AATRIUM Caroli Sirel 105 MRA ● Aatrium oli Vana- Rooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Konstruktsioon ja liigid ● Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. ● Aatrium oli perekonna ''elutuba''. ● Valgus pääses aatriumisse katuse avast. ● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu
Islami kunst SAKRAALARHITEKTUUR on väga tähtis! Ehituskunst on kõige tähtsam - MOsEE o Hakati ehitama juba 7. sajandil. o Pole kindlat põhiplaani. Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse
Prismade liigitamine Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on nnurk, siis nimetatakse prismat nnurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks. Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik. Prisma pindala Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitahkude pindala Sp summa S = Sk + 2Sp kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguseH korrutisena: Sk = PH Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust. Prisma ruumala Prisma ruumala on selle põhja pindala Sp ja prisma kõrguse H korrutis: V = SpH
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik
Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks
Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetatakse põlvedele ning seda mängitakse vibutaolise poognaga. Hiiu kandle taoliste pillide ajalugu on pikk, ulatudes teadaolevalt 11. sajandisse. hiiu kandle taolise pilli mängijast umbes aastast 1350. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukotist,Õhupuhumistorust,Mänguvilest,Bassvilest
Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest , mida igast küljest piiravad sammaskäigud, on ühekordne ja madal. Meka poolses seinas palveniss Mirhab. Vahel on neid ka mitu. Siseõues on kindlasti kaev, kus enne palvetamist pestakse käsi. Mosee juurde kuulub tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. · Ornamentaalne dekoratsioon . Tüüpiline on näiteks keeruline väänlev taimemotiiv ehk arabesk . Ornamentika on loodud erinevast materjalist, näiteks erinevatest kivisortidest, seda on nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist või pandud kokku värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest.
Vana-Egiptuse kunst 3000-300a ekr. Kunsti, s.h arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiplaste usk surmajärgsesse ellu. Vaarao oli nende jaoks üks jumalatest ja seepärast nad mumifitseeriti Arhitektuur Haudeleitised Mastaba ja Astmikpüramiid Suurim neist on ehitatud vaarao Cheopsile, mis asub Giza väljal(surnute linn) ainuke säilinud maailmaime. Surnute linnas asus ka templeid ning sfings. Templid- tavaline Egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast teadlatud, osaliselt peal lahtinine ehitis. Templite juures asusid ka obeliskid, mis olid püstitatud päikesejumala auks. Nelinurkne kõrge kivisammas, püramiidia. Tavalised sambad pandi kokku suurtest kiviblokkidest ning ülaosas meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi(palm, papüürus, lootos) Karnak ja Luxor Aastaks 1500 ekr oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstatiüsna kiiresti pärast matuseid
Hulktahukad 1. Kuup (kõik tahud ruudud) 2. Risttahukas (kõik tahud 3. Korrapärane nelinurkne ristkülikud) püstprisma (põhi ruut, küljed ristkülikud) a h a h b a a
seintel mosaiigid, fresko, Vladimiri jumalaema, maalija Theophanes Kreeklane (pühakud olid sügavamõttelised ja targad, üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel) ja Andrei Rubljov (värvid õrnad ja mahedad, joontes puudu teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad), ikonostaasid. Islam jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka, islamiusuline on moslem, araabia keel, pühakiri Koraan (sunna), pühakoda mosee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palveniss (mihrab), õuel kaev, kõrge torn minarett), ehituskunst mosee Hagia Sophia mosee, ornamrntaalne dekoratsioon: taimemotiiv arabesk, kuppelmosee haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadz Mahal, medrese muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen
Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi Kabel-väike kirik või palveruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitame torne. Kaks torni asusid läänefassadil
Babülon Alar Voomets 11B Babüloni linn Piiblis ,,Paabel" Nimrod Muistne pealinn Vanas- ja Uus Babüloonias Nelinurkne linn, umbes 92 km ümbermõõt Eufrati ääres 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas Elamud Põletamatta tellistest lameda katuselised majad.
Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne
Ruumilised kehad Hulktahukad ja poordkehad Korraparane nelinurkne pyramiid · Püramiid on ruumiline kujund, mis on piiratud ühe hulknurga (põhitahk) j a ühise tipuga kolmnurkade Korraparane puramiid · Kulgpindala Sk =pm/2 ·
Kesklööv on alati laiem, kogu kirik on valgustatud külglöövide aknaist. saalkirik - ilma võlvita ühelööviline ristkülikukujulise põhiplaaniga tihti apsiidiga lõppev kirik, mis arenes välja 13.sajandil. tsentraalehitus - igas suunas sümmeetrilise põhiplaani järgi püstitatud ehitus, mille ehitusosad ühetaoliselt ühinevad enamasti domineeriva keskosaga. Põhiplaan võib olla ümmargune, nelinurkne, oktogoonne, kreeka risti kujuline jne. ristkuppelkirik - kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille nelinurkne keskosa on kaetud kupliga ja kus harilikult igal ristiharul asetseb väiksem kuppel, viis kuplit sümboliseerib Jeesust Kristust js nelja evangelisti abaton - pühim paik kreekakatoliku kiriku altariruumis katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik, eriti gooti stiilis Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias
kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mida ümbritsesid kahekorruselised ehitised. Ehitiste keskel asus nn. koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele. Mosee-pühakoda (hakati ehitama 7. Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille
Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII
ROMB Romb on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed. Rombi teoreemid: · Kui nelinurk on romb, siis diagonaal jaotab rombi kaheks võrdseks võrdhaarseks kolmnurgaks. · Kui nelinurk on romb, siis tema diagonaalid jaotavad rombi neljaks võrdseks täisnurkseks kolmnurgaks. · Kui nelinurk on romb, siis tema diagonaal poolitab vastasnurgad. · Kui nelinurk on romb, siis saab tema pindala arvutada diagonaalide kaudu.
iidse meistri töös. Joonis 9. 6. Uued mõisted Vaarao- maapealsed jumalad, keda peeti justkui jumalateks Palsameerimine- Surnukehade säilitamine vastava töötlemisega Muumia- Vana-Egiptuse konserveerunud surnukeha Mastaba- Vanim hauaehitiste tüüp Astmikpüramiid- Mastabast väljakujunenud püramiid, mis nägi välja nagu oleks mitu mastabast üksteise peal. Püramiid- Suur kivist ehitis, mille alus on nelinurkne ja kolmnurksed kuled kohtuvad tipus ühes punktis Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis Püloon- Kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravehitis Hieroglüüf- Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav tähemärk Kriska- keeruka kujuga tähemärk Obelisk- Templi ees olev kivisammas Kaljutempel- Kalju sisse raiutud tempel Pinnakunst- valitse üldistamine ja stiliseerimine
elegantsemad siis kogu mulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Sambad Sammastele pöörati suurt tähelepanu Sambaid on kokku 3 stiilis Lihtsama stiiliga on Dooria stiili aegsed sambad Keerukama stiiliga on Joonia ja Korintose stiili aegsed sambad Templid Suurim Kreeka ehitukunsti saavutus Vanimad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast (6.saj e.K.r) Eeskujuks on võetud kreeklaste elamu, mis oli nelinurkne ja mille otsaküljes, ukse kõrval seisavad kaks sammast Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_kunst Kunstikultuuri ajalugu 10.klassile Esitluse tegijad Renar Männik Tõnis Pello Henri Soosalu Andres Makki Täname Kuulamast!
• Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos
Bütsantsi kunst Bütsants oli feodaalriik 4. sajandist 1453. aastani. Riik nimetati Bütsantsiks tema pealinna Konstantinoopoli antiikaegse nime Byzantioni järgi. Ise nimetasid Bütsantsi elanikud oma riiki Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad
mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal iseseisev maal (puu)tahvlil, lõuendil vms fresko värskele niiskele krohvipinnale maalitud pilt vitraaz värvilistest klaasitükkidest kokku seatud v värviliste maalingutega aken, esines eriti keskaja kirikuarhitektuuris ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile katedraal peakirik
Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (keelust üleastumise korral). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja Delhi Indias, mausoleum - Tadz Mahal Indias, Timuri haud Samarkandis. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). 990-1013.
Renessanss 15. saj. Tekkimise eeldused: · Feodaalkorra lagunemine · Kapitalistlik majandussüsteem · Linnakodanlus · Võitlus vabaduse eest Põhja-Itaalias avaldus varem, sest nõrgemad feodaalsuhted, läbiv kaubatee. Uska kaotab aktuaalsuse, religioon taandub, usk inimese enda jõusse. HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuk...
Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad Donatello Jacopo della Querica
Kuulus kuppelehitis panteon (tempel) Teatri- ja tsirkusehooned Colosseum. Saunad(pesemis-, ja massaazi- ja higistamisruumid, basseinid. Mahusid 1300inim.) . Kuulsamad Caracalla termid. Triumfkaar monumet tühtsa sündmuse auks. Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga), kanalisatsioon, veevärk. - Panteon tempel , mis on pühatud jumal. Aatrium eluhoone saal sammastega, mille keskel on nelinurkne ava ( vee jaoks) Skulptuur - roomlased jäljendasid kreeka meistrid - iseseisvana kunstina arendasid portree skulptuuri, reljefikunstija monumendiplastikat. - Kuid avada inimese iseloomu Maalikunst -portreemaal, mosaiigikunst, seinamaal, -ilusoorne efekt maalitud uksedvaated aed. -temaatika ajalugu, mütoloogia( iseloom) - elurõõmsad, pikantsed stseenid
Elukutse Statistik, leiutaja, ärimees Tuntud kui perfokaartide leiutaja IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium Perfokaardid olid laialdaselt kasutuses 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks 20. sajandil muusikainstrumentide kontrollimiseks arvutusmasinates sisend-,väljund- ja salvestusmeediumina. IBM Asutati 1896. aastal toona oli nimeks Tabulating Machine Company. Asutajaks oli Herman Hollerith
Bütsantsi kunst Hagia Sophia kirik Kuulsaim Bütsantsi ehitusmälestis Click to edit Master text styles Ehitatud 6. saj. keiser Second level Justianus I ajal Third level Fourth level Fifth level Hagia Sophia piklik nelinurkne ruum on kaetud ümmarguse kupliga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level San Vitale kiriku vaade Click to edit Master text styles Second level Third level
Kreeka ehitusmälestised Templi väljakujunemine Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast.(6.sajand e.m.a) Puu asemel kasutati lubjakivi ja marmorit Eeskujuks nelinurkne ehitis(kaks sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud
Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil- iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest) Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid. Kreeka arhitektuuri näited: Vanimad sailinud templid on pärit 7.sajandist e.Kr
õpetasid nn kosmeedid Kudumiskunsti pidid oskama kõik naised. Kõikide pealmiste rõivaste jaoks kasutati villast, alumiste ja koduste riiete jaoks linast riiet Linane riie oli pleegitatud, villane tavaliselt värvitud. Peale sissekootud ornamendi osati tekstiili kaunistada nii tikkimise kui trükkimise abil RIIETUS NAISED 700 - 168 eKr Kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks oli enamasti nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangas endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon. Ideaalis pidi kehakate olema nii märkamatu, et keha ja rõivas muutusid nagu üheks tervikuks Kanti peplost või kitooni ja ülerõivana himationi. Peplos oli villane kangatükk, mille laius oli 180 cm ja pikkus umbes pool kandja kasvusl. Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil
Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. · Sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. · 6
Keskaja piinamisriistad Mustvee Gümnaasium 10. Klass Marten Martinson 2013 Piinapink Koosneb: nelinurkne puust raam ja ühes otsas rullik Seotakse jalad ühte otsa ning randmed rulliku külge Hakatakse rullikut kerima Ohvri jäsemed liigestest välja Väljakannatamatu valu Ogatool Ohver seotsakse rihmadega toolile Ogad tungivad kehasse Tihti pandi ohvrile sülle lisaraskusi Tool ei olnud surmav Tihti sai teetanuse või muu nakkuse Toole valmistati puust või metallist Metallist tooli aeti vahepeal kuumaks Juuda häll Riputati raudvööd pidi lakke, ülakeha toetades
Yoygast vulkaanide poole Asub kahe vulkaanilise ala (Sundoro Sumbing ja Merbabu Merapi) ja kahe jõe (Progo ja Elo) vahel Ehitati kõrgustikule Ehitamine Ehitus võttis hinnanguliselt 75 aastat ning on lõpetati Samaratungga valitsemisajal aastal 825. Ehituseks kulus umbes 55 000 kuupmeetrit kivisid, mis toodi jõest. Konstruktsioon Kandiline, ~118 m mõlemalt küljelt Üheksa platvormi, millest madalam kuus on nelinurkne ja ülemine kolm on ümmargune . Enamus kunagisest arvatavast 504st Buddha kujust on kahjuks dekapituleeritud loodusjõudude, kollektsionääride ja läänemaailma muuseumide poolt. Borobudur erineb oluliselt üldise disaini poolest teistest struktuuridest Borobuduril põhilne mõte oli tuua stuupa templisse sisse Eesmärk Monumendi kolm osa sümboliseerivad kolme etappi vaimse ettevalmistuse suunas. Lõppeesmärk on budistlik kosmoloogia,
varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitati.
Ornamendid laenati arhitektuurist- meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige jne MÖÖBEL - Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID - Järil oli neli väljapoole kaarduvat jalga, millel asetses plaat - Nelinurkne kast, küljed maalitud - Kokkupandav tool, jalad lõppesid küüniste või loomakäppadega - Klismos oli väljapoole kõverdatud sirbi kujuliste jalgadega, seljatugi oli kumer ja lõppes õlgade kõrgusel, puudusid kaunistused - Troonilaadsel istel olid postjalad ja seljatugi, nikerdustega kaunistatud, jalgade hoidmiseks madal pink LAUAD - Söögilaual olid 3 või 4 saldat jalga, plaat oli trapetsi kujuline, puust või kivist
Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks. Foto: © Li-da Kruger / Atlantic Productions Joonis 4. Kolm Giza püramiidi. Foto: James Stanfield Vaarao muumia transport Kaljutemplid · templid pealt lahtine müüridega eraldatud nelinurkne kõrgete müüridega hämar, tavainimesi sisse ei lastud püloon (väravaehitis) · Uue riigi ajal vaaraode matmispaigaks · Kuningate org 20. saj leiti ainuke rüüstamata hauakamber · Tutanhamoni hauakamber Joonis 6. Tüüpilise egiptuse templi põhiplaan. Joonis 5. Tutanhamoni kuldmask. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions Suurimad templid · Karnaki (370x100 m) · Luksori · Ramses II matustempel
Aiad lasi ehitada Assüüria kuninganna Sammu-ramat (kreekapäraselt Semiramis), kes valitses aastatel 810-783 eKr oma poja Adadrinani regendina Aiad lasi ehitada kuningas Nebukadnetsar II ( valitses 605-562 eKr) oma abikaasale, Meedia kuningatütrele Amitisele, kes tundis Babüloonia tasandikel puudust oma kodumaal olevatest mägedest ja rohelusest. Mõningaid fakte Tuntakse rohkem Semiramise rippaedadena Asusid Eufrati idakaldal kuningapalee kirdeosas Üldpindala on umbes 1200 ruutmeetrit Nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit Asusid neljaastmelisel terrassil, mida ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid Igat terrassi kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele Platvormid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaltiga, millel lasus kipsiga ühendatud tellistest vahekiht ja selle peal tinaplaadid Aedades kasvasid mitmed haruldased taimed ja ilusad lilled
Kapiteeli katab äärmiselt plastiliselt raiutud karikakujuline stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Joonisel on kujutatud korintose orderis templi põhielemendid ja pildil Ateenas asuva korintose stiilis Zeusi templi (175 e. Kr) varemed. (Jooned sammastel on kannelüürid). 5 Pilaster lame nelinurkne seinasammas (poolsammas), baasist, tüvesest ja kapiteelist koosnev arhitektuuridetail, mis toetab talastikku ja liigendab seinapinda (eendub seinast, kuid ei ole sellest eraldatud). Pilaster oli eriti omane rooma arhitektuurile, kust see võeti üle renessansi, baroki ja klassitsismi ehituskunsti. Üldiselt on pilastril pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades seina või hoone fassaadi. Pilastrit on kasutatud ka ukse ja akna raamistusena. Piltidel pilastrid.
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid
a b Pindala: S= 2 Ring Ümbermõõt: C = 2r või C = d Pindala: S = r 2 2. Ruumala Täispindala on tahkude pindalade summa. Ruumala on korrutis: põhja pindala kord kõrgus (kõrgus on risti põhja pindalaga!). Kui kehal on üleval üks tipp, siis tuleb lisada veel üks tegur , seega kord põhja pindala kord kõrgus . Risttahukas Täispindala: St = 2(ab + ac + bc) Ruumala: V = abc Erijuhtum: Kuup Täispindala: St = 6a2 Ruumala: V = a3 Püramiid (nelinurkne) Täispindala: St = ab + 2a ha + 2bhb 1 Ruumala: V = abh 3 Erijuhtum: Ruutpüramiid Täispindala: St = a2 + 4ah a 1 2 Ruumala: V = ah 3 Silinder 2r2 + 2rh Täispindala: St = Ruumala: V= r2h Koonus Täispindala: St = r2 + rs 1 Ruumala: V = hr 2 3 Kera Täispindala: St = 4r2 4 Ruumala: V= r 3 3
Romaani kunst on seotud kirikuga. · Eelistati reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega · Kõige enam kaunistati kirikute portaale, fassaade ja sambakapiteele · Kirikud, kloostrid, linnused · Romaani stiili tunnuseks on ümarkaar · tümpanon kaareväli · trümoo portaali keskpiilar · klausuur suletud ruum · dormitoorium magamissaal 2.korrusel · kapiitlisaal nõupidamissaal 1.korrusel · refektoorium söögisaal · ristikäik nelinurkne võlvitud kaarkäik, mis ümbritseb sisehoovi · kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz
B püstprismaks, kui kaldprismaks, kui külgtahud on ristkülikud. külgtahkudest vähemalt üks ei ole ristkülik. Püstprisma on korrapärane, kui tema põhjadeks on korrapärased hulknurgad. Korrapärane viisnurkne püstprisma Korrapärane kolmnurkne püstprisma Korrapärane nelinurkne püstprisma Korrapärane hulktahukas ehk platooniline keha ehk regulaarne hulktahukas ................. hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja mille igast tipust lähtub võrdne arv servi Kuup ehk heksaeeder ehk korrapärane kuustahukas Pindala ja ruumala Kuup S= 6a2 V= a3 Risttahukas S= 2(ab+ac+bc) V= abc Püströöptahukas
Kapiteel e. ülemine osa •.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1. Dooria 2. Joonia 3. korintose Sammaste suhe templi külgedel • Sambaid oli pikemal küljel kaks korda + 1 rohkem kui lühemal küljel • Nt: 1. Lühemal küljel 6 2. Pikemal küljel 13 •.Nt: 1. Lühemal küljel 4 2. Pikemal küljel 9 Dooria stiil • Kõige vanem • Lihtne tugev sammas ilma baasita • Samba tüves on kaetud püstiste vagudega • Kapiteeliks kaks plaati: 1. Alumine ümmargune 2. Ülemine nelinurkne •. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod Joonia stiil • Hilisem • Sammas saledam ja kõrgem • Toetub ümmargusele baasile • Kapiteeli ülaosas padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. • See on voluut Korintose stiil • Kõige hilisem • Kõige uhkemad sambad • Võrreldes Dooria ja Joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. • Kapiteeli ülaosas taimemotiivid • Parthenoni tempel Täname kuulamast!
Haapsalu rätik Pitsiline ilme: Traditsiooniline haapsalu rätik on nelinurkne suurusega 100x100 kuni 150x150 cm. Rätik koosneb kolmest osast: peenekirjalisest keskosast koos poortiga ja eraldi kootud ning külge õmmeldud äärepitsist. Ta kootakse peenest kahekordsest villasest lõngast puuvarrastel nr. 3-4. Valmis rätt pestakse soojas seebivees kergelt muljudes, loputatakse ja raamitakse kohe keskmise pingega. Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik. Materjaliks oli varemalt kodukedratud ühe- või kahekordne lambavillane lõng, eelistatavalt tallevill
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria, joonia, korintose. 1. dooria stiil Kõige vanem. Lihtne tugev sammas. ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.. Kapiteeliks. Kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. 2. joonia stiil Hilisem Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. 3.korintose stiil Kõige hilisem Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol Ateena Akropol 5.saj.e.m.a
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda
vaimusteja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, isaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri,kunstija muude elunähtustega. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus : 1.Arhailine ehk vana aeg Umbes 600 kuni 480 e.m.a mil kreeklased lõid tagasi suure pärlaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edasipidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · dooria sammas · nelinurkne tempel ·Algelised skulptuurid Arhailised skulptuurid Kouros Kore Vasikakandja 2.Klassikaline ehk õitseaeg 480 kuni 323 e.m.a, mil suri valitseja Aleksander Suur, kes oli oma võimule allatanud väga suure, kuid kultuuriliselt äärmiselt ebaühtlase territooriumi + need kultuuritasemete erinevused olid ka kreeka klassikalise kunsti edaspidise languse põhjuseks. · joonia sammas ·Akropol Ateenas ·Keerulised kujud Klassikalised skulptuurid
annaabi.ee 
