, kus on üle 1000 kaktuseliigi. Pargi kujundas kohalik arhitekt Cesar Manrique Fuerteventura Iglesia de Santa María Kirik, mis on ehitatud 1620 aastal, kus on kivist põrand ja puidust lagi- La Gomera Molino de Gofio Korda tehtud tuuleveski, kus kunagi tehti traditsioonilist gofio leiba , La Palma, El Hierro La Graciosa, kuulsad isikud Kasutatud kirjandus http://www.donquijote.org/travel/guides/tenerife/ http://www.tenerifesiesta.com/guimari-pyramiidid.php#.VEzD0BZdCSo http://reisijuht.turismiweb.ee/et/tips/destination/Kanaari%20saared/7/2/?vulkaanisaarte- ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Kanaari_saared http://www.reisiguru

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

USA tekkimine

USA tekkimine Pt 14 1000, 1492? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, ...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Keskkonnakaitse ja säästev areng teine praktikatöö.

9 6300 6307200000 18921600000 75686400000 18921,6 75686,4 MW 455 W 455000000 S 31536000 J 1,43E+16 PJ 14,3489 Emissioonitegur t/PJ Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 1880 100 113000 Antratsiit 900 320 99700 Masuut 1620 200 73000 Pruunsüsi 1900 270 109600 Emissioon tuhat t/a Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 26,976 1,435 1621,423 Antratsiit 12,914 4,592 1430,583 Masuut 23,245 2,870 1047,468 Pruunsüsi 27,263 3,874 1572,637 Eesti SEJ Balti SEJ Elektr

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu SH - 1 KT teema kokkuvõte

* 1583 ­ Põhja-Eesti ­ Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 ­ Lõuna-Eesti ­ Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 ­ Saaremaa ­ Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 ­ Ruhnu ­ Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne ­ kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang ­ Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner ­ Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang ­ Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner ­ Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. ---

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Francis Bacon - esitlus

jaanuaril • Mõjuvõimsasse perekonda • Tervise tõttu sai algse hariduse kodust • 12/13-aastaselt läks Cambridge’i, kohtus kuningannaga • Õppis 3 aastat Elulugu • Peale kooli lõpetamist läks reisima koos Prantsuse suursaadikuga • 1579 – läks tagasi Inglismaale isa surma tõttu • Hakkas õppima juurakoolis Gray’s Inn • Hiljem hakkas sealsamas õppejõuks • 1584 – Parlamendi liige • Löödi rüütliks • Hiljem sai temast ka lordkantsler ja parun • Sattus 1620 altkäemaksu süüdistuse tõttu vanglasse • Suri 1626 külmetusse Filosoofia • Väitis, et tõde vajab tõendeid reaalsest maailmast • Nõudis täielikku uurimist, vältides teooriaid • Ta oli Aristotelese jaoks väga pühendunud kuigi tema eesmärkides oli aristotelese filosoofia viljatu ja vale Filosoofia • Looduse käsutamine on võimalik üksnes tänu põhjuslike seoste tundmisele • Pidas enda aja filosoofiat mõttetuks ning kritiseeris inimeste teadmatust

Filosoofia → Filosoofia
5 allalaadimist
thumbnail
65
xls

Tabelid A.lohk

27.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare kuusk 4 28.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare lepp 2 Kogus kokku Kogus Hind Maksumus 28 1000 28 000 kr 46 1260 57 960 kr 44 1360 59 840 kr 8 1240 9 920 kr 35 1200 42 000 kr 7 1530 10 710 kr 7 2200 15 400 kr 33 1620 53 460 kr 21 1000 21 000 kr 47 1260 59 220 kr 40 1360 54 400 kr 2 1240 2 480 kr 19 1200 22 800 kr 42 1530 64 260 kr 5 2200 11 000 kr 19 1620 30 780 kr 22 900 19 800 kr 37 1260 46 620 kr 40 1360 54 400 kr 11 1240 13 640 kr 46 1200 55 200 kr

Informaatika → Informaatika 2
195 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvastiku arvu muutus liivisõjast 18. sajandi lõpuni

põhjuseid. Esiteks mitmed sõjad ja lahingud mis toimusid Eesti pinnal , katk ning ka võimud vahetused. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, mis kasvatas veelgi rahvaarvu. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka vene talupoegi ja soomlasi, väiksemal määral ka hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Statistika KT

50;20;20 0,066667 0,2 120 20;50;50 0,2 50;20;50 0,2 50;50;20 0,2 0,6 150 50;50;50 0,2 1 Jaotustabel xi pi xi*pi xi^0*pi 90 0,2 18 1620 120 0,6 72 8640 150 0,2 30 4500 Keskväärtus: 120 14760 Juhusliku suur Dispersioon: 360 1,0

Matemaatika → Statistika
169 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun